2-23-16113/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2024. a

Tsiviilasja number

2-23-16113

Tsiviilasi

Y.T avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks

ja

lapsega

suhtlemise

korra

kindlaksmääramiseks

Menetlustoiming

Avalduste lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Y.T (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja Marina Smirnova (e-post: xxx)

Puudutatud isikud

S.U (isikukood xxxxxxxxxxx) määratud korras esindaja

vandeadvokaat Annemarie Kunila

F.O. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Olga

Väina-Kesler (e-post: xxx)

Ärakuulamine toimus

16. jaanuar 2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Y.T avaldus osaliselt.

2. Lõpetada Y.T ja F.O. ühine hooldusõigus lapse S.U suhtes osaliselt. Anda Y.Tle

üle ainuhooldusõigus S.U viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas.

3. Y.Tl on kohtumääruse alusel S.U esindusõigus resolutsiooni punktis 2 nimetatud

küsimuses.

4. Anda Y.Tle otsustusõigus (PKS § 119 tähenduses) S.U lasteaia valikuks.

5. Määrata kindlaks S.U (edaspidi ka laps) alljärgnev suhtlemise kord Y.T (ema) ja

F.O.ga (isa):

5.1 S.U kohtub isaga igal nädalal ühel korral selliselt, et isa võtab lapse lasteaiast

kas enne lõunaund või enne lasteaiapäeva lõppu ning viib ema elukohta

tagasi samal päeval kella 19.30ks. Alates lapse kooliminekust toimuvad

kohtumised selliselt, et isa võtab lapse koolist pärast koolipäeva lõppu ning

viib hiljemalt 19.30ks ema juurde. Kui laps ei viibi sel päeval lasteaias/koolis,

siis võtab isa S.U kell 16.00 aadressilt XXX ja viib S.U tagasi ema juurde

kella 19.30ks.

5.2 Konkreetse kohtumise kuupäeva lepivad vanemad kokku eelnevalt

kirjalikult. Kokkuleppe puudumisel toimub kohtumine kolmapäeval.

2-23-16113

5.3 Lahusviibival vanemal on õigus kohtuda lapsega lapse sünnipäeval tema

õnnitlemiseks ja kingi üleandmiseks.

5.4 Isadepäeva veedab laps isaga ning emadepäeva emaga. Isadepäeval võtab isa

lapse kell 10.00 ema elukohast ja toob lapse ema elukohta tagasi kell 19.30.

5.5 Kohtumise ärajäämisest tuleb teavitada teist vanemat ette esimesel

võimalusel.

5.6 Suhtluskorras sätestamata küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse

põhimõttest.

5.7 Vanemad võivad teha kokkuleppel suhtluskorras muudatusi, need

kokkulepped peavad olema omavahelises suhtluses selgelt väljendatud ja

kirjalikult taasesitatavad.

6. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning lapse määratud esindaja

kulu riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtumääruse asjaolud

1. Y.T (edaspidi ka avaldaja) esitas 14.11.2023 avalduse vanemate ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale lapse viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse üleandmiseks

ning lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Avaldaja esitas ka esialgse õiguskaitse

taotluse, mille kohus 15.11.2023 määrusega rahuldas, andes Y.Tle esialgse õiguskaitse korras

ainuhooldusõiguse S.U viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas.

Avalduse kohaselt ei ole 05.02.2022 sündinud S.U vanemad koos elanud. Isa kanti lapse

sünnitunnistusele isa nõudmisel. Pärast lapse sündi jätkas lapse isa elamist koos oma

elukaaslase ja nende kolme alaealise lapsega. F.O.l on kokku 7 alaealist last. Lastega

esimesest abielust ta ei suhtle ja nende ülalpidamisel ei osale. Isa ja S.U kohtumised ei olnud

regulaarsed, isa külastas avaldajat ja last kord kahe nädala jooksul, et puhata oma perest.

Viimase aasta jooksul on lapse isa kohtunud lapsega avaldajat külastades mitte rohkem kui

üks kord 3 nädala jooksul. Kuna tütar on väike, siis isa lapsega suhelnud ei ole. Lapse nutt oli

talle tüütu, sest F.O. käis avaldaja juures oma perest puhkamas. Ta karjus lapse ja avaldaja

peale. Kuni 31.07.2023 elas avaldaja koos lapsega lapse isa üüritud korteris Maardus. Algselt

tasus F.O. üüri, kuid alates maikuust 2023. a keeldus üüri tasumast seoses tekkinud

finantsraskustega.

2-23-16113

30.07.2023 sisenes F.O. öösel avaldaja korterisse enda võtmetega, tõmbas lapse ema voodist

välja, tiris ta tualetti, hakkas karjuma ja ähvardas, et viskab ta aknast välja või uputab tualetti.

Ta oli kaine, kuid väga agressiivne ja vihane. Avaldaja kolis 31.07.2023 uude elukohta, F.O.

õe leitud korterisse. See F.O.le ei meeldinud, ta hakkas helistama avaldajale ja telefoni teel

ähvardama, lubas alustada sõda ja tegeleda lapse emaga. Alates 31.07.2023 on toimunud isa ja

lapse kohtumised 4 korral ja seda avaldaja juuresolekul.

13.11.2023 umbes 12.00 paiku läks avaldaja poodi ja jättis lapse 2 tunniks oma vanaema

juurde. Kell 14.04 sai ta oma mobiiltelefonile SMS lapse isalt, kus oli kirjutatud: Tere, see on

F. Võtsin lapse vanaemalt, läksime puhkama. Ma toon lapse kolmapäeval tagasi. Avaldaja

vanaema seletas, et F.O. tuli ja avaldas soovi lapsega jalutada. Vanaema pakkus helistada

lapse emale ja see avaldajaga kooskõlastada. Isa võttis seejärel lapse, koridorist lapse riided ja

jooksis korterist minema. Kuna avaldajale ei olnud teada, kuhu isa lapse viis ja mis põhjusel

ta võttis lapse ilma ema nõusolekuta ja kooskõlastuseta, siis avaldaja pöördus Maardu

Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Q poole lapse asukoha tuvastamise palvega. Pärast

kõnet lapse isaga selgitas Q lapse emale, et laps on isaga, kellel on samad õigused nagu emal,

mistõttu sotsiaaltöötajal puudub võimalus millegagi avaldajat aidata. Q proovis leppida F.Oga

kokku kohtumist, kuid puudutatud isik ei soovinud tulla. Kui avaldaja pöördus politseisse, siis

vastati talle, et selle probleemi lahendamine on tsiviilkohtu pädevuses.

Kuni avalduse esitamiseni ei olnud avaldajale teada, kus on tema laps. Samuti ei ole selge,

miks lapse isal tekkis vajadus kolmeks päevaks emalt ära võtta väikelaps, keda ta pole

päevagi kasvatanud. Lapse isa ei soovi lapse viibimiskohta avaldada. Lapse isa ei tea, mida

laps sööb ja mida ta süüa ei tohi. Lapse isal pole riideid lapsele. Vastuseks avaldaja

mitmekordsele palvele saatis lapse isa 13.11. kl. 23.13 avaldajale foto magavast lapsest.

Lapse isa on kriminaalkorras karistatud endisele abikaasale kehavigastuse tekitamise eest.

Pärast J.O ja F.O. abielu lahutamist võttis F.O. samuti salaja lapse ilma lapse ema nõusolekuta

ja kooskõlastusega selleks, et lapse emale haiget teha. Praegu need lapsed F.O. rohkem ei

huvita ja kahe poja kasvatamisega tegeleb laste ema üksinda. F.O. asus avaldajale

arusaamatuks jäänud põhjusel 3 päeva jooksul oma noorimat tütart kasvatama. Avaldaja

arvab, et 1 aastat ja 9 kuud vana laps, kes on kasvanud vaid ema juures, peaks viibima

põhielukohaga ema juures. Puudutatud isiku käitumine tekitab hingevalu mitte ainult lapse

emale, kes pidevalt muretseb oma lapse pärast, vaid ka lapsele, kes on harjunud elama oma

emaga. Laps on isaga harva kohtunud, isa on lapse jaoks sisuliselt võõras onu. 14.11.2023

lubas F.O. lapse emale tagasi anda, kuid vältis vastamast, millal täpselt, püüdes samal ajal

avaldajat solvata. Avaldaja arvab, et laps ei saa olla vahend isa ja lapse ema vaheliste suhete

selgitamiseks, mistõttu avaldaja palub kohtul anda talle üle ainuhooldusõigus alaealise tütre

S.U viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas, et välistada tulevikus sarnased juhtumid ja

võimalused, et isa kasutaks oma emaga võrdseid õigusi lapse suhtes lapse ja lapse ema huvide

vastaselt.

Avaldaja täpsustas 18.12.2023 avaldust ja taotles lisaks lapse viibimiskoha määramisele

hooldusõiguse ülenadmist avaldajale ka lapse tervise ja hariduse (sh lasteaia valiku)

küsimustes. Pärast lapse emale tagastamist leppisid lapse vanemad kokku, et isa võtab tütre

igal kolmapäeval kl. 09.00 aadressil XXX Tallinn ja tagastab lapse emale samal kohal kell

11.00. Nimetatud aja jooksul peab isa tütrega jalutama. F.O. ei tööta, mistõttu on tal palju

vaba aega. Alguses ei vaidlustanud ta kohtumiseks pakutud aega ning 22. ja 29. novembril

ning 06. ja 13. detsembril tuli kella 09.00-ks märgitud aadressile ja võttis tütre. F.O.le ei sobi

samas, et tema kohtumised lapsega on nii vara hommikul. Viimased kaks nädalat on ta

2-23-16113

avaldanud lapse emale survet ja saatnud pidevalt tekstisõnumeid. Puudutatud isik nõuab, et

tütre kohtumised toimuksid kolmapäeviti pärast lõunast und ehk kell 16.00 kuni 19.30.

Avaldaja selgitas korduvalt lapse isale, et järgmisel aastal märtsikuus laps läheb lasteaeda ja

on vaja harjutada last lasteaia päevakavaga. Hommikul ärkab laps kell 07.00, peale mida on

hommikused protseduurid ja hommikusöök. Laps on ärkvel kella 12.00-ni ja magab siis

12.00-15.00. Kell 20.00 sööb laps õhtust ja valmistub magama. Isa ei taha sellise lapse

igapäevarežiimiga arvestada.

Vanemate kohtumistel lapse üleandmiseks kasutab F.O. lapse ema suhtes iga kord

ebatsensuurseid väljendeid ja ähvardab tekitada avaldajale probleeme. 06.12.2023 sõitis F.O.

aeglaselt ära autoga kohast, kuhu lähenes avaldaja, et laps peatunud autost ära võtta. Avaldaja

oli sunnitud kõndima mitusada meetrit auto taga, et auto peatudes saaks lapse autost ära võtta.

Alates 15.11.2023 terroriseerib F.O. lapse ema ja tema lähedasi. Lapsele järele tulles kirjutab

ta avaldajale pidevalt SMS-e, kritiseerib avaldajat. Ta helistab pidevalt avaldaja vanaemale,

räägib talle avaldaja kohta valesid ning ähvardab lapse emalt ära võtta. Vanaemal on haige

süda, 2023 aasta suvel tehti talle südameoperatsioon. 13.11.2023 pärast seda, kui F.O. võttis

lapse vanaema korterist, viidi vanaema haiglasse. 13.11.2023 selgitas F.O. sotsiaaltöötajale

oma vastumeelsust last emale anda sellega, et avaldaja kuritarvitab alkoholi ega ole seetõttu

suuteline last kasvatama. Avaldaja oli sunnitud tegema analüüsid F.O. valeütluste

ümberlükkamiseks. F.O. nimetatud käitumine näitab puudutatud isiku negatiivset suhtumist

lapse emasse ja seda, et lapse vanematel puudub võimalus ühise lapse kasvatamise küsimustes

kokkuleppele jõuda.

F.O. ei toeta rahaliselt avaldajat ning on andnud lapsele ülalpidamist vaid väga väikeses

ulatuses. Ta on mõnikord andnud 10 eurot kuus ning kandnud 08.11.2023 avaldaja

pangakontole elatise lapsele 30 eurot ja 08.12.2023 elatise 50 eurot. Nii väikese summa

tasumist selgitab lapse isa 7 alaealise lapse olemasoluga. F.O. ei tööta ning arvab, et on lapse

ülalpidamisest vabastatud, kuna tema ülalpidamise kohustused täidavad tema eest muud

isikud. Lapse isa poolt kohtule esitatud seisukohast tuleneb, et ta soovib vaid lapsega mängida

ja võtta laps enda juurde ööbimiseks. Maardu Linna ja ka lapsele määratud esindaja tõid välja,

et F.O. ei pidanud vajalikuks oma elukaaslast ja kolme lapse ema I.St isegi teavitada,

rääkimata tema arvamuse küsimisest, et soovib suhtluskorda S.Uga nii, et laps elaks pool aega

ema ja teise poole isa ja tema elukaaslase kodus või siis regulaarselt seal ööbiks. Taoline

käitumine näitab, et puudutatud isikut kellegi arvamus ei huvita, sest ta pole harjunud kellegi

arvamusega arvestama. On täiesti ebanormaalne, et elades oma elukaaslase kulul, kes toetab

oma kolme last, tuuakse majja veel üks laps võõralt naiselt, kellel on võimalus oma last

kasvatada. Isa elukohaks olev kahetoaline korter on ka liiga väike selleks, et lisaks viiele

elanikule veel väike laps seal viibiks. Samuti ei ole F.O. arvestanud sellega, et lapse elukoht

on Tallinna linn, ta on pannud lapse lasteaiajärjekorda Maardu linna.

2. F.O. leidis vastuses avaldusele, et avaldus on vastuolus lapse huvidega ning rajatud

oletustele. F.O. selgitas, et üüris korteri ja tasus selle eest kuni novembrini 2023. Korteris elas

avaldaja koos lapsega ning enamiku ajas veetis F.O. avaldaja juures. F.O. ei ole 30.07.2023

öösel avaldajat külastanud ega tema suhtes vägivalda kasutanud. Pärast ema lahkumist

korterist asus ema takistama isa ja lapse suhtlust. Avaldaja on jätnud lapse vanaema juurde

terveks päevaks. Ema ei tegele lapsega, ema ei soovi last lutist ja mähkmetest võõrutada. Isa

harjutab last potil käima ja lutist loobuma ning on Maardu lasteaiaga kokku leppinud, et ema

nõusoleku korral hakkab laps seal lasteaias käima. F.O. osaleb kõigi oma laste kasvatamises,

viib lapsi trenni ja veedab nendega aega. F.O. elab I.Sga. F.O. võttis lapse vanaemalt seetõttu,

et ei olnud ema tõttu last juba 3 kuud näinud ja soovis lapsega aega veeta. Ema jätab last vaid

2-23-16113

vanaema ja sõprade hoida. Politsei veendus, et lapsel on isaga turvaline olla, politseile oli

lapse asukoht teada ja politsei teavitas ka ema sellest, kus laps viibib. Isa oskab lapsel

mähkmeid vahetada, teab mida laps sööb, nad mängivad ja jalutavad. Ema ei tulnud lapsele

järele kohe pärast otsusest teadasaamist, vaid alles 19.00.

Ema pakutud suhtlemiskord on vastuolus lapse huvidega. Isa leiab, et ema rikub vaimset sidet

isa ja lapse vahel. Mõlemad vanemad hoolivad lapsest, kuid omavahelised suhted mõjutavad

negatiivselt lahus elava vanemaga suhtlemist. Vanemad peavad tekkinud vaidlused jätma

tahaplaanile ja keskenduma lapse huvidele. Vanematel tuleb teha pingutusi omavaheliste

suhete korraldamiseks ja vastastikuse usalduse suurendamiseks. Lapse isa armastab oma lapsi

ja soovib osaleda nende kasvatamises.

F.O. palub määrata suhtluskorra kuni lapse 7-aastaseks saamiseni või kuni lasteaia lõpuni. Ta

leiab, et pärast seda peaksid vanemad leppima kokku uue suhtluskorra. Tema ettepaneku

kohaselt peaks laps kohtuma isaga igal paaris nädala esmaspäeval alates 15.00 kuni

kolmapäevani kell 15.00, samuti iga paaritu nädala kolmapäeval kella 15.00st kuni reedel

kella 15.00ni. Samuti näeb isa ettepanek ette erisused pühade ja tähtpäevade veetmiseks,

sidevahendite teel suhtlemiseks, suvevaheaja veetmiseks, reisimiseks.

Vanematel ei ole erimeelsusi lapse elukoha, tervise, lasteaia ega tulevase kooli osas. Lapse isa

on nõus, et lapse põhiliseks viibimiskohaks oleks ema elukoht. Lapsel puudub vara,

varahooldusõiguse teostamise osas erimeelsusi esile ei toodud. Vanemate erimeelsused

suhtluskorra kokkuleppe täitmise või elatise andmise kohutuse täitmise küsimustes ei tingi

ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist. Lapse isa leiab, et praegusel juhul puuduvad

asjaolud, mis annaksid aluse järeldada, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine

kahjustaks lapse huve. Isale jääb arusaamatuks, miks ta peaks kohtuma lapsega vaid kaks

tundi päevas, kui ta on võimeline vahetama mähet, panema lapse magama ja teda toitma. Isa

on kasvatanud mitut last ja omab selles valdkonnas rohkem kogemusi kui ema. Lapse isa

möönab, et on kandnud karistust, kuid sellel kriminaalasjal ei ole seost praeguse vaidlusega

ning karistuse kandmisest ei saa eeldada, et ta on vägivallatseja.

3. Maardu Linnavalitsus toetas avalduse rahuldamist suhtluskorra määramise osas ning palus

ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha, hariduse ning tervise küsimustes anda avaldajale.

Mõlemad lapsevanemad on huvitatud säilitama lapse ja isa suhet. F.O. väljendas selgelt soovi

osaleda lapse elus. Arvestades F.O. varasema käitumisega Y.T suhtes, teeb Maardu

Linnavalitsus ettepaneku piirata F.O. hooldusõigust lapse viibimiskoha, hariduse ning tervise

küsimustes. Eestkosteasutus leiab, et F.O. ei täida enda perekonnaseadusest tulenevaid

kohustusi, sekkub liigselt teise vanema eraellu ning takistab stabiilset elukorraldust.

Lapsevanemate sõnade kohaselt lõppes armusuhe suvel 2023. Suhte ajal elas avaldaja koos

lapsega F.O. poolt üüritud korteris Maardu linnas. Püsivat kooselu F.O.ga ei olnud. Y.T

sõnade kohaselt põgenes ta koos lapsega F.O. poolt üüritud korterist kontrolliva ja vägivaldse

käitumise tõttu. F.O. seadis range päevakorra ning lubas avaldajal viibida väljastpoolt kodu

vaid üks tund päevas, lapsega jalutamise ajal. Muul ajal oli lahkumine kodust ilma tema

nõusolekuta keelatud ning kõik elukorralduslikud tegevused pidi olema tema poolt lubatud.

Avaldaja sõnade kohaselt käitus F.O. peale lahkuminekut ahistavalt, ähvardas ning jälitas

teda. Viimase nelja kuu jooksul kohtus F.O. tütrega vaid üksikud korrad, valdavalt iga kolme

nädala järel ning avaldaja vanaema juuresolekul. Y.T oli sunnitud kiiremas korras vahetama

elukohta, kuna F.O. on mõjutanud omanikku üürilepingut üles ütlema.

2-23-16113

Kodukülastuse ajal arutati võimalikku suhtluskorda lapse isaga. Y.T sõnade kohasel ta ei ole

kunagi takistanud lapse ja isa kohtumisi, kuid piiras neid kolmanda isiku juuresolekuga. Y.T

põhjendas piiranguid hirmutundega, et F.O. röövib lapse ega tagasta teda. Avaldaja väitel on

F.O. teda sellega korduvalt ähvardanud. Vestluses Y.Tga selgus, et lapsevanem ei näe hetkel

võimalust, et laps kohtuks isaga rohkem kui üks kord nädalas, kolmapäeviti 3 tundi. Avaldaja

on seisukohal, et ööbimised isa juures on välistatud lapse vanuse ja lapse isa oskamatuse tõttu

lapse eest hoolitseda. Y.T lisas, et F.O. ei tunne oma last piisavalt hästi, kuna püsivat kooselu

enne lahkuminekut osapooltel ei olnud. Samas tunnistas avaldaja, et laps tunneb oma isa ning

isaga kohtudes läheb meelsasti temaga kaasa.

Samal päeval teostas ametnik kodukülastuse aadressile XXX. Tegemist on kahetoalise

korteriga, kus elab F.O. koos oma elukaaslasega I.Sga ja nende kolme ühise lapsega.

Vestlusest F.O.ga selgus, et lapsevanem soovib, et tema tütar S.U elaks mõlema vanema

juures võrdselt, üle nädala. Antud soov oli elukaaslasega I.Sga arutamata ning viimasel

puudus ettekujutus, kuidas sellist suhtluskorda on võimalik teostada. Arvestades asjaoluga, et

perekond on viieliikmeline ja korter on vaid kahetoaline, on ilmselge, et eramu on väike

täiendava elaniku jaoks. F.O. ei näinud selles probleemi. Päev enne kodukülastuse teostamist

teatas F.O. ametnikule, et pani lapse Maardu linnas asuva lasteaia nimekirja ilma Y.Tga

kooskõlastamata. F.O. ei näinud oma tegevuses midagi vanema kohustustega vastuolus

olevat. Vestlustest vanematega selgus, et lapse isa ei ole viimased kuud lapsele elatist

maksnud ega huvitanud sellest, kas lapsel on olemas kõik eluks vajalik. Arvestades asjaoluga,

et Y.T on lapsehoolduspuhkusel ning tema peamiseks sissetulekuks on vaid peretoetused, siis

F.O. elatise maksmise kohustuse täitmine on äärmiselt vajalik. F.O. sõnul lahkus Y.T suhtest

temale kuuluvate rahaliste vahenditega summas 3000 eurot, seega ei pidanud ta vajalikuks

täiendavalt elatist maksta.

4. Määratud korras esindaja leidis, et vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine on

põhjendatud ning avaldus tuleks selles nõudes rahuldada. Samuti võib määrata kindlaks lapse

huve tagava suhtluskorra, mille kohaselt veedab isa lapsega aega igal nädalal 2-4 tundi.

Esindaja selgitas, et Y.T elab koos S.Uga hubases korteris, mida mitme välis- ja sisekoridori

lukustatud ukse tõttu võiks lausa turvakorteriks nimetada. Y.T selgitas, et selle elukoha

valikul sai eelkõige otsustavaks turvalisus, sest ta kardab oma tütre isa poolt ohtu nii S.Ule kui

ka endale. Ta kirjeldas mehe senist vägivaldset ja kontrollivat käitumist ja ähvardusi S.U

röövida. Y.T rääkis, et kui ta juuli 2023 lõpus F.Oga lähedase suhte lõpetas ja mehe poolt

üüritud korterist koos lapsega lahkus, teatas mees, et ei kavatse tütre kasvatamises osaleda ega

ema ja last mingil viisil aidata ja keelas talle probleemide korral helistamise. Rahalise toetuse

tütrele oli ta lõpetanud juba k.a mais.

S.Uga kohtumist hakkas ta nõudma pärast seda, kui sai teada, et tema õde ja Y.T vanemad last

materiaalselt toetavad. Septembris võimaldas ema isal lapsega aegajalt jalutamas käia

tingimusel, et jalutuskäikudel osaleb ka Y.T vanaema. Kuna isa polnud kunagi S.Uga

kahekesi olnud, ei teadnud tema vajadusi ega osanud väikelapse eest hoolitseda, siis ema last

ilma vanaemata isaga jätta ei usaldanud. Mõnda aega see toimis, siis kadus isa ca kuuks ära.

Kohtumised katkestas ema pärast seda, kui isa k.a 13.11. lapse emalt praktiliselt röövis.

S.U ema selgitas, et ta ei soovi tütart isast võõrandada ega kavatse nende suhtlust takistada.

Ta peab õigeks, et S.U saaks isaga aega veeta igal nädalal ca 2 kuni 3 tundi korraga. Ta

selgitas, et isa on talle öelnud, et veedavad tütrega aega mänguväljakul või mängutubades ja

siis on 2 tundi optimaalne aeg, et laps ei peaks selles vahemikus sööma, päevaund magama

2-23-16113

ega tal ei tuleks mähkmeid vahetada. Y.T rääkis, et tal on halb kogemus sellest, et S.Ul ei

vahetatud isaga olles õigeaegselt mähet ja sellest tekkis nahakahjustus.

Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna juhataja Q, kes külastas F.O kodu, selgitas

täiendavalt kirjalikus seisukohas toodule, et F.O ei olnud pidanud vajalikuks oma elukaaslast

ja kolme lapse ema I.St isegi teavitada, rääkimata tema arvamuse küsimisest, et soovib

suhtluskorda S.Uga nii, et laps elaks pool aega ema ja teise poole isa ja tema elukaaslase

kodus või siis regulaarselt seal ööbiks. Ka sellest, et mees on S.U juba Maardu lasteaia

järjekorda pannud, kuulis tema elukaaslane sotsiaaltöötaja käest kodukülastuse ajal. F.O 2-

toalist korterit, kus elab tema, tema elukaaslane ja 3 alaealist last, kirjeldas pr Q hubase

elupaigana, kuid nentis, et S.U lisandumisel jääb niigi piiratud ruumi veelgi vähemaks.

F.O. kinnitas esindajale telefoni teel, et tahab tingimata, et S.U vähemalt korra nädalas tema

juures ka ööbiks. Ta seletas, et tal on veel teine korter, kus kedagi ei ela ja ta võib lapsega ka

seal ööbida. Maardu korteris S.Uga olla soovitanud tal nende kodus käinud sotsiaaltöötaja.

Kõik S.U ema avalduses toodud süüdistused olevat põhjendamatud või tõendamata. Ta väitis,

et on tütart ka rahaliselt toetanud. Esindaja küsimustele vastates pidi ta nõustuma, et tal

puudub nii töö kui tõendatav sissetulek. Lõpuks väitis ta, et kui S.U ema võivad aidata

materiaalselt tema sugulased ja tema, s.o S.U isa õde, siis teda toetavad rahaliselt tema

vennad.

Karistusregistri andmetest nähtub, et F.O on karistatud 05.01.2016 otsusega nr XXX ja XXX

liitkaristusena 4 aasta 6 kuulise vabaduskaotusega osaliselt tingimisi, mille katseaeg lõppes

05.09.2023. Teadaolevalt oli eeltoodud vägivallategudes, korduvalt tapmisega ähvardamises

ja vabaduse võtmises kannatanuks üks F.O eelmistest elukaaslastest, kes oli ka tema laste

ema.

5. Kohtus 16.01.2024 ärakuulamisel kokkulepet ei saavutatud. Avaldaja täpsustab, et jääb

ühise hooldusõiguse lõpetamise nõude juurde elukoha, sh viibimiskoha määramise osas,

samuti lasteaia valiku küsimuses. Terviseküsimustes isa takistusi ei tee. Lapsel on praegu

lasteaed olemas, aga tegemist on eralasteaiaga ning hiljem võib tekkida ikkagi vaidlus

munitsipaallasteaia valiku osas. Lapse huvides on suhtluskord, mille järgi ta saab isaga

kohtuda üks kord nädalas mitte rohkem kui 3h järjest. Laps on veel liialt väike pikemaks

suhtluseks. Kui laps saab vanemaks, siis võib kohtuda ka rohkem kui üks kord nädalas, aga

mitte üle kolme tunni. Laps ei ole harjunud isa juures elavate inimestega, need on tema jaoks

võõrad. Isa ei ole harjunud lapse eest hoolitsema, ta karjus ka lapse peale, kui too segas teda

magamise ajal. Avaldaja kinnitas, et ei ole F.O.ga kunagi koos elanud. Ta ei olnud teadlik,

mille eest F.O. karistust kandis, F.O ei rääkinud sellest kunagi ja varjas seda. Avaldaja kardab

F.O. Ta on väga julm naiste suhtes, kaldub agressiivselt käituma ja peksma. Näiteks kui

avaldaja töötas restoranis XXX, siis F.O tuli sinna halvas meeleolus, ta oli tige ja hakkas end

avaldaja peal välja elama. Ta tassis avaldaja kättpidi all olevatesse ruumidesse, seal kus on

suured külmkambrid. Ta pani avaldaja sellesse külmkambrisse kinni ja kallas ta külma veega

üle. Tunni aja jooksul F.O. peksis avaldajat ja mõnitas teda. Avaldaja kardab ka last F.Oga

jätta. Kui ta kurjaks saab, siis on ta väga agressiivne ega kontrolli end.

F.O. selgituse kohaselt elas ta esialgu koos avaldajaga ja siis läks I.S juurde tagasi. F.O. leidis,

et lapse ema teadis tema karistusest, lapse ema käis tema juures kui ta oli elektroonilise valve

all. Ta ei ole lapse ema suhtes kunagi agressiivne olnud. Praegu kasutab ema ära varasemat

karistust, kuna ta on solvunud. Ta soovib lapsega suhelda ja tema elus osaleda. Kui lapse

vanaema juurest võttis, siis teatas lapse emale sellest ette. Polnud last mitu kuud näinud,

2-23-16113

palus, kirjutas, helistas, kuid nõusolekut ei saanud. Olemas on sõnumivahetus, kus taotleb

lapsega suhtlemist oma kodus XXX. On teavitanud oma perekonda, et laps hakkab

suhtluskorra ajal nende juures viibima. Tagastas lapse kahe päeva pärast, ema tuli lapsele

järgi. Ei teatanud lapse emale esialgu aadressi, kuna ta käitus telefonis agressiivselt. Korter,

kus saaks lapsega viibida, on F.O. alaealise tütre I. nimel. F.O. kinnitas, et ei tarvita alkoholi,

narkootikume, lapsel pole temaga ohtu. Ta on treener, staaži juba 10 aastat, soovib Maardus

avada uue spordisaali. Salvestas lastekaitsega kokkuleppe ja telefonikõne, kuna tema pereellu

on hakatud lubamatult sekkuma. On arvel firmas, praegu on restoran suletud. Hakkab uuesti

äri ajama. On lapsele menetluse ajal tasunud elatist 50 eurot. Soovib lapsega suhtlemiskorda

terveks päevaks, kui laps käib aias, siis võtab lapse aiast ja viib õhtul koju. Tema teiste lastega

kokkulepitud suhtlemiskorda ei ole, piirangud puuduvad. Teised lapsed ööbivad mõnikord isa

juures.

Määratud korras esindaja leidis, et lapse ööbimisega kohtumised ei ole põhjendatud. Isa

elukoht on ülerahvastatud. Isa tühjalt seisvas korteris ööbimisele on esindaja kategooriliselt

vastu. Laps ei oska praegu oma seisukohta väljendada, kuidas ta ennast isaga koos olles

tunneb. Astmeline suhtluskord võib tulla arutamisele tulevikus, kui laps on piisavalt vana.

Maardu linna esindaja tõi välja, et terviseküsimustes võib tekkida olukord, kus isa ei usalda

ema. Varasemalt esines probleeme, kus lapsel oli nohu ja köha ning kohtumised jäid ära ning

isa väitis, et ema tahtlikult takistab ning ütleb, et laps on haige. Maardu linna esindaja leidis,

et vaatamata lapse vanusele võiks laps isa juures ööbida, samas viibides korraga isaga vähem

kui 24 tundi. Laps võiks isaga olla, muidu hakkab isa ja lapse omavaheline side kaduma. Ei

saa oodata, et hiljem tekivad isal suuremad oskused lapse eest hoolitsemiseks. Maardu linna

esindaja oli seisukohal, et lapse isa peres toimub vaimne vägivald lapse isa elukaaslane

suhtes. Normaalne ei ole selline olukord, et inimene varjab seda, et ta hoiab üürikorterit veel

mitu kuud selleks, et Y.T tuleks tagasi või et ta toob elukaaslase nõusolekuta lapse. F.O.

noorem poeg ei mõista seda, kes see väike tüdruk on ja miks talle öeldaks, et see on tema õde.

F.O. ei vaevunud pojale selgitama, et tal on veel lapsi. On näha, et isal ei ole oskust seda

olukorda selgitada ei lastele ega ametnikele. Kui laps läheb lasteaeda, siis võiks kaaluda sellist

suhtlust, et isa võtab lapse lasteaiast ja toob õhtul ema juurde. Kui kohus peab vajalikuks

ööbimisega kohtumisi mitte määrata, siis vähemalt kolm korda nädalas peaks olema isal

võimalus lapsega kohtuda, kestusega 5-6 tundi.

Kohtumääruse põhjendused

6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja seisukohtadega ning kogutud tõenditega,

leiab, et Y.T avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Esmalt käsitleb kohus vanemate ühise

hooldusõiguse osalise lõpetamise nõuet.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma

alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda

lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning

otsustada lapsega seotud asju. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on vanematel oma laste

suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 124 lg 1 kohaselt

isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema

viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS § 137 lg 1

kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul

põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita

menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

2-23-16113

8. Kogutud tõenditest nähtub, et S.U on Y.T ja F.O. ühine laps (dtl 7). Vanemate ühist

hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib piirata teise vanema

õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult

suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (Riigikohtu 12.02.2016 määrus asjas nr

3-2-1-159-15, p 30). Nimelt on lapse parimates huvides reeglina see, kui tal on vanemate

lahuselu korral kaks hooldusõiguslikku vanemat ka pärast vanemate abielu või kooselu

purunemist.

Kohtupraktika kohaselt on ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud eeskätt kahel juhul.

Ühel juhul siis, kui vanemate vahel on vaidlus laste hooldusõigust puudutavas küsimuses ning

kokkulepet ei ole võimalik saavutada. Teisel juhul võib ühise hooldusõiguse lõpetamine olla

põhjendatud siis, kui üks vanem ei osale hooldusõiguse teostamisel ning otstarbekas on viia

õiguslik olukord kooskõlla tegeliku olukorraga.

9. Y.T on tuginenud ühise hooldusõiguse lõpetamise nõudmisel sellele, et vanematel ei ole isa

vägivaldse käitumise tõttu võimalik mõistlikult arutada last puudutavaid küsimusi, avaldaja

kardab lapse isa, lapse isa on kasutanud oma tahtmiste saavutamiseks vägivalda ning puudub

alus arvata, et ta ma käitumist muudab, lapse isa suhtub lapse emasse lugupidamatult ning

näitab seda ka välja. Samuti on avaldaja välja toonud, et lapse eest on hoolitsenud ainult tema;

isa on suhelnud lapsega vähesel määral. Samuti on isa käitunud lapse huve suurel määral

ohustavalt, võttes lapse ema vanaema juurest ilma ema loata ära ning hoides ema teadmatuses

sellest, kus laps viibib ja millal ta tagastatakse.

10. Kohtu hinnangul eksisteerib praegusel juhul vajadus vanemate ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks. Kohus ei nõustu F.O. seisukohaga selles, et kuivõrd puudub aktiivne

vaidlus selles, kus peaks olema lapse põhielukoht, siis justkui puuduks vajadus vanemate

ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Kohtu hinnangul nähtub esitatud teabest selgelt,

et F.O. ei ole suuteline tegema last puudutavaid otsuseid selliselt, et mõlema vanema

arvamused on arvesse võetud või et ta aktsepteeriks üldse kellegi teise arvamust peale enda

oma. See nähtub ilmekalt avalduse esitamisele eelnenud juhtumist, kus F.O. võttis ilma lapse

emaga eelnevalt selles kokku leppimata lapse, viis ta minema teadmata kohta, keeldus

andmast teavet lapse viibimiskoha kohta ning teatas, et annab lapse tagasi alles mõne päeva

möödudes. Vanematel on küll ühine hooldusõigus ning sellest tulenevalt ei ole avaldajal

ainuõigust otsustada, kus ja kellega laps viibib, samas ei saa lapse huve arvestavaks

käitumiseks pidada seda, kui laps võetakse mitmeks päevaks ära ema juurest, kellega laps on

harjunud koos elama ja viiakse sisuliselt võõraste inimeste juurde.

F.O. on siinkohal jaganud vastuolulist teavet selle intsidendi kohta. Nimelt on ta 11.12.2023

seisukohas väitnud, et ei vastanud tõele, et ema ei teadnud, kus laps viibis. Samas on F.O.

kinnitanud 16.01.2024 ärakuulamisel ise, et ei avaldanud avaldajale lapse viibimiskohta:

„kuna ema käitus agressiivselt telefonis ja ma ütlesin, et ma toon lapse kahe päeva pärast

tagasi, praegu me puhkame“. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidluse all see, et F.O. keeldus ise

lapse teisele vanemale lapse viibimiskohta avaldamast. Kuivõrd lapse teisel hooldusõiguslikul

vanemal on õigus teada lapse viibimiskohta, on taoline käitumine kohtu hinnangul vanema

hooldusõiguse rikkumine.

See, et F.O.le ei lähe teiste arvamus korda, nähtub ka sellest, et ta on avaldanud

lastekaitsetöötajale kavatsust asuda lapse eest hoolitsema vahelduva suhtluskorra alusel ega

2-23-16113

pole pidanud vajalikuks sellisest kogu peret puudutavast elukorralduse suurest muutusest oma

elukaaslast teavitada, tema nõusoleku küsimisest rääkimata.

11. Eeltoodust nähtuvalt on vanemate vahel olnud selgelt vaidlus lapse viibimiskoha

määramise osas ning puudub alus arvata, et taolisi vaidluseid tulevikus ei teki. Kuigi F.O. on

kinnitanud, et ta on nõus sellega, et laps elab põhiliselt koos emaga, on lapse elukoha

registreeringu muutmiseks igakordselt vajalik ka isa nõusolek ning eeldada ei saa, et F.O.

selle nõusoleku alati ka probleemitult annab. Samuti ei saa eeldada, et F.O. ei tee takistusi

emale lapsega reisimiseks. Kohtu hinnangul on vanemate ühine hooldusõigus põhjendatud

lõpetada ka põhjusel, et lapsevanemalt ei saa oodata, et ta peab arutama lapse hooldusõigust

puudutavaid küsimusi vanemaga, kes on tema suhtes vägivalda kasutanud ning sellelt

vanemalt igakordselt elukoha registreeringu muutmiseks või reisimiseks nõusolekut küsima.

12. Kohus ei pea usutavaks F.O. väiteid selle kohta, et F.O. ei ole avaldaja suhtes vägivaldselt

käitunud. Kohus ei nõustu ka F.O.ga selles, et tema varasem karistus ei puutu praegu asjasse.

F.O. on karistusregistri väljavõtte (dtl 76) kohaselt karistatud karistusseadustiku (KarS) § 120

lg 1; 121 lg 2 p 2,3; 136 lg 1 alusel kriminaalasjas nr XXX. Etteheidetavateks süütegudeks on

antud paragrahvide kohaselt olnud vastavalt tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või

olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta

ähvarduse täideviimist; teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline

väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või see on toime pandud

korduvalt; teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmine. Avalikustatud

kohtulahendist xxx nähtuvalt on antud kriminaalasjas olnud kannatanuks F.O. endine

elukaaslane, keda F.O lõi erinevates episoodides mitu korda käega näo piirkonda ning

jalgadega vastu jalgu ja keha; lõi rusikaga vastu pead; haaras kannatanul kõrist kinni ja

hakkas teda kägistama; lõi jalaga vastu kätt, tiris juukseidpidi metsa, surus põlvili ja ähvardas

tappa, pannes kannatanu pea vastu õhupüstoli (tulirelva elutruu imitatsioon); sidus (kahel

erineval korral) vabaduse võtmise eesmärgil käed ja jalad kinni, avatud suu riidetükiga kinni,

jättes kannatanu lukustatud korterisse vähemalt tunniks ajaks.

TsMS § 229 lg 2 teise lause kohaselt võib kohus hagita menetluses lugeda asjaolude

tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei

ole antud vande all. Kohtu hinnangul on põhjendatud lugeda asjaolude tõendamiseks

piisavaks avaldaja seletus vägivalla episoodide kohta, s.o 30.07.2023 juhtunu kohta ning

varasemalt külmkambrisse lukustamise, seal külma veega üle kallamise, peksmise ja

mõnitamise kohta, samuti ebatsensuursete väljendite kasutamise ja ähvardamise kohta.

Arvestades eeltoodud lahendis kirjeldatud mooduseid oma varasema elukaaslase kohtlemisel

on eluliselt usutav, et F.O.l on kombeks klaarida eriarvamusi lähisuhetes justnimelt vägivalla

ja ähvarduste kasutamisega ning et ta on kasutanud taolist moodust ka avaldajaga. Samal

põhjusel ei ole usutavad ka F.O. väited vägivalla puudumise kohta avaldaja suhtes.

13. Lapsevanem ei pea olema kohustatud arutama lapsega seonduvaid küsimusi sellise

lapsevanemaga, keda ta kardab ning kes on tema suhtes varasemalt kasutanud vägivalda.

Kuivõrd 16.01.2024 ärakuulamisel täpsustas avaldaja, et ühise hooldusõiguse lõpetamine on

vajalik vaid lapse viibimiskoha määramise küsimuses, siis ei lõpeta kohus vanemate ühist

hooldusõigust hariduse ja tervise küsimuses, kuid viibimiskoha määramise osas on ühise

hooldusõiguse lõpetamine ja ainuhooldusõiguse emale andmine igati põhjendatud. Kohus

leiab, et PKS § 137 lg 3 kohaselt vanemate suutlikkust kaaludes tuleb ka jõuda järeldusele, et

lapse eest hoolitsenud ja valdavalt ainuisikuliselt last ülal pidanud ema on igati enam

2-23-16113

suuteline lapse huve tagama kui lapsega harva kohtunud, vanema hooldusõigust ja

ülalpidamise kohustust rikkunud isa.

14. Avaldaja on leidnud, et õiguskaitsevajadus võib esineda ka lasteaia valiku osas, s.o hetkel

on laps eralasteaias, kuid vajalikuks võib osutuda lasteaia vahetus, selleks lapse isa nõusolek

praegu puudub. Kohtu hinnangul on lapse huve võimalik tagada selliselt, et kohus annab

avaldajale PKS § 119 kordse ühekordse otsustusõiguse lapse lasteaia valiku tegemiseks.

15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Y.T avaldus tuleb rahuldada osaliselt, s.o lõpetada

vanemate ühine hooldusõigus osaliselt ning anda Y.Tle üle ainuhooldusõigus S.U

viibimiskoha (sh elukoha) osas. Samuti annab kohus avaldajale ühekordse otsustusõiguse

lasteaia valikuks PKS § 119 tähenduses.

16. Avaldaja on esitanud ka suhtlemiskorra kindlaksmääramise avalduse. PKS § 143 lg 1

kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus

ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lg 2¹ kohaselt lepivad vanemate lahuselu

korral vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul

määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.

17. Kohus loeb tõendatuks, et vanemate vahel on vaidlus lapsega suhtlemise korras. Kohtu

hinnangul on põhjendatud määrata kindlaks selline suhtluskord, mille kohaselt kohtub isa

lapsega ühel korral nädalas. Sellest suuremas mahus suhtluskorra määramist ei pea kohus

põhjendatuks. Seda põhjusel, et suhtluskord peab olema täidetav. Esitatud teabest ei nähtu, et

isa oleks lapsega varasemalt suhelnud sedavõrd suures ulatuses, nagu ta praegu taotlenud on.

Seega võib eeldada, et isal ei ole tegelikkuses võimalik lapsega suhtlemiseks regulaarselt mitu

korda nädalas aega leida. Kindlaksmääratud suhtluskorda peab ka täitma. Lapse huvides ei

ole, kui on ettemääratud isaga suhtlemise aeg, laps ootab kohtumist ning kohtumine jääb ära.

Lapse huvidega on rohkem kooskõlas see, kui on määratud mõistlikus ulatuses regulaarne

suhtlus ning see alati ka toimub.

Samuti märgib kohus, et F.O. kinnitustest nähtuvalt on tal piisavalt lapsega tegelemiseks aega,

kuna ta ei käi praegu tööl. Lapse huvides ei ole olukord, kus teda peab ülal vaid üks vanem

ning teine omapoolset panust ei anna. Seega saab eeldada, et lapse huvides on see, kui isa

leiab endale töö. Samuti võib eeldada, et töö leidmisel väheneb oluliselt see aeg, mida F.O.

saab segamatult S.Ule pühendada- eriti arvestades seda, et F.O.l on ka palju teisi lapsi, kes

samuti tema tähelepanu vajavad. Seega on üks kord nädalas mõistliku sagedusega kohtumine,

mis eelduslikult ei takista F.O.l tööl käia ning ka oma teiste laste eest hoolitseda.

18. Kohtu hinnangul on põhjendatud, kui kohtumised toimuvad selliselt, et isa võtab lapse

lasteaiast, hiljem koolist ning kui laps sel päeval lasteaias/koolis ei viibi, siis ema määratud

kohast. Kui isa võtab lapse lasteaiast enne lõunaund, siis tuleb isal tagada lõunauneks

vajalikud tingimused enda juures. Tagasi ema juurde tuleb laps viia selliseks ajaks, et oleks

piisav ajavaru õhtusöögiks ja magamaminekueelseks rutiiniks.

19. Kohus ei pea põhjendatuks määrata, et kohtumised toimuvad ööbimisega. Seda esmalt

põhjusel, et öösel laps magab ja isaga ei suhtle. Teiseks põhjusel, et F.O. elukoht on juba

piisavalt rahvastatud (kaks tuba, viis inimest) ning puudub igasugune põhjus, miks laps peaks

magama sedavõrd kitsastes tingimustes, kui tal on olemas oma kodu ja oma voodi. Samuti

peaks laps viibima isa teise perekonna juures olukorras, kus lapse isa ei ole isegi küsinud oma

elukaaslaselt nõusolekut (ega ole sellega pidanud nõusoleku küsimist üldse vajalikuks) veel

ühe lapse viibimiseks nende ühises kodus. Taoline olukord võib tekitada pingeid ning lapse

2-23-16113

huvides ei ole viibida pingelises õhkkonnas. Kohus ei pea mõeldavaks ka võimalust, et F.O.

ööbib koos S.Uga mujal, s.o korteris, mis kuulub väidetavalt tema ühele lapsele ja mida ta

kasutada saab, sellele võimalusele on olnud vastu ka lapse esindaja.

20. Kohus ei pea otstarbekaks määrata suhtluskorras erisusi pühade ja tähtpäevade veetmiseks

(peale isadepäeva), sidevahendite teel suhtlemiseks, suvevaheaja veetmiseks ja reisimiseks.

Reisimine vajab rahalisi vahendeid, mida isal tema enda sõnadest lähtuvalt ei ole. Samuti

annab kohus emale ainuhooldusõiguse viibimiskoha määramise osas, isa saab soovi korral

küsida lapse emalt luba lapsega reisimiseks, teavitades lapse ema ette reisi toimumise ajast,

sihtkohast, ja muudest tingimustest. Tähtpäevade veetmises saavad vanemad leppida kokku

jooksvalt, lähtudes kummagi plaanidest ja tegelikest vajadustest.

Kohus märgib, et esitatud teabest ei nähtu, et lapse ema oleks vastu isa ja lapse suhtlusele.

Seetõttu on kohus veendunud, et kui regulaarne suhtluskord hakkab toimima ning lapse isa

seda ka täidab, siis suureneb lapse ema usaldus lapse isa vastu ning nad saavad leppida kokku

kohtumistes ka kohtumääruses märgitust suuremas mahus, sh vajadusel ööbimistega. Samuti

ei ole kohtu hinnangul alust eeldada, et kui laps jõuab sellisesse vanusesse, kus on juba

suuteline sidevahendite teel suhtlema, siis asub ema isa ja lapse taolist suhtlust takistama.

21. TsMS § 5621 lg-s 1 on sätestatud, et kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas

kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja

selgitab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete

rakendamise korda. TsMS § 5621 lg 1 alusel määrab kohus, et kohtumääruse täitmiseks võib

läbi viia täitemenetluse. Kohus selgitab, et kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri

ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida (TMS § 179 lg 2). Teistkordse trahvi

määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti TMS §-s 62 sätestatud korras.

Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud

toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest (TMS § 179 lg 22).

22. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Käesolev lahend on tehtud lapse huvides. Menetluskulude lapse kanda

jätmine ei oleks õiglane. Seetõttu jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning

lapse esindamise kulud riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

Kohtunik

Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2024. a määrusega nr 2-

23-16113.