4-23-2162/41 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 4-23-2162 Määruse kuupäev

21. veebruar 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Paavo Randma ja Heili Sepp Kohtuasi

R. R-i S 262 1

väärteoasi Kar § lg järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 20. septembri 2023.

a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R. R-i

kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

14. veebruar 2024, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. T ühistada Tallinna Ringkonnakohtu a määrus ja saata väärteoasi

20. septembri 2023. uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.

2. M rahuldada.

ääruskaebus

3. M

äärata Advokaadibüroole Tarmo Pilv ja Partnerid määruskaebemenetluses R. R-ile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga

280 eurot 80 senti ja j see menetluskulu riigi kanda. ätta ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei-

0. juunil 2023 Harju Maakohtule ja Piirivalveameti Põhja prefektuur saatis 3 lahendamiseks R-i

262 1 R. väärteoasja karistusseadustiku (KarS) § lg järgi.

2. V

29. mail 2023 Kose Vallavalitsuse sotsiaalosakonna äärteoprotokolli andmetel rikkus R. R. ooteruumis nuga puhastades Sotsiaalosakonna ametnikud tundsid ennast käitumise üldnõudeid. ohustatuna, sest selline käitumine ei vasta selle piirkonna tavadele ja on keskmise objektiivse inimese seisukohast häiriv. §

R-i tegu oli vastuolus korrakaitse seaduse (KorS) R.

55 lg-ga 1.

3. Harju Maakohus tunnistas 8. august 2023. otsusega i a

R. R-i süüdi ja mõistis talle karistuseks kaks päeva aresti. Kohus tuvastas, et R. R.

puhastas avalikus kohas demonstratiivselt nuga, olles ärritunud. Selline tegevus Maakohus ei oli kõrvalistele isikutele häiriv ning tekitas neis hirmu ja ebamugavust. pidanud põhjendatuks määrata riigi õigusabi korras kaitsjat, kuna ei tuvastanud

R-

R. ile väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 19 lg 3 kohaldamist tingivaid asjaolusid (menetlusalune isik ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama) Seda seisukohta põhjendas maakohus muu . hulgas asjaoluga, et

R. R. keeldus kohtu pakutud kohtupsühhiaatria ekspertiisist.

4-23-2162

2(4)

4. Maakohtu otsuse vaidlustas

. taotles

R. R. Ta lisaks õigeksmõistva otsuse tegemisele ringkonnakohtult ka

riigi õigusabi korras kaitsja määramist.

5. Tallinna Ringkonnakoh

20. septembri 2023. apellatsiooni kui ilmselt us jättis a määrusega põhjendamatu § VTMS 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS

326 lg ) §

3 alusel läbi vaatamata. Taotlust kaitsja määramiseks ringkonnakohus ei rahuldanud, leides, et R. R.

on võimeline enda õigusi ise kaitsma. Kohtukolleegium märkis, et maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. R. R- i apellatsioonis ei ole tõsiseltvõetavaid argumente, mille alusel öelda, et maakohus on eksinud väärteokoosseisu tuvastamisega või karistuse mõistmisega. 6. . R R. esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks. Riigikohus rahuldas taotluse 7. novembril 2023. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. R menetlusaluse isiku kaitsja ingkonnakohtu määruse vaidlustas , kes taotleb lahendi tühistamist ja asja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. R-

R. ile oleks tulnud anda riigi õigusabi. Menetlusalune isik ei ole Ringkonnakohtul ei olnud alust asuda võimeline ise enda õigusi kaitsma. seisukohale, et R. R-i apellatsioon o li ilmselt perspektiivitu, sest hindamata on jäetud mitmed olulised asjaolud, sh kas R-i R. käitumine vastab väärteotunnustele ning kas süü tõendamiseks on kogutud piisavalt tõendeid.

8. Kohtuväline menetleja nõustu

b vastuses määruskaebusele maaja ringkonnakohtu seisukohtadega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. K kaebuse esitajaga, et ringkonnakohus ei oleks menetlusaluse olleegium nõustub tohtinud jätta isiku apellatsioon KrMS 326 lg

i §

3 alusel läbi vaatamata.

10. Kaebus on KrMS 326 lg §

3 mõttes ilmselt põhjendamatu siis, kui ringkonnakohus on maakohtu otsuse ja apellatsiooni põhjal jõudnud järeldusele, et kriminaalasjas ei ole ühtegi KrMS § a) -s 338 loetletud alust maakohtu otsuse tühistamiseks; ilma täiendava selgituseta on üheselt mõistetav, et b) kaebaja asjakohastele väidetele on olemas nõustumisväärne ja ammendav vastus juba maakohtu lahendis, ning

c) ringkonnakohtul ei ole seadusest tulenevat alust kaebuse piiridest väljumiseks. Kahtluse korral tuleb apellatsioon KrMS 328 lg 1 p §

1 kohaselt arutamisele määrata ja sisuliselt läbi vaadata (RKKK 16.12.2022, 1-22-510/38, p 13). VTMS 2 § annab võimaluse juhinduda KrM § S 326 lg- 3

st ka väärteomenetluses.

11. K ekki olleegiumi hinnangul on väärteoasjas t nud piisavalt kahtlusi, mille tõttu oleks ringkonnakohus pidanud menetlusaluse isiku apellatsiooni sisuliselt läbi vaatama. 12.

leiab apellatsioonis, et tema tegevus ei vasta KarS 262

1 alusel karistatava teo

R. R. § lg tunnustele, ja esitab ka sellekohased . Samuti sisaldab apellatsioon selgeid etteheiteid põhjendused tõendite uurimata jätmise ja kaitseõiguse puuduliku tagamise kohta.

13. Riigikohtu senises praktikas on toonitatud, et kaebusele üldise hinnangu andmine pelgalt eelmenetluses ei saa asendada kriminaalasja sisulist kohtulikku arutamist ringkonnakohtus. Asjaolu, et ringkonnakohus ei pea vajalikuks esimese astme kohtu otsust muuta, ei tähenda, et ta ei pea analüüsima apellatsiooni argumente (vt nt RKKK 02.12.2022, 1-22-250/50, p 9 ).

4-23-2162

3(4)

14. K S 262 ar § lg alusel tehtud väärteoetteheite puhul tuleb muu hulgas tuvastada, et kõnealuse teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid ( § KorS 55

1 vt nt RKKK 02.06.2017, lg ; 3-1-1-15-17, p 21). Selle kindlakstegemine sõltub igal üksikjuhul teo toimepanemise asjaoludest. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus § sätestatud käitumise üldnõudeid sellega, et

KorS

R. R.

55 lg-s 1 ta häiris sotsiaalosakonna ruumides nuga puhastades ametnikke, kes tundsid end ohustatuna. Kohtupraktikas ei ole selgeid viiteid, mis annaksid aluse jaatada R-i ilmset R. käitumise etteheidetavust KorS 5 . Ringkonnakohtu hinnang § 5 tähenduses , et maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega, ei ole seetõttu põhjendatud.

15. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel arutamisel tuvastada, kas R-i R. käitumine vastab mõnele KorS -s 5 . Kui menetlusaluse isiku tegevus on formaalselt paigutatav §

5 märgitud tunnusele eelviidatud normi alla, siis tuleb hinnata, ega, mida saab pidada kas tegemist on sellise käitumis piisavalt intensiivseks (vt nt RKKK 13.12.2019, 1-18-7276, p 13).

16. Kolleegium et maanõustub kaebuse esitajaga selleski, ja ringkonnakohtu põhjendused riigi õigusabi vajaduse puudumise kohta on olnud ekslikud.

17. Maakohtu otsustus siduda riigi õigusabi määramine kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemisega on arusaamatu. VTMS 19 3 § lg näeb tõepoolest ette, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik muu hulgas juhul, kui menetlusalune isik ei ole psüühikahäire tõttu suuteline end ise esindama. Väärteomenetluses saab menetlusalusele isikule riigi õigusabi aga anda ka siis, kui ei esine VTMS 19 lg-s 3 § märgitud aluseid. Sellisel juhul tuleb analüüsida isiku majanduslikku seisukorda ning tuvastada, ega ei esine riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid (VTM § S 22 lg-d 1 ja 2; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § §

6 lg 1 ja 7).

18. K

on S 7 lg 1 p 1 isik, kes on olleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et R. R. RÕ § tähenduses võimeline oma õigusi ise kaitsma. R-i kohtutele esitatud e-kirjadest, maakohtu istungil avaldatust R. ja apellatsioonist on näha, et menetlusalune isik saab küll aru temale etteheidetavast väärteost, kuid ei ole suutnud esitada piisavalt selgeid argumente, mis aitaksid tal vajalikul määral ennast kaitsta. Ringkonnakohtu määruse põhjendid on vastuolulised ja ebaveenvad. Ühest küljest tõdeti, et

R-i R. apellatsioon ja riigi õigusabi taotlus ei vasta seaduse nõuetele ning ta ei suuda esitada õiguslikult vaieldavas küsimuses (vt ülal p 14) , siis aga leiti, et ta on mingeid tõsiseltvõetavaid argumente võimeline ise oma õigusi kaitsma.

19. Samas ei soostu kolleegium kaitsja seisukohaga, et väärteomenetluses tuleb isiku taotlusel määrata talle alati S 19 riigi õigusabi korras kaitsja. VTM § lg sätestab, millal on väärteoasja kohtumenetluses kaitsja osavõtt kohustuslik. Kui menetlusalune isik neile tingimustele ei vasta, tuleb lähtuda riigi õigusabi seaduses sätestatust, mis annab kohtule kaalutlusõiguse kaitsja määramisel.

20. Jättes apellatsiooni põhjendamatult läbi vaatamata, rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõigust. § , § ja § Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS 174 p- 7 st

175 p- 2 st

150 lg- 2, st tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu a määruse ja saadab väärteoasja

20. septembri 2023.

uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Määruskaebus tuleb rahuldada. 21. R-i R. kaitsja esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 280,8 t, sh käibemaks 46,8

0 euro

0 euro Taotluse t. kohaselt kulus kaitsjal väärteoasja materjaliga tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 195 minutit. Need toimingud on vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg on põhjendatud. Seetõttu tuleb taotlus RÕS §

1 ja § a määruse nr 16 §

23 lg

21 lg 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016.

1 lg- 1, 6 ja te

10 ning § § nimetatud lahendi, jääb

2 alusel rahuldada. Kuna kolleegium teeb VTMS lg

174 p-s 7 see menetluskulu VTMS 38 1 ja KrMS 187 1 alusel riigi kanda. § lg § lg

4-23-2162

4(4)

(allkirjastatud digitaalselt)