1-19-4151/315 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2024 Tartus

Kriminaalasja number

1-19-4151

Kohtukoosseis

Ingeri Tamm, Ingrid Kullerkann ja Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 10. jaanuari 2024. a

määrus Kaido Cocozza tingimisi ennetähtaegselt

vangistusest vabastamata jätmises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Kaido Cocozza (endine Vanatoa,

isikukood 38404125230) ja tema kaitsja vandeadvokaat

Andres Veski määruskaebused

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 10. jaanuari 2024. a määrus muutmata ja Kaido Cocozza

määruskaebus rahuldamata.

2. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt

Kaido Cocozzale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu

suuruseks 109,80 eurot, sealhulgas käibemaks 19,80 eurot.

3. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Kaido Cocozza kanda.

4. Kaido Cocozzal tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo

alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja

või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohus karistas Kaido Cocozzat (endine Vanatoa) 30. märtsi 2020. a otsusega KarS §

121 lg 2 p 2, 3 järgi 2 aasta ja 6 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses

viibitud aeg, s.o 3 kuud ja 4 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks loeti 2 aastat 2 kuud

ja 26 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata

tingimusel, et Kaido Cocozza ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu

ja täitab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollinõudeid ja kohustusi.

Kohtuotsus jõustus 1. veebruaril 2021. Harju Maakohtu 5. mai 2022. a määrusega pöörati karistus

täitmisele. Karistuse kandmise alguseseks loeti 5. september 2022. Kaido Cocozza karistus saab

kantud 1. detsembril 2024.

2. Viru Vangla esitas 30. novembril 2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetavava Kaido

Cocozza tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad seda taotlust.

3. Viru Maakohus jättis 10. jaanuari 2024. a määrusega Kaido Cocozza vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

3.1. Maakohus tuvastas kõigepealt, et Kaido Cocozza suhtes on täidetud ennetähtaegse

vabastamise formaalsed eeldused. Tal on vabanedes olemas elukoht ja garanteeritud töökoht.

3.2. Viru Maakohus jättis 30. märtsi 2020. a otsusega Kaido Cocozzale mõistetud karistuse

täitmisele pööramata. Harju Maakohtu 5. mai 2020. a määrusega pöörati see siiski täitmisele, sest

Kaido Cocozza rikkus korduvalt kontrollnõudeid. Seega on Kaido Cocozzale võimaldatud

karistust kanda vabaduses, mis tema enda tõttu ebaõnnestus. Samuti on Kaido Cocozzal kehtiv

distsiplinaarkaristus liikumiseeskirjade rikkumise eest, mis näitab, et ka range järelevalve all ei

suuda ta alluda kehtestatud normidele. Maakohtul puudub veendumus, et Kaido Cocozza

karistused on oma eesmärki täitnud ja ta ei pane toime uusi kuritegusid. Toimepandud kuriteo

asjaolud ja Kaido Cocozza varasem elukäik näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise

risk keskmisest suurem. Kriminaalhooldus ei maandaks uue kuriteo toimepanemise riski, varasem

kriminaalhooldus ebaõnnestus tema süül ning karistus pöörati täitmisele.

3.3. Individuaalse täitmiskava on Kaido Cocozza täitnud osaliselt. Ta on läbinud

sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, planeeritud on veel pere- ja paarisuhte vägivalla

vähendamise sotsiaalproramm. Samas on Kaido Cocozza keeldunud vangistuses töötamast

majandustöödel teadmata põhjustel. Sellega on ta tahtlikult jätnud täitmiskava täitmata. Teised

täitmiskavas püstitatud eesmärgid on täidetud või täitmisel. Kuna positiivsed asjaolud ei ole

kunagi olnud motivaatoriks asuda elama seaduskuulekalt, ei maanda need ka praegu uute

kuritegude toimepanemise riski sellisel määral, mis kaaluks üle Kaido Cocozzast tuleneva ohu.

Kaido Cocozza puhul on risk uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt kõrge ning tema

ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik. Maakohus on veendumusel, et Kaido Cocozza puhul

ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse

suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Määruskaebused

4. Viru Maakohtu 10. jaanuari 2024. a määruse peale esitas määruskaebuse Kaido Cocozza kaitsja

vandeadvokaadi abi Andres Veski, kes palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus,

millega Kaido Cocozza tingimisi enne tähtaega vabastada.

4.1. Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldustega, et Kaido Cocozza puhul on uute kuritegude risk

jätkuvalt kõrge. Maakohus põhjendas isiku õiguskuulekuse puudumist tema kehtiva

distsiplinaarkaristusega, kuid kaitsja leiab, et kuna rikkumise eest on talle karistuseks määratud

noomitus, siis ei olnud see raske. Samuti ei ole õige maakohtu seisukoht, et Kaido Cocozza keeldus

vangistuses töötamast. Kinnipeetav ütles kohtuistungil, et ta ei saanud töötada ruumide

koristamisel seetõttu, et tal on psoriaas, mille puhul on kemikaale sisaldavate puhastusvahenditega

töötamine vastunäidustatud. Sama nähtub ka vangla poolt antud iseloomustusest, et Kaido

Cocozza oli töötamisest vabastatud meditsiinilistel põhjustel.

4.2. Kaitsja möönab, et Kaido Cocozza karistus pöörati täitmisele tema kriminaalhoolduse

ebaõnnestumise tõttu. Samas omab suurt tähtsust asjaolu, et kinnipeetav kannab vangistust

esmakordselt. Isiku puhul, kes pole varem vangistuses viibinud, on tavapärane, et tingimisi

vangistus oma eesmärki ei täida ning isik rikub kriminaalhooldusnõudeid. Samuti on tavapärane,

et sellise isiku puhul mõjub vangistuse täitmisele pööramine nn kainestavalt. Kaido Cocozza on

vangistuses olnud üle poole karistuseks mõistetud ajast ja tema puhul on karistus oma eesmärgi

täitnud. Seda näitab ka vangla iseloomustus ning vangla ja prokuratuuri seisukoht tema

vabastamise kohta. Kaido Cocozza on osalenud temale määratud sotsiaalprogrammides, läbinud

vabatahtlikult sotsiaalprogrammi „Minu kristlikud väärtused ja hoiakud“.

4.3. Lisaks leiab kaitsja, et üldpreventsiooni eesmärk on täidetud sellega, et Kaido Cocozza on

saadetud oma tegude eest karistust kandma. Sellega on ühiskonnale edastatud selge sõnum, et

kuritegude toimepanemine ei ole aktsepteeritav. Samuti on täidetud ka eripreventsiooni eesmärk

– esimene reaalne vangistus on avaldanud Kaido Cocozzale sellist mõju, et ta igal juhul soovib

hoiduda edaspidisest õigusvastasest käitumises. Kaitsja hinnangul on Kaido Cocozzal ka head

võimalused resotsialiseerumiseks, sest olemas on elu- ja töökoht ning head suhted ema ja õega.

5. Määruskaebuse esitas ka süüdimõistetu Kaido Cocozza, kes maakohtu määrusega ei nõustu ja

palub selle tühistada.

5.1. Kaido Cocozza leiab, et maakohus on tuginenud valele informatsioonile, mis tema kohta ei

käi ning jätnud tähelepanuta kõik positiivse. Vale on väide nagu ta oleks Vitavaruks OÜ juhatuse

liige. Samuti pole ta töötanud 1980ndatel ja 1990ndatel erinevatel töökohtadel, sest ta on sündinud

alles 1984. aastal. Lisaks pole ta karistust kandnud Tartu Vanglas ega teinud seal õmblejatööd.

Arusaamatuks jääb ka, kust tuleb arusaam, et Kaido Cocozza on töövõimetu ja saanud

töövõimetuspensioni, sest ta on terve ja töövõimeline inimene. Ta pole keeldunud vanglas

töötamast, vaid ta vabastati arsti ettekirjutuse alusel psoriaasi tõttu.

5.2. Maakohus on jätnud arvestamata, et kuna Kaido Cocozza pani kuriteo toime alkoholijoobes,

siis on ta alates 2021. aastast olnud karsklane ja plaanib sellega jätkata ka vabanedes. Vanglasse

sattumise põhjuseks oli Eestis elu- ja töökoha puudumine, sest ta elas ja töötas Soomes. Nüüd aga

on tal nii elu- kui töökoht Eestis olemas, mistõttu on see risk maandatud. Ta tunnistab, et tingimisi

karistuse kandmise ajal oli tal väikseid rikkumisi, kuid saab nüüd aru kui rumal ta oli. Küll aga

pidas ta kinni talle määratud käitumiskontrolli nõuetest, loobus täielikult alkoholist ning ei pannud

toime ühtegi kuritegu. Vanglas viibides on ta tahtnud kahel õppeaastal minna 12. klassi, et

vabaduses jätkata õpinguid projekteerija erialal, kuid paraku vangla ei võimaldanud talle seda. Ta

soovib jätkata karistuse kandmist vabaduses, et käia tööl, maksta makse ja luua perekond.

5.3. Lisaks esitas ta määruskaebusega koos avalduse, milles palub, et ta vabastataks lahendi

tegemise päeval ilma 15-päevase jõustumisajata.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes

teistsugusele seisukohale Kaido Cocozza vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata

jätmises. Esmalt tuleb märkida, et karistuse eri- ja üldpreventiivset prognoosi tuleb arvesse võtta

karistuse mõistmisel. Karistuse kandmiselt ennetähtaegsel vabastamisel tuleb kohtul kaaluda kõiki

KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid ja nende alusel otsustada, milline on uute kuritegude

toimepanemise risk – kas see on piisavalt väike, et süüdimõistetut on võimalik vabastada.

7. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma

juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või

menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse

kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017. a

määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud Kaido

Cocozzat ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata, vaid on jõudnud õigele

järeldusele, et seda ei võimalda tema isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud.

8. Vaidlust ei ole selles, et Kaido Cocozza puhul on täidetud formaalsed eeldused tema

ennetähtaegseks vabastamiseks. Lisaks on tal vabaduses olemas elu- ja töökoht ning lähedased

(ema ja õde), kes on teda ka vangistuse ajal toetanud. Vanglas on ta läbinud sotsiaalprogrammi

„Eluviisitreening“ ning vabatahtlikult ka sotsiaalprogrammi „Minu kristlikud väärtused ja

hoiakud“. On kiiduväärt, kui Kaido Cocozza on alkoholi tarvitamise lõpetanud. Küll aga on suure

osa ajast, mil Kaido Cocozza oma määruskaebuse järgi on alkoholist hoidunud, ta veetnud

vangistuses, kus alkoholi tarbimine võimalik ei ole. Seetõttu ei ole kriminaalkolleegiumil täit

veendumust, et ta suudab jätkata kainet eluviisi ka vabaduses olles.

9. Arusaamatuks jääb ka Kaido Cocozza väide selle kohta, et tema vanglasse sattumist soodustas

Eestis elu- ja töökoha puudumine. Kaido Cocozza kannab hetkel karistust oma elukaaslase

korduva kehalise väärkohtlemise eest. Ta peksis oma endist elukaaslast jõhkralt poole aasta

jooksul kolmel korral. Seejuures ei nähtu, et need kuriteod oleks olnud ajendatud majanduslikest

või muudest sellisest põhjustest, mis oleks tingitud elu- ja töökoha puudumisest Eestis. Nii ei

nõustu kriminaalkolleegium, et praegusel juhul puudub Kaido Cocozzast tulenev oht pelgalt

seetõttu, et tal on nüüd vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Kaido Cocozzale anti võimalus kanda karistus ära

vabaduses, kuid ta jättis selle kasutamata. Kaido Cocozza määruskaebuses esitatud väide, et ta

pidas

kinni

määratud

käitumiskontrolli

nõuetest,

ei

ole

õige.

Nimelt

esitas

kriminaalhooldusametnik mitmel korral kontrollnõuete rikkumise tõttu kohtule erakorralise

ettekande. Esimesel korral rikkus Kaido Cocozza registreerimiskohustust (eelnevalt oli talle tehtud

juba kaks kirjalikku hoiatust), mistõttu Harju Maakohus pikendas 7. juuli 2021. a määrusega

katseaega 1 kuu võrra. Teine erakorraline ettekanne esitati põhjusel, et Kaido Cocozza ei sobinud

Pere- ja Paarisuhte vägivalla vähendamise programmi, kuna ta eitas kategooriliselt kõike ning

tema suhtumise tõttu ei saanud ühtegi teemat käsitleda, mistõttu kohus asendas selle programmi

7. oktoobri 2021. a määrusega struktureeritud ning riskipõhiste vestlustega. 5. juuli 2022. a

määrusega pöörati karistus täitmisele, kuna Kaido Cocozza rikkus kontrollnõudeid saada

kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu- ja töökoha vahetamiseks ning elada määratud

elukohas. Ta püüdis ilma kriminaalhooldusametniku loata Eestist lahkuda ja asuda elama Soome,

sh püüdis Tallinnast Soome väljuvale laevale minna teise isiku nimel oleva piletiga. Arusaamatu

ja mittenõustumisväärne on kaitsja argument, et isiku puhul, kes ei ole varem vangistuses viibinud,

on kriminaalhooldusnõuete rikkumine tavapärane. Vastupidi – esimene karistus ei peaks olema

reaalne vangistus. Kahjuks ei täitnud tingimisi määratud karistus Kaido Cocozza puhul oma

eesmärki.

11. Kaido Cocozzal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, talle on määratud 24.03.2023 noomitus

liikumise eeskirjade rikkumise eest. Siinkohal nõustub ringkonnakohus kaitsjaga, et tegemist pole

raske rikkumisega. Siiski on maakohus õigesti märkinud, et seegi näitab Kaido Cocozza

suutmatust alluda reeglitele seda ka range järelevalve all. Maakohus on Kaido Cocozzale ette

heitnud vanglas töötamisest keeldumist. Määruskaebuste kohaselt oli töötamine Kaido Cocozzale

tervise tõttu vastunäidustatud. Koos määruskaebusega esitas Kaido Cocozza haigusloo

väljavõtted, mille järgi on ta psoriaasi tõttu koristustöödest vabastatud. Seetõttu ei saa

koristustöödest keeldumist Kaido Cocozzale ette heita. Vangla materjalidest ei selgu, et talle oleks

võimaldatud muud tööd.

12. Kaido Cocozza kannab vanglakaristust esimest korda, mistõttu võiks see olla tõhus. Paraku

ei näita Kaido Cocozza käitumine, et vangistus oleks teda ja tema suhtumist väga palju muutnud.

Individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärgid ei ole täidetud. Ta on küll läbinud

sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid programmi läbiviija sõnul osales ta tegevustes

puudulikult ning läbimisel puudus motivatsioon. Talle planeeriti sotsiaalprogrammi „Pere- ja

paarisuhete vägivalla vähendamine“ läbimine algusega 2023. aasta IV kvartalis. Viru Vangla

inspektor-kontaktisik märkis 15. veebruari 2024. a vastuses ringkonnakohtule, et Kaido

Cocozzaga toimus 5. detsembril 2023 korduv eelvestlus mainitud programmis osalemiseks, kus

kinnipeetav leidis, et talle pole sellist programmi vaja, sest tal pole pere kunagi olnud. Lisaks oli

ta vestlusel üleolev, kuigi taotles enda programmi kirja panemist. Sotsiaaltöötaja hindas, et

kinnipeetaval puudus vajalik motivatsioon oma käitumist muuta, mistõttu ei saa teda kaasata

programmi enne, kui ta on motiveeritud seal sisukalt osalema. Samamoodi käitus Kaido Cocozza

selle programmi suhtes ka kriminaalhooldusel viibides – maakohtu 7. oktoobri 2021. a määrusest

nähtuvalt väljendas ta väga emotsionaalselt, üleolevalt ja kõike halvustavalt oma suhtumist temale

osaks saanud kohtuprotsessi, karistusest tulenevasse olukorda ja kohustusse osaleda

sotsiaalprogrammis. Ta ei näinud ühegi teema käsitlemist vajaliku ega põhjendatuna, oli

iseendaga väga rahul. Kuigi vangla iseloomustuse järgi on Kaido Cocozza tänaseks oma eksimusi

seoses kuritegudega tunnistanud, siis viitab tema käitumine ja tahtmatus muutuda kahetsuse

puudumisele. Samuti ei soovinud Kaido Cocozza, et programm ennetähtaegse vabastamise

menetluse ajal pooleli oleks. Ringkonnakohtule jäävad arusaamatuks Kaido Cocozza põhjendused

programmis osalemisest keeldumiseks. Nimelt kuriteod, mille eest ta hetkel karistust kannab pani

ta toime oma tolleaegse elukaaslase suhtes. Seetõttu on kriminaalkolleegiumi hinnangul sellise

programmi läbimine Kaido Cocozza puhul eriti vajalik. Lisaks ei sega programmis osalemine või

selle pooleli olek kuidagi ennetähtaegse vabastamise menetlust. Eelnevat kogumis hinnates on

selge, et Kaido Cocozza mõttemaailmas pole toimunud muutust ning ta pole selle nimel valmis ka

pingutama. Sellise suhtumise puhul saab hinnata uute kuritegude riski jätkuvalt kõrgeks.

13. Kaido Cocozza toob oma määruskaebuses välja, et maakohus on tuginenud andmetele, mis ei

käi tema kohta – maakohtu määruse 2. leheküljel töötamise ja töövõimetuse kohta käiv

informatsioon. Ka ringkonnakohtule jääb selgusetuks, kust maakohus sellised andmed võttis, sest

need ei kajastu vangla iseloomustuses ega muudest kriminaalasja materjalides. Tõenäoliselt on

tegemist inimliku eksitusega (võimalik, et on sattunud määrusesse teisest kriminaalasjast).

Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt ei ole kohus aga otsustust tehes neile tuginenud,

mistõttu ei ole see kaasa toonud ebaõiget lahendit Kaido Cocozza karistuse kandmiselt tingimisi

enne tähtaega vabastamata jätmises.

14. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru

Maakohtu 10. jaanuari 2024. a määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

15. Kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal

maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 1 h ja 15 minutit, mille eest

soovib ta tasu summas 109,80 eurot, sealhulgas käibemaks 19,80 eurot. Ringkonnakohus peab

kaitsja taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb kaitsjatasu 109,80 eurot

(sh käibemaks) Kaido Cocozza kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)