1-22-4723/25 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-22-4723

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2024, Narva kohtumaja

Kohtuasja number

1-22-4723

Kohtunik

Jaanika Kõrgmaa

Kohtuistungi sekretär

Aliis Peri

Tõlk

Olga Abakumova

Kriminaalasi

Viru Vangla materjalid Roman Jakovlevi vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Roman Jakovlev (isikukood 38009296534; viibimiskoht

Viru Vangla)

Karistuse kandmise algus 19.06.2022 ja lõpp 17.12.2024

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Andres Veski (riigi õigusabi korras)

Kohtuistungi toimumise aeg

21.02.2024 avalikul videokohtuistungil

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras:

Jätta Roman Jakovlev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski taotlus Roman Jakovlevile osutatud

riigi õigusabi tasu määramiseks summas 131,76 eurot (sh 72,00 eurot materjalidega

tutvumine, 36,00 eurot kohtuistungil osalemine, 23,76 eurot käibemaks).

KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista Roman Jakovlevilt menetluskuluna riigituludesse

131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot ja 76 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe)

aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300

LUMINOR

BANK

pangas

või

arveldusarvele

nr

EE957700771001523585

LHV

pangas.

Maksekorraldusele

märkida

viitenumber

99922700025665 ning selgitus „Roman Jakovlev, 1-22-4723, kriminaalmenetluse kulud“. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale.

1-22-4723

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla esitas 16.02.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Jakovlevi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

2. R. Jakovlev on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.08.2022 kohtuotsusega

kriminaalasjas nr 1-22-4723 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mille eest on karistuseks mõistetud 2

aastat ja 4 kuud vangistust. Lisaks tunnistati R. Jakovlev süüdi KarS § 199 lg 2 p 2, 4, 8 järgi

ja mõisteti karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Lisaks tunnistati R. Jakovlev süüdi KarS §

184 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristus 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1

alusel arvati karistusaja hulka Roman Jakovlevi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.05.2022-

18.05.2022, s.o kaks päeva ja loeti ärakandmata karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva

vangistust. Karistusaja alguseks loeti Roman Jakovlevi vahistamise aeg, s.o 19.06.2022.

Kohtuotsus jõustus 22.09.2022.

3. Viru Vangla tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele toetab

kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vangla

hinnangul on kinnipeetav ohtlik ametnikele(risk ühiskonnas) ning kõrgohtlik konkreetsele

täiskasvanule/täiskasvanutele(risk ühiskonnas) ja avalikkusele(risk ühiskonnas). Oht seisneb

füüsilise vägivalla kasutamises, millega võivad kaasneda kergemad ja raskemad

kehavigastused. Oht seisneb mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Isik võib hävitada

ametniku vara. Samuti narkootiliste ainete tarvitamises/levitamises. Oht on kõige tõenäolisem,

kui isik on alkoholijoobes ning kui tarvitab narkootikume. Samuti kui puudub legaalne

sissetulek, kui teda mõjutatakse ning ta ei mõtle tagajärgedele ja käitub impulsiivselt. Kui ei

vali probleemide lahendamiseks üldtunnustatud viise.

4. Kriminaalhooldaja leiab, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi

enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja

käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 17.12.2024. Kriminaalhooldusametnik

teeb ettepaneku määrata Roman Jakovlevile järgmised kohustused: KarS §75 lg 2 p 2 - mitte

tarvitama alkoholi; KarS §75 lg 2 p 2-1 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või

psühhotroopseid aineid; KarS §75 lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või

eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2

nädala jooksul pärast vanglast vabanemist. Juhul, kui kohus peab otstarbekas kinnipeetava

karistuse jätkamist kriminaalhoolduses, planeerib kriminaalhooldus süüdimõistetule järgnevad

tegevused: tööalane hõivatus; vestlused alkoholi teemal; vestlused mõtlemise ja käitumise

teemal; vestlused suhete ja elustiili teemal; vestlused hoiakute teemal; kodukülastused vastavalt

kohtlemistasemele;

registreerimised

kohtlemistasemele

vastava

sagedusega;

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening jätkutegevused; koostöö rehabilitatsioonikeskusega ja

SÜTIK teenusega narkosõltuvuse probleemise lahendamiseks ja ennetamiseks; vajadusel

TUKO protsessi käivitamine.

5. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab R.

Jakovlevi ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

6. Süüdimõistetu R. Jakovlev palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. R. Jakovlev

selgitas, et tal on olemas töökoht ettevõttes V OÜ ning ta võetakse samasse kohta vabanemise

1-22-4723

korral tööle. Vabaduses plaanib otsida endale töökohta, toetada peret, käia sotsiaalprogrammis

„Sütik“ ja mitte tarvitada narkootikume ega alkoholi. Isiku sõnul ei teadvustanud ta varem

alkoholi tarvitamist ning ta ei olnud varasemalt läbinud tagasilanguse programmi. Ta läbis

Tartu vanglas tagasilanguse programmi ja sai aru, et ei soovi enam alkoholi tarvitada.

Programmist õppis, et alkoholi tarvitamist saab asendada millegi kasulikuga, samuti saab

vahetada suhtlusringkonda ja püüda suhelda inimestega, kes ei tarvita alkoholi ega

narkootikume. Isik selgitas programmi jooksul välja, et tagasilanguse võib tuua põhiliselt

agressioon ja psühhiaatrilised probleemid. Isiku sõnul oli ta varasemalt psühhiaatri ravil, kuid

nüüdseks juba aasta aega ravil ei ole olnud. Isik märkis, et talle välja kirjutatud tablette ta ei

võta ja tunneb ennast palju paremini. Isiku sõnul tundus talle, et need ravimid tekitasid temas

agressiooni. Praeguseks on isik õppinud ilma ravimiteta elama. Vabaduses on tema

suhtlusringkonnas ema, isa, abikaasa, lapsed ja programm „Sütik“ kohtumised. Suhted

pereliikmetega on head. Isiku sõnul on tal xxx ja lisaks töötasu summas xxx eurot, millest piisab

toimetulekuks. Võlgnevuste tasumise kohta selgitas isik, et tal hakkab kahekümne teisel

kuupäeval pankrotimenetlus ja ta ei tea, mis edasi saab. R. Jakovlev rõhutas, et on endale

teadvustanud, et niimoodi ei saa käituda, peab elama kainet elu ning abikaasa ja laste huvides

on mitte kogu aeg vanglas viibida.

7. Kaitsja toetas R. Jakovlevi vangistusest ennetähtaegset vabastamist. R. Jakovlevil

puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud erinevaid programme, osaleb töödes. Kaitsja

juhtis tähelepanu, et praegu on R. Jakovlevi viimane ennetähtaegse vabanemise võimalus ning

sõltuvustest vabanemist aitab kontrollida kriminaalhoolduse ajal ametnik. Kaitsja hinnangul

juhul, kui R. Jakovlev vabaneb peale karistuse ära kandmist puuduvad tal lisakohustused ning

sellisel juhul võib olla tagasilangus kiirem ja oht, et ta paneb toime võibolla uue rikkumise on

suurem. Kaitsja hinnangul ei saa olla otsustavaks võlgnevused ja vajadus töötasu järele, kuna

need on olulised ka isiku tähtaegsel vabastamisel. Kaitsja hinnangul on mõttekas isik

vangistusest enne tähtaega vabastada ja määrata temale kriminaalhooldaja poolt ette nähtud

kohutused.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära

süüdimõistetu ja tema kaitsja, leiab, et R. Jakovlevi ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastada.

9. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi,

mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule katseaeg, mille ajaks

allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

10. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu

subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi

ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et

isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese

edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle

kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud

individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi

tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate

tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski

mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud

1-22-4723

karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK

30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise

asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut

positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega

taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.

Isiku käitumine vangistuses

12. Vangla iseloomustuse kohaselt on R. Jakovlevile koostatud individuaalne täitmiskava.

Ajavahemikul 02.02.2023-21.03.2023 läbis sõltuvusteemalised loengud, kus oli kinnine ja

tasane ning tal oli raske tunnistada probleemi ja sõltuvust. Loengute läbiviija hinnangul oli vaja

läbida ka teised programmid, et R. Jakovlevil tekiks mingi arusaam ja ümbermõtestamine.

Ajavahemikul 28.04.2023-17.05.2023 läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Osales

kõikidel kohtumistel, kodused ülesanded olid tehtud ning materjalid läbi töötatud ja omandatud.

Ajavahemikul 12.06.2023-21.11.2023 töötas Tartu Vanglas xxx. Ajavahemikul 25.07.2023-

07.09.2023 läbis tagasilanguse ennetamise tugigrupi. Osales programmis aktiivselt, oli tundides

kaasatud. Grupitöödes oli raske avaneda, seega oli pigem kinnine ja tasane. Töövihikust oli

näha, et sai teemadest ja probleemidest aru. Sai palju teadmisi ning soovib neid rakendada vabas

elus ja õppida elama kainena. Ajavahemikul 06.12.2023-13.02.2024 töötas Viru Vangla

avavanglas xxx. Alates 11.01.2024 on isik lubatud Eesti Töötukassasse, kus on registreerinud

end kui aktiivne tööotsija. Alates 14.02.2024 on isik lubatud väljapoole vanglat B OÜ-sse.

13. Täitmiskavast nähtuvalt planeeriti kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamine alates

01.12.2023. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole R. Jakovlevil tekkinud probleeme avavanglas

korra jälgimisega, seega võib tema avavanglas kantud karistuse kandmist pidada edukaks.

14. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise

küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). R. Jakovlevil puuduvad kehtivad

distsiplinaarkaristused, mis on kahtlemata positiivne asjaolu tema ennetähtaegse vabastamise

küsimuse otsustamisel.

Isiku elutingimused

15. Kinnipeetaval on käesolevalt rahvastikuregistri andmetel sissekirjutus elukohas, kus ta

elas enne vangistust. Käesolevaks ajaks on korter maha müüdud. R. Jakovlevi elukohaks on

pärast vabanemist märgitud xxx. Kinnipeetava ema ja kasuisa, kes elavad sellel aadressil, on

nõus sellega, et kinnipeetav asub sinna peale vabanemist elama. Sellel aadressil on ühetoaline

korter, korteri omanikuteks on kinnipeetava ema ja kasuisa. Elutingimused on rahuldavad. Isik

omab kehtivat elamisloakaarti kuni 01.07.2027.

16. Vangla iseloomustuses on R. Jakovlevi hariduse kohta märgitud, et isikul on

rahvastikuregistri andmetel xxx ning emakeeleks vene keel. Eesti Hariduse Infosüsteemis isiku

kohta andmed puuduvad. Isiku sõnul lõpetas ta viienda klassi P eriinternaatkoolis. Vangiregistri

infosüsteemist tuleneb, et kinnipeetav lõpetas R E x. klassi. Riigikeelt ei valda. Vanglas 2019.

aasta suvel isik loobus riigikeele õppest, kuna ei olnud motiveeritud õppima. Käesoleval ajal

isik pole samuti motiveeritud osalema riigikeele õppes. 09.02.2023-14.03.2023 osales Tartu

vanglas riigikeele A1 taseme õppes, kuid ei osalenud tundides ning arvati nimekirjast välja.

Isiku sõnul omandas ta kutsehariduskeskuses siseviimistluse eriala (maaler, müüri ladumine)

ning on väidetavalt töötanud antud erialal.

17. Isiku töö ja majandusliku toimetuleku kohta on märgitud, et töötamise registri järgi on

R. Jakovlev töötanud ametlikult 05.12.2019-10.06.2022 S B OÜ, 01.10.2020-31.10.2020 R

1-22-4723

OÜ. 19.05.2015 koostatud riskihindamisest nähtub, et kinnipeetav oli tol ajal enne vanglasse

sattumist hõivatud peamiselt juhutöödega. Muuhulgas tegeles prügi vedamisega autojuhina,

kuid juhtimisõigust tal ei olnud. Vabaduses olles oli määratud xxx. Kinnipeetava elukaaslane

tol hetkel samuti ei töötanud. Peamised sissetulekud elukaaslasega olid lasteraha ja xxx ning

ebaregulaarsed juhutööd. Isikule määratud xxx alates 19.09.2023-18.09.2028. Minevikus

kasutas raha mõnuainete ostmiseks (alkohol, varasemalt narkootilised ained). 08.02.2024

seisuga rahalisi nõudeid summas 7051,57 eurot ning vabanemisfondis 167,22 eurot. Käesoleva

vangistuse raames on valmis osalema tööhõives, antud vangistuses töötanud majandustöödel.

Rahalisi nõudeid soovib võimaluste piirides maksta. Vanglast vabanemisel ei ole Roman

Jakovlevil garanteeritud töökohta.

18. R. Jakovlevi perekonnaliikmeteks on ema, isa, kolm alaealist last ja abikaasa.

Varasemalt ei ole emaga suhelnud, isaga suhtlus minimaalne. Hetkel isiku sõnul suhted emaga

head ning toetavad. Samuti on head suhted kasuisaga. Abikaasaga elavad koos üle 17 aasta. R.

Jakovlevi hinnangul suhted peres on head ja toetavad. Suheldakse omavahel telefoni teel,

lihtkirjadega. Suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikud. Elustiil on hoolimatu ja riskiv

kuna isiku teod on mõtlematud ning käitumine on tagajärgedega mittearvestav. Isik on

süstemaatiline õigusrikkuja. Ema ja kasuisa on nõus R. Jakovlevi tingimisi ennetähtaegse

vabanemisega ja on valmis teda moraalselt toetama.

19. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus.

Varasemalt on toimepannud kuritegusid alkoholijoobes, samuti vägivalla kasutamisega.

Kinnipeetava sõnul ta tarvitas alkoholi peamiselt tähtpäevadel ja nädalvahetuseti.

Meditsiiniosakonna andmetel läbis 2021. aasta novembri alguses võõrutusravi. Kokku on

alkoholi võõrutusravil viibinud 18 korda. Varasemalt enne vangistust tarvitas alkoholi

igapäevaselt neli kuud järjest. Vestluse käigus ametnikuga leidis, et temal alkoholiga probleeme

ei ole. Enne vangistust enda sõnul alkoholi ei tarvitanud. Seega isikul motivatsioon loobuda

kuritarvitamisest on nõrk, kuna ei tunnista probleemi. Isiku jutt ei ole konkreetne, kuna

vahepeal tunnistab probleemi ja vahepeal mitte. On valmis läbima sotsiaalprogramme. Läbis

28.04.2023- 17.05.2023 sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Lisaks osales Tartu vanglas

02.02.2023-21.03.2023 sõltuvusteemalistes loengutes ning 05.07.2023 ja 07.09.2023

tagasilanguse ennetamise tugigrupis.

20. Lisaks on isikul diagnoositud narkootiliste ainete sõltuvus. Psühhiaatri diagnoosist

tuleneb, et 2016 aastal tarvitas isik heroiini introvenoosselt iga päev. Isik oli kanepi

juhutarvitaja. Amfetamiini tarvitas introvenoosselt aastatel 2002- 26.10.2021 iga päeva 2-3 g.

Samuti süstis endale Diazepami lahust. Praeguse vangistuse ajal tõi välja, et ei ole vabaduses

narkootikume tarvitanud ning on loobunud narkootikumide tarvitamisest. Meditsiiniosakonna

andmetel teostati isikule vanglasse tulles 26.10.2021 narkotest, mis osutus positiivseks

amfetamiini suhtes. Kinnipeetav oli testi tulemusega nõus, kuna tarvitas amfetamiini

introvenoosselt vahetult enne kinnipidamist. Läbinud Tartu vanglas sõltuvusrehabilitatsiooni.

Isik on andnud 08.02.2024 kirjaliku nõusoleku, et on nõus vajadusel pöörduma Sillamäe

Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse.

21. Kokkuvõtvalt oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui

ka negatiivseid aspekte. Kinnipeetaval on vabanemisel elukoht ning lähedaste toetus. Samas

tuleb arvestada ka asjaolu, et tal on tasumata rahalisi kohustusi mitme tuhande euro ulatuses.

Lisaks võib mõjutada isiku käitumist vabaduses sõltuvusprobleemid.

Vabastamise võimalikud tagajärjed

1-22-4723

22. Vangla iseloomustuses märgitakse, et R. Jakovlevi on kriminaalkorras karistatud

kakskümmend üks korda, millest kolmteist on arhiveeritud. Reaalset karistust kannab kuuendat

korda. Pani toime nii vägivaldseid kui ka mittevägivaldseid kuritegusid. Enamus kuritegusid

on pandud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil (vargused, röövimised jne). Kuriteod

on olnud üldiselt sarnased ehk muster on kordunud. Kuriteod on olnud nii etteplaneeritud kui

ka ette planeerimata. Soodusteguriteks kuritegude puhul on narkootikumide ning alkoholi

kuritarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus, impulsiivne ning tagajärgedega

mittearvestav käitumine.

23. Kohus peab oluliseks välja tuua, et vabaduses hakkaks isik elama elukohas aadressil

xxx. Tegemist on isiku ema ja kasuisa elukohaga. Vabaduses on isikul võimalik esialgu elatuda

xxx ning registreerida ennast Töötukaasas, kus tagatakse talle riigipoolsed toetavad teenused

juhul, kui isikul ei õnnestu kohtuistungil nimetatud töökohta reaalselt tööle asuda. Kohus

hindab positiivselt, et isik on vangistuse jooksul olnud tööga hõivatud ning kavatseb käesoleval

ajal asuda vabaduses tööle. Enne vangistust on isik töötanud peamiselt juhutöödel, kuid

töötamise registri andmetel on olnud ka üks pikemaajaline tööga hõivatud olemise periood.

Arvestades, et isik on vangla iseloomustuse kohaselt vangistuse jooksul pidevalt töötanud, siis

võib arvata, et isikul on tekkinud positiivsed tööharjumused, mida vabaduses töökoha leidmisel

ja hoidmisel rakendada. Kohtuistungil on R. Jakovlev avaldanud, et peatselt on algamas tema

suhtes pankrotimenetlus. Kohtu hinnangul on oluline, et isiku tegevust ei mõjutaks negatiivselt

rahalised kohustused, kuivõrd isik on toime pannud kuritegusid majandusliku kasu saamise

eesmärgil. Kohus leiab, et majanduslikust olukorrast tulenevat riski aitab maandada elukoha

olemasolu, xxx ning isiku ema valmidus materiaalseks toetuseks.

24. Väheoluliseks ei pea kohus sedagi, et enne vangistust kuritarvitas isik alkoholi ja tal on

diagnoositud alkoholisõltuvus. Samuti on isik toime pannud kuritegusid alkoholijoobes, seega

ei ole alkoholi tarvitamisest tulenev risk väikene. Kohtu hinnangul vajab märkimist, et isik on

alkoholi tarvitamist vahest tunnistanud, kuid vahest eitanud, mis viitab sellele, et isik ei tunnista

endale probleemi tõsidust või proovib seda pisendada. Samuti on viitab isiku vähesele

motivatsioonile alkoholist loobumiseks asjaolu, et isik on alkoholi võõrutusravil käinud

kaheksateist korda. Meditsiiniosakonna andmetel läbis ta viimati võõrutusravi 2021. aasta

novembris. Kuigi kohtuistungil on isik selgitanud, et käesoleval ajal tal enam alkoholiga

probleeme ei ole, siis puudub kohtul veendumus, et isik on käesoleval ajal suuteline alkoholist

loobuma. Isik on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud

sõltuvusteemalistes loengutes ning tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Kuigi isik on

tegevuskava tegevused läbinud, siis on tagasiside kohaselt isik olnud mõningatel kohtumistel

kinnine ning tal olnud raske tunnistada probleemi ja oma sõltuvust. Kohtuistungil väljendas

isik, et sai palju abi tagasilanguse ennetamise tugigrupist. Kohus leiab, et kuigi on isiku poolt

väljendatu positiivne, siis puudub kohtul veendumus, et isiku suhtumises on toimunud sellised

muudatused, mida eelnevate alkoholi tarvitamist vältivate tegevuste tulemusena ei ole

õnnestunud saavutada. See tähendab muutused, mille tulemusena R. Jakovlev loobuks alkoholi

tarvitamisest täielikult.

25. Lisaks on isikul diagnoositud narkootiliste ainete sõltuvus. Isiku sõnul on ta lõpetanud

narkootiliste ainete tarvitamise ning

enam

narkootikume ei

tarvita. Ometi on

meditsiiniosakonna andmetel teostatud isikule vanglasse tulles 26.10.2021 narkotest, mis

osutus positiivseks, seega on tuvastatud, et isik on narkootilisi aineid tarvitanud. Seejuures on

oluline märkida, et muuhulgas tarvitas isik introvenoosselt amfetamiini ligikaudu

kakskümmend aastat igapäevaselt. Kohtu hinnangul on positiivne, et isik enda sõnul on

käesolevaks ajaks narkootiliste ainete tarvitamise lõpetanud, kuid toime pandud teod annavad

alust arvata, et enne vangistust mõjutas narkootiliste ainete tarvitamine siiski isiku tegevust.

Nimelt on isik toime pannud KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning on tuvastatud,

1-22-4723

et ta tarvitas koos abikaasaga narkootilisi aineid sisaldavaid tablette. Kohus leiab, et kuivõrd on

tuvastatud, et isik tarvitas abikaasaga narkootilist ainet sisaldavaid tablette kuni politsei poolt

kinni pidamiseni, siis võib jõuda järeldusele, et kui R. Jakovlevil tekib võimalus narkootilisi

aineid tarvitada, siis ta seda ka teeb. Isik on läbinud vanglas sõltuvusrehabilitatsiooni ja

sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Isik on andnud 08.02.2024 kirjaliku nõusoleku, et on

nõus vajadusel pöörduma Sillamäe Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse. Kohtul puudub

veendumus, et läbitud sotsiaalprogrammid on isikut motiveerinud täielikult narkootilistest

ainetest loobumiseks. Sel põhjusel leiab kohus, et R. Jakovlevile on narkootikumide

tarvitamisest loobumine vabaduses suureks väljakutseks ning pelgalt vanglas viibitud aeg ja

sotsiaalprogrammid, ei pruugi olla piisavad, et R. Jakovlev suudaks alkoholile ja narkootilistele

ainetele lõplikult ei öelda.

26. Samuti ei saa lähedase olemasolust teha väga kaugeleulatuvaid järeldusi. R. Jakovlev

avaldas kohtuistungil, et ta soovib pere toetada ja ta peab olema pere jaoks olemas. On

positiivne, et süüdimõistetul on oma perega head suhted, kuid ka käesoleva vangistuse

kandmise aluseks oleva kuritegude toime panemise ajal oli tal samuti olemas pere. Seega

faktiliselt on küll tegemist positiivse asjaoluga, kuid see ei ole süüdimõistetu käitumisele mõju

varasemalt mõju avaldanud. Veelgi enam viimase kuriteo toimepanemise ajal tarvitas isik

narkootilisi aineid koos enda abikaasaga ning lõi enda abikaasat rusikaga näkku, mille

tulemusena abikaasa kukkus peaga vastu kiviga kaetud maapinda, tundis valu ja sai

tervisekahjustuse(lahtine peahaav). Seega kuivõrd lähedase olemasolu ei ole suutnud

varasemalt mõjutada isikut õiguskuulekalt käituma, siis puudub kohtul veendumus, et see

suudaks seda teha edaspidi.

27. Kohtu hinnangul annavad eelnimetatud asjaolud aluse jõuda järeldusele, et R. Jakovlevi

puhul on eriti olulisel kohal isiku enda motiveeritus elada seaduskuulekat elu ja loobuda

sõltuvusainete tarvitamisest. Paraku ei ole võimalik isiku käitumisest järeldada, et isik oleks

motiveeritud enda elu muutma. Kohtuistungil toodud selgituste kohaselt tekitas isiku

agressiivset käitumist psühhiaatri poolt kirjutatud ravimite tarvitamine ning see võib omakorda

viia tagasilanguseni. Käesoleval ajal on isik enda sõnul loobunud ravimite tarvitamisest, kuigi

talle on ravimid välja kirjutatud. Kohus leiab, et arsti ettekirjutiste ignoreerimine viitab sellele,

et isik ei soovi teiste isikute abi ning ei tunnista endal olevaid probleeme. Samuti viitab see, et

isik ei usalda oma ala professionaalide nõu ning ei saa välistada, et kriminaalhoolduse või

sotsiaalprogrammide läbimisel võib isik käituda vastavalt enda tõekspidamistele, ignoreerides

muid antavaid soovitusi. Lisaks ei ole isik olnud vangistuse jooksul motiveeritud riigikeele

õppimiseks, mille tõttu on ta õppest eemaldatud. Seegi asjaolu annab alust arvata, et isik ei

soovi enda käitumisviise muuta.

28. Kohus peab oluliseks peatuda R. Jakovlevi avavanglas viibimisel. Kohtu hinnangul on

positiivne, et isikul on võimalik avavanglas viibida ning hindab positiivselt, et isikul puuduvad

rikkumised seoses elukorraldusega avavanglas. Kohus leiab, et järele jäänud karistuse

kandmise ajal on võimalik R. Jakovlevil veelgi omandada avavanglas positiivseid harjumusi,

mida omakorda rakendada vabaduses.

29. Kohus ei saa jäta tähelepanuta R. Jakovlevi pingutusi (vanglas töötamine, avavanglas

viibimine, distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammides osalemine), kuid jõuab

siiski seisukohale, et nimetatu ei ole piisav süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks.

Arvestades kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid ei jõua

kohus veendumusele R. Jakovlevi valmisolekus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks.

Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vaatamata R. Jakovlevi vabanemist toetavatele

asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud, mis tema edasise õiguskuulekuse kahtluse alla

seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises

1-22-4723

õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt

vabastada.

30. Ka märgib kohus, et kuigi nii vangla kui ka prokuratuur on olnud vabastamisega nõus,

ei ole nad esitanud mingeid põhjendusi, mistõttu pole kohtul pole võimalik nende

argumentidega nõustuda või mitte nõustuda, kuna need puuduvad. Vangla ohuhinnangu

kohaselt on süüdimõistetu ohtlik ametnikele, kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule ja

avalikkusele ning vangla arvutuste kohaselt on üldise korduva kuriteo toimepanemise

tõenäosus 2 aasta jooksul 74% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul

58%. Kohtul pole võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki

olulisi andmeid, seega ei saa kohus nimetatust lähtuda tema ennetähtaegse vabastamise

küsimuse otsustamisel.

31. Kohtuistungil osales kinnipeetava R. Jakovlev kaitsjana määratud korras kaitsja A.

Veski. Kohus rahuldas tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 131,76 eurot. Vastavalt KrMS

§ 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu R. Jakovlevilt välja mõista. Kohus leiab, et R.

Jakovlevile võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta

mainitud summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust.

32. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu R. Jakovlevi vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jaanika Kõrgmaa

kohtunik