2-21-20268/115 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 21. veebruar 2024

Tsiviilasja number

2-21-20268

Tsiviilasi

Tatjana Mategorina hagi Maria Berzina vastu koera

väljanõudmiseks või alternatiivselt 1000 euro

saamiseks,

kahju

hüvitamiseks

ja

viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. märtsi 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tatjana Mategorina apellatsioonkaebus

Maria Berzina vastuapellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

384 eurot 59 senti

Vastuapellatsioonkaebuse hind

1080 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Tatjana

Mategorina

(sünniaeg

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anastasia

Nezgovorova

Kostja

Maria

Berzina

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi

Aleksei Forstiman

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 8. märtsi 2023. a otsus osas, milles maakohus

rahuldas Tatjana Mategorina alternatiivse nõude Maria Berzina vastu täies

ulatuses (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2). Teha tühistatud osas uus otsus,

millega rahuldada Tatjana Mategorina alternatiivne nõue Maria Berzina vastu

osaliselt, jättes Tatjana Mategorina nõude Maria Berzina vastu kahju 94 euro

59 sendi ja viivise alates 28. detsembrist 2021 kuni 27. detsembrini 2022

väljamõistmiseks ning viivise alates 28. detsembrist 2022 kuni nõude tasumiseni

suuremalt summalt kui 1000 eurot väljamõistmiseks rahuldamata. Jätta Viru

Maakohtu 8. märtsi 2023. a otsuse resolutsioon ülejäänud osas muutmata,

muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

2. Rahuldada Tatjana Mategorina apellatsioonkaebus osaliselt ja jätta Maria

Berzina vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Lugeda Viru Maakohtu 8. märtsi 2023. a otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks alljärgnevalt:

"1. Jätta Tatjana Mategorina põhinõue Maria Berzina vastu rahuldamata.

2. Rahuldada Tatjana Mategorina alternatiivne nõue Maria Berzina vastu

osaliselt.

3. Mõista Maria Berzinalt Tatjana Mategorina kasuks välja võlgnevus

1000 eurot.

4. Mõista Maria Berzinalt Tatjana Mategorina kasuks välja viivis nõudelt

1000 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates

28. detsembrist 2022 kuni nõude täitmiseni.

5. Väljamõistetud

summa

kanda

Tatjana

Mategorina

esindaja

arvelduskontole nr EE297700771002351989 (LawPower OÜ).

6. Jätta Tatjana Mategorina nõue Maria Berzina vastu kahju 94 euro 59 sendi

ja

viivise

alates

28. detsembrist

2021

kuni

27. detsembrini 2022

väljamõistmiseks ning viivise alates 28. detsembrist 2022 kuni nõude

tasumiseni suuremalt summalt kui 1000 eurot väljamõistmiseks rahuldamata.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda."

4. Jätta Tatjana Mategorina 30. jaanuari 2024. a menetlusdokumendis sisalduv

täitemenetluse

lõpetamise

otsus

täiteasjas

nr

197/2023/1306

ja

mittetulundusühingu Eesti Kennelliit kodulehe väljavõte tsiviilasja materjalide

juurde võtmata.

5. Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Tatjana Mategorina (hageja) esitas 29. detsembril 2021 Viru Maakohtule Maria

Berzina (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat tagastama hagejale koera ning

mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju 94 eurot 59 senti ja viivise 1500 eurolt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates 28. detsembrist 2021 kuni

põhinõude täitmiseni. Hageja palus arvestada esimeses järjekorras tasutuks viivise ja seejärel

põhivõla ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palus 19. septembril 2022

täiendavalt tunnustada hageja omandiõigust koerale ja nõuda koer kostja valdusest välja.

Hageja täiendas 4. detsembril 2022 hagiavalduses esitatud nõuet taotlusega kanda kostjalt

hageja kasuks väljamõistatud summad hageja esindaja pangakontole ning esitas alternatiivse

nõude. Hageja palus alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingu alusel

tasumata 1000 eurot, kahju 94 eurot 59 senti ja viivise 1500 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras alates 28. detsembrist 2021 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus ka sel juhul

kanda kostjalt hageja kasuks väljamõistatud summad hageja esindaja pangakontole. Hageja

märkis 24. jaanuari 2023. a seisukohas, et kui kohus teeb ettepaneku ostuhinna tasumiseks

1000 eurot, tuleb hageja nõudele lisada kohtueelne õigusabikulu kahjuna.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26. aprillil 2021 müügilepingu, mille alusel

hageja kohustus andma kostjale üle koera ning kostja kohustus maksma koera eest

1500 eurot ja tasuma koera sõidukulud hiljemalt 31. oktoobriks 2021 (leping). Hageja andis

kostjale koera üle. Kostja tasus ettemakse 500 eurot. Kostja ei tasunud ülejäänud ostuhinda.

Kuna kostja pidi lepingu järgi tasuma koera sõidukulud, tuleb kostjal hüvitada hageja poolt

2021. a mais kantud koera transportimise kulud 94 eurot 59 senti. Kostja ei täitnud

meeldetuletustele vaatamata oma kohustusi. Hageja andis 13. oktoobril 2021 kostjale

täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, kuid kostja ei kõrvaldanud rikkumist. Hagejal oli

õigus lepingust taganeda ka täiendava tähtaja andmiseta, kuna kostja rikkus kohustust, mille

tõttu hageja jäi ilma lepingujärgsest tasust, ning kohustust, mille järgimine oli hageja lepingu

täitmise vastu huvi püsimise eeldus. Kostja rikkus lepingut seega oluliselt.

Hageja taganes lepingust. Hageja saatis 9. novembril 2021 kostjale vastava teate tähitud

kirjaga. Hageja saatis koos taganemisavaldusega kostjale ka koera põlvnemise

originaaldokumendid. Kiri tuli tagasi. Hageja saatis lepingust taganemise avalduse e-posti

teel. E-kiri tuleb lugeda kättesaaduks. Hageja taganes lepingust mõistliku aja jooksul.

Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt koera tagastamist ja 94 euro 59 sendi hüvitamist.

Hageja nõuab kostjalt viivist põhisummalt, s.o lepingu hinnalt (1500 eurot).

Hageja ei ole nõus, et kostjal oli õigus lepingus ettenähtud tasu maksmise kohustuse

täitmisest keelduda. Lepingust ei tulene, et hageja oleks pidanud koera põlvnemise

originaaldokumendid kostjale koos koeraga üle andma. Kostjal on koera sugupuu koopia.

Kostja käis koeraga näitustel. Kostja soovis koera hagejale tagastada.

Lepingu eesmärk oli koera kostjale müümine tingimusel, et koera omand läheb kostjale üle

lepingu

hinna

tasumisega.

Hageja

on

seega

koera

omanik.

Hageja

nõuab

omandireservatsiooniga müüdud koerale omandiõiguse tunnistamist ja koera valduse

väljaandmist. Tavapärane on, et koera omandiõigus läheb ostjale üle ostuhinna tasumisega.

Kostjal ei ole hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõuet, millega kostja saaks

tasaarvestada hageja nõudeid kostja vastu. Kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Kostja

ei tõendanud, et tal oli võimalik koera järglaste müügist tulu saada. Kostja tekitas lepingu

rikkumisega ise olukorra, mis on kostja väidetava kahju alus.

Kohtueelsed

õigusabikulud

tekkisid

konsultatsiooni

ning

meeldetuletuse

ja

taganemisavalduse koostamise tõttu. Õigusabikulud olid 210 eurot.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Leping on kehtiv. Kostja sai 11. mail 2021 koera valduse. Kostja sai lepingu alusel koera

omandiõiguse. Lepingust taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused ei ole täidetud.

Kostja ei rikkunud lepingut. Kostja tasus hagejale koera eest 500 eurot. Kostja pidi lepingu

kohaselt tasuma hagejale täiendavalt 1000 eurot hiljemalt 31. oktoobril 2021 (lepingu

kohaselt 30. oktoobril 2021). Hageja nõudis kostjalt 1000 euro tasumist ennetähtaegselt.

Hagejal ei olnud selleks õigust. Kostja keeldus pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist

oma kohustuse täitmisest, kuivõrd hageja ei täinud lepingust tulenevat kohustust anda

kostjale üle koera põlvnemise originaaldokumendid. Kostja sai koera põlvnemise

originaaldokumendid alles 27. detsembril 2022.

Kostjal ei olnud lepingu alusel kohustust tasuda hagejale koera sõidukulu 94 eurot 50 senti

hiljemalt 31. oktoobril 2021. Hageja ei esitanud selle nõude alust ega tõendanud nõuet.

Hageja ei teatanud kostjale nõudest enne kohtusse pöördumist. Hageja pidi kokkuleppe

kohaselt toimetama koera enda kulul Moskvasse. Kostja toimetas koera Moskvast Eestisse.

Isegi, kui kostja rikkus koera sõidukulude hüvitamise kohustust, ei ole rikkumine oluline.

Hageja 13. oktoobri 2021. a kirja ei saa käsitleda kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja

andmisena. Hageja ei saanud nõuda kohustuse täitmist enne selle sissenõutavaks muutumist.

Hageja 13. oktoobri 2021. a kiri on ettepanek kompromissi sõlmimiseks.

Hageja ei toimetanud lepingust taganemise tahteavaldust kostjale kätte. Kostjale saadetud

tähitud kirjad tagastati. Kostja ei saanud nende sisuga tutvuda. Hageja ei tõendanud, et kostja

sai hageja poolt e-posti teel saadetud tahteavaldused kätte. Kostja ei ole majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev isik.

Viivise nõue ei ole põhjendatud. Hageja nõuab koera tagastamist, mitte raha.

Kostja esitas 28. detsembril 2022 tasaarvestuse vastuväite, milles palus juhul, kui kohus

rahuldab hageja rahalised nõuded kostja vastu, tasaarvestada hageja nõuded kostja vastu

kostja nõudega hageja vastu. Kostjal on hageja vastu kahju 8889 euro hüvitamise nõue.

Hageja rikkus lepingust tulenevat kohustust anda kostjale üle koera põlvnemise

originaaldokumendid alates koera kostjale üleandmisest kuni 27. detsembrini 2022. Koer oli

emane. Koer müüdi kostjale aretuse õigusega. Kostja ei saanud aga kasutada koera aretuses,

kuna hageja ei andnud kostjale üle koera põlvnemise originaaldokumente. Kostja rikkumise

tõttu jäi hagejal saamata koera järglaste müügist tulu 8889 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis 8. märtsi 2023. a otsusega hageja põhinõude rahuldamata, rahuldas

alternatiivnõude ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1000 eurot ja viivise 1000 eurolt

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 28. detsembrist 2022 kuni nõude täitmiseni.

Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja poolt e-kirja teel saadetud taganemisavaldus tuleb lugeda tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 70 alusel kostja poolt kätte saaduks. Poolte varasem suhtlus toimus nii

sõnumite kui ka e-kirja teel. Hageja valis taganemisavalduse edastamiseks mõistliku viisi,

arvestades, et kirja ei õnnestunud posti teel kätte toimetada.

Hageja taganes lepingust põhjusel, et kostja jättis ostuhinnast 1000 eurot tasumata. Hageja

13. oktoobri 2021. a meeldetuletust ei saa pidada kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja

andmiseks. Lepingu kohaselt tuli ostuhinnast 1000 eurot tasuda 30. oktoobriks 2021. See oli

laupäev. Kohustust tuli TsÜS § 136 lg 8 järgi täita seega hiljemalt 1. novembril 2021. Kuna

13. oktoobri 2021. a meeldetuletus edastati enne kohustuse täitmise tähtpäeva, ei saa seda

pidada VÕS § 114 järgi täiendava tähtaja andmiseks. Hageja ei väitnud, et müügihinna

tasumise täpne tähtpäev oli tema lepingu täitmise vastu huvi püsimise eeldus. Lepingust

taganemine VÕS § 116 lg 2 p 2 alusel ei ole seega põhjendatud. Kostja ei saanud

VÕS § 116 lg 4 esimese lause järgi lepingust taganeda ilma täiendavat tähtaega andmata,

kuna kohustust rikkunud lepingupool kannaks sel juhul kohustuse täitmiseks või täitmise

ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Lepingust

taganemise korral tuleks koer Venemaale tagastada. Koera ostuhinnaga võrreldes oleks

koera tagastamise kulu arvestatav summa. VÕS § 90 alusel jääks see kostja kanda. Koer on

elusolend, kellele pikk transport ja keskkonnavahetus põhjustaks stressi.

Hageja väitis, et taganes lepingust VÕS § 117 alusel. Hageja teatas 13. oktoobri 2021. a

meeldetuletuses kostjale VÕS 117 lg 2 järgi taganemise kavatsusest. Kostja teatas

11. oktoobril 2021, et on otsustanud koerast loobuda. Kostja vastusest saab eeldada tulevast

lepingurikkumist. See andis aluse lepingust VÕS § 117 lg 1 järgi taganeda.

Kostjal oli VÕS § 111 lg 1 alusel õigus keelduda ostuhinna maksmisest kuni koera

põlvnemise dokumentide kostjale üleandmiseni. Kostjat ei saa seetõttu pidada lepingut

oluliselt rikkunuks. Koer müüdi kostjale aretuseks. Koera põlvnemise originaaldokumendid

on vajalikud koera aretuses kasutamiseks. Koer on kantud mittetulundusühingu Eesti

Kennelliit registrisse Venemaa registreerimisnumbriga ja lemmikloomaregistrisse. Koera

Eesti registreerimisnumbriga mittetulundusühingu Eesti Kennelliit registrisse kandmiseks

on vaja koera originaaldokumente. Hageja ei märkinud, et tal oli koera originaaldokumentide

endale jätmiseks õigustatud huvi. Hagejal oli seega kohustus koera põlvnemise

originaaldokumendid kostjale üle anda. Pooltel ei olnud dokumentide üle andmise aja kohta

kokkulepet. Dokumendid tuli VÕS § 211 järgi seega üle anda koos koeraga.

Hagejal ei olnud eeltoodust tulenevalt õigus lepingust taganeda. Leping kehtib. Hageja nõue

koera tagastamiseks jääb rahuldamata. Hageja andis kostjale koera põlvnemise

originaaldokumendi üle 27. detsembril 2022. Hageja täitis seega lepingust tuleneva

kohustuse. Kostjal on kohustus tasuda müügihind 1000 eurot (VÕS § 208 lg 1). Kuna kostja

õigus lepingu täitmisest keeldumiseks lõppes 27. detsembril 2022, algab ostuhinna

tasumisega viivitamine 28. detsembrist 2022.

Hagejal ei ole alust nõuda kostjalt transpordikulude 94 euro 59 sendi hüvitamist. Kostjal oli

lepingu järgi kohustus tasuda koera transportimise kulud. Samas sellest 94 eurot 59 senti

tasus hageja. Poolte sõnumivahetusest nähtub, et koera transpordikulude tasumises lepiti

hiljem kokku nii, et hageja saadab koera kuni Moskva või Peterburini. Lepingut võis muuta

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sh sõnumite vahetamise teel. Hageja nõudis

kostjalt koera transportimise kulusid alles lepingust taganemisega seoses. Kuna leping

kehtib, kehtib koera transpordikulude kokkuleppe muudatus.

Kostja tasaarvestusavaldus ei ole põhjendatud. Kostjal jäi tulu saamata peamiselt enda

vastuolulise käitumise tõttu. Kostja saatis hagejale sõnumeid nii ostuhinna maksmise

kinnituseks kui ka koerast loobumiseks. Kostjal oli teada, milleks ja millal on vaja

põlvnemisandmete originaali ning millal on võimalik koera paaritada. Kostja sai koera

6-kuusena. Koera võib paaritada alates 18 kuu vanusest. Kostjal oli aasta dokumentide

üleandmiseks lahenduse leidmiseks. Poolte vahel kadus usaldus. Menetluses ei esitatud

tõendeid, et kostja oleks aktiivselt otsinud võimalust dokumentide üleandmiseks mõlemale

poolele sobival viisil. Hageja oli aktiivsem pool. Hageja on oma kohustuse täitnud. Kostja

kahjunõuet on VÕS § 139 lg 1 alusel õiglane vähendada nullini.

Menetluskulud on TsMS § 162 lg 4 alusel õiglane jätta poolte endi kanda. Kohus jättis

põhinõude rahuldamata ja rahuldas alternatiivse nõude. Alternatiivne nõue kattub sisuliselt

kostja menetlusliku positsiooniga. Pooled pidasid menetluses läbirääkimisi ja jõudsid asja

sisulise lahenduse osas põhimõtteliselt samale tulemusele nagu kohus, kuid ei saanud

menetluskulude kandmises kokkuleppele. Kompromissi sõlmimisel oleks kumbki pool

kandnud oma kulud ise. Pooled panustasid menetluse venimisse ja kulude suurenemisse.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas,

milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata transpordikulu 94 eurot 59 senti ja viivise

1000 euro tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

28. detsembrist 2021 kuni 27. detsembrini 2022 ning menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja

transpordikulu 94 eurot 59 senti ja viivis 1000 euro tasumisega viivitamise eest

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28. detsembrist 2021 kuni

27. detsembrini 2022 ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub alternatiivselt

tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata

transpordikulu 94 eurot 59 senti, viivise 1000 euro tasumisega viivitamise eest VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28. detsembrist 2021 kuni 27. detsembrini 2022,

hageja kohtueelsete õigusabikulude nõude 210 eurot sisuliselt läbivaatamata ja

menetluskulud poolte kanda ning saata tsiviilasi selles osas maakohtule uueks

läbivaatamiseks tagasi. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat tagastama hagejale koer ja hagi rahuldas.

Maakohtu otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. See ei vasta TsMS § 436 lõikele 1 ja 2 ning

§ 442 lõikele 8. Kohus jättis olulised asjaolud arvestamata ja osad tõendid uurimata ning

hindas tõendeid valesti. Kohus jättis kostja vastuväited välja selgitamata ja

tõendamiskoormuse selgitamata. Kohus ei kohelnud menetlusosalisi võrdselt.

Hageja pöördus oma õiguste kaitseks õigustatult kohtu poole. Kostja ei täitnud tasu

maksmise kohustust. Kostja väitis korduvalt, et ta ei ole koerast huvitatud. Maakohus

tuvastas kostjapoolse lepingu rikkumise. Koera omand pidi kokkuleppe alusel minema

kostjale üle alles ostuhinna täielikul tasumisel. Valdkonnas väljakujunenud praktika kohaselt

oli hagejal koera omandiõigus kuni lepingujärgse tasu saamiseni. Hageja esitas selle kohta

tõendid (N. Stankevitši seletused), kuid maakohus jättis need tähelepanuta.

Hageja palus alternatiivse nõude rahuldamist koos kohtumenetluseelse õigusabikuluga

210 eurot. Maakohus jättis selle nõude sisuliselt läbi vaatamata.

Hageja ei ole nõus transpordikulu nõude (94 eurot 59 senti) rahuldamata jätmisega.

Maakohus rahuldas hageja alternatiivse nõude, kuid jättis transpordikulu 94 eurot 59 senti

välja mõistmata ja mõistis viivise välja alates 28. detsembrist 2022. Hageja soovis

alternatiivses nõudes transpordikulu 94 euro 59 sendi väljamõistmist ja viivist alates

28. detsembrist 2021.

Hageja ei nõustu, et alternatiivne nõue kattub sisuliselt kostja menetlusliku positsiooniga.

Kostja ei ole hagi tunnustanud ega soovinud kompromissi sõlmida.

Kui hageja ei suuda oma väiteid tõendada, peaks kohus kohaldama uurimisprintsiipi.

Tegemist on lihtmenetlusega. Kui tõendeid ei olnud piisavalt, sai kohus neid koguda.

5. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja rikkus lepingut, kuna ei andnud kostjale koera originaaldokumente. Kostja keeldus

seega õigustatult hagejale ostuhinna osa tasumisest kuni kostjale dokumentide üleandmiseni.

Kostja soovis ostuhinda tasuda pärast originaaldokumentide saamist. Hageja nõudis raha

enne dokumentide kostjale andmist ja isegi kokkulepitust varem. Kostja otsis lahendust ega

väitnud, et ta pole koerast huvitatud.

Kokkulepet ei olnud, et kostja saab koera originaaldokumendid lepingu tasu täielikul

maksmisel. Hageja nõudis koera tagastamist, kuid see ei tõenda, et pooled leppisid kokku

koera omandireservatsiooniga müügis. Antud juhul kohaldub VÕS § 211 lg 1. Praktika ega

N. Stankevitši seletused ei muuda seda. Kostja ei saanud koera mittetulundusühingus Eesti

Kennelliit registreerida, kuna kostjal ei olnud koera originaaldokumente. Kostja sai koera

originaaldokumendid alles 27. detsembril 2022.

Hageja ei esitanud nõuet kohtuväliste õigusabikulude hüvitamiseks. Maakohus ei

menetlenud seetõttu seda.

Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt transpordikulu hüvitamist. Pooled muutsid algset

kokkulepet ja leppisid kokku, et koera transpordikulud kuni Moskvani kannab hageja.

Hageja nõuab seega nende kulude hüvitamist, mille ta pidi ise kandma. Viivist ei saa nõuda

aja eest enne koera originaaldokumentide kostjale üle andmist. Viivisenõue ei kuulu

rahuldamisele, kuna põhinõue lõppes 28. detsembril 2022 tasaarvestusega.

Maakohus ei rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust ega kohelnud pooli ebavõrdselt.

Hagimenetluses ei kohaldu uurimisprintsiip. Tegemist ei ole lihtmenetlusega.

6. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse

resolutsiooni punktide 2 – 6 osas ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hageja

alternatiivne nõue rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus kohaldas VÕS § 139 lõiget 1 valesti. Selleks, et lugeda kannatanu tegevus

kahjuhüvitist vähendavaks asjaoluks VÕS § 139 järgi, peab kannatanu tegevuse ja kahju

vahel olema põhjuslik seos (RKTKo 8.11.2017, 2-11-58942/229, p 34). Koera tohtis alates

28. aprillist 2022 kui koer sai 18-kuuseks aretuses kasutada. Hageja poolt koera põlvnemise

originaaldokumendi kostjale üle andmata jätmise tõttu ei saanud kostja aga seda teha. Hageja

andis dokumendid üle alles maakohtu menetluse ajal 27. detsembril 2022. Kostjal jäi seetõttu

saamata kutsikate müügist tulu. Kostja ei teinud midagi valesti. Kostjalt ei saanud oodata

mingi toimingu tegemist. Maakohtu seisukoht, et kostja oleks võinud käituda teisiti, ei anna

alust väita, et kahju oli tingitud kostja tegevusest. Poolte enne kohtumenetlust peetud

kirjavahetuse ja kahju vahel puudub põhjuslik seos.

7. Hageja palub jätta vastuapellatsioonkaebus läbi vaatamata või rahuldamata ning

menetluskulud kostja kanda.

Vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda. Kostja ei soovinud vaidlust kohtuväliselt lahendada.

Hageja pidi seega kohtusse pöörduma. Lepingust ei tulene, et koera dokumendid oleks

tulnud

kostjale

üle

anda

enne

ostuhinna

tasumist.

Leping

oli

sõlmitud

omandireservatsiooniga. Kostja keeldus põhjendamatult tasu ja transpordikulude

maksmisest. Praktika on, et müüja omandiõigus säilib kuni ostuhinna tasumiseni. Kostja ei

täitnud isegi pärast dokumentide kätte saamist oma kohustusi.

Kostjal ei ole hageja vastu nõuet, mida kostja saab tasaarvestuseks kasutada. Kostja ei

tõendanud, et tal oli koera järglaste kaudu võimalik tulu saada. Kostja väitis kirjavahetuses

korduvalt, et ta ei ole koerast huvitatud. Kostja tekitas oma käitumisega olukorra, mis on

kostja väidetava kahju alus. Kostja ei esitanud maakohtu tegevuse peale vastuväiteid. Kostja

ei saa tugineda menetlusnormide rikkumisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel

tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja alternatiivse nõude kostja vastu täies

ulatuses (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

otsuse, millega rahuldab hageja alternatiivse nõude kostja vastu osaliselt ning jätab hageja

nõude kahju 94 euro 59 sendi ja viivise alates 28. detsembrist 2021 kuni 27. detsembrini

2022 väljamõistmiseks ning viivise alates 28. detsembrist 2022 kuni nõude tasumiseni

suuremalt summalt kui 1000 eurot väljamõistmiseks rahuldamata. Ringkonnakohus jätab

TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel maakohtu otsuse resolutsiooni ülejäänud osas muutmata, muutes

osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 2² järgi otsuse resolutsiooni juures maakohtu otsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

9. Ringkonnakohus jätab TsMS § 238 lg 1 ja § 652 lg 4 alusel asja materjalide juurde

võtmata hageja 30. jaanuari 2024. a menetlusdokumendis sisalduva täitemenetluse

lõpetamise otsuse täiteasjas nr 197/2023/1306 ning mittetulundusühingu Eesti Kennelliit

kodulehe väljavõtte. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nendel tõenditel asja sisulise

lahendamise seisukohalt tähtsust.

10. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks

välja mõistmata transpordikulu 94 eurot 59 senti, samuti osas, milles maakohus jättis kostjalt

välja mõistmata viivise 1000 eurolt alates 28. detsembrist 2021 kuni 27. detsembrini 2022,

ning menetluskulude jaotuse osas. Lisaks jättis maakohus hageja hinnangul hageja

kohtueelsete õigusabikulude nõude 210 eurot sisuliselt läbivaatamata. Hageja ei vaidlusta

maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat

tagastama hagejale koer ning hageja rahalised nõuded (osaliselt) rahuldas.

Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse ulatuses, milles maakohus hagi rahuldas, samuti

menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus kontrollib seega maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes

järgmiste nõuete osas: lepingujärgse tasu 1000 euro nõue, sellelt tasult viivise nõue alates

28. detsembrist 2021 kuni kohustuse täitmiseni ning koera transpordikulude 94 euro 59 sendi

nõue. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas. Samuti

hindab ringkonnakohus hageja väiteid, mille kohaselt on maakohus jätnud lahendamata

hageja kohtueelsete õigusabikulude 210 euro nõude. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus

TsMS § 456 lg 2 p 1 alusel jõustunud.

11. Hageja esitas alternatiivselt kostja vastu VÕS § 208 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel nõude

lepingus kokkulepitud koera ostuhinna tasumiseks. Maakohus tuvastas menetlusõiguse

norme rikkumata, et kostjal oli lepingu alusel kohustus maksta koera eest 1500 eurot, millest

500 eurot on makstud ja 1000 eurot on maksmata, samuti et lepingu järgi tuli ostuhind tasuda

30. oktoobril 2021. Nende asjaolude üle ei ole pooled menetluses ka vaielnud. Kuna 30. ja

31. oktoober 2021 olid puhkepäevad (laupäev ja pühapäev), oli kohustuse täitmise tähtajaks

TsÜS § 136 lg 8 järgi esmaspäev, s.o 1. november 2021. Ostuhinna tasumise kohustus

muutus VÕS § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks 2. novembril 2021.

Hageja tugines algselt sellele, et ta on lepingust VÕS § 116 lg 1 alusel taganenud ja soovis

VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu alusel üle antud koera tagastamist. Maakohus leidis, et

lepingust taganemise eeldused ei olnud täidetud ning jättis koera tagastamise nõude

rahuldamata. Seda ei ole apellatsioon- ega vastuapellatsioonkaebuses vaidlustatud.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuste lahendamisel seega sellest, et lepingust ei ole

taganetud ning lepingus kokku lepitud koera ostuhinna tasumise kohustuse täitmise nõue ei

ole VÕS § 186 p 5 ja § 188 lg 2 alusel lõppenud.

12. Kostja väitel keeldus ta VÕS § 111 lg 1 alusel pärast lepingust tuleneva ostuhinna

tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumist ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest

põhjendatult, kuna hageja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust anda kostjale üle koera

põlvnemist kinnitavad originaaldokumendid. Hageja vaidleb sellele kostja seisukohale

vastu.

Kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping),

võib üks lepingupool VÕS § 111 lg 1 järgi oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine

lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või

on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. VÕS § 111 lg 1 alusel kohustuse täitmisest keeldumine

lükkab seega lepingust tulenevate kohustuse täitmise edasi, kuid ei lõpeta seda.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjal oli VÕS § 111 lg 1 järgi õigus keelduda

ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest kuni hageja andis kostjale üle koera tõulooma

põlvnemisandmete (dokumendi) originaali. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6

alusel selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Ringkonnakohus märgib

täiendavalt ning vastusena apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.

Müügileping on vastastikune leping. Hageja kohustus lepingu järgi andma kostjale üle koera

ja järgmised dokumendid: tõulooma põlvnemisandmed – РКФ-FCI (originaal),

veterinaarpass (originaal), kutsika meetrikaraamat (originaal) ja koera paaritumise akt

(koopia). Kostja kohustus maksma lepingu alusel tasu 1500 eurot. Lepingust ei nähtu, et

pooled oleksid kokku leppinud, millal hageja kohustub andma koera ja dokumendid kostjale

üle (I kd, tl 23). Kuna pooltel ei olnud erikokkulepet, kohaldub VÕS § 211 lg 1, mille järgi

oli hageja kohustatud andma kostjale koeraga seotud dokumendid üle koera üleandmise

kohas ja koera üleandmise ajal. See, et kolmandad isikud lepivad koera müümiseks sõlmitud

lepingutes tavapäraselt kokku, et ostjal on õigus saada koeraga seotud originaaldokumendid

alles ostuhinna täielikul tasumisel, ei oma asjas tähtsust. Hageja ja kostja vahelises lepingus

selline kokkulepe puudub. Vaidlust ei ole selles üle, et hageja andis kostjale koera üle enne

kui kostjal tekkis lepingu järgi kohustus tasuda hagejale 1000 eurot, kuid ei andnud koos

koeraga üle tõulooma põlvnemisandmeid. Hagejal oli seega õigus keelduda ostuhinna

tasumise kohustuse täitmisest kuni kostja täidab enda lepingust tuleneva kohustuse ja annab

kostjale üle tõulooma põlvnemisandmed. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust, et kostja

sai tõulooma põlvnemisandmed maakohtu menetluse ajal, s.o 27. detsembril 2022. Kostja

õigus keelduda ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest lõppes seega sel kuupäeval.

Hageja väide, et müügileping oli sõlmitud omandireservatsiooniga (VÕS § 233 lg 1), on

ringkonnakohtu hinnangul tõendamata. Lisaks ei tähendaks väidetav omandireservatsioon

seda, et koera dokumente ei oleks tulnud kostjale üle anda enne ostuhinna tasumist. Müük

omandireservatsiooniga ei mõjuta iseenesest müüja VÕS § 211 lg-st 1 tulenevaid kohustusi.

Pooled ei ole kokku leppinud, et dokumendid tuleb üle anda ostuhinna maksmise vastu.

13. Kostja väitel on ostuhinna tasumise kohustus lõppenud, kuna kostja tasaarvestas

hageja nõude kostja vastu ostuhinna 1000 euro tasumiseks kostja nõudega hageja vastu

saamata jäänud tulu 8889 euro hüvitamiseks. Hageja vaidleb tasaarvestusele vastu.

Kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine

pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited

tasaarvestusele

välistavad

tasaarvestuseks

kasutatud

nõude

maksmapaneku

(RKTKo 27.10.2021, 2-19-6689/47, p 12.1). Ringkonnakohtu hinnangul ei kontrollinud

maakohus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuete kohaselt, kas hageja vastuväited välistavad

kostja poolt tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Maakohus ei analüüsinud

otsuses kostja kahju hüvitamise nõude eeldusi, vaid leidis üksnes seda, et kahju hüvitist on

VÕS § 139 lg 1 alusel õiglane vähendada nullini. Kahju hüvitist saab VÕS § 139 lg 1 alusel

vähendada aga alles siis, kui on tuvastatud, et kahju nõude eeldused on täidetud ja kahju

hüvitamise kohustus on tekkinud. Maakohtu see rikkumine ei anna siiski alust maakohtu

otsuse resolutsiooni tühistamiseks. Ringkonnakohus kõrvaldab rikkumise, muutes

alljärgnevalt maakohtu otsuse põhjendusi.

Kostja saab nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel hagejalt tõulooma põlvnemisandmete originaali

üleandmise kohustuse rikkumise tõttu kahju hüvitamist, kui kostjal tekkis kahju

(VÕS § 127 lg 1, § 128). Kahjuks võib VÕS § 128 lg 4 järgi olla mh kasu, mida isik oleks

vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud,

kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (saamata jäänud tulu). Saamata

jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kostja peab saamata

jäänud tulu saamiseks tõendama asjaolud, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, st et kostjal

oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt RKTKo 21.04.2021, 2-14-6942/143, p 13.2).

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja ei tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et

kostjal oli tegelik kavatsus ja võimalus saada lepingu alusel üle antud koera järglaste müügist

8889 eurot. Ainuüksi sellest, et lepingu alusel anti üle emane koer, kes oli piisavalt vana, et

järglasi saada, ei tulene, et kostjal oli tegelik kavatsus ja võimalus koera paaritada, selle

tulemusena seitse kutsikat saada ning kõik need kutsikad 10 500 euro eest maha müüa.

Vastupidi, kostja märkis 11. oktoobri 2021. a kirjas, et ta soovib koerast loobuda, kuna

hageja ei andnud talle koera põlvnemise originaaldokumente (I kd, tl 112). Kostja ei väitnud

poolte vahel peetud kirjavahetuses kordagi, et tal on koera paaritamiseks sobiv isane koer

leitud ning et koera saaks paaritada. Kostja asus sellekohaseid väiteid esitama alles maakohtu

menetluses,

pärast

seda,

kui

hageja

andis

kostjale

üle

koera

põlvnemise

originaaldokumendid ja kostja õigus ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest keeldumiseks

lõppes.

Kuna kostja ei tõendanud asjaolusid, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, ei ole kostjal

VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 4 alusel hageja vastu kahju hüvitamise nõuet. Küsimust kahju

vähendamisest VÕS § 139 lg 1 alusel seega ei tõusetu. Maakohtu vastavad põhjendused

tuleb otsusest välja jätta.

14. Eelmärgitut arvestades võib hageja VÕS § 208 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt

lepingujärgse tasu 1000 euro maksmist.

15. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1

esimese lause alusel nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Võlgnik ei pea VÕS § 113 lg 4 järgi

tasuma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest.

Kuna kostja keeldus alates ostuhinna tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumisest

2. novembril

2021

kuni

koera

põlvnemise

originaaldokumentide

saamiseni

27. detsembril 2022 õigustatult ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest, ei pea kostja selle

perioodi eest hagejale viivist tasuma. Kostjal ei olnud alates 28. detsembrist 2022 enam

õigust ostuhinna 1000 euro tasumise kohustuse täitmisest keelduda. Tasunõue ei lõppenud

tasaarvestusega. Kostjal on seega alates sellest päevast kohustus tasuda hagejale 1000 euro

maksmisega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

16. Hageja esitas kostja vastu nõude transpordikulu 94 euro 59 sendi hüvitamiseks.

Ringkonnakohus nõustub nõude rahuldamata jätmise osas maakohtu põhjendustega ega

korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Hageja ei väida, et maakohus oleks valesti tuvastanud,

et pooled leppisid pärast lepingu sõlmimist kokku, et hageja kannab koera Moskvasse

toimetamise kulud. Hageja ei saa VÕS § 108 lg 1 ega § 115 lg 1 alusel nõuda kostjalt nende

kulude hüvitamist, mille hageja pidi poolte kokkuleppe kohaselt ise kandma.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga siiski selles, et maakohtu otsuse resolutsioon on osaliselt

vastuoluline. Hageja esitas transpordikulude hüvitamise nõude nii oma põhi- (I kd, tl 3

pöördel) kui ka alternatiivse nõude (II kd, tl 59) koosseisus. Maakohtu otsuse resolutsioon,

millega maakohus jättis hageja põhinõude rahuldamata ja rahuldas alternatiivse nõude, ei

ole seega üheselt selge. Ringkonnakohus kõrvaldab selle puuduse, muutes maakohtu otsuse

resolutsiooni punkti 2 ja sõnastades selle TsMS § 442 lg 5 nõuete kohaselt.

17. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus jättis hageja kohtueelsete

õigusabikulude 210 euro hüvitamise nõude põhjendamatult tähelepanuta. Asja materjalidest

ei nähtu, et hageja oleks sellise nõude esitanud.

Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest

(TsMS § 5 lg 1). Kohus ei või TsMS §-st 439 lähtudes otsuses ületada nõude piire ega teha

otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus lahendab TsMS § 442 lg 5 järgi otsuse

resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Maakohus saab hagimenetluses

seega nõuet lahendada, kui pool esitab maakohtule hagimenetluses läbivaatamisele kuuluva

nõude.

Hageja märgib 24. jaanuari 2023. a menetlusdokumendis: "Kompromissi sõlmimisest.

Hageja on seisukohal, et kuna pooltel ei õnnestunud kompromissile jõuda, siis kohus võib

teha oma ettepanek pooltele. Riigilõiv oli tasutud hagi hinnalt 1714 eurot 19 senti. Kui kohus

teeb ettepaneku ostuhinna tasumisel summas 1000 eurot, siis tuleb hageja nõudele lisada ka

õigusabikulu kahjuna". Hageja soovis 24. jaanuari 2023. a menetlusdokumendis, et kohus

teeks pooltele kompromissettepaneku ning juhul, kui kohtu poolt tehtav kompromiss seisneb

selles, et kostja peab tasuma hagejale 1000 eurot, on hageja sellega nõus, kui hüvitatakse

hageja kohtueelsed õigusabikulud 210 eurot. Hageja ei esitanud seega maakohtule nõuet

kohtueelsete õigusabikulude 210 euro väljamõistmiseks, vaid käsitles seda üksnes ühe

võimaliku kompromissi osana. Hagi hind 1714 eurot 19 senti vastab TsMS § 124 lg 1,

§ 126 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 järgi suurusjärgus hageja põhinõude hinnale [1500 (koera

väärtus) + 94,59 + (1500 * 8 / 100)]. Hageja viidatud hagi hinnast ei järeldu seega täiendava

210-eurose nõude esitamine.

Maakohus ei pidanud ega saanud TsMS § 5 lg 1 ning § 442 lg-te 5 ja 8 kohaselt seega võtma

otsuses kohtueelsete õigusabikulude 210 euro hüvitamise nõude kohta seisukohta.

18. Hagimenetluses ei kohaldu uurimispõhimõte (TsMS § 5 lg 1 ja 2) hageja poolt

apellatsioonkaebuses kirjeldatud viisil. Samuti ei nähtu hageja apellatsioonkaebuse

väidetest, millega maakohus hageja hinnangul rikkus eelmenetluse ülesandeid ning kuidas

need võimalikud rikkumised võisid muuta asjas tehtavat lahendit.

19. Maakohus jättis menetluskulud põhjendatult poolte endi kanda. Samas ei kohaldanud

maakohus õiget normi. Hageja nõue jäi rahuldamata koera tagastamise, transpordikulude

94 euro 59 sendi väljamõistmise, viivise kuni 27. detsembrini 2022 ja viivise suuremalt

summalt kui 1000 eurot väljamõistmise osas. Koera tagastamise nõude alternatiiviks olnud

1000 euro väljamõistmise nõue rahuldati. Hageja nõuded rahuldati seega osaliselt. Hageja

esitas alternatiivse nõude ligikaudu aasta pärast põhinõude menetlemise algust (II kd, tl 58–

59). Nende nõuete menetlemine, mida ei rahuldatud, tekitas seega hulgaliselt

menetluskulusid. Hageja esitas mitmeid taotlusi, mis jäid rahuldamata (hagi tagamise,

vaatluse korraldamise, eeltõendamisemenetluse läbiviimise taotlus). Kostja taotlus hageja

kohustamiseks eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks jäi samuti

rahuldamata. Poolte menetluskulud on seega põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte

endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine ei ole vajalik.

20. Apellatsioonkaebus rahuldati üksnes maakohtu otsuse resolutsiooni osas. Hageja

nõuete rahuldamise ulatust sisuliselt ei muudetud. Vastuapellatsioonkaebus jäi rahuldamata.

Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 tulenevalt

seega poolte endi kanda.

21. Eelmärgitud menetluskulude jaotust arvestades ei ole vaja menetluskulude rahalist

suurust kindlaks määrata. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes käesoleva otsuse peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)