3-22-2591/33 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Oliver Kask ja Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.02.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2591

Haldusasi

X ja Y kaebus MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit

hindamiskomisjoni 16.09.2022 ning kutsekomisjoni

30.09.2022 otsusele

Menetlusosalised

Kaebajad – X ja Y, esindaja MA

Vastustaja – MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit, esindajad

EO ja MS ning nõustaja SS

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.02.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X ja Y apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

06.02.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Lubada kaebajatel täiendada kaebust nõudega tühistada MTÜ Eesti Mööblitootjate

Liit kutsekomisjoni 30.09.2022 otsus kaebajatele pehme mööbli valmistaja, tase 4

kutse andmata jätmise osas.

2. Jätta X ja Y apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.02.2023

otsus haldusasjas nr 3-22-2591 muutmata.

3. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.03.2024.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-22-2591

2(5)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Haapsalu Kutsehariduskeskuses toimus 16.09.2022 pehme mööbli valmistaja, tase 4

kutseeksam, mille viisid läbi MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit hindamiskomisjoni liikmed EO,

SS ja VJ.

MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit hindamiskomisjoni 16.09.2022 otsuse kohaselt sooritasid

X ja Y kutseeksami edukalt pehme mööbli karkassi koostaja, tase 3 osakutse ning pehme

mööbli karkassi polsterdaja ja pealistaja, tase 4 osakutse osas. Pehme mööbli alus- ja

pealistusmaterjalide lõikaja ja õmbleja, tase 4 osa osakutse osas jäi teooriatöö sooritus alla

nõutava lävendi (dtl 170).

MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit kutsekomisjon otsustas 30.09.2022 protokolli nr KP-

80096126-2022-25 kohaselt väljastada Xle ja Yle osakutsed pehme mööbli karkassi koostaja,

tase 3 ning pehme mööbli karkassi polsterdaja ja pealistaja, tase 4. Neile ei omistatud kutset

pehme mööbli valmistaja, tase 4, sest nad ei saavutanud teooriatöö pehme mööbli alus- ja

pealismaterjalide lõikaja ja õmbleja, tase 4 osas 70% lävendit (dtl 171–172).

2. X ja Y esitasid vaide, mille MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit jättis 14.11.2022 rahuldamata.

Alates

2022.

a

juunist

toimub

teooriatöö

läbiviimine

e-keskkonnas.

Haapsalu

Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja oli sellest teadlik. Kutse andja edastas kutsekoolile ajakava,

kus oli välja toodud, millisel viisil kutseeksam läbi viiakse. Haapsalu Kutsehariduskeskuses

16.11.2022 toimunud kutseeksamipäeval ei vaidlustanud ükski kutse taotleja kutseeksami

formaati. Lisaks oli kõigil kutse taotlejatel olemas e-keskkonna avamiseks isikutuvastamise

valmidus. Seega on arusaamatu etteheide, et kutseeksam oli raskesti jälgitav.

Eksam viidi läbi kooskõlas kehtiva hindamisstandardiga. Kutseeksami teoreetiline osa oli

lävendipõhine, kus kutse taotleja pidi saavutama igas osakutses 70%, et pääseda edasi

intervjuule, kus toimub ka õpimapi hindamine. Pehme mööbli hindamisstandardi

kompetentside tabel määrab ära hinnatavate kompetentside lävendi. Õpimapiga ei saa

hindamiskomisjon hinnata kutse taotleja iseseisvaid oskusi, selleks kasutab kutse andja

teooriatööd. Hindamiskomisjon saab õpimapis hinnata ainult neid osasid, milles kutse taotleja

ületas teoreetilises osas lävendi. Teooriatöö puhul on tegemist objektiivse hindamisega, kus

hindamis- ega kutsekomisjoni liikmed ei saa kasutada kaalumist.

Hindamiskomisjoni otsuse kinnitab kutsekomisjon, kelle koosseis on avalik ning kättesaadav

SA Kutsekoda koduleheküljelt. Kutsekomisjon vaatab üle hindamiskomisjoni otsuse ning

kutsekomisjoni liikmed edastavad oma seisukohad e-hääletuse teel. Otsuse allkirjastab

kutsekomisjoni esimees läbi SA Kutsekoda loodud eksamihaldussüsteemi.

3. X ja Y esitasid 09.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit

hindamiskomisjoni 16.09.2022 otsuse tühistamiseks osakutse andmise osas ning vastustaja

kohustamiseks omistada kaebajatele pehme mööbli valmistaja, tase 4 täiskutse.

Eksami korraldus ei vasta tegelikkuses hindamisstandardis kirjeldatule ning hindamisstandard

ei ole üheselt ja selgelt arusaadav. Hindamisstandardi kohaselt viiakse teooriatöö läbi

paberkandjal, mis koosneb kolmest osast, hõlmates kõiki osakutseid (p 4.3.3). Kaebajate

teooriatöö viidi läbi neile üllatuslikul moel arvutipõhiselt.

3-22-2591

3(5)

Hindamiskomisjon on vastustaja selgituse kohaselt vormistanud eksami kohta koondtabeli,

kuid koondtabeli aluseks olevaid kutse taotleja kompetentside hindamise tabeleid ei ole

kaebajatele esitatud.

Hindamiskomisjoni esitatud koondtabelis puudub info selle kohta, et kaebajatel oleks

esinenud puudusi õpimapp/portfoolios.

Hindamiskomisjoni koondtabelist ega hindamisstandardist ei ole võimalik üheselt aru saada,

milline on iga eksami osa – õpimapp/portfoolio, teooriatöö ja vestlus – osakaal lõpphinde

andmisel.

Hindamisstandardi

p

kohaselt

edastatakse

peale

hindamiskomisjoni

hindamist

kutsekomisjonile ettepanek kutse taotleja kutse andmise või mitte andmise kohta.

Hindamiskomisjoni ettepaneku alusel peaks kutsekomisjon tegema kaalutletud otsuse kutse

taotleja kohta. Vastustaja ei ole avaldanud kaebajatele kutsekomisjoni kaalutletud otsust.

4. MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaide lahendamisel

avaldatud seisukohtade juurde.

5. Tallinna Halduskohus jättis 22.02.2023 otsusega kaebuse rahuldamata.

Vastustaja otsus põhineb 16.09.2022 toimunud kutseeksami hindamise tulemustel. Vastustaja

ei saanud anda kaebajatele pehme mööbli valmistaja, tase 4 täiskutset, sest nad ei täitnud

teooriatöös 70% lävendit pehme mööbli alus- ja pealistusmaterjalide lõikaja ja õmbleja

osakutse puhul.

Vastustaja esitas kohtule kaebajate teooriatöö hindamistabeli, mille kohaselt vastasid kaebajad

vaidlusaluse osakutse osas õigesti järgnevalt: X 5 õiget vastust 10-st (50%) ja Y 6 õiget

vastust 10-st (60%). Seega ei saavutanud kaebajad 70% lävendit.

Kaebajate teooriatöö hindamise aluseks on hindamisstandard, mille p-i 1.6 kohaselt koosneb

kutseeksam kahest etapist: teooriatöö (sisaldab kolme erinevat osa, lähtuvalt osakutsetest, mis

tulenevad pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutsestandardist) ja vestlus. Kutse taotleja peab

saavutama igas teooriatöö osas vähemalt 70% maksimaalsest võimalikust hindepunktist, et

pääseda järgmisele etapile, milleks on intervjuu/vestlus, mille käigus hinnatakse kutse taotleja

õpimappi/portfooliot. Hindamisstandardi p-i 3.1.1 kohaselt, kui kutse taotleja ei saavuta igas

osakutse osas 70%, on võimalus taotleda ainult osakutset selle osakutse osas, milles ületati

lävend. Seega ei olnud vastustajal võimalik anda kaebajatele täiskutset, sest nad ei ületanud

ühe teooriaosa eest 70% lävendit. Järelikult puudus vastustajal kaalutlusõigus otsustamaks,

kas anda kaebajatele täiskutse või mitte.

Eksami läbiviimise vorm ei määra eksami tulemust. Lisaks on vastustaja selgitanud, et eksami

sooritamine elektroonilises keskkonnas ei saanud kaebajatele tulla üllatusena.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. X ja Y paluvad apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 22.02.2023 otsus tühistada

ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Ringkonnakohtul tuleb anda hinnang hindamisstandardi selgusele ja arusaadavusele.

Hindamisstandard ei saa olla hindamiskomisjoni poolt subjektiivselt ja meelevaldselt

tõlgendatav ja iga kord erinevalt kohaldatav. Hindamisstandard peab olema selge ja lihtsalt

jälgitav ning hindamisel tuleks arvestada kogu hinnatava poolt esitatud materjali. Peab olema

selge, milline on iga kutseeksami kohustusliku osa osakaal lõpphinde andmisel ehk millise

kaaluga on lõpphinde andmisel portfoolio, teadmiste test ja vestlus.

Vastustaja peab vastama kaebuses toodud seisukohtadele ning kaebajate esitatud küsimustele,

mis on vastustajale esitatud enne kohtumenetlust ning ka kohtu kaudu. Ei ole korrektne, et

3-22-2591

4(5)

kutse sooritajate teabenõudeid ignoreeritakse ning küsimustele ei vastata ka kohtumenetluses.

Samuti ei ole aktsepteeritav, et kohus toetab hindamiskomisjoni poolt plagiaadi teel kutse

andmist.

Kaebaja tõid välja hindamiskomisjoni otsuses esinevad puudused, kuid kohus ei esitanud

selles osas mingit hinnangut.

7. MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes

halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebajad täiendasid ringkonnakohtu 06.02.2024 istungil kaebust nõudega tühistada

vastustaja kutsekomisjoni 30.09.2022 otsus kaebajatele pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutse

andmata jätmise osas. Ringkonnakohus luges taotluse lubatavaks (HKMS § 49 lg 2).

Halduskohus oleks pidanud kaebajatele selgitama, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks on

lisaks hindamiskomisjoni otsusele vajalik ka kutsekomisjoni otsuse vaidlustamine.

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Kaebajatele ei antud pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutset, sest 16.09.2022 toimunud

eksamil ei saavutanud nad teooriatöö ühes osas kolmest (pehme mööbli alus- ja

pealistusmaterjalide lõikaja ja õmbleja, tase 4) vajalikku lävendit.

Pehme mööbli valmistaja, tase 4 hindamisstandardi p 1.6 näeb selgelt ette, et kutse taotleja

pääseb kutseeksami teise etappi (intervjuu/vestlus), kui ta saavutab igas teooriatöö osas

vähemalt 70% maksimaalsest võimalikust hindepunktist. Kui kutse taotleja ületab lävendi

vaid teooriatöö ühes või kahes osas, on tal võimalik taotleda üksnes osakutset selle osakutse

osas, milles ületati lävend (hindamisstandardi p 3.1.1).

Õige ei ole kaebajate seisukoht, et kui teooriatöös jääb hindamisstandardis nõutud lävend

osaliselt ületamata, on seda võimalik kompenseerida vestlusel või õpimapi/portfoolio

esitamisega. Levinud on praktika, kus eksamil teatud osas positiivse tulemuse mittesaamisel ei

ole võimalik eksami järgmist etappi sooritada, vaid tulemuseks ongi negatiivne

eksamitulemus (nt juhtimisõiguse taotlemine, kohtunikueksam, advokaadieksam). Olukorras,

kus kaebajad ei saavutanud hindamisstandardi p-s 1.6 nõutud tulemust, puudus vastustajal

õigus asuda kaaluma, kas kaebajatele kutse siiski anda.

11. Kaebajate hinnangul ei ole selge iga eksami osa (õpimapp/portfoolio, teooriatöö,

intervjuu/vestlus) osakaal lõpphinde andmisel. Ringkonnakohus selgitab, et kooskõlas

hindamisstandardi p-dega 1.6, 1.7 ja 3.1.1 on pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutseeksami

lõpptulemuseks automaatselt hinnang „mitte sooritatud“, kui kutse taotleja ei saavuta

teooriatöö kõigis kolmes osas vajalikku lävendit (70%), ning siis saab taotleda vaid osakutset

nendes osades, kus lävend ületati. Sellisel juhul ei kuulu õppimapp/portfoolio ja

intervjuu/vestlus enam hindamisele. Kaebajate puhul hinnati neid üksnes osakutsete andmise

kontekstis, mitte aga selleks, et kaaluda neile pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutse andmist

(hindamisstandardi p 4.4.3). Järelikult pole põhjust praeguse vaidluse raames analüüsida

lõpphinde kujunemist täpsemalt.

12. Kaebajad ei ole esile toonud, et hindamiskomisjon oleks pehme mööbli alus- ja

pealistusmaterjalide lõikaja ja õmbleja, tase 4 osakutse teooriaküsimusi parandanud valesti

ning tegelikult oleksid nad pidanud saavutama hindamisstandardis nõutud lävendi. Seega

hindab ringkonnakohus üksnes seda, kas vastustaja rikkus eksami läbiviimisel mingeid

menetlusnorme ning kas see rikkumine toob kaasa eksamitulemuste õigusvastasuse.

3-22-2591

5(5)

13. Hindamisstandardi p 4.3.3 kohaselt viiakse teooriatöö läbi paberkandjal. Tegelikult toimus

16.09.2022 eksam elektrooniliselt. Seega eksis vastustaja eksami vormi valikul. Kui vastustaja

soovib edaspidi viia eksamit läbi ka elektrooniliselt, tuleb hindamisstandardit vastavas osas

muuta. Eeltoodud rikkumine pole siiski kaebuse rahuldamiseks piisav. Kohus tühistab

haldusakti üksnes siis, kui rikkumised võisid mõjutada lõpptulemust (haldusmenetluse

seaduse § 58).

Vastustaja edastas Haapsalu Kutsehariduskeskusele kutseeksami ajakava, kust nähtus, et kutse

taotlejad alustavad kutseeksamit arvutiklassis teooriatööga elektroonilises keskkonnas EIS (dtl

169). Seega pidid kaebajad olema teadlikud, et eksam toimub elektrooniliselt. Samuti

puuduvad andmed selle kohta, et kaebajad oleksid vastustajalt taotlenud võimalust teha

eksamit paberkandjal ning vastustaja oleks sellest keeldunud. Kaebajate esindaja väide selle

kohta, et elektrooniliselt on eksamit teha keerulisem, on paljasõnaline. Kaebajad ei ole esile

toonud, et neil polnud eksami tegemiseks piisavalt aega. Jooniste lugemise keerukus ei sõltu

ringkonnakohtu hinnangul sellest, kas joonis on paberil või ekraanil. Usutav ei ole seisukoht,

et aja jooksul, mis kulus joonise avamiseks, unustasid kaebajad esitatud küsimuse ära.

Tegemist on kutseeksamiga, mille puhul saab eeldada, et kutse taotleja on vastava valdkonna

asjatundja ning orienteerub hästi nii küsimustes kui ka joonistes. Lisaks nähtub teooriatöö

tulemustest õmbluse osas (dtl 117–132), et kaebajad vastasid joonistega seotud küsimustele

valdavalt õigesti, kuid samas valesti küsimustele, kus ei olnud vajadust jooniselt vastust leida

(küsimused 8–10). Seega leiab ringkonnakohus, et kuigi eksami vorm ei olnud kooskõlas

hindamisstandardiga, ei mõjutanud see eksamitöö lõpptulemust.

14. Vastustaja 16.09.2022 ja 30.09.2022 otsuste õiguspärasusega ei ole seotud kaebajate

väited seoses nende teabenõuetele mittevastamisega ning mingil teisel eksamil toimunud

plagiaadikahtlusega, mistõttu ringkonnakohus neid lähemalt ei analüüsi.

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebajate

kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)