2-23-118162/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 21. veebruar 2024

Tsiviilasja nr ja hagi ese

nr 2-23-118162

E. K. ja K. K. hagi G. K. vastu elatise väljamõistmiseks

perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras

kirjalik hagimenetlus

Hagihind

4685,94 eurot (260,33 x 9 x 2; TsMS § 129 lg 2)

Kohtunik

Kadi Aavik

Hageja I

alaealine: E. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxx,

xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx)

Hageja II

alaealine: K. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxx,

xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx)

Hagejate seaduslik esindaja

A.V. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxx, xxxxxxx,

xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx; e-post:

xxxxxxx@xxx.xx)

Kostja

G. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx , elukoht: xxx xx,

xxxxxxxx xxxx; e- post: xxxxxxxxx@xxx.xx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista G. K.lt x E. K. kasuks alates 22. veebruarist 2024 kuni E. K.

täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx) elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis

260,33 eurot kuus (valem: elatise baassumma 249,78 eurot, millele on liidetud 50,55

eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha

arvestatud 40 eurot, s.o 50 % lapsetoetusest). Elatissummat muuta PKS § 101 lg-te 3–5

alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta

1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast

kuust.

3. Välja mõista G. K.lt x E. K. kasuks sissenõutavaks muutunud tagasiulatuv

elatis perioodi 1.05.2023–21.02.2024 eest kokku 2342,97 eurot.

4. Välja mõista G. K.lt x K. K. kasuks alates 22. veebruarist 2024 kuni K. K.

täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx) elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis

260,33 eurot kuus (valem: elatise baassumma 249,78 eurot, millele on liidetud 50,55

eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha

arvestatud 40 eurot, s.o 50 % lapsetoetusest). Elatissummat muuta PKS § 101 lg-te 3–5

alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta

1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast

kuust.

5. Välja mõista G. K.lt x K. K. kasuks sissenõutavaks muutunud tagasiulatuv

elatis perioodi 1.05.2023–21.02.2024 eest 2342,97 eurot.

6. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis

hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.

7. Kohtuotsusega väljamõistetud elatis kuulub ülekandmisele hiljemalt iga kuu

20. kuupäevaks hagejate x A.V. pangakontole (konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-s

Swedbank, selgitusega „elatis E.le ja K.ile“).

8. Kohtuotsuse täitmisel arvestada resolutsiooni p-des 3 ja 5 summadest maha

kohtumenetluse kestel (1.05.2023–21.02.2024) kostja poolt hagejatele elatisena tasutud

maksed.

9. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

10. Toimetada kohtuotsus kätte hagejate esindajatele ja kostjale.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitus

Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJATE NÕUE NING VASTUVÄITED KOSTJALE

1. Hagejate esindaja esitas 01.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult elatise saamiseks. Seoses võlgniku G. K. 14.05.2023 vastuväitele lõpetati maksekäsu

kiirmenetlus ja nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagejad

täiendasid 31.05.2023 kohtusse esitatud hagi (dtl 39-42), nõudes kostjalt elatise väljamõistmist

alates 1.05.2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1

sätestatud miinimummääras.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate x, kuid hagejad elavad x juures alates 2021. aastast.

Lapsed elavad xga kõik päevad kuus, kuigi x ei ole keelanud lastel xga suhelda. Kostjal on lastega

väga vähene kontakt, kostja on vahel käinud lastega ujumas. Kui 2022.a. tasus kostja

kokkuleppeliselt lastele elatist 425 eurot kuus, siis aja jooksul hakkas kostja tasuma elatist hiljem

kui kokku oli lepitud, samuti on jätnud 2023. aastal elatise mitmetel kordadel tasumata. Hagejad

nõuavad kostjalt edasiulatuva elatise väljamõistmist ehk elatist alates hagiavalduse esitamisest kuni

hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad paluvad kohtul kooskõlas PKS § 101 lg-ga 1 mõista

edasiulatuvalt välja igakuine elatis miinimumsummas ning kohustada

kostjat täitma

ülalpidamiskohustust kuni laste täisealiseks saamiseni.

3. Hagejad esitasid 22.07.2023 kostja seisukohtadele vastuväited (dtl 54), milles märkisid, et nende

kulutused on toodud välja hagiavalduses. Kostja poolt laekus viimane elatise makse 19.05.2023

aprillikuu eest summas 400 eurot. Sularahas ei ole kostja hagejate esindajale perioodil aprill-juuli

midagi maksnud. Hagejate esindaja märgib puutumuses kostja viitega veel ühe lapse ülalpidamise

kohta, et tegemist ei ole kostja lapsega ning lapsel on x olemas, kes on kohustatud last ülal pidama.

4. Täiendavalt märkis hagejate esindaja 23.11.2023 (dtl 58), et hagejad ei ole nõus kostja poolt

väljapakutud kompromissiga, mille kohaselt hakkaks kostja hagejatele maksma elatist kokku 350

eurot kuus. Hagejad soovivad elatist kokku 425 või ettenähtud miinimumsuuruses.

KOSTJA VASTUVÄITED

5. Kostja esitas 20.07.2023 vastuväited hagile (dtl 51), milles märkis, et ta on maksnud elatist nii

ülekandega kui sularahas. On samuti teinud lastele kingitusi ja käinud lastega väljasõitudel, kuni

hagejate esindaja keelas kostjal lastega suhtlemise. Kostja märkis, et on teinud pakkumise maksta

elatist kokku 350 eurot kuus, kuna rohkem ei ole tal võimalik. Kostjal on uus pere ja tal on alaealine

kasulaps.

6. Kostja esitas 30.01.2024 vastuväite (dtl 63), milles märkis, et ta on andnud elatist sularahas, kuid

viimased kaks kuud tasunud hagejate esindajale elatist ülekandega. On jätkuvalt nõus tasuma elatist

350 eurot kuus. Soovib jagada laste hooldusõigust, kuna ei ole juba aasta neid näinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Asjas toimunud eelmenetluse järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Kohus,

tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 järgi poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt,

leiab, et hagi tuleb rahuldada.

8. Esiteks märgib kohus, et pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja

määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste

tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid soovivad kohtule tõendada. Hagi tuleb menetleda poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes esitatud nõuetest. Samuti ei ole kohus TsMS § 436 lg

6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3

järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada

menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise

seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt (RKTKo nr

2-16-118651, p 15)(TrtRKo nr 2-21-137993, p 9) .

9. On tuvastatav, et hagejad E. K. (hetkel x-aastane) ja K. K. (hetkel x-aastane) on A. V. ja kostja G. K.

alaealised lapsed, kes pärast vanemate kooselu lõppemisest elavad xga.

10. Hagejad soovivad kostjalt elatise väljamõistmist PKS § 101 alusel arvutatud määras (s.o

miinimummääras) alates 1.05.2023 ehk alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni

hagejate täisealiseks saamiseni. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses

esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

11. Perekonnaseaduse (PKS) §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele

lapsele ülalpidamist. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS §

100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist

makstes. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on

lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Selle eest,

et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal

vanemal (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 13). Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja

mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise

alused. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või

ebapiisavas suuruses.

12. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejatele ülalpidamist ning olukorras,

kus laste peamine elukoht on ema juures, saab kostja eraldi elava vanemana täita ülalpidamise

kohustust eeskätt elatise maksmise teel. Hagejad on märkinud, et kostja on ülalpidamist andnud

ebaregulaarselt ning ebapiisavas ulatuses. Kostja ei ole sellele väitele sisuliselt vastu vaielnud.

Seega on kostja rikkunud ülalpidamiskohustust ning hagejad on õigustatud kostjalt elatist nõudma.

13. Hagist ilmneb, et hagejate vanusevahe on rohkem kui kolm aastat, mille tõttu ei pea rakendama

PKS § 101 lg-t 7, mis sätestab elatise summa vähendamise järgnevatele lastele 15%, kui laste

vanusevahe on väiksem kui 3 aastat. Samuti tuleb PKS § 101 lg 5 kohaselt arvestada elatise

väljamõistmisel kummalegi hagejale makstava lapsetoetusega.

14. Puutumuses kostja väitega, et tal ei ole võimalik maksta nõutavat elatist, kuna tal on uus pere ning

seoses sellega tuleb tal ülal pidada ka alaealist kasulast, märgib kohus, et kohtu poolt teostatud

päringust rahvastikuregistrisse (dtl 67) ilmneb, et kostjal on kaks alaealist last, kelleks on hagejad.

PKS § 100 lg 1 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülanejad ja

alanejad sugulased. Seega vaatamata asjaolule, et uues peres elab kostjaga ühes leibkonnas ka

kostja elukaaslase laps, ei ole kostjal tema suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust.

15. Kostja väide elatise sularahana üleandmise osas on paljasõnaline ning tõendamata. Hagejad on

kinnitanud, et kostja on neile elatist ülekannetega varasemalt tasunud – kostja on tasunud 2022.a.

kokkuleppeliselt lastele elatist 425 eurot kuus. Samas ei ole menetluses ümber lükatud hagejate

väidet, et kostja on aja jooksul hakanud tasuma elatist hiljem kui kokku oli lepitud, samuti jätnud

2023. aastal elatise mitmetel kordadel tasumata. Seega ei ole käesolevas asjas vaidlusaluseks

küsimuseks, kas kostja on tasunud hagejatele elatist ülekandega, hagejate nõude esitamiseni on

viinud asjaolu, et kostja on tasunud elatist ebaregulaarselt ja teinud seda ebapiisavas ulatuses.

16. Muid vastuväiteid ning tõendeid miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks kostja

esitanud ei ole. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või üldjuhul igakuine elatis olla

väiksem kui PKS §-s 101 arvutatud summa (nn miinimummäär). Siiski saab elatist vähendada alla

seadusega kehtestatud miinimummäära seaduses sätestad eelduste esinemisel (PKS § 102 lg 2).

Seega annab PKS § 102 lg 2 kohtule õiguse mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

miinimummäära. Kostja ei ole kohtule väitnud, et tema puhul oleks tegemist osalise töövõimega

isikuga või tal esineb muid mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohtu

teostatud registripäringust MTA töötamise registrisse (dtl 66) on tõendatud, et kostjal on alates

xx.xx.xxxx töökoht XX-s X, kus ta töötab xxxxxxxxxxxxxxx. Seega on kostja puhul tegemist

töövõimelise isikuga ning kohtu hinnangul ei ole kostja toonud välja asjaolusid, mis oleksid

mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks. Kohus selgitab lähtuvalt Riigikohtu praktikast, et

kostjal on laste ülalpidamiskohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning lahus elav

vanem ei vabane laste ülalpidamiskohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole hetkel sissetulekut või

et tema sissetulek on liiga väike (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 15). Kohus leiab, et töövõimelised

lapsevanemad peavad tegema kõik endast oleneva, et nende laste põhivajadused saaksid rahuldatud.

17. Eeltoodust lähtudes tuleb hagi rahuldada. Miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealiste

ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on

varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise

nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo22.03.2017,

3-2-1-174-16, p 13).

18. Kohus tugineb väljamõistetava jooksva ja sissenõutavaks muutunud elatise arvutustes

Justiitsministeeriumi väljatöötatud ja veebis kättesaadavale elatiskalkulaatorile.

19. Alates 22.02.2024 tuleb kostjalt hageja I kasuks kuni tema täisealiseks (xx.xx.xxxx) saamiseni välja

mõista elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 260,33 eurot kuus (valem: elatise

baassumma 249,78 eurot, millele on liidetud 50,55 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50% lapsetoetusest).

Elatissummat tuleb muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates

muutumisele järgnevast kuust.

20. Alates 22.02.2024 tuleb kostjalt hageja II kasuks kuni tema täisealiseks (xx.xx.xxxx) saamiseni

välja mõista elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 260,33 eurot kuus (valem: elatise

baassumma 249,78 eurot, millele on liidetud 50,55 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50 % lapsetoetusest).

Elatissummat tuleb muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates

muutumisele järgnevast kuust.

21. Sissenõutavaks muutunud elatisena on kummagi hageja osas põhjendatud välja mõista kostjalt

ühekordne tagasiulatuv elatis perioodi 1.05.2023–21.02.2024 eest summas 2342,97 eurot (9 x

260,33), kokku 4685,94 eurot. Kohus selgitab, et kui kohtumenetluse ajal (1.05.2023–21.02.2024)

on kostja hagejatele elatist mingis ulatuses tasunud, tuleb kohtuotsuse täitmisel eelnimetatud

ühekordsest hüvitisest need summad maha arvestada.

22. Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma

kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva

kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te)

varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

23. Kostja hooldusõigust ei ole piiratud ega mingis osas hagejate emale üle antud, seega on

lapsevanematel ühine hooldusõigus. Juhul, kui kostja soovib kindlaks määrata lastega suhtlemise

korra, tuleb esmalt pöörduda selles küsimuses kohtuväliselt laste ema poole ning vaidluse korral on

õigus pöörduda vastava nõudega kohtusse.

24. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab mh alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Aavik

kohtunik