3-24-488/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-488

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotleja- Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ege-Lii

Luik

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus, kohtuistung 20.02.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.

2. Anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 20.04.2024 (k.a).

3. Võtta haldusasja nr 3-24-488 menetluse juurde haldusasja nr 3-23-2713 Politsei- ja

Piirivalveameti 30.11.2023 ja 31.01.24 taotlustega esitatud tõendid (isiku tuvastamise akt,

rahvusvahelise

kaitse

taotlus;

Itaalia

varjupaigataotleja

isikutunnistus;

Pakistani

võltsimistunnustega pass, Eurodac vastused; isiku kinnipidamise protokoll; isikul kaasaolevad

itaaliakeelsed

dokumendid;

itaaliakeelsed

lisadokumendid;

Rimi

tšekk

Läti;

Itaalia

siseministeeriumi 18.01.24 teavitus, 29.01.24 kiri, 05.12.22 cicular letter ning 31.01.24

kirjavahetus; Austria 01.12.23 e-kiri ja 01.12.23 vastuskiri) ning 01.12.2023 ja 01.02.24

kohtumäärused.

4. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA TAOTLUSE SISU

1. X peeti 29.11.2023 kl 14:15 kinni 48 tunniks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) § 361 lg 1 ja lg 2 p 1, 2, 3 ja 7 alusel ning temalt võeti vastu rahvusvahelise kaitse taotlus.

2. 18.01.2024 selgitas Itaalia Siseministeerium, et nõustub tulenevalt Dublini määruse artiklile 18.1 b

ja 18.1 c isiku vastu võtmisega. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) teavitas Itaaliat 22.01.2024, et

üleandmine toimub 01.02.2024. 31.01.2024 saabus e-kirja teel vastus, et üleandmine on edasilükatud.

3. 16.02.24 esitas puudutatud isik uue rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA uuendas puudutatud isiku

eelmise rahvusvahelise kaitse menetluse. Menetluse uuendamisega võttis PPA vastutuse (Dublini III

2(4)

määrus 604/2013 artikkel 17 p 1) puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse taotluse läbi

vaatamise eest. Puudutatud isik peeti VRKS § 362 lg 1 p 1, 2 ja 4 alusel 48 tunniks kinni.

4. Tallinna

Halduskohtule

saabus

20.02.2024

PPA

taotlus

X

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 362 lg 3 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes

esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p 1, 2, 4 ja 6 sätestatud

kinnipidamise alused. Samas esitas PPA taotluse võtta menetluse juurde haldusasja nr 3-23-2713 PPA

30.11.2023 ja 31.01.24 taotlustega esitatud tõendid (isiku tuvastamise akt, rahvusvahelise kaitse

taotlus; Itaalia varjupaigataotleja isikutunnistus; Pakistani võltsimistunnustega pass, Eurodac

vastused; isiku kinnipidamise protokoll; isikul kaasaolevad itaaliakeelsed dokumendid; itaaliakeelsed

lisadokumendid; Rimi tšekk Läti; Itaalia siseministeeriumi 18.01.24 teavitus, 29.01.24 kiri, 05.12.22

cicular letter ning 31.01.24 kirjavahetus; Austria 01.12.23 e-kiri ja 01.12.23 vastuskiri) ning

01.12.2023 ja 01.02.24 kohtumäärused haldusasjas nr 3-23-2713.

X on tuvastatud Itaalia varjupaigataotleja isikutunnistusel olevate andmete ja tema enda selgituste

alusel. Puudutatud isik on varasemalt andnud valeandmeid Austrias ning hankinud endale võltsitud

reisidokumendi. Puudutatud isiku sõnade kohaselt on tema Pakistani reisidokument Itaalia

ametivõimude käes. Samas ei ole isikul esitada ühtegi fotot antud dokumendist. Teistest

dokumentidest on isikul fotod olemas. Seega arvestades puudutatud isiku käitumist ja isikut tõendava

dokumendi puudumist ei saa PPA olla veendunud isikusamasuses ega kodakondsuses.

Puudutatud isik on teadlikult esitanud PPA-le valed andmed, esitlenud ennast Pakistani kodanikuna,

kellel on Schengeni alal viibimiseks seaduslik alus – viisa. Sellega pani puudutatud isik toime kuriteo,

võltsitud isikliku dokumendi hankimine ja kasutamine, mille eest on ette nähtud karistus KarS § 348

järgi. Prokuröri otsusega kriminaalmenetlust ei alustatud, kuid puudutatud isikule vormistati

kriminaalasja asendamine maksega riigituludesse summas 500 eurot. Samuti tuleb arvesse võtta

puudutatud isiku varasemalt käitumist. Välismaalane on loata lahkunud Itaaliast, kus tema

rahvusvahelise kaitse taotlus on menetluses. Samuti on isik loata lahkunud Austriast, kus ka esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse.

Puudutatud isik esitas politseiametnikele võltsitud reisidokumendi koos võltsitud viibimisalusega

(viisaga), puudutatud isiku selgitused reisieesmärgi ja edasiste plaanide kohta on olnud ajas muutuvad.

Puudutatud isiku varasem käitumine annab aluse arvata, et puudutatud isik ei järgi vabaduses viibides

talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda. Puudutatud

isik esitab uues liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotluse enda kinnipidamise vältimiseks.

Puudutatud

isik

soovib

leida

sobivat

riiki,

kus

ebaseaduslikult

tööle

asuda.

Pärast

kinnipidamiskeskuses kinnipidamist on puudutatud isik suuliselt korduvalt avaldanud soovi

iseseisvalt Itaaliasse tagasi pöörduda, kuna peab teenima raha, et oma perekonda ülal pidada.

Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud.

Lisaks sellele on puudutatud isik endale hankinud võltsitud Pakistani passi. Seega on puudutatud isik

valmis panema toime ebaseaduslikke tegevusi. See omakorda vähendab puudutatud isiku

usaldusväärsust ja suurendab põgenemisohtu.

Puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus

proportsionaalsuse

põhimõttega

ega

isiku

tervise

ja

tema

turvalisuse

kaalutlusega.

Kinnipidamiskeskuses on tagatud toitlustus, juhendatud tegevus, keeleõpe, meditsiiniline abi (med.

õde ja perearst) ning vajadusel ka psühholoogilane abi.

5. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et ta jääb taotluse juurde ning taotlus on põhjendatud. Isikul

oli 2023 septembrini Itaalias rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus, peale seda PPA-le teadaolevalt

elamisluba tal Itaalias ei ole. On vaja uurida, mis staatuses isik Itaalias on. Kui isikul oleks Itaalias

pagulase staatus, ei oleks Itaalia nõustunud teda Dublini määruse alusel tagasi võtma. Isik on hetkel

siin, kuna ta esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse, Eesti nõustus olema vastutav riik

rahvusvahelise katse menetluses.

3(4)

6. X selgitas kohtuistungil, et ta on saanud Itaalias rahvusvahelise kaitse. Ta on olnud siin 3 kuud

vanglas, kuid soovib lahkuda Eestist, tema pere on väga mures. Itaalias on seadus vahepeal muutunud,

ta on jäänud kahe riigi vahele.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud

juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse

loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja

asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

8. PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on faktiliselt ja

õiguslikult piisavalt põhistatud ja tõendatud ning taotlus tuleb rahuldada.

9. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada käesoleva paragrahvi

lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik

tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi

asjaolusid. VRKS 361 lg 2 p 1, 2, 4 ja 6 järgi võib varjupaigataotlejat kinni pidada isiku tuvastamiseks

või

isikusamasuse

kontrollimiseks,

isiku

kodakondsuse

kontrollimiseks

või

väljaselgitamiseks, rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht, riigi julgeoleku või avaliku korra

kaitsmiseks. Sätte peamine eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav asjaolude

selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavate

asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust

põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis

eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Sätte kohaldamine aitab kaasa ka taotleja teise

liikmesriiki edasiliikumise ennetamisele (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–18.2).

Kuigi asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks, võib see olla

piisav koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (vt

ka Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1- 52-14, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 08.0.2021 määrus

nr 3-21-2004, p 11).

10. PPA põhjendas oma taotluses põgenemisohu olemasolu VSS § 68 p-s 3 ja p-s 9 nimetatud

asjaolude esinemisega. Nimetatud sätte järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud

kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses ja välismaalane on loata lahkunud

määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. Kuigi VSS

§-s 68 sätestatakse asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, tuleb

ohu lõplikuks kindlakstegemiseks vaadelda ka muid välismaalasega seotud asjaolusid kogumis

(Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel ei ole iseenesest

keelatud arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014

otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused

nr 3-19-334; 15.11.2021 määrus nr 3-21-2175, p 16). Arvestades PPA taotluses toodud asjaolusid

leiab kohus, et PPA kahtlus on põhjendatud, et X puhul esineb põgenemisoht. Puudutatud isik lahkus

Itaaliast ning Austriast, kus menetleti tema rahvusvahelise kaitse taotlusi. Samuti esitas puudutatud

isik Eestis korduvalt rahvusvahelise kaitse taotluse. Puudutatud isiku käitumist ei saa pidada

usaldusväärseks ka seetõttu, et ta esitas politseiametnikele võltsitud reisidokumendi koos võltsitud

viibimisalusega (viisaga). Eelnev näitab, et esineb X põgenemise oht. Kuivõrd Schengeni alal puudub

piirikontroll ning on liikumisvabadus, ei saa välistada, et X proovib Eestist lahkuda. Eestist lahkumise

soovi on väljendanud ka puudutatud isik ise. Eelnev viitab sellele, et X soovib kuritarvitada

rahvusvahelise kaitse menetluse eesmärki ning viibida üksnes talle sobivas riigis.

11. Riigikohtu hinnangul ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult tõhusalt ära

hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg s 1 sätestatud järelevalvemeetmete

kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne

VRKS § 361 mõttes (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 18). X puudub isikut tõendav dokument,

4(4)

puuduvad Eestis sotsiaalsed sidemed, elukoht, sissetulek. Kohus nõustub taotlejaga, et X

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on tema PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamine

proportsionaalne, kohane ja vajalik abinõu. Erilisi asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei esine.

12. Kohus rahuldab PPA taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni

kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 20.04.2024 (k.a.).

13. VRKS §-st 13 ja HKMS § 175 lg-st 3 lähtuvalt tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada

puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)