3-22-755/39 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-755

Haldusasi

X kaebus Transpordiameti 22. detsembri 2021. a

korralduse nr 1.1-3/21/551 tühistamiseks tema

kinnistuid puudutavas osas ning 01. märtsi 2022. a

vaideotsuse nr 1.2- 2/22/1439-3 ja 16. märtsi 2022. a

vaideotsuse nr 1.2-2/22/1539-6 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 2. detsembri 2022. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja v.adv Raul Keba ja nõustaja KL

Vastustaja – Transpordiamet, esindaja EA, nõustajad

MM ja TV

Menetluse alus ringkonnakohtus

Transpordiameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

24. jaanuar 2024

RESOLUTSIOON

1. Võtta Tartu Linnavolikogu 18. veebruari 2021. a otsus nr 315 „Madruse tn 13

(Kvissentali tee 19) krundi detailplaneeringu kehtestamine“ koos selle lisadega

haldusasja nr 3-22-755 materjalide juurde.

2. Rahuldada Transpordiameti apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 2. detsembri 2022. a otsus haldusasjas nr 3-22-755

ja teha uus otsus, millega jätta X kaebus rahuldamata.

4. Menetlusosaliste menetluskulud esimese ja teise astme kohtus jätta nende endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 25. märtsil 2024

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

3-22-755

2(18)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linnavolikogu kehtestas 18.02.2021 otsusega nr 315 Madruse tn 13 (varasemalt

Kvissentali tee 19a) krundi detailplaneeringu (DP). Madruse tn 13 kinnistu suurus oli 81 997

m2 (100% sihtotstarbeta maa). DP eesmärgiks oli muuta maa sihtotstarvet ja jagada kinnistu

väikeelamumaa kruntideks. DP-s on määratud ehitusõigus 24 üksikelamu ja kolme ridaelamu

püstitamiseks (kokku 26 ridaelamuboksi). Lisaks moodustatakse üks kultuuri- ja puhkerajatiste

maa krunt, viis tee- ja tänavamaa krunti, üks elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa,

üks haljasala ning kaks kaitseotstarbelise metsamaa krunti. Juurdepääs planeeringualale toimub

Madruse tänavalt. Kuna ala asub projekteeritud Jõhvi-Tartu-Valga maantee kaitsevööndis, on

lisaks teeprojekti kohasele müratõkkeseinale DP-ga kavandatud ka müratõkke kõrghaljastuse

puhvertsoon (s.o kaitseotstarbeline metsamaa). DP kehtestamise ajal oli Madruse tn 13 kinnistu

omanikuks X.

2. Madruse tn 13 DP alusel on moodustatud mh järgmised kinnistud, mille omanikuks on

jätkuvalt X:

–

Madruse tn 13a (registriosa nr 20852850, katastritunnus 79301:001:1079, pindala 2094

m2, 100% üldkasutatav maa) – DP põhijoonisel kajastatud krundina positsioonil 52 –

müratõkkekõrghaljastuse puhvertsoon (kaitseotstarbelise metsa maa);

–

Madruse tn 13b (registriosa nr 20852950, katastritunnus 79301:001:1080, pindala 3351

m2, 100% üldkasutatav maa) – DP põhijoonisel kajastatud krundina positsioonil 53 –

müratõkkekõrghaljastuse puhvertsoon (kaitseotstarbelise metsa maa);

–

3 Jõhvi-Tartu-Valga tee (registriosa nr 20853050, katastritunnus 79301:001:1081,

pindala 17 045 m2, 100% transpordimaa) – DP põhijoonise järgi krunt positsioonil 58 –

tee ja tänava maa.

Loetletud kruntide eraldamise tulemusel alles jäänud 59 504 m2 suuruse Madruse tn 13 kinnistu

(registriosa nr 4001403, katastritunnus 79301:001:1078) omanikuks on alates 17.05.2022 AC

Arendused OÜ.

Madruse tn 13 DP ala lähistel kuulub Xle alates 09.12.2021 Tartu vallas Vahi alevikus Pille

kinnistu (registriosa nr 2456104, katastritunnus 79401:006:1093, pindala 77 050 m2,

sihtotstarve 100% maatulundusmaa).

3. Transpordiamet (TRAM) otsustas 22.12.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/551 anda

projekteerimistingimused (PT) Tartu põhjapoolse ümbersõidu ehitamise ehitusprojekti

koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1. PT menetluse esemeks olev Tartu põhjapoolne

ümbersõit paikneb uues teekoridoris Tartu linnas, Tähtvere külas ja Vorbuse külas ning Tartu

3-22-755

3(18)

vallas Vahi alevikus. PT on kooskõlas Tartu valla ja Tartu linna üldplaneeringutega (ÜP), milles

on projekteeritavat riigiteed käsitatud kui perspektiivset teed.

Projekti eesmärgid (PT p 5.1.2):

1)

liikluse sujuvuse suurendamine ja sõiduaja vähendamine;

2)

Tartu kesklinna läbivatest liiklusvoogudest tulenevate mõjude (liiklusummikud,

liiklusõnnetuste toimumine kesklinnas jalakäijate ja jalgratturitega, müra ja õhusaaste)

vähendamine;

3)

liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine projekteeritaval

lõigul erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, sõidukid

ja transport, transiitliiklus, põllumajandus jms);

4)

keskkonnamõju hindamine;

5)

teedevõrgu asukoha täpsustamine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Korralduse lisaks 1 oleva PT p 4.1 järgi on kavandatava ehitamisega hõlmatud mh kinnistud

katastritunnustega 79301:001:1079; 79301:001:1080; 79301:001:1081 ja 79401:006:1093 ning

kinnisasjade loetelule on lisatud järgmine märkus: „Punktis 4.1 on lisas 2 näidatud üldskeemi

alusel toodud olemasolevate riigiteede ning munitsipaal-, era- või muud riigi omandis olevad

katastriüksused, millele projekteeritakse riigiteed või selle koosseisu kuuluvad teed ja rajatised.

Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega

piirnevatest kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.“

PT näeb mh ette järgmist:

„5.2.2.

Koostada Tartu põhjapoolse ümbersõidu ehitusprojekt vastavalt lisas 2 olevale

üldskeemile, millel on näidatud põhimõtteline teede ja ristmike paiknemine ning

mida tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamise käigus:

5.2.2.1.

Projekteerida ristumisel riigiteega 39 Tartu–Jõgeva–Aravete (Vahi liiklussõlm)

lahendus, mis võimaldab liiklussõlme etapilist realiseerimist (I etapp – samas

tasapinnas; II etapp – eritasandiline).

5.2.2.2.

Lisas 2 roosa värviga näidatud perspektiivsed teed (Vahi sõlme II etapp) on

projekteerimistingimuste ese.

/.../

5.2.4.

Juhul, kui ehitusprojekti tulemusena kaob mõnele kinnistule või kinnistu osale

juurdepääs, tuleb projektiga tagada ja lahendada uus juurdepääs.“

PT lisast 2 (ümbersõidu üldskeem) nähtuvalt likvideeritakse kaks olemasolevat juurdepääsu

Pille kinnistule riigiteelt 3 Jõhvi–Tartu–Valga (katastritunnus 79401:006:0203).

4. Transpordiamet jättis 01.03.2022 vaideotsusega nr 1.2-2/22/1439-3 rahuldamata X

20.01.2022 vaide 22.12.2021 korralduse osaliselt kehtetuks tunnistamiseks ning korralduse

muutmiseks, lisades PT-sse kohustuse tagada Pille kinnistule avalikult teelt vajalike

juurdepääsude projekteerimise kohustuse. Vaide esitaja õiguslik positsioon ei ole PT andmise

tulemusel halvenenud. Pille kinnistule on praegu tagatud mootorsõidukiga juurdepääs riigiteelt

kõige lõunapoolsema mahasõidu kaudu. Pille kinnistu keskpaigas mahasõitu mootorsõidukitele

ei eksisteeri, sellel puuduvad mootorsõidukitele mõeldud pöördelaiused ning see on sõiduteest

eraldatud pidevjoonega. Tegemist on riigi transpordimaal asuva juurdepääsuga kergliiklusteele.

PT lisast 2 nähtub üheselt, et Pille kinnistu lõunapoolse mahasõidu asukohta kavandatakse

ringristmik ja jalakäijate tunnel, mistõttu on ilmselge, et mahasõitu ei ole võimalik säilitada.

Pille kinnistu keskpaigas olev juurdepääs kergliiklusteele suletakse ning uued ühenduskohad

olemasoleva kergliiklusteega on PT-ga lahendatud.

3-22-755

4(18)

Pille kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa ja seal asub põld. PT kohaselt säilib mahasõit,

mille kaudu pääseb Pille kinnistu põhjaosas ja Juta kinnistul (katastritunnus 79401:006:1095)

asuvatele põllumaadele. Kui Juta kinnistu omanik keelab olemasoleva mahasõidu kasutamise,

on Pille kinnistu omanikul õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja (vt asjaõigusseaduse

(AÕS) § 156 lg 1). Vaide esitajal ei ole õiguspärast ootust, et senine olukord säilib. PT ei välista

ega takista detailplaneeringu (DP) algatamist riigiteega külgnevatel aladel. Tartu põhjapoolse

ümbersõidu rajamine on ÜP-s ette nähtud ja sellega tuleb piirkonna arendamisel arvestada. PT

andmisel on arvestatud kehtivate ja koostatavate planeeringutega ning need on võimalik ellu

viia. PT andmisel ei lähtutud üksnes maa sihtotstarbest, vaid reaalsest olukorrast. ÜP-s märgitud

eesmärgil kinnistu kasutamiseks tuleb algatada DP, mis on eraldi menetlus ja ei seondu PT-ga.

DP-ga tuleb lahendada mh juurdepääsud riigiteega külgnevatele aladele (vt planeerimisseaduse

(PlanS) § 126 lg 1 p 4). Magistraaltänavate ja juurdepääsutänavate ristumine saab toimuda

suuremate ristmike kaudu, mis asuvad üksteisest nõuetekohasel kaugusel. Juurdepääsutänava

eesmärk on tagada juurdepääsud üksikutele kinnistutele. Riigiteede ehitamise planeerimisel ei

saa lähtuda asjaolust, millised mahasõidud on vaide esitaja äritegevuse sujuvaks toimimiseks

piisavad. Pille kinnistult on tagatud juurdepääs avalikule teele olemasoleva mahasõidu kaudu

Juta kinnistult. Pille kinnistu omaniku ettepanekuid ja huvisid on mõistlikult kaalutud ning PT

andmise korralduses piisavalt põhjendatud (vt lisa 2 tabel 2.2 rida 8), sh viidatud 09.12.2021

avalikule arutelule, millel seda küsimust arutati. Maa avalikes huvides omandamise vajadust ei

ole jäetud PT-s kaalumata.

5. Transpordiamet jättis 16.03.2022 vaideotsusega nr 1.2-2/22/1539-6 rahuldamata X

21.01.2022 vaide 22.12.2021 korralduse kehtetuks tunnistamiseks Madruse tn 13a ja 13b

kinnistuid puudutavas osas. PT on kooskõlas Tartu valla ÜP-ga ning Madruse tn 13a ja 13b

kinnistuid hõlmava DP-ga. PT andmise korraldus on selge ja piisavalt põhjendatud ning PT ei

riku vaide esitaja subjektiivseid õigusi (sh omandiõigus ja ettevõtlusvabadus). Maaomanik saab

ala arendada vastavalt DP-le. Tartu valla ÜP näeb ette Tartust põhja pool asuva ümbersõidu

rajamise ning jätab seejuures laia teekoridori, mille ulatuses on teeprojektiga võimalik tee

asukohta täpsustada. ÜP seletuskirja kohaselt on maakasutuskaardil toodud teetrassi koridorid

piirangualaks. PT-ga on kavandatud tee, mis paikneb tervikuna kehtiva ÜP-ga määratud trassi

koridoris. Isegi kui PT-d ei oleks väljastatud, oleks vaide esitaja samas olukorras. PT menetlus

ei ole vältimatult seotud Madruse tn 13a ja 13b kinnistute omandamise menetlusega.

6. X esitas Tallinna Halduskohtule 30.03.2022 kaebuse TRAM-i 22.12.2021 korralduse nr

1.1-3/21/551 tühistamiseks Pille kinnistu osas ja 01.03.2022 vaideotsuse nr 1.2-2/22/1439-3

tühistamiseks (haldusasi nr 3-22-755). X esitas Tallinna Halduskohtule 18.04.2022 kaebuse

TRAM-i 22.12.2021 korralduse nr 1.1-3/21/551 tühistamiseks Madruse tn 13a ja 13b kinnistute

osas ning 16.03.2022 vaideotsuse nr 1.2-2/22/1539-6 tühistamiseks (haldusasi nr 3-22-870).

Tallinna Halduskohus liitis 05.10.2022 määrusega haldusasjad nr 3-22-755 ja nr 3-22-870 ühte

menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-22-755).

Korraldus on vastuolus PlanS § 125 lg 1 p-ga 3. PT-ga kavandatakse I klassi maanteed ja seega

on tegemist olulise avaliku huviga rajatisega, mistõttu tuli koostada DP. Korraldus näeb ette

Pille kinnistule kahe olemasoleva mahasõidu likvideerimise avalikult kasutatavalt Jõhvi-Tartu-

Valga teelt (katastritunnus 79401:006:0203). PT alusel on kavas Pille kinnistu jagada kolmeks

maaüksuseks, millest keskmise omandab vastustaja tee-ehituse tarbeks, kuid teistele osadele ei

ole tagatud mõistlikku juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt. Vastustaja peab tagama kõigile

tekkivatele maaüksustele mõistlikud juurdepääsud (vt õiguskantsleri 01.07.2021 seisukoht nr

7-4/211080/2104364). Põhjapoolse maaüksuse osas on leitud, et juurdepääs on võimalik Juta

kinnistu (katastritunnus 79401:006:1095) kaudu, kuid see ei võimaldaks maaüksust kasutada

Tartu valla ÜP-s (kehtestatud Tartu Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 43) määratletud

3-22-755

5(18)

juhtotstarbel (kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-

ala). Pille kinnistu lõunapoolne osa piirneb Tartu linna ÜP-s (kehtestatud Tartu Linnavolikogu

07.10.2021 otsusega nr 373) kajastatud kavandatava tänavakoridoriga Kvissentali tee 13

maaüksusel (katastritunnus 79514:036:0003) ja mõeldud oli juurdepääs kavandatavalt tänavalt.

Nüüdseks on selgunud, et Tartu linn sellise juurdepääsu rajamisega ei nõustu. Vastustaja ei ole

võtnud arvesse kaebaja ettepanekuid Pille kinnistule juurdepääsu tagamiseks, lähtudes sisuliselt

asjaolust, et kinnistu suhtes ei ole DP-d kehtestatud ja seega puudub ka juurdepääsu vajadus.

Arvestatud ei ole kaebaja ÜP-st tulenevate õigustega ja korraldus on puudulikult põhjendatud.

PT elluviimine piirab oluliselt kaebaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. Kui kaebaja peab

arvestama ÜP-s toodud perspektiivse teemaaga, siis peab ka vastustaja arvestama ÜP-s toodud

maakasutuse juhtotstarbega. TRAM pakkus 09.03.2022 kirjas välja kaks juurdepääsuvõimalust

Pille kinnistu põhjapoolsele osale, kuid vajaliku 1,3 km või 800 m pikkuse juurdepääsutee

projekteerimise ja ehitamise kulu jääks kaebaja kanda. See ei vasta hea usu põhimõttele.

Vaidlustatud korraldus on vastuolus ka Madruse tn 13 DP-ga, mis ei näe ette kergliiklusteed

kruntidele positsioonidel 52, 53 ja 58. PT peab vastama alal kehtiva DP lahendusele. Madruse

tn 13 DP näeb ette trassikoridori ja müratõkkeseina asukoha positsioonil 58. Seevastu PT näeb

ette maantee positsioonile 58 ning jalgratta- ja jalgteed positsioonidele 52 ja 53. Kergliiklustee

on kavandatud DP järgse müratõkkeseina asukohta ja müratõkkeseina ei ole üldse kavandatud.

Riik ei soovi kaebajalt ka positsioone 52 ja 53 omandada. Kuna Madruse tn 13 DP kehtestati

kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) alusel, mille järgi määratakse DP-ga

liikluskorraldus (vt PlanS v.r § 9 lg 2 p 4), mitte pelgalt liikluskorralduse põhimõtted (vt PlanS

§ 126 lg 1 p 7), siis ei võimalda ehitusseadustiku (EhS) § 26 ega § 99 lg 1 väljastada täpsustavat

PT-d, vaid lähtuda tuleb DP-s sätestatust. PT-ga ei ole lisaks määratud kindlaks tehtava äralõike

täpset asukohta ega suurust, mistõttu on kavandatava teekoridoriga seonduvad kitsendused ja

kaitsevööndite ulatus ebaselged. See takistab kaebajal Madruse tn 13 DP ala arendamist, sest

pole arusaadav, millist osa vastustaja kokkuvõttes vajab. Selgusetus riivab oluliselt kaebaja

omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. PT on lisaks vastuolus Tartu valla ÜP-ga (kehtestatud

Tartu Vallavolikogu 03.09.2008 otsusega nr 102), mis ei näe ette seda, et Tartu põhjapoolse

ümbersõidu teekoridor läbiks Madruse tn 13 maaüksust. Kehtivate planeeringute (s.o Tartu

valla ÜP ja Madruse tn 13 DP) vastuolu arvestades tulnuks korralduses selgitada, miks eelistati

just ühte planeeringulahendust.

7. Transpordiamet palus vastustes jätta kaebused rahuldamata. Tartu põhjapoolse

ümbersõidu teekoridor ja liiklussõlme asukoht on kehtivates ÜP-des paika pandud ja PT

andmisel on nendega arvestatud (PlanS § 74 lg 5; EhS § 26 lg 3 p 3). Pille kinnistule on praegu

võimalik mootorsõidukiga riigiteelt pääseda kõige lõunapoolsema mahasõidu kaudu, kuhu on

kavandatud ringristmik ja jalakäijate tunnel. Seega on ilmne, et mahasõitu ei ole võimalik selles

asukohas säilitada. Pille kinnistu keskosas mootorsõidukitele mõeldud mahasõitu ei eksisteeri

ning see asuks kavandatavale ringristmikule liiga lähedal (liiklusohutuse tagamiseks on nõutav

vahekaugus vähemalt 250 meetrit). Pille kinnistule oleks võimalik tänase kasutuse (põllumaa)

jätkamiseks pääseda juurde Juta kinnistu piiri lähedal asuvalt mahasõidult. ÜP juhtotstarbel

kinnistu kasutamiseks tuleb koostada DP, milles lahendatakse mh juurdepääsude küsimused

(PlanS § 126 lg 1 p 4). Vaidlustatud korraldus on piisavalt põhjendatud. Tee klassi ei ole PT-s

määratud, sest see sõltub eeldatavast liiklussagedusest. Selle määramiseks on TRAM tellinud

PT-s ettenähtud liiklusuuringu. PT-s on nähtud ette head jalgratta- ja jalgteede ühendused ning

loobutud I klassi maantee kavandamisest, et soodustada Tartu linna eesmärkide saavutamist.

Riigitee kavandamisel tuleb lähtuda II klassi maantee nõuetest. Kaebaja ettepanek alternatiivse

juurdepääsutee rajamiseks ei ole kooskõlas projekteerimisnormidega ja korraldust on piisavalt

põhjendatud. Vaidemenetluse ajal ei olnud vaidlust, et Pille kinnistu lõunapoolsele osale saab

juurdepääsu tagada kavandatava Kvissentali tänava kaudu. Tartu linn ei ole sellega nõustunud,

3-22-755

6(18)

sest kaebaja kavandas elamualade kõrvale ärimaa sihtotstarbega arendust. PT ei ole vastuolus

Madruse tn 13 DP-ga ning ei takista kuidagi selle elluviimist. PT lisas 2 on küll näidatud, et

kergliiklustee kulgeb üle DP positsioonide 52 ja 53, kuid PT p-s 5.2.2 on öeldud, et see asukoht

võib täpsustuda. PT lisa 2 ei kajasta müraseinte asukohti, sest PT p-s 5.11 on seatud nõue

mürauuringu teostamiseks, mille tulemuste põhjal kavandatakse ka müratõkked. Mürauuring ja

müra leevendavate meetmete määramine on keskkonnamõju hindamise üks osa. Madruse tn 13

DP ei reguleeri riigitee kavandamist (sh liikluskorraldust), vaid Tartu põhjapoolse ümbersõidu

eelprojekt on DP-sse kantud informatiivsena (vt EhS § 99 lg-d 1 ja 2). PT on kooskõlas Tartu

valla ÜP-ga, sest tee asukohta trassikoridoris (millest ei väljuta) saab teeprojektiga täpsustada.

Madruse tn 13 kinnistust tehtava äralõike suurus on üheselt määratud Madruse 13 DP-ga.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 02.12.2022 otsusega kaebuse ja tühistas TRAM-i

22.12.2021 korralduse nr 1.1-3/21/551 kaebajale kuuluvate kinnisasjade osas (katastritunnused

79401:006:1093, 79301:001:1079, 79301:001:1080 ja 79301:001:1081) ning samuti TRAM-i

01.03.2022 vaideotsuse nr 1.2-2/22/1439-3 ja 16.03.2022 vaideotsuse nr 1.2-2/22/1539-6.

Ühtlasi mõistis halduskohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 6750 eurot.

Vaidlust ei saa olla, et olemasolev juurdepääs avalikult teelt Pille kinnistule PT kohaselt kaob.

Järelikult on piiratud kaebaja ligipääsu oma kinnistule avalikult teedelt ja ekslik on vastustaja

väide, et kaebaja jaoks olukord ei muutu. Kinnistule juurdepääsu likvideerimine riivab kaebaja

omandiõigust (mõjutab omandi kasutamist) ja ettevõtlusvabadust (takistab ala väljaarendamist

vastavalt ÜP-s märgitud juhtotstarbele, milleks on äri- ja tootmise maa-ala). Kaebajal on õigus

PT-d vaidlustada ka Madruse tn 13a ja 13b kinnistute osas, mille puhul tulenevad talle õigused

Madruse tn 13a ja 13b kinnistutel kehtivast DP-st. Põhilisteks vaidlusalusteks küsimusteks on:

1) kas riigitee kavandamine oli võimalik PT-ga või oleks tulnud läbida DP menetlus; 2) kas

kaebajale kuuluvalt Pille kinnistult avalikule teele juurdepääsude likvideerimine PT-ga oli

lubatav; 3) kas PT on kooskõlas Madruse tn 13a ja 13b kinnistutel kehtiva DP-ga. Täiendavalt

leiab kaebaja, et vaidlustatud korraldus on nõuetekohaselt põhjendamata ja kaalutlusvigadega.

Kaebaja hinnangul pidanuks vastustaja koostama DP, sest kavandatakse olulise avaliku huviga

rajatist (PlanS § 125 lg 1 p 3). Vaidlustatud korralduse õiguslikeks alusteks on EhS § 26 lg 1

ning § 99 lg-d 1 ja 2. Kuna Madruse tn 13a ja 13b kinnistutel kehtiva DP-ga on perspektiivne

Jõhvi–Tartu–Valga maantee täpne asukoht kindlaks määratud (pos 58), välistab see EhS § 99

lg 1 kohaldamise. PT väljastamiseks ei andnud alust ka EhS § 27 lg 1, sest DP on kehtestatud

vähem kui viis aastat tagasi (18.02.2021) ja ilmnenud ei ole uusi olulisi asjaolusid ning DP

kehtestamise järel ei ole muutunud ka õigusaktid või planeeringud. Järelikult puudus Madruse

tn 13a ja 13b kinnistute osas PT andmiseks alus. Kuna PT-ga kavandatakse terviklikku olulise

avaliku huviga rajatist, siis puudub vajadus eraldiseisvalt analüüsida, kas esines õiguslik alus

PT väljastamiseks Pille kinnistut puudutavas osas. Samas on kaheldava väärtusega väide, et tee

asukoht oli täpselt määratletud ka Tartu valla ÜP-s, sest ÜP-s oli määratud perspektiivne tee,

kuid mitte eritasandilist ristmikku. ÜP seletuskirjas on ka märgitud, et tee täpne kulgemine

selgub teeprojekti käigus. EhS § 99 lg 1 on erinorm PlanS § 125 lg 1 p 3 suhtes. Kuivõrd EhS

§ 99 lg 1 eeldused ei ole praegusel juhul täidetud, siis tuleb kontrollida, kas täidetud on PlanS

§ 125 lg 1 p 3 eeldused.

Vastustajal on iseenesest õigus, et PT peab olema kooskõlas kehtiva ÜP-ga, kuid ÜP saab olla

PT andmise aluseks üksnes siis, kui puudub DP koostamise kohustus (vt ka PlanS § 74 lg 5).

Praegusel juhul ei nähtu, miks DP koostamise kohustus puudub (EhS § 26 lg 1). Kuivõrd

vastustaja on tuginenud EhS § 26 lg-le 1, mis reguleerib PT andmist mh olulise avaliku huviga

rajatise ehitusprojekti koostamiseks, siis puudub vajadus eraldi analüüsida, kas kavandatav riigi

maantee on olulise avaliku huviga rajatis PlanS § 125 lg 1 p 3 tähenduses. PT-ga kavandatakse

3-22-755

7(18)

ümbersõidu rajamist mh Tartu linna ja Vahi alevikku jäävatele kinnistutele. Seetõttu tulnuks

vastustajal PlanS § 125 lg 1 p 3 järgi koostada ehitusprojekti koostamiseks DP, kuid seda ei ole

tehtud. Järelikult on PT materiaalselt õigusvastane ja tuleb vaidlustatud osas tühistada. Samuti

tuleb tühistada vaideotsused. Kuigi vaidluse lahendamiseks puudub vajadus analüüsida kaebaja

kinnistutega seotud väiteid, on nende hindamine põhjendatud, et vältida hilisemaid võimalikke

uusi vaidlusi.

Kui PT-ga likvideeritakse Pille kinnistult juurdepääs avalikule teele, muutub kaebaja olukord

vaieldamatult keerulisemaks (vt õiguskantsleri 01.07.2021 seisukoht nr 7-4/211080/2104364).

Asjakohatu on PT andmise korralduse lisas 2 toodud vastustaja väide, et Pille kinnistult säilib

juurdepääs avalikule teele naaberkinnistul (Juta kinnistu) asuva tee kaudu. Teise isiku kinnistu

kaudu avalikule teele juurdepääsu kasutamine eeldab kokkulepet maaomanikuga või servituudi

seadmist (AÕS § 156) ning tõenäoliselt kaasneksid sellega kaebajale täiendavad kulud. Samas

ei ole analüüsitud, kas kõnealuse juurdepääsu kasutamine oleks üldse mõeldav olukorras, kus

kaebaja soovib Pille kinnistule rajada kehtivas ÜP-s märgitud juhtotstarbele vastavaid äri- ja

tootmishooneid, kuigi see info oli vastustajale juba PT menetluses teada. Riigikohtu 20.12.2011

otsus nr 3-3-1-59-11 ei ole asjassepuutuv, sest praegu ei viida teed mujale, vaid likvideeritakse

juurdepääs. Ka PT p 5.2.4 näeb ette, et kui ehitusprojekti tulemusena kaob juurdepääs mõnele

kinnistule või selle osale, tuleb projektiga tagada ja lahendada uus juurdepääs. Olukorras, kus

juurdepääsu likvideerimine on selge juba PT andmisel, tuleks juurdepääsu küsimus EhS § 26

lg 4 p 9 järgi lahendada juba PT-s, kuid praegu ei ole seda tehtud. PT väljastamisel ilma DP-d

kehtestamata, tuleb PT-ga lahendada ka naabrite huvide konfliktid (vt Tallinna Ringkonnakohtu

19.06.2019 otsus nr 3-18-835, p 16). Kuna vastustajal on ulatuslik kaalutlusruum, siis peavad

põhjendused olema põhjalikud. Vaidlustatud korralduses puuduvad mh põhjendused, miks

likvideeritakse Pille kinnistult juurdepääsud avalikule teele ja miks ei saa luua juurdepääsu Pille

kinnistult avalikule teele. Korraldusele lisatud tabelist ei selgu ka, miks vastustaja ei nõustunud

ettepanekuga rajada täiendav eritasandiline ristmik. Oluliste põhjendamispuuduste (HMS § 56

lg-d 1 ja 3; EhS § 31 lg 5) tõttu on vaidlustatud haldusakt materiaalselt õigusvastane.

Vastustaja leiab ekslikult, et PT ei ole vastuolus Madruse tn 13a ja 13b kinnistute osas kehtiva

DP-ga. Kuigi on õige, et PT ei takista DP elluviimist Madruse tn 13 kinnistu (katastritunnus

79301:001:1078) osas, seab DP kaebajale lisaks kohustuse rajada kõrghaljastus asukohta (pos

52 ja pos 53), kuhu vaidlusalune PT näeb ette kergliiklusteed. Vastustaja selline tegevus ei ole

kooskõlas hea halduse tavaga. Samuti on hea halduse tavaga vastuolus asjaolu, et kohtuistungil

väidetakse, et tegelikult üldskeemil näidatud projekteeritavad jalgratta- ja jalgteed kavandatud

asukohta siiski ei tule. Veel ebaõiglasem on tekitada kaebajas ebaselgust, mil määral tuleb tal

kehtivas DP-s sätestatud kohustusi täita. On ilmselge, et kui vastustaja ei kavanda PT-s näidatud

katastriüksustele I klassi maanteed, vaid madalama klassiga teed, siis ei pruugiks DP-s seatud

nõue kõrghaljastuse rajamiseks olla sellises mahus asjakohane. PT on kehtiv haldusakt ja isegi

kui vastustaja tegelikkuses Madruse tn 13a ja 13b kinnistutele kergliiklusteid ei projekteeri, siis

säilib tal praegusest projektilahendusest olenemata õigus koostada ehitusprojekt PT-s näidatud

viisil. Kokkuvõttes on PT vastuolus Madruse tn 13a ja 13b kinnistutel kehtiva DP-ga ning seega

materiaalselt õigusvastane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Transpordiamet palub 02.01.2023 apellatsioonkaebuses (täiendatud 19.01.2023 ja

16.01.2024) halduskohtu otsus tühistada ning uue otsusega jätta X kaebus rahuldamata.

Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, hinnanud vääralt tõendeid ning

oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi.

3-22-755

8(18)

Halduskohus leidis vääralt, et vaidlustatud PT on antud valel õiguslikul alusel (EhS § 26 lg 1,

§ 99 lg-d 1 ja 2) ning on seetõttu õigusvastane. Ebaõige on järeldus, et PlanS § 125 lg 1 p 3

kohaselt tulnuks Tartu põhjapoolse ümbersõidu ehitamise ehitusprojekti koostamiseks koostada

DP. Riigiteede planeerimisel ei tule arvestada PlanS § 125 lg 1 p-s 3 sätestatuga. Sättes ei ole

riigiteid loetletud ja selles välja toodud rajatised ei sarnane olemusel riigiteedele. Loetelu viitab

avaliku huviga objektidele, millega seotud DP koostamise pädevus on kohalikul omavalitsusel

(KOV). Vastustajal puudub DP koostamise pädevus (PlanS § 124 lg 10) ning vastustaja lähtus

õigesti EhS § 99 lg-test 1 ja 2. Seadusandja ei ole KOV-dele andnud pädevust DP koostamise

kaudu planeerida TRAM-i eest riigiteid. Halduskohtu analüüsitud EhS § 27 lg 1 on asjakohatu,

sest PT-s ei ole sellele tuginetud ja see ei reguleeri vaidlusalust olukorda (sh annab pädevuse

üksnes KOV-le).

PT on teede projekteerimiseks vajalik olukorras, kus tee asukoht pole piisavalt täpselt määratud.

Planeeringuks, millega tee asukoht määratakse võib olla nt riigi eriplaneering, kuid ka muud

planeeringuliigid (PlanS § 74 lg 5, § 126 lg 1 p 4; EhS § 26 lg 3 p 3). ÜP-s ja/või DP-s riigitee

asukoha määratlemine ei ole vastustajale automaatselt siduv. TRAM on planeeringumenetluses

kooskõlastaja rollis ja tema kooskõlastuseta ei saa KOV probleemideta jätkata riigitee asukohta

määratleva planeeringu menetlust. TRAM-l ei teki kooskõlastatud ega kooskõlastamata jäetud

planeeringute alusel teede väljaehitamise kohustust. Planeeringud on olemuselt strateegilised

dokumendid ja on tõenäoline, et mõned visioonid jäävadki erinevatel põhjustel realiseerimata.

Vaidlusaluses piirkonnas väljastati PT, millega täpsustati ÜP-s näidatud teekoridori asukohta.

Alal kehtivate ÜP-de ja DP-ga on arvestatud. Vastustaja leiab jätkuvalt, et PT ei takista kuidagi

Madruse tn 13a ja 13b kinnistul kehtiva DP elluviimist selles näidatud kujul. PT lisaks 2 oleval

üldskeemil on küll nähtud ette kergliiklustee ühendus silla alla ja ühendus kogu Kvissentali

elamupiirkonda üle positsioonide 52 ja 53, kuid PT p 5.2.2 kohaselt võib asukoht täpsustuda.

Sisuliselt anti juba PT väljastamisel mõista, et teed kavandades arvestatakse kaebaja kinnistu

piiridega, sh kehtiva DP-ga. PT alusel ongi koostatud ümbersõidu eelprojekt, milles on teed

projekteeritud nii, et need arvestavad DP järgsete krundipiiridega. Tegemist on jalakäijatele ja

jalgratturitele mõeldud ühendusteega, mis tagab Kvissentali elamupiirkonnast (sh Madruse tn

13 kinnistule kavandatavast elamupiirkonnast) otseühenduse jalgratta- ja jalgteele, mis kulgeb

paralleelselt Tartu põhjapoolse ümbersõiduga. Mh tagatakse selle kaudu ühendus kavandatava

Emajõe silla alla ja Madruse tänavale. See on olnud ka Tartu linna soov ning ühendus muudab

piirkonna atraktiivsemaks ja tõstab kinnistute väärtust. PT-ga määrati EhS § 26 lg 4 p 4 alusel

võimaliku teetrassi koridor ja täpne asukoht selgub projekteerimise käigus. PT ei ole ehitamise

aluseks, vaid ehitusõiguse annab ehitusluba, kuid ka sel juhul eeldaks kinnistul ehitustegevuse

alustamine asjaomase maatüki riigi poolt omandamist. Kaebaja kinnistute täpsem puutumus

rajatava teega selgub ehitusloa menetluses, kuhu kaebaja kaasatakse. Kinnisasjade omandamine

toimub eraldi menetluses ja võimalikud vastuväited omandamisele saab esitada selle raames.

PT andmisel tuli arvestada ÜP tingimusi (PlanS § 74 lg 5; EhS § 26 lg 3 p 3). Tartu põhjapoolse

ümbersõidu teekoridor ja liiklussõlme asukoht on ÜP-ga määratud ning PT-s on sellest lähtutud.

Pille kinnistu põhjapoolsele osale on praegu võimalik mootorsõidukiga pääseda riigiteelt kõige

lõunapoolsema mahasõidu kaudu. Üldskeemilt nähtub üheselt, et selle mahasõidu asukohta on

kavandatud ringristmik ja jalakäijate tunnel. Seega on ilmselge, et vastavalt ÜP-le ei ole selles

asukohas võimalik mahasõitu säilitada (vt Tartu valla ÜP joonis 1). Pille kinnistule juurdepääsu

kadumine oli selge juba ÜP järgi ja PT-ga ei saa muuta ÜP lahendust. Servituudi seadmine üle

võõra kinnisasja ei oleks kaebajale üleliia koormav (nt Riigikohtu 12.04.2004 otsus nr 3-2-1-

45-04, p 14) ja ei rikuks tema õigusi (nt Tallinna Halduskohtu 05.01.2021 otsus nr 3-20-2052).

Pille kinnistul puudub DP ja selle koostamise korral tuleb avalikule teele juurdepääsu küsimus

lahendada planeeringumenetluses. Halduskohus jättis tähelepanuta, et Pille ja Juta kinnistute

piiri lähedal paiknev mahasõit tagab juurdepääsu Pille kinnistu põhjapoolsele osale. Seejuures

3-22-755

9(18)

oli kaebaja juba enne kohtuvaidlust asunud ette valmistama alternatiivse juurdepääsu rajamist,

taotledes TRAM-lt nõudeid Juta kinnistu mahasõidu rekonstrueerimiseks, et selle kaudu tagada

ajutine juurdepääs Madruse tn 13 kinnistu (katastritunnus 79301:001:1078) arendamiseks

vajaliku täitepinnase vedamiseks. Nõuded väljastati 15.07.2021 kirjaga nr 7.1-1/21/16227-2 ja

kaebaja on koostanud ehitusprojekti, mis on esitatud vastustajale kooskõlastamiseks. Projekti

kohaselt rekonstrueeritakse mahasõit selliselt, et see asub täpselt kinnistute piiril. Vastustaja on

selgitanud, et ka Tartu põhjapoolse ümbersõidu ehitusprojektiga on vajaduse korral võimalik

alternatiivselt näha ette olemasoleva mahasõidu rekonstrueerimine selliselt, et see asuks Pille

ja Juta kinnistute piiril ning selle kaudu pääseks mõlemal kinnistul asuvatele põllumaadele. See

ei eelda ka PT osaliselt kehtetuks tunnistamist. Seega on ekslik halduskohtu järeldus, et PT-ga

kaotatakse igasugune ligipääs Pille kinnistu põhjapoolsele osale.

Kohtumenetluse ajal on selgunud, et ka juurdepääsu Pille maaüksuse äralõikest alles jäävale

lõunapoolsele osale ei ole võimalik lahendada PT-s kirjeldatud viisil. Halduskohus ei ole seda

eraldi analüüsinud. Pille kinnistu jagati kolmeks maaüksuseks, millest keskmine võõrandatakse

vastustajale tee-ehituse tarbeks. Pille kinnistu lõunapoolne osa piirneb Tartu linna ÜP-s

näidatud kavandatava tänavakoridoriga Kvissentali tee 13 maaüksusel ning juurdepääsu saab

tagada sealt. Vaidemenetluses ei olnud vaidlust Pille kinnistu lõunapoolse osa juurdepääsu üle.

Alusetu on kaebaja väide, et Pille kinnistu lõunapoolsele alale juurdepääsu tagamine ei ole

Tartu linna ÜP järgi võimalik või Tartu linn seda ei võimalda. Eeltoodud asjaoludel pidanuks

halduskohus leidma, et PT on kooskõlas ÜP-ga nii Pille kinnistu kui ka Madruse tn 13a ja 13b

kinnistute osas, samuti ei esine viimaste puhul vastuolu DP-ga. PT ei riku kaebaja subjektiivseid

õigusi ja Pille kinnistule on juurdepääs tagatud.

Vastustaja on teostanud kaalutlusõigust korrektselt, võttes arvesse olulisi asjaolusid ja kaaludes

põhjendatud huve. Kaebaja esitas vahetult enne 09.12.2021 avalikku arutelu ettepaneku rajada

täiendav eritasandiline ristmik (liiklussõlm), mis paikneks PT-ga kavandatava, osaliselt Pille

kinnistul asuva eritasandilise ristmiku (liiklussõlme) vahetus läheduses. Esitatud ettepanek on

vastuolus projekteerimisnormidega, mis seavad nõuded mh ristmike omavahelisele kaugusele.

Kahe ristmiku vahel peab olema tagatud vähemalt 1 km pikkune vahemaa ja sellele viidati juba

avalikul arutelul. Pakutud lahendus oleks liiklusohtlik ja sellega ei saa nõustuda (EhS § 26 lg 3

p 2). PT andmise korraldus on piisavalt motiveeritud.

10. X palub 15.02.2023 vastuses (täiendatud 19.01.2024) jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja selgitustest ja viitest EhS § 26 lg-le 1

nähtub, et kavandatav I klassi maantee on olulise avaliku huviga rajatis. Olulise avaliku huviga

rajatise mõistet ei ole põhjust sisustada ülemäära kitsendavalt (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

10.06.2021 otsus nr 3-20-1518, p 16). Seega tuli lähtuda PlanS § 125 lg 1 p-st 3 ning koostada

Tartu põhjapoolse ümbersõidu rajamiseks DP. Teekoridor ja liiklussõlme asukoht ei saa olla

paika pandud ka ÜP-ga, sest sellisel juhul puudunuks vastustajal vajadus EhS § 99 lg-te 1 ja 2

alusel seda täiendavalt PT-ga määrata. Halduskohus on lisaks õigesti märkinud, et Madruse tn

13a ja 13b kinnistute osas kehtiva DP täpsustamiseks ei ole täidetud EhS § 27 lg-s 1 sätestatud

tingimused.

Pille kinnistule mõistlike alternatiivsete juurdepääsuteede kavandamisest keeldumine kujutab

olulist kaalutlusviga, mis ilmselgelt mõjutas kavandatud projektilahendust ja seega PT andmist.

Vastustaja edastas kaebajale 09.03.2022 kirjaga kaks erinevat joonist, kuidas oleks võimalik

kavandada juurdepääs Pille kinnistu põhjapoolsele osale (pindala ca 3 ha). Vastustaja kinnitas,

et neid variante PT väljastamisel ei kaalutud. Vaidlust ei ole selles, et 1,3 km või 800 m pikkuse

juurdepääsutee projekteerimise ja ehitamise maksumus (lisandub servituudi hind) tuleks kanda

kaebajal kui juurdepääsust huvitatud isikul. Praeguse juurdepääsu likvideerimine ja eraisikust

3-22-755

10(18)

kaebajale sellise kohustuse panemine ei vasta hea usu põhimõttele. Apellatsioonkaebuses välja

toodud võimalik juurdepääs Juta kinnistu kaudu on ajutine, sest pärast maantee (kahetasandilise

ristmiku) rajamist saaks lähima võimaliku juurdepääsu rajada 500 m kaugusele Juta ja Heigo

kinnistute piirile. Seejuures on vastustaja Juta mahasõidu rekonstrueerimiseks esitatud projekti

läbivaatamise käigus käskinud kaebajal ehitada kolmanda isiku põllule välja täismahus ristmik

(pindala 684 m2), mis pealegi tulevase tee-ehituse käigus likvideeritakse. Seda kõike olukorras,

kus vastustaja on juurdepääsu rajamise vajaduse ise põhjustanud.

Pille maaüksuse lõunapoolsele osale (pindala ca 1,3 ha) juurdepääsu küsimuses on Tartu linn

25.10.2022 kirjas seadnud kahtluse alla plaani ühendada Tartu valla ÜP kohased ärimaad linna

infrastruktuuriga ning suunata liiklus läbi Tartu linna ÜP kohaste elamumaade. Samas märgiti,

et ka TRAM nõustus, et Pille maaüksusele kavandatavatele äriobjektidele juurdepääsu rajamine

läbi Tartu linna väikeelamualade ei ole liiklusohutuse aspektist sobilik ega proportsionaalne.

Sellisel juhul piiratakse oluliselt kaebaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust, kuid seda ei ole

PT andmisel kaalutud. Praeguseks on kaebaja jaoks n-ö must stsenaarium realiseerunud, sest

Tartu Linnavalitsuse 14.11.2023 korraldusega nr 1157 on kehtestatud Kvissentali tee 15 DP,

mille kohaselt ei ole põhjendatud näha ette perspektiivset ühendusteed Tartu linna ja Tartu valla

vahel ega Pille ja Müta maaüksustele juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Puudulikku

kaalutlemist kinnitab istungil väljendatud seisukoht, et TRAM kavandab riigiteid ning kusagil

ei ole öeldud, et ta peaks tagama ja rajama mahasõite. Pille kinnistu on potentsiaalne äri- ja

tootmismaa juhtotstarbel kasutatav arendusmaa. Tartu põhjapoolse ümbersõidu ehitamise tõttu

ei ole Pille maaüksusel ka muus osas otstarbekas jätkata põllumajanduslikku maakasutust (sh

kinnistu tükeldamise järgsete osade väiksuse ja põllutöömasinate piiratud juurdepääsu pärast).

Heast logistilisest asukohast ja uuest ehitatavast riigiteest tulenevalt on põhjendatud rajada Pille

kinnistule autoga teenindatavad äri- ja tootmispinnad. Kaebaja esitaski 08.12.2021 taotluse DP

algatamiseks. Vastustaja ei ole sellega arvestanud. Samuti ei arvestatud vaidlustatud korralduse

andmise ajaks vastu võetud Tartu valla uue ÜP-ga (kehtestati 2022) ega Tartu linna ÜP-ga, mis

ei näe Kvissentali teele ette mingite ühenduste loomist või juurdepääsude rajamist Tartu vallas

asuvatelt kinnistutelt. Kokkuvõttes on tekkinud olukord, kus PT-ga ei ole tagatud juurdepääsu

Pille kinnistu kummalegi osale ja juurdepääsude rajamine ei ole ka mõistlikul viisil võimalik.

Erinevalt praegu kehtiva PlanS § 126 lg 1 p-st 7 nägi kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS v.r § 9

lg 2 DP eesmärgina ette mh liikluskorralduse (st mitte vaid põhimõtete) määramise. Seega tuleb

positsioonide 52 ja 53 osas lähtuda DP-s määratud liikluskorraldusest ja vastustaja ei saa seda

PT-ga muuta. Kaebaja maaüksustele kergliiklustee kavandamine rikub tema omandiõigust ning

ta ei pea taluma tahtevastast ehitamist tema kinnisasjale (vt Riigikohtu 05.11.2012 otsus nr 3-

2-1-101-12). Tähtsust ei oma, kas Madruse tn 13a ja 13b kinnistutele tee tegelikkuses rajatakse

või mitte, sest hea halduse tava on rikutud juba sellega, et PT lisaks oleval skeemil näidatakse

projekteeritavad jalgratta- ja jalgteed vastuolus kehtiva DP-ga. Samuti on PT kehtiv haldusakt

ja vastustajal säiliks õigus koostada ehitusprojekt PT-s näidatud viisil. Kaebaja suhtes on ka

ebaõiglane tekitada ebaselgust, mil määral tuleb tal kehtivas DP-s ettenähtud kohustusi täita.

Kui vastustaja ei kavanda I klassi maanteed, vaid väiksemat teed, siis ei pruugiks DP-s esitatud

kõrghaljastuse rajamise nõue olla sellises mahus asjakohane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus käsitleb esmalt küsimust, kas vaidlusaaluse tee projekteerimiseks oleks

tulnud kehtestada detailplaneering (p-d 12–17), seejärel hindab projekteerimistingimuste

kooskõla Madruse tn 13 DP-ga (p-d 18–20) ning juurdepääsu tagamist Pille kinnistule eraldi

põhjapoolsele osale (p-d 21–29) ja lõunapoolsele osale (p-d 30–34). Viimasena tuleb otsustada

apellatsioonkaebuse lahendamine ja jagada menetluskulud (p-d 35–36).

3-22-755

11(18)

Riigitee projekteerimise õiguslik alus

12. Halduskohus rahuldas kaebuse esmajoones põhjusel, et kohtu hinnangul tuli vaidlusaluse

riigitee kavandamiseks (kaebajale kuuluvaid kinnistuid puudutavas osas) PT andmise asemel

koostada DP, sest tegemist on olulise avaliku huviga rajatisega PlanS § 125 lg 1 p 3 tähenduses.

Kohus leidis, et EhS § 99 lg 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, sest kuigi tee asukohta ei

olnud Tartu valla ÜP-s täpselt määratletud (nt puudus eritasandiline ristmik), oli Madruse tn 13

DP alal tee kulgemine planeeringuga täpselt määratud. ÜP saab olla PT andmise aluseks, kui

puudub DP koostamise kohustus, kuid praegu selle puudumist EhS § 26 lg-st 1 ei nähtu.

13. Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu eeltoodud seisukohta. PlanS § 14 lg 1 p 2 kohaselt

määratletakse üleriigilise transpordivõrgustiku arengu põhimõtted ja suundumused üleriigilises

planeeringus. PlanS § 56 lg 1 p-st 2 ja § 75 lg 1 p-st 1 tulenevalt on transpordivõrgustiku

asukoha määramine esmajoones maakonna- ja üldplaneeringute ülesanne ning riigimaantee

ehitamine võib olla ka riigi eriplaneeringu objekt (PlanS § 27 lg 2). Seevastu ei ole PlanS § 126

lg-s 1 nähtud ette, et riigi- või kohalike teede (vt EhS § 92 lg-d 6 ja 7) kavandamine ning nende

asukoha määramine oleks DP ülesandeks, vaid DP-ga tuleb lahendada üksnes planeeringuala

n-ö teenindavate rajatistega (sh teedega) seonduv ja määrata avalikule teele juurdepääsuteede

võimalik asukoht (PlanS § 126 lg 1 p-d 4 ja 7; vt lisaks Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2022 otsus

nr 3-21-665, p 26).

14. Kuivõrd riigiteede ja teiste samalaadsete nn joonehitiste planeerimine ei toimu DP-de

alusel (vt ka planeerimisseaduse eelnõu – Riigikogu XII koosseisu 571 SE – seletuskiri, lk 72),

siis ei ole EhS § 26 lg 1 ja § 27 lg 1 ega PlanS § 125 lg 1 p 3 asjassepuutuvad normid. Seetõttu

ei oma praeguse vaidluse lahendamiseks mh tähtsust, kas kavandatav riigitee (põhimaantee nr

3 Jõhvi–Tartu–Valga tee Tartu põhjapoolne ümbersõit) on eeltoodud sätete tähenduses olulise

avaliku huviga rajatis või mitte.

15. Avalikult kasutatava tee rajamiseks on EhS lisa 1 kohaselt nõutav ehitusluba. EhS § 99

lg-st 1 tulenevalt on PT nõutav ehitusloakohustusliku tee ehitusprojekti koostamiseks, kui

planeeringuga ei ole tee asukoht täpselt määratud. EhS § 99 lg 2 teise lause kohaselt riigitee PT

annab TRAM. Halduskohus on möönnud, et varasemas Tartu valla ÜP-s ei olnud vaidlusaluse

tee asukoht täpselt määratud, kuid leidis samas, et EhS § 99 lg 1 kohaldamise välistab asjaolu,

et tee asukoht on täpselt määratletud Madruse tn 13 DP-s. Sellega ei saa nõustuda. Madruse tn

13 DP põhijoonisel on Jõhvi-Tartu-Valga riigimaantee Tartu põhjapoolne ümbersõit kajastatud

perspektiivsena ning DP seletuskirja kohaselt võeti aluseks ümbersõidu eelprojekt (AS Teede

Tehnokeskus töö nr TPY190). DP põhijoonisel ei ole tee asukohta ja muid andmeid (nt laius,

sõiduradade arv, liikluskorraldus) täpselt välja toodud.

16. Ringkonnakohtu hinnangul puudub praegusel juhul ka muu planeering (nt eriplaneering),

milles oleks Tartu põhjapoolse ümbersõidu asukoht paika pandud ehitusprojekti koostamiseks

vajaliku täpsusega. Tartu linna ÜP (kehtestatud 07.10.2021) kaardirakendus kajastab vaidluse

all olevat riigimaantee lõiku samas asukohas nagu Madruse tn 13 DP (kehtestatud 18.02.2021).

Samal viisil kajastab ümbersõitu uue Tartu valla ÜP (kehtestatud 15.06.2022) kaardirakendus.

Varasema Tartu valla ÜP (kehtestatud 03.09.2008) maakasutuskaardil on perspektiivse riigitee

koridor (tumepruuni katkendjoont ümbritsev kriipsutatud ala) seevastu tähistatud niivõrd laialt

(endise Tartu valla ÜP kaardirakenduse vahemaade mõõtmise abivahendi järgi ca 400 meetrit),

et see hõlmab kogu Tartu linna ÜP-s ja Madruse tn 13 DP-s märgitud teekoridori.

3-22-755

12(18)

Väljavõte endise Tartu valla ÜP maakasutuskaardilt.

Väljavõte endise Tartu valla ÜP kaardirakendusest, kajastab poole teekoridori mõõtetulemust

(mõõdetud vahemaa tähistatud musta noolega).

17. Kuivõrd Jõhvi-Tartu-Valga riigimaantee nr 3 Tartu põhjapoolse ümbersõidu asukohta ei

olnud tee ehitusprojekti koostamiseks vajaliku täpsusega (vt ka EhS § 26 lg 4; majandus- ja

taristuministri 09.01.2020 määrus nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“) planeeringutes

kindlaks määratud, siis oli projekteerimistingimuste andmine EhS § 99 lg 1 kohaselt nõutav ja

PT väljastamine ei saa iseenesest kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. PT õigusliku tähenduse osas

on selgitatud, et PT on üksnes eelhaldusakt konkreetse ehitusloa menetluses, mitte terviklik

ruumilahendus ja menetlusülene maakasutus- ja ehitustingimuste regulatsioon (nt Riigikohtu

3-22-755

13(18)

09.06.2023 otsus nr 3-20-2247, p 25). Kuigi tegemist on eelhaldusaktiga, millest haldusorgan

ei või hiljem ehitusloa väljastamisel meelevaldselt mööda minna, ei ole PT tähenduselt siiski

samaväärne DP-ga ning kehtivaid, aga õigusvastaseid projekteerimistingimusi on ehitusloa

menetluses võimalik muuta, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt ehitusloa taotleja või muu

isiku usaldust (vt Riigikohtu 20.06.2023 otsus nr 3-20-19, p-d 16–19). Eeltoodust tulenevalt,

kuna PT sätestab üksnes alused ehitusprojekti koostamiseks, mitte püsitoimega ruumilahendust,

siis ei saa PT-d pidada õigusvastaseks ainuüksi põhjusel, et see näeb mitmetes aspektides ette

projekteeritava lahenduse täpsustamise või küsimuse lõpliku lahendamise alles ehitusprojekti

koostamise käigus (nt PT p-d 5.2.2, 5.2.4, 5.3.1, 5.4.4, 5.5.1, 5.5.5).

Madruse tn 13 DP järgimine

18. Madruse tn 13 DP alaga seonduvalt on halduskohus leidnud, et PT on Madruse tn 13a

kinnistu (pos 52) ja Madruse tn 13b kinnistu (pos 53) osas vastuolus DP-ga, kuivõrd DP järgi

on neile kruntidele nähtud ette müratõkkekõrghaljastus, kuid PT lisa 2 oleval skeemil on sinna

nähtud ette kergliiklusteed. Ringkonnakohus märgib esmalt, et katastrikaardi, DP põhijoonise

ja PT üldskeemi võrdlusest nähtub, et vastuolu ei esine Madruse tn 13b kinnistu (pos 53) osas.

PT lisas 2 tumekollase värviga tähistatud projekteeritud jalgratta- ja jalgtee (Tartu linna ÜP

järgne põhivõrk) paikneb tervikuna teemaa krundil (79301:001:1081). Kuigi üldskeem kajastab

varasemat Madruse tn 13 kinnistut tervikuna, on teemaa krunt eristatav Madruse tn 26 kinnistu

(79301:001:0767) lõunapiiri mõtteliselt pikendades kuni Kvissentali tee 13 kinnistu piirini. PT

lisas 2 helekollase värviga tähistatud projekteeritud jalgratta- ja jalgtee (Tartu linna ÜP järgne

tugivõrk) paikneb osaliselt Madruse tn 13a kinnistul kaitseotstarbelise metsa maa-alal. Samas

ei nähtu Tartu linna ÜP kaardirakendusest, et kõnealusele alale oleks tugivõrgu kergliiklusteid

tegelikult kavandatud. ÜP kaardil on tähistatud üksnes põhivõrgu kergliiklustee, mis kulgeb

paralleelselt projekteeritava riigimaanteega ja, nagu juba märgitud, jääb DP alusel moodustatud

transpordimaa kinnistu piiridesse. Korralduse lisa 2 tabeli 2.2 real 4 on vastustaja otsustanud,

et ehitusprojekti koostamisel tuleb täiendavalt hinnata varasematest planeeringutest tulenevaid

tingimusi ning kergliiklusteede paiknemist täpsustada ehitusprojektiga. Koondtabel kuulub PT

andmise korralduse juurde (vt korralduse p 5 alap 2) ja selles toodud vastustaja otsuseid tuleb

käsitada PT-d täpsustavana. Kaebaja õiguste kaitse on sellega piisavalt tagatud ning vajaduse

korral on tal võimalik esitada omapoolseid vastuväiteid ka tee-ehitusloa andmise menetluses.

Väljavõte kehtiva Tartu linna ÜP kaardirakendusest. Projekteeritava riigimaanteega (punane

katkendjoon) praktiliselt kohakuti kulgeb põhivõrgu kergliiklustee (must katkendjoon). Kaardilt

puudub tugivõrgu kergliiklustee tähistus (sinine katkendjoon), kuigi vastav andmekiht on sees.

3-22-755

14(18)

19. Kaebaja on lisaks leidnud, et PT ei vasta Madruse tn 13 DP-le, sest viimane ei näe ette

kergliiklusteed mh krundile positsioonil 58 (79301:001:1081) ning samas on DP-s nähtud sellel

krundil ette müratõkkeseina rajamine, mida PT üldskeemil ei kajastu ja mille osas on vastustaja

selgitanud, et asjakohased leevendusmeetmed (sh nende vajalikkus) otsustatakse PT p-s 5.11

ettenähtud mürauuringu tulemuste põhjal. Nagu ringkonnakohus juba eespool selgitas, ei ole

Tartu põhjapoolse ümbersõidu planeerimine olnud Madruse tn 13 DP lahenduse esemeks, vaid

kavandatavaks tee-ehituseks eraldatud transpordimaaga seonduv on DP põhijoonisele kantud

informatiivselt. DP seletuskirjas on samuti korduvalt rõhutatud, et krundid positsioonidel 42–

52 saab moodustada ning ehitusõiguse realiseerida alles pärast Tartu põhjapoolse ümbersõidu

realiseerimist. Ka müratõkkeseina osas on DP põhijoonise (vt asjaomase tingmärgi seletust) ja

DP seletuskirja (lk 12) põhjal selge, et see ei kujuta endast osa DP lahendusest, vaid müratõket

on DP-s kajastatud üksnes Tartu põhjapoolse ümbersõidu varasema eelprojekti alusel. Sellest

tulenevalt ei saa PT lisas 2 toodud üldskeemil müratõkkeseina puudumist pidada Madruse tn

13 DP-ga vastuolus olevaks. Korralduse lisa 2 tabeli 2.2 real 4 on kaebajale samuti selgitatud,

et müratõkked kavandatakse vastavalt mürauuringu tulemustele.

20. Kuivõrd kaebajale pidi olema juba Madruse tn 13 DP põhjal arusaadav, et kavandatava

riigimaantee täpne kulgemine selgub alles tee projekteerimise käigus, siis ei ole põhjendatud

ka etteheited, et kaebajale DP-st tulenevate õiguste ja kohustuste ulatus on ebaselge. PT-ga ei

ole muudetud ega saagi muuta kaebajale DP-st tulenevate kohustuste ulatust. Kui riigimaantee

projekteerimise raames selgub (nt mürauuringu tulemusel või kiirusepiirangu kavandamisel),

et DP positsioonidele 52 ja 53 ettenähtud müratõkkekõrghaljastuse rajamiseks ei ole tegelikku

vajadust, siis on kaebajal võimalik taotleda selles osas DP muutmist. Mürahäiringu suurus ei

sõltu iseenesest maantee sõiduradade arvust, vaid eeskätt liiklussagedusest ja sõidukiirusest.

Juurdepääs Pille kinnistule

21. Maa-ameti seni viimatiselt ortofotolt (10.05.2023) ja Google’i kaardirakendusest nähtub,

et Pille kinnistule on faktiliselt võimalik Jõhvi-Tartu-Valga teelt (79401:006:0203) pääseda

kahest kohast, millest peamine asub kinnistu lõunapiiri ääres ja teine ligikaudu kinnistu keskel.

Pille kinnistu lõunapoolses osas olev mahasõit.

3-22-755

15(18)

Pille kinnistu keskosas paiknev väidetav mahasõit.

22. Kumbagi eeltoodud juurdepääsudest ei ole teeregistris mahasõiduteena registreeritud.

Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et reaalselt kasutatava mahasõiduna Pille kinnistule on

käsitatav üksnes kinnistu lõunapiiri ääres asuv juurdepääs, kuid kinnistu keskosaga kohakuti

paiknevat ühendust maanteega ei ole alust käsitada mahasõiduna Pille kinnistule, vaid tegemist

on kergliiklejate tarbeks tehtud juurdepääsuga maanteega paralleelselt kulgevale Nõmmiku

kergliiklusteele. Sellele viitavad nii kõnealuse ühendustee kuju ja suurus kui ka asjaolu, et Pille

kinnistu lõunapoolse juurdepääsu ees on sõiduteele kantud märgis 923b „Võrdsete kriipsude ja

vahedega katkendjoon“ (kriipsude pikkus ja kriipsude vahe võrdselt üks meeter), mis tähistab

majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja

teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 25 lg 11 p 1 kohaselt sõidutee äärt tähistava

märgise 911 „Ühekordne pidevjoon“ katkestust ristmikul või mahasõidukohas. Seevastu Pille

kinnistu keskel paikneva juurdepääsu asukohas ei ole sellist sõidutee äärt tähistava ühekordse

pidevjoone katkestust tehtud. Viimati nimetatud ühenduse faktilist kasutamist sõidukiga Pille

kinnistule pääsemiseks ei kinnita ka Maa-ameti varasemad ortofotod (st selles kohas puuduvad

äratuntavad põllumaale suunduvad sõidukijäljed).

23. Vaidlust ei ole selle üle, et olemasolev lõunapiiri äärne mahasõit Pille kinnistule jääb

kavandatava ringristmiku ja jalakäijate tunneli (Vahi liiklussõlme I etapp) asukohta ning selle

edasine kasutamine Pille kinnistule juurdepääsuks ei ole objektiivselt võimalik. Samuti ei saaks

juurdepääsuteena võtta kasutusele Pille kinnistu keskosas paiknevat ühendust maanteega, sest

seegi on hõlmatud PT esemeks oleva (vt PT p 5.2.2.2) perspektiivse ristmiku (Vahi liiklussõlme

II etapp) ja selle tarbeks kinnistust tehtava äralõikega (vt PT lisa 2; Pille kinnistu äralõike plaan

– kaebaja 19.01.2024 seisukoha lisa 1). Vastustaja on viidanud (vt korralduse lisa 2 tabeli 2.2

rida 8), et kaebajal oleks Pille kinnistule (põllumaale) pääsemiseks võimalik edaspidi kasutada

teeregistris registreeritud Juta kinnistu (79401:006:1095) lõunapiiri ääres paiknevat 0,169 km

mahasõitu Tartu-Jõgeva-Aravete teelt (79401:006:0059).

24. Halduskohus märkis õigesti, et mahasõidu likvideerimine riivab kaebaja omandiõigust,

sest tal puuduks võimalus jätkata kinnistu senist kasutamist. Samuti on õige, et riigimaanteed

ei tohi rajada viisil, mis muudaks kinnistuomanikul enda kinnistule pääsemise võimatuks.

Kinnisasja jagamisel tuleb arvestada maakorralduse nõudeid ja kinnisasja omaniku õigusi (nt

maakorraldusseaduse § 2 lg 3, § 5 lg 2 p 4). Kaebaja 19.01.2024 seisukoha p-s 3 esitatud Maa-

ameti kaardi väljavõtte kohaselt moodustuks kavandatud maantee ja ristmiku tarbeks tehtava

äralõike järel Pille kinnistust kaks lahustükki, millest põhjapoolne oleks suurusega ca 3,07 ha

ja lõunapoolne suurusega ca 1,35 ha.

3-22-755

16(18)

25. Seonduvalt Pille kinnistu põhjapoolse osaga on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajale

on võimalik tagada juurdepääs Juta kinnistu lõunapiiri äärest, nagu selle näevad ette PT p 5.2.4

ja korralduse lisa 2 tabeli 2.2 rida 8. Uut juurdepääsuteed ei pidanud olema PT-s juba lõplikult

lahendatud, sest see oleneb mh ehitusprojekti lahendusest ja kinnistuomaniku soovidest või

tema edasistest plaanidest (nt algatada DP koostamine). Oluline on see, et Pille kinnistu senisel

põllumajanduslikul eesmärgil (st madala ööpäevase liiklussagedusega) kasutamise jätkamiseks

oleks mahasõit Pille ja Juta kinnistute piirilt õiguslikult ja tehniliselt võimalik (vt ka TRAM-i

09.03.2022 kiri nr 8-1/21-003/5078-1 – kaebuse lisa 13) ning PT p 5.2.4 annab kaebajale lisaks

selgelt õiguse nõuda, et vastustaja tagaks olemasoleva mahasõidu (mis jääb ca 4 m võrra Juta

kinnistule) nihutamise või laiendamise selliselt, et kaebajal puuduks vajadus saada mahasõidu

kasutamiseks Juta kinnistu omanikuga kokkulepe või nõuda Pille kinnistu kasuks servituudi

seadmist.

26. Endise Tartu valla ÜP-s (2008) oli Pille kinnistu põhjapoolse osa juhtotstarbeks määratud

keskuse maa (segaehitusala). ÜP seletuskirja p-st 3.1 nähtuvalt võis nimetatud juhtfunktsioon

vastavalt DP-s täpsustatavale arengusuunale hõlmata nii elamu-, ärimaa, ühiskondlike hoonete

maa (sotsiaalmaa), haljasala ja parkmetsa maa, transpordimaa kui ka nimetatud funktsioonide

kombinatsiooni. Praeguse Tartu valla ÜP (2022) kaardi järgi on Pille kinnistu põhjapoolse osa

juhtotstarbeks kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-

ala. ÜP seletuskirja p-st 5.5 tulenevalt on suunaks keskkonda sobiva ja olulist keskkonnamõju

mitteomava äri- ja tootmistegevuse arendamine, st kergetööstus- ja keskkonnasõbralike

ettevõtete rajamine. Kaebaja on esitanud AB Artes Terrae OÜ 24.11.2021 seisukoha nr 011

(kaebuse lisa 5), milles on leitud, et päras Tartu põhjapoolse ümbersõidu rajamiseks vajaliku

äralõike tegemist Pille kinnistust alles jäävad maatükid on liiga väikesed ja tehnikaga raskesti

ligipääsetavad, et neil oleks mõistlik jätkata põllumajanduslikku kasutust ning põhjapoolsele

osale sobiks äri- ja tootmismaa sihtotstarve.

27. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja peab Tartu põhjapoolse ümbersõidu

projekteerimise raames tagama Pille kinnistule sellise juurdepääsu, mis võimaldaks kinnistu

väljaarendamist vastavalt ÜP-s määratud äri- ja tootmismaa juhtotstarbele. Kaebaja saab nõuda

üksnes seda, et uue riigimaantee rajamisega ei likvideeritaks mahasõitu, mis on vajalik kinnistu

kasutamiseks vastavalt senisele kasutusele ja kasutusotstarbele (100% maatulundusmaa), kuid

tal ei ole alust nõuda, et vastustaja tagaks kinnistule juurdepääsu, mis vastaks tema võimalikule

arendushuvile (vt eskiisprojekt – kaebuse lisa 8). Kuna Pille kinnistu suhtes ei ole kehtestatud

DP-d ega DP koostamist algatatud (kaebaja on küll viidanud DP algatamise taotluse esitamisele

08.12.2021, kuid puuduvad andmed, et Tartu vald oleks DP koostamise algatanud), siis ei ole

teada, kas ja millistel tingimustel olnuks kaebaja kinnistule (X on kinnistu omanikuna

kinnistusraamatusse kantud 09.12.2021) ilma Tartu põhjapoolse ümbersõidu kavandamiseta

võimalik rajada tihedama kasutusega juurdepääsu (vt ka TRAM-i 11.03.2022 käskkirjaga nr

1.1-7/22/64 kinnitatud ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramise juhend – 04.05.2022

vastuse lisa 1). Põhjendamatu on eeldada, et kavandatud otstarbeks oleks kindlasti sobinud ka

olemasolev mahasõit, sest tuleb arvestada, et Pille kinnistu piirneb juba praegu tiheda liiklusega

põhimaantee (3 Jõhvi-Tartu-Valga tee) ja tugimaantee (39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee ehk nn

Piibe maantee) ristmikuga ning praegune mahasõit jääb sellest vähem kui 100 m kaugusele.

28. Kaebaja esitatud Artes Terrae OÜ 24.11.2021 hinnang, et Pille kinnistu põhjapoolne osa

oleks liiga väike ja tehnikaga raskesti ligipääsetav, et jätkata selle põllumajanduslikku kasutust,

on paljasõnaline ja põhjendamatu. Arusaadavalt oleks põllumajandusliku tootmisega võimalik

tegeleda väiksemas mahus, kuid ilmselgelt ebaõige on seisukoht, et põllumasinate juurdepääs

oleks Pille ja Juta kinnistute piiril asuva mahasõidu korral olemasoleva mahasõiduga võrreldes

kuidagi piiratum. Tegemist on samaväärsete mahasõitudega.

3-22-755

17(18)

29. Kuivõrd vastustaja ei pidanud PT väljastamisel tagama seda, et kaebajal oleks võimalik

realiseerida oma hüpoteetilist arendushuvi, siis ei ole alust heita vastustajale ette, et korralduses

või selle lisades ei ole eraldi põhjendatud (esitatud kaalutlusi), miks ei olnud võimalik arvestada

kaebaja ettepanekut rajada täiendav eritasandiline ristmik. Vastustaja on kohtumenetluses mh

selgitanud, et pakutud lahendus ei olnud liiklusohutuse seisukohast vastuvõetav, mistõttu ei

olnud tegemist realistliku alternatiivse ettepanekuna, mida vastustajal tulnuks põhjalikumalt

kaaluda ja millega mittenõustumist ulatuslikumalt põhjendada. Kaebaja viited TRAM-i esitatud

tingimustele, kuidas oleks võimalik lahendada juurdepääs tema kavandatavatele arendustele (nt

TRAM-i 09.03.2022 vastus nr 8-1/21-003/5078-1) ei ole praeguses vaidluses asjassepuutuv,

sest ei seondu olemasoleva mahasõiduga samaväärse juurdepääsu säilitamisega, vaid täiesti uue

(teistsugustel asjaoludel) juurdepääsu rajamisega.

30. Pille kinnistu lõunapoolsest osast tekkiva lahustükiga seoses tuleb samas nõustuda, et

senise põllumajandusliku tootmise jätkamine ei oleks seal mõistlikult võimalik, arvestades nii

maatüki väiksust kui ka asjaolu, et see piirneks ühelt poolt riigimaanteega ja teiselt poolt ärimaa

(Kvissentali tee 15, 79514:036:0024) või väikeelamumaa (Kvissentali tee 13, 79514:036:0003)

kinnistutega. Lääneküljele jääks samasugune väike lahustükk maatulundusmaa sihtotstarbega

Müta kinnistust (79601:001:1069). PT andmise korralduse lisa 2 tabeli 2.2 real 7 on vastustaja

Müta kinnistuga seoses selgitanud, et PT p 5.7.3 kohaselt tuleb vajaliku teemaa võõrandamise

protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava ning maade omandamise raames on võimalik

kaaluda mh järelejäävate ebamõistliku kuju ja suurusega maatükkide omandamist, jagamist ja

vahetamist. Kuigi korralduse lisa 2 tabeli 2.2 real 8 ei ole Pille kinnistu lõunapoolse osa kohta

samasugust märkust tehtud, ei kitsenda see kaebaja võimalust samuti nõuda, et riik omandaks

maatüki, mida ei saaks tee-ehituse tõttu enam mõistlikult edasi kasutada.

31. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja ka Pille kinnistu lõunapoolse osaga seoses selgelt

soovinud vastustajalt sellise juurdepääsu tagamist, mis vastaks tema võimalikule arendushuvile.

Nagu ringkonnakohus eespool märkis, saab kaebaja nõuda üksnes olemasolevaga samaväärse

juurdepääsu tagamist, mis on PT p-s 5.2.4 ka ette nähtud ja täpne lahendus selgub ehitusprojekti

koostamise ja ehitusloa andmise käigus. Kaalutlusveaks ei saa pidada seda, et vastustaja ei ole

PT-ga lahendanud küsimust sellise juurdepääsu võimalikkusest, mis vastab kaebaja väljendatud

arendushuvile. Seejuures ei olnud endise Tartu valla ÜP-s (2008) Pille kinnistu lõunapoolsele

osale maakasutuse juhtotstarvet üldse määratud.

32. Sisulist vaidlust ei ole, et projekteeritavalt riigimaanteelt ei ole võimalik rajada mahasõitu

otse Pille kinnistu lõunapoolsele osale, vaid juurdepääs saab kulgeda üksnes üle kõrvalasuvate

Müta, Kvissentali tee 13 või Kvissentali tee 15 kinnistute. Vastustaja sai PT väljastamisel

lähtuda Tartu linna ÜP-s näidatud lahendusest, mis näeb ette tee kulgemise piki Kvissentali tee

13 kinnistu põhjapiiri kuni Pille kinnistu nurgani ja sealt lõunasse Kvissentali teele (läbides

järjest Kvissentali tee 13, 17a, 11 ja 15 kinnistuid). Selle perspektiivse tee kaudu oleks võimalik

tagada juurdepääs ka Pille kinnistu lõunapoolsele osale. Kõnealune tee on Madruse tn 13 DP-s

nähtud ajutise juurdepääsutee ja servituudialana ette mh planeeringualale täitepinnase veoks (vt

DP seletuskirja p 4 ja joonis „Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud

seosed“). Kuna asjas on Madruse tn 13 DP materjalid esitatud üksnes osaliselt (seletuskiri ja

põhijoonis), kuid need on tervikuna kättesaadavad Tartu planeeringute registris (DP-10-006),

võtab ringkonnakohus täiendavalt toimikusse DP kehtestamise otsuse koos selle kõigi lisadega.

Tegemist ei ole menetlusosaliste jaoks uue tõendiga.

33. Ehkki kaebaja on püüdnud temale sobivat juurdepääsu Pille kinnistu lõunapoolsele osale

saavutada Kvissentali tee 15 krundi ja lähiala DP menetluses (kehtestatud Tartu Linnavalitsuse

14.11.2023 korraldusega nr 1157), ei ole Tartu linn sellega nõustunud, viidates DP kehtestamise

3-22-755

18(18)

korralduses (lk 4), et juurdepääs Pille kinnistule oleks teostatav Madruse tn 13 DP-s ettenähtud

perspektiivse tänava kaudu. Seda eeldusel, et Pille kinnistu lõunapoolsele osale kavandatakse

arendust, mis sobiks Kvissentali elamurajooniga. Kvissentali tee 15 DP-s on kõnealuse tänava

ehitamise võimalus ka tagatud (vt DP põhijoonisel tee- ja tänavamaa krunt positsioonil 11).

Seejuures on vastustaja teinud Tartu linnale Kvissentali tee 15 DP menetluse ajal (vt TRAM-i

01.04.2022 kiri nr 7.2-2/22/5466-2 – vastustaja 04.05.2022 vastuse lisa 2) mh ettepaneku koos

Tartu vallaga kaaluda omavalitsuste vahelise piiri muutmist viisil, et Pille kinnistu lõunapoolne

osa hakkaks kuuluma Kvissentali elamukvartalisse (st jääks Tartu linna haldusterritooriumile).

Kas juurdepääs oleks võimalik saada üle Kvissentali tee 15 kinnistu, sõltub haldusasja nr 3-23-

2931 tulemustest.

34. Olenemata Kvissentali tee 15 DP-ga seotud vaidluse tulemustest ei ole alust järeldada, et

Pille kinnistu lõunapoolsele osale ei oleks võimalik tagada mõistlikku juurdepääsu. Eelkõige ei

ole välistatud juurdepääs Pille kinnistule Madruse tn 13 DP-s märgitud ajutise juurdepääsutee

asukohta kavandatud tänava kaudu ja selle võimalikkust on möönnud ka Tartu linn. Ehkki Pille

kinnistu lõunapoolse osa senine kasutus muutub ilmselt võimatuks, tuleb selle maa-ala edasise

kasutuse kavandamisel arvestada ümbritsevate kinnistute kasutusega. Kinnistu arendamiseks

tuleb kaebajal koostada DP ning lahendada selles ka juurdepääsutee küsimus. Nagu märgitud,

kui selgub, et juurdepääsu Pille kinnistu lahustükile ei ole mõistlikul viisil võimalik tagada, on

kaebajal õigus nõuda, et riik maatüki omandaks.

Kokkuvõte ja menetluskulud

35. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb TRAM-i apellatsioonkaebus rahuldada

ning Tallinna Halduskohtu 02.12.2022 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse,

millega jätab X kaebused rahuldamata.

36. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui

kõrgema astme kohus teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude

jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks

esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta. X on tasunud kaebuste esitamisel riigilõivu kokku 40 eurot

ning kandnud esimese astme kohtus esindajakulu 6710 eurot. Apellatsiooniastmes on kaebaja

palunud mõista vastustajalt välja esindajakulu 4380,70 eurot. Kokku 11 130,70 euro suuruste

menetluskulude kandmine või kandmise kohustus seoses praeguse asja menetlemisega esimese

ja teise astme kohtus on HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 nõuete kohaselt tõendatud. Kuna

ringkonnakohus rahuldab TRAM-i apellatsioonkaebuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab

X kaebused rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud esimese ja teise astme kohtus HKMS

§ 108 lg 1 alusel tema enda kanda. TRAM oli apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise

kohustusest vabastatud (HKMS § 104 lg 10) ning vastustaja ei ole esitanud andmeid muude

menetluskulude kandmise kohta. Seega jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS §

109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)