2-22-5013/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-5013

Tsiviilasi

N.V. hagi SA Tehvandi Spordikeskuse vastu hüvitise

saamiseks seonduvalt töölepingu erakorralise ülesütlemisega

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

4843,44 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N.V. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: N.V. (hageja), ik XXX

Vastustaja: SA Tehvandi Spordikeskus (kostja), rk 90007715;

esindaja vandeadvokaat Siret Saks

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2023 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud N.V. kanda.

4. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista N.V.-lt

SA Tehvandi Spordikeskuse kasuks välja ringkonnakohtumenetluses kantud

menetluskulu 622 eurot (sh käibemaks). Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates

otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. N.V. (hageja, edaspidi ka töötaja) esitas 4. jaanuaril 2022 Tööinspektsiooni Valga

töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada SA Tehvandi Spordikeskuse (kostja,

edaspidi ka tööandja) tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, töötaja

ülesütlemise kehtivuse ning mõista välja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis 3632,58 eurot ning

kahju hüvitis seoses tööst põhjustatud haigestumisega 16917,72 eurot.

Töövaidluskomisjon tegi otsuse 3. märtsil 2022, millega jättis N.V. avalduse rahuldamata.

Töövaidluskomisjon luges tuvastatuks, et töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt

on kehtiv. Samuti jättis rahuldamata hüvitise nõue TLS § 100 lg 4 alusel 3632,58 eurot

(bruto).

N.V. esitas 6. aprillil 2022 hagi SA Tehvandi Spordikeskuse vastu, milles palus tuvastada

kostja tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ning mõista kostjalt välja hageja

kasuks hüvitise töölepingu ülesütlemise etteteatamisajast mittejärgimise eest 1210,86 eurot

ning tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu töölepingu ülesütlemise eest kolme kuu hüvitis

3632,58 eurot.

Pooled sõlmisid töölepingu 5. augustil 2019 ja hageja asus tööle kokaabi ametikohale. Kuue

kuu keskmine töötasu oli 1210,86 eurot. Kostja ütles töölepingu TLS § 88 lg 1 p-le 1 viidates

üles alates 31. detsembrist 2021. Hageja ütles töölepingu üles TLS § 91 lg 2 alusel alates

9. veebruarist 2022.

Kostja rikkus TLS § 97 lõiget 2, mille kohaselt peab tööandja töölepingu erakorralisest

ülesütlemisest töötajale ette teatama TLS § 97 lg 2 p-i 2 kohaselt 30 kalendripäeva, kuivõrd

töötaja on tööandja juures töötanud 5. augustist 2019 kuni 31. detsembrini 2021, seega üle

kahe aasta.

Kui tööandja ütleb töölepingu üles erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p-i 1 alusel töövõime

vähenemise tõttu, on tööandja üldjuhul kohustatud järgima TLS § 97 lõikes 2 sätestatud

etteteatamistähtaegu. Kostja oli teadlik hageja tervislikust seisundist ja tal oleks olnud

võimalik etteteatamistähtajast kinni pidada. TLS § 100 lg-st 5 tulenevalt, kui tööandja teatab

ülesütlemisest ette vähem kui on seaduses sätestatud tähtaeg, on töötajal õigus saada hüvitist

ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgmisel. Antud juhul ei ole

kostja järginud töölepingu erakorraliselt ülesütlemise etteteatamise tähtaega üldse, seega tuleb

kostjal hüvitada hagejale 30 kalendripäeva töötasu.

Kostja ei pakkunud hagejale teist tööd, kuigi TLS § 88 lg 2 järgi tulnuks seda teha.

Töölepingu ülesütlemise ajal oli vaba koka ametikoht, mida oleks saanud hagejale pakkuda.

Vastavalt TLS § 88 lõikele 3 võib tööandja töölepingu üles öelda, kui ülesütlemisele on

eelnenud tööandja hoiatus. Tööandja ei ole hagejat kordagi hoiatanud.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Hageja oli 20. detsembri 2021 seisuga haigestumise tõttu puudunud töölt kokku 127

kalendripäeva, mistõttu otsustas kostja lõpetada hagejaga töölepingu 31. detsembril 2021 TLS

§ 88 lg 1 p 1 alusel.

TLS § 97 lg 3 järgi ei ole mõistlik eeldada, et tööandja oleks pidanud andma täiendava

etteteatamistähtaja. Töötaja oli väga pikalt haiguslehel ning haiguslehe lõppu näha ei olnud.

Hageja ei saanud ametikohustusi täita tema tervisliku seisundi tõttu. Ülesütlemise avalduse

hilisema kättetoimetamise põhjustas hageja, kuna ta ei võtnud kostja varasemaid kirju vastu.

Kui kohus leiab, et teatud ulatuses tuleb vähem ette teatud aja eest hüvitis välja mõista, tuleb

lähtuda tegelikust töötasust (770 eurot).

Hageja nõuded on üksteist välistavad. Kuna kostja on varasemalt töösuhte kehtivalt

lõpetanud, ei saanud enam hageja lepingut üles öelda.

Tööandjal ei olnud pakkuda teist tööd, mis oleks töötajale olnud sobiv. Tõepoolest oli

pakkuda kaks ametikohta (traktorist ja kokk), kuid arvestades töötaja kvalifikatsiooni ning

töösuhte lõpetamise asjaolusid, ei olnud tööandjal võimalik hagejale pakkuda teist tööd. Koka

töökoht on füüsiliselt ja pingetaluvuselt keerulisem, kui abikoka töökoht.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 26. jaanuari 2023 otsusega hagi rahuldamata ja tuvastas, et tööandja

poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-i 1 alusel ei ole tühine. Maakohus

tuvastas, et poolte sõlmitud tööleping ei lõppenud TLS § 91 lg 2 alusel 27. detsembril 2021,

vaid lõppes TLS § 88 lg 1 p 1 alusel 31. detsembril 2021. Maakohus jättis menetluskulud

hageja kanda ja mõistis hagejalt välja kostja kasuks 1326 eurot ja viivise menetluskuludelt

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Maakohus tagastas hagejale riigilõivu 70

eurot.

Asjas puudub vaidlus, et:



5. augustil 2019 sõlmiti poolte vahel tööleping, mille alusel asus hageja kostja juurde

tööle kokaabi ametikohale;



hageja viibis haiguslehel alates 16. augustist 2021 kuni 9. veebruarini 2022;



kostja esitas hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, märkides

töölepingu lõppemise õiguslikuks aluseks TLS § 88 lg 1 p-i 1 ning töölepingu

lõppemise kuupäevaks 31. detsember 2021;



hageja esitas kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, märkides

töölepingu lõppemise õiguslikuks aluseks TLS § 91 lg 2 ning töölepingu lõppemise

kuupäevaks 9. veebruar 2022. Kostja sai hagejapoolse ülesütlemisavalduse kätte 28.

detsembril 2021.

Töölepingu ülesütlemisel peavad olema täidetud ülesütlemise formaalsed nõuded. TLS § 95

lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

ülesütlemisavaldusega.

Tööandja töölepingu ülesütlemise avaldus on koostatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ning see ei ole esitatud tingimuslikult. Hageja on töövaidluskomisjoni 17. veebruari

2022 istungil kinnitanud, et ta sai ülesütlemisavalduse kätte 28. detsembril 2021. Kostja on

ülesütlemisavalduses põhjendatud ülesütlemist töötaja töövõime vähenemisega

terviseseisundi tõttu. Seega olid täidetud töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused.

Kostja tugines ülesütlemisavalduses TLS § 88 lg 1 p-le 1. TLS § 88 lg 1 p-i 1 esimese lause

kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval

põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige

kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis

ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töötaja

terviseseisundi hindamisel tuleb vaadata, kas töötaja tervislik seisund on võimaldanud tal

tööülesandeid senini täita ja kas ta on tulevikus võimeline tööülesandeid täitma. Töötaja

terviseseisundit hindab arst. Töötaja töövõime vähenemist tervise seisundi tõttu tõendab

näiteks pikaajaline haigusleht või töötervishoiuarsti otsus.

TLS § 88 lg 1 p 1 teise lause järgi eeldatakse töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu, kui

töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Kuivõrd hageja

terviseseisund ei võimaldanud tal tööülesandeid täita enam kui neli kuud, oli hageja töövõime

terviseseisundi tõttu vähenenud ega võimaldanud töösuhte jätkamist. Seega esines kostjal TLS

§ 88 lg 1 p-i 1 järgi alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Tööandjapoolne töölepingu

erakorraline ülesütlemine oli muuhulgas põhjendatud ka hageja tervise edasise kahjustamise

vältimiseks.

TLS § 88 lg 2 järgi peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd enne

töölepingu ülesütlemist. Kostjal hagejale teist samaväärset tööd pakkuda ei olnud, millele on

kostja viidanud ka töölepingu ülesütlemisavalduses. Kostja on esitanud CV-keskuse

väljavõtte, mille kohaselt oli kostjal töölepingu ülesütlemise ajal täitmata vaid koka

ametikoht. Koka ametikoht oleks hagejale sobimatu tervislikel põhjustel, samuti ei ole hagejal

selleks vajalikku väljaõpet.

TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema

töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.

Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise

erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

Töötaja hoiatamine ei ole eesmärgipärane olukorras, kus töötaja tervislik seisund ei võimalda

tööülesandeid täita. Hageja ei saanud kostjalt vastavalt hea usu põhimõttele oodata, et kostja

oleks hagejat enne töölepingu erakorralist ülesütlemist hoiatanud, kuivõrd hoiatamise

eesmärgiks on anda võimalus töötajale käitumist parandada, kuid käesoleval juhul ei oleks

hageja saanud oma tervist parandada tööandja hoiatuse järgselt.

TLS § 97 lõikes 2 ettenähtud etteteatamistähtaegade järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu

ülesütlemise tühisust, vaid töötaja TLS § 100 lõikes 5 sätestatud õiguse saada tööandjalt

hüvitist.

Etteteatamistähtaja järgimise eesmärk on anda töötajale teada töösuhte lõppemisest ning

võimaldada tal aega uue töö otsimiseks. Töölepingu erakorraline ülesütlemine ei saanud

hagejale tulla üllatusena, kuna hageja ei saanud pika aja jooksul panustada tööülesannete

täitmisesse. Etteteatamistähtaja järgimist saab kohaldada töötaja suhtes, kes täidab töölepingu

ülesütlemise ajal oma tööülesandeid.

Kuivõrd tööleping oli lõppenud 31. detsembril 2021 tööandjapoolse erakorralise

ülesütlemisega ning võimalik on üles öelda vaid kehtivat töösuhet, ei saanud tööleping

lõppeda töötajapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemisega 9. veebruaril 2022.

TsMS § 162 lõike 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid

seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks

otsus tehti. Lõike 4 kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu. Selliseid

erandlikke asjaolusid praeguses asjas ei esine. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab

hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja

kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 3111 lõiget 1 ja ei

ole edastanud menetlusdokumente hagiavalduses märgitud e-posti aadressile. Hageja ei tea,

kas kostja on esitanud tõendeid. Maakohus on rikkunud ka TsMS § 4 lõiget 4 ja TsMS § 5

lõiget 2.

Kostja lõpetas töölepingu vorminõudeid rikkudes. Töölepingu ülesütlemise avaldus esitati

kehtiva töösuhte kestel. Kostja ülesütlemisavaldus oli vastuolus TLS § 88 lõigetega 2 ja 3,

eiras TLS § 97 lõikes 2 sätestatud tähtaegu ning on tehtud TLS § 92 lg 1 p-s 8 sätestatud

piirangut rikkudes. Kuna töölepingu ülesütlemise avaldus oli seadusega vastuolus, on see

tühine TLS § 95 järgi.

Kostja rikkus TLS § 88 lõiget 2, kui ei pakkunud hagejale teist tööd. Kostjal oli vaba koka

ametikoht. Hageja on võimeline kokana töötama, sest ta on lõpetanud Kehtna Kõrgema

Põllumajanduskooli toitlustusteeninduse erialal. TLS § 88 lg 3 järgi võib töölepingu üles

öelda, kui töötajat on eelnevalt hoiatatud.

Maakohus on jätnud arvestamata hageja seisukohad ja on lähtunud ainult kostja huvist.

Menetluskulude hagejalt väljamõistmine on ebaõiglane ja maakohus oleks pidanud

kohaldama TsMS § 162 lõiget 4.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Kostjapoolne töölepingu ülesütlemise avaldus oli kehtiv, mispärast ei saanud hageja enam

töölepingut üles öelda. Kostja ütles töölepingu põhjendatult üles, kuna hageja tervislik seisund

ei võimaldanud tööülesandeid täita.

TLS § 97 lg 3 sätestab, et TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles

öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei

või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja

lõppemiseni. Täiendava etteteatamistähtaja andmist ei saa kostjalt eeldada, kuna hageja oli

väga pikalt olnud haiguslehel, mille lõppu näha ei olnud.

Koka ametikoht ei olnud hageja jaoks sobiv, kuna hageja ei saanud tervislikel põhjustel

töötada juba abi-kokana.

Ebaõiged on hageja väited, et maakohus rikkus asja lahendades menetlusnorme.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

Maakohus kohaldas otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud

menetlusnorme. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse

lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest töölepingu sõlmimise ja ülesütlemise

kohta. Ühtlasi tuvastas maakohus õigesti vaidlustamata asjaolud, et kostja ei hoiatanud

hagejat enne töölepingu ülesütlemist ning ei järginud ülesütlemise etteteatamise tähtaega.

Samuti pole vaidluse all, et hageja oli tööandja ülesütlemise teate esitamise ajaks viibinud

haiguslehel enam kui neli kuud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja

tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Hageja kordab apellatsioonkaebuses peamiselt samu väiteid, mis ta esitas maakohtus.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et tööandja ülesütlemise avalduse on täidetud nii formaalsed

kui materiaalsed eeldused.

8. Hagejaga lõpetati töösuhe TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. TLS § 88 lg 1 p 1 kohaselt tööandja

võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei

saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole

pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda

töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist

terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita

nelja kuu jooksul. Töötaja oli erakorralise ülesütlemise hetkeks olnud üle nelja kuu

haiguslehel, seega oli tööandjal alus tööleping erakorraliselt üles öelda.

9. TLS § 88 lg 3 kohaselt eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei

saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi

tööandjalt oodata

Maakohus tuvastas õigesti, et hageja hoiatamine ei olnud käesolevas asjas esitatud asjaoludel

vajalik. Hagejaga lõpetati töösuhe tema tervisliku seisundi tõttu, mis ei anna alust hagejat

hoiatada. Hoiatuse eesmärk on juhtida töötaja tähelepanu kõrvaldatavatele minetustele töös,

antud juhul ei olnud töösuhte lõpetamise aluseks hageja tööga mitte toimetulemine.

10. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et maakohus tuvastas ebaõigesti, et tööandjal ei olnud

hagejale pakkuda teist tööd. TLS § 88 lg 2 esimesest lausest tuleneb tööandjale kohustus

pakkuda töötajale tööd, mida viimane on võimeline tegema. Seega peab tööandja pakkuma

töötajale sellist tööd, millega viimane saab tööandja hinnangul hakkama. Lisaks tuleb TLS

§ 88 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades pakkuda töötajale teist tööd juhul, kui teise töö

pakkumine oleks asjaolusid arvestades mõistlik (RKTKo 28. september 2016, nr 3-2-1-70-16

p 13). Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel õigesti, et tööandjal ei olnud võimalik

pakkuda hagejale tööd, millega hageja oleks hakkama saanud ja mis oleks arvestades hageja

tervislikku seisundit, mõistlik. Vakantsed olid koka ja traktoristi töökohad. Kuna hageja väitel

oli tema töö koka abina füüsiliselt raske ja pingeline, siis ei olnud mõistlik tööandjalt oodata,

et keerukam ja vastutusrikkam koka töökoht oleks hagejale sobivam. Asjas ei ole vaidlust, et

traktoristi töökohale hageja ei sobinud.

11. TLS § 97 lg 3 alusel etteteatamistähtaja järgimata jätmine ja selle põhjendatuse hindamine

on diskretsiooniotsus, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve

(RKTKo 25. veebruar 2015, nr 3-2-1-172-14, p 12). Ringkonnakohus sekkub maakohtu

kaalutlusotsusesse üksnes juhul kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamise tähtaja järgimata

jätmise asjaolusid ja poolte huve piisavalt kaalunud, mistõttu puudub alus sellesse otsusesse

sekkuda.

12. Hageja etteheited maakohtule menetlusnormide rikkumise osas, ei ole põhjendatud.

Hageja ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, millise dokumendiga ta tutvuda ei saanud,

seega ei ole selge, milles maakohtu rikkumine seisnes. Hagejale on kohtute infosüsteemi

kaudu tehtud e-toimikus nähtavaks kõik menetlusdokumendid, sh kostja seisukohad.

Informatiivsete teadete edastamisel on piisav, et menetlusosalisele on tagatud võimalus

nendega tutvuda. Hageja viide TsMS § 3111 ei ole asjakohane, kuna nimetatud norm sätestab

elektroonilise kättetoimetamise, mille kohaselt loetakse e-kirjaga edastatud

menetlusdokument kättesaaduks pärast seda, kui saaja on selle digitaalallkirjaga kinnitanud.

13. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole maakohtule esitanud asjaolusid, mille alusel

saaks tuvastada, et hageja (töötaja) töölepingu ülesütlemise avaldus esitati enne tööandja oma.

Kostja esitas töövaidluskomisjonile tõendid selle kohta, et hagejale edastati

ülesütlemisavaldus esmakordselt 20. detsembril 2021, hageja sai teavituse oma e-posti

aadressile ning talle pandi 23. detsembril 2021 postkasti teatis. Hageja ütles töölepingu üles

TLS § 91 lg 2 alusel alates 9. veebruarist 2022. Asjas esitatud tõendite alusel saab asuda

seisukohale, et hageja ülesütlemisavalduse sai kostja kätte pärast hagejaga töölepingu

ülesütlemist.

14. Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud hageja kanda. Hageja majanduslik olukord

ega ka töölepingu ülesütlemise vaidlustamine, ei anna iseseisvalt alust jätta kulud poolte endi

kanda. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171

lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses on lepingulise esindaja kulud, s.o tasu

osutatud õigusabi eest 799 eurot (käibemaksuta). Kokku on kostja lepingulisel esindajal

kulunud 4,7 töötundi ning keskmine tunnitasu oli 170 eurot (käibemaksuta). Lepingulise

esindaja kulud määrab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks põhjendatud ja vajalikus

ulatuses, arvestades mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse ning

menetlusdokumentide sisu ja mahuga.

Ringkonnakohus märgib, et hageja apellatsioonkaebuse põhjendused kordasid maakohtule

esitatud seisukohti, samas oli kaebuse sõnastus ja õiguslikud seisukohad osaliselt raskesti

jälgitavad. Uusi asjaolusid ringkonnakohtule ei esitatud ja tegemist ei ole ka õiguslikult

keeruka vaidlusega. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostjat esindas sama vandeadvokaat ka

maakohtus, siis oli ta kõigi asjaoludega kursis ja vajalikuks ajakuluks ringkonnakohtus oleks

piisav ajakulu 3 tundi (3 x 170), st õigusabi tasu on 510 eurot, millele lisandub käibemaks,

kokku 622 eurot. Kostja taotlusel tuleb menetluskuludelt tasuda viivist.

/allkirjastatud digitaalselt/