2-24-161/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi

Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-161

Kohtuasi

X hagi Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu vastu

täiteasjas nr 034/2023/4754 sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1. veebruari 2024. a määrus (menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. X määruskaebus rahuldada.

2. Tühistada Harju Maakohtu 1. veebruari 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-161 ja

saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 4. jaanuaril 2024 (täpsustatud 26. jaanuaril 2024) hagi Tallinn, Nõmme

tee 63a korteriühistu (kostja) vastu paludes: 1) tunnistada täiteasja nr 034/2023/4754

sundtäitmine lubamatuks vääramatu jõu tõttu, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist;

2) tagastada hagejale täitekulud 293,95 eurot täitedokumendi kohase täitmise tõttu ning mõista

sellelt välja viivis.

1.1. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt puudus kostjal õiguslik alus täitemenetluse

nr 034/2023/4754 alustamiseks. Hageja ei saanud kostja ees kohustust täita vääramatu jõu

asjaoludel. Nimelt ei toimetatud hagejale kätte tsiviilasjas nr 2-21-10786 tehtud 13. novembri

2023. a määrust. Hageja sai kõnealusest määrusest teada 21. novembril 2023 kohtutäituri

vahendusel. E-toimiku andmetel on viidatud kohtumääruse nähtavaks tegemise kuupäevaks

21. november 2023. Kohtumääruse kättetoimetamise kuupäev puudub tänaseni, kuna hageja

2 (5)

nime saajate nimekirjas ei ole. Ka avastas hageja, et e-toimikus on hageja vana e-postiaadress,

kuigi hageja on selle varasemalt kustutanud ja asendanud uuega.

1.2. Hageja täitis kostja ees kohustuse 21. novembril 2023, s.o koheselt, kui sai jõustunud

kohtumäärusest teada. Samal päeval teavitas hageja kohtutäiturit kohustuse täitmist takistavast

asjaolust. Hageja leiab, et kuna ta sai nõudest teada alles 21. novembril 2023, siis tuleb seda

kuupäeva lugeda ka nõude täitmise tähtpäevaks, mistõttu on kostja esitanud täitmisavalduse

kohtutäiturile ennatlikult. Hageja palus „tuvastada mõistlikkuse ja hea usu põhimõtete

rikkumist ning kaebuse esitaja õiguse piiramist teostada täitedokumendist tuleneva nõude

tasumist kättetoimetamise või teate saamise päeval ehk täitmise tähtpäeval.“ Ka tõi hageja esile,

et esinevad asjaolud nõude tähtaja ennistamiseks.

1.3. Hageja vaidles vastu kostja viivisearvestusele. Kostja ei saa nõuda viivist alates

13. novembrist 2023, s.o kohtumääruse kuupäevast, vaid alates 14. novembrist 2023.

Arvestades, et hageja täitis nõude 21. novembril 2023, saab kostja nõuda viivist kaheksa, kuid

mitte üheksa päeva eest.

1.4. Täiendavalt märkis hageja, et kostja esindajal puudub esindusõigus. Korteriomanike

6. juuli 2020. a otsus valida kostja seaduslikuks esindajaks Y on tühine kvoorumi puudumise

tõttu (tsiviilasi nr 2-22-12261).

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 1. veebruari 2024. a määrusega (vaidlustatud määrus)

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest ning

jättis menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Maakohus märkis, et hagiavaldusest ei ole võimalik aru saada, millistele faktilistele

asjaoludele hageja tugineb ning kuidas on need seotud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221

alusel esitatava nõude eeldustega. Hageja ei ole esile toonud mistahes sundtäitmist välistavaid

asjaolusid. See, mis asjaoludel kohtulahendi vabatahtlik täitmine viibis, ei oma tähendust nõude

kehtivuse osas. Maakohus leidis, et hagi aluse ebaselgus on hagi oluline puudus.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.

3.1. Hageja on nii kohtutäiturile kui maakohtule selgitanud, et võlgnikul on õigus kätte saada

ja tutvuda täitedokumendiga enne täitemenetluse alustamist. Asjas esitatud tõenditest nähtub,

et hagejale toimetati täitedokument kätte pärast täitemenetluse alustamist. Nii on rikutud

mõistlikkuse ja hea usu põhimõtet. Hageja on jäetud ilma õigusest täita kohustus

täitedokumendi vastuvõtmise päeval ning enne täitemenetluse alustamist. Seejuures pidi

kostjale olema e-toimiku vahendusel teada, et hagejale ei ole täitedokumenti kätte toimetatud.

Kostja oleks saanud hagejat teavitada, vältides nii täitemenetlust kui ka sellega kaasnevaid

kulusid. Kuivõrd hageja rahuldas täitedokumendist tuleneva põhinõude koheselt pärast

täitedokumendi kättesaamist, on täitemenetlus alustatud ennatlikult. Sellega on hagejale

tekitatud kahju, mis koosneb põhinõudelt arvestatud viivisest ja täitekuludest.

3.2. Hageja hinnangul tuleb kohtul hea usu põhimõttest lähtuvalt täitedokumendi täitmise

tähtpäeva ennistada. Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes tuleb täitmise tähtpäevaks määrata

3 (5)

täitedokumendi hagejale kättetoimetamise päev. Ka sel põhjusel on täitemenetlus alustatud

ennatlikult ning kostja viivisenõue on põhjendamatu.

3.3. Hageja leiab jätkuvalt, et kostja viivisearvestus on väär. Täitedokumendi täitmise päevaks

on selle vastuvõtmise päev, kui ei ole täitedokumendis määratud teisiti, mistõttu algab

viivisearvestus täitedokumendi täitmise päevale järgnevast päevast. Ka on täitedokumendist

tuleneva nõude täitmise tähtaeg ennistatav mõjuval põhjusel, milleks praegusel juhul on

vääramatu jõud.

Alternatiivselt, hageja on nii kohtutäiturile kui maakohtule selgitanud, et viivist saab arvestada

alates täitmise tähtpäevale järgnevast päevast kuni nõude täieliku tasumiseni. Praegusel juhul

saab viivist nõuda kaheksa päeva eest. Ühest lisapäevast tulenev kahju on 0,66 eurot, mida ei

ole hagejale tagastatud.

3.4. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning

asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

5. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Viidatud

säte võimaldab kohtul jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on selgitanud, et jättes

hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis-

ja kaalumiskohustus (vt nt RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10; RKTKm 11.12.2013, 3-2-

1-139-13, p 14; RKTKm 03.03.2014, 3-2-1-193-13, p 12).

6. TMS § 221 lg 1 esimese lause järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi

täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on

rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg-s 2 sätestatakse, et sama sätte lg-s 1

nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need

põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Võlgnik saab TMS § 221 lg 1 järgse

hagiga esitada sundtäitmisele esitatud nõudele materiaalõigusliku vastuväite, nt et nõue on

rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sellise hagi rahuldamine ei mõjuta TMS § 221 lg 1 teise

lause kohaselt täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

6.1. Hageja esile toodud asjaolude kohaselt ei toimetatud talle kätte Riigikohtu 13. novembri

2023. a määrust, mistõttu sai ta täitedokumendist, s.o Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri

2023. a määruse jõustumisest teada alles 21. novembril 2023, mil kohtutäitur edastas hagejale

täitmisteate ja kohtutäituri tasu otsuse koos täitedokumendiga. Hageja on üheks nõude aluseks

olevaks asjaoluks märkinud selle, et täitemenetluse alustamine kostja poolt oli ennatlik ja

vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja väite kohaselt pidi kostja olema teadlik, et hageja ei ole

Riigikohtu 13. novembri 2023. a määrust kätte saanud, sest eeltoodu nähtus e-toimikust. Hageja

tõi esile, et tasus täitedokumendist tuleneva põhinõude koheselt pärast kohtutäiturilt saadud

dokumentide kättesaamist. Samuti tugineb hageja sellele, et kostja viivisearvestus on ebaõige.

6.2. Maakohus on vaidlustatud määruses leidnud, et hageja ei ole esile toonud TMS § 221 lg 1

alusel esitatava hagi puhul sundtäitmist välistavaid asjaolusid. Ringkonnakohus maakohtuga ei

nõustu. Riigikohtu praktika kohaselt saab erandjuhul sundtäitmise lubamatuks tunnistada

4 (5)

TMS § 221 lg-s 1 nimetamata asjaoludel (vt RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 12). Nii on

Riigikohus leidnud, et kohus saab erandina lõpetada sundtäitmise ka siis, kui sundtäitmine oleks

vastuolus hea usu põhimõttega, ning seda ka juhul, kui täitedokumendiks on jõustunud

kohtulahend (vt RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-78-11, p 11). Seega asjaolu, et kohtulahendist

tuleneva nõude täitmiseks sundtäitmise alustamine oli vastuolus hea usu põhimõttega, saab olla

aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele TMS § 221 järgi.

6.3. Hagiavalduses on hageja poolt selgelt esile toodud, et kohtulahendist tuleneva nõude

täitmiseks sundtäitmise alustamine oli ennatlik ning seetõttu teostas kostja sissenõudjana oma

õigusi vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja arvates oli täitemenetluse alustamine enne seda,

kui ta ise jõustunud kohtulahendist teada sai, hea usu põhimõttega vastuolus. Täitemenetluse

saab kohtutäitur alustada täitmisavalduse alusel, sest kohtutäitur viib täitemenetluse läbi

sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel (TMS § 23 lg 1

esimene lause).

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et õiguste teostamisel

tuleb toimida heas usus ning see ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste

teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1

kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.

VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see

oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohus on selgitanud, et hea usu

põhimõtte funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise

kuritarvitamise piiramine (vt RKTKo 07.11.2007, 3-2-1-102-07, p 16). Lepingust või seadusest

tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse

vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda

konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (vt samas).

6.4. Veel on hageja tuginenud sellele, et kostja viivisearvestus on ebaõige. TMS § 221

reguleerib olukordi, mil täitedokumendist tulenev nõue ei ole mingil põhjusel täidetav.

Praegusel juhul leiab hageja, et kostja viivisearvestus on vale. Juhul, kui kostja on eksinud

nõude arvestamisel, ning on selle tulemusena esitanud kohtutäiturile täitmiseks osaliselt alusetu

nõude, võib selles osas nõude sundtäitmine olla lubamatu.

6.5. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et hageja on hagiavalduses esile toonud asjaolud,

mis saavad olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele TMS § 221 järgi. Neid

asjaolusid tuleb maakohtul hinnata asja sisulisel läbivaatamisel. Maakohus saab hagiavalduses

esitatud nõudeid täpsustada eelmenetluse käigus (TsMS § 392), mh kas hagejal on vaja esitada

täiendav nõue täitekulude hüvitamiseks. TMS § 221 lg 4 järgi jäävad hagi rahuldamise puhul

täitekulud sissenõudja kanda.

7. Kuigi hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, et täitemenetlus oleks lõpetatud, märgib

kolleegium, et TMS § 221 lg-s 3 on sätestatud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

võib esitada täitemenetluse lõpuni. Olukorras, kus täitemenetlus on pärast sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi esitamist lõpetatud, ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagiga taotletavat eesmärki enam võimalik saavutada. Selline hagi on õiguslikult perspektiivitu

ja kohtul on õigus juhul, kui hageja tunnistab täitemenetluse lõppemist, jätta see hagi

TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata, kuigi asjaolu, mis tingib hagi õigusliku

perspektiivituse, on tekkinud pärast hagi esitamist (vt RKTKm 15.06.2022, 2-20-9975/58, p

11).

Kui täitemenetlus on pärast sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist lõpetatud, ei

saa seda hagi rahuldada (vt eespool viidatud RKTKm 2-20-9975/58, p 14.1). Sellises olukorras

peab maakohus TsMS § 340¹ lg-t 1 kohaldades andma hagejale pärast seda, kui selgub, et

5 (5)

täitemenetlus on lõpetatud, hagi eseme kui ka aluse ebaselguse tõttu tähtaja puuduse

kõrvaldamiseks. Olukorras, kus sissenõudja nõue on täitemenetluses vähemalt osaliselt täidetud

ilma õigusliku aluseta (nt kui nõue oli lõppenud või nõude täitmine oli hea usu põhimõtte

vastaselt lubamatu), võib võlgnikul olla sissenõudja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue

VÕS § 1028 jj alusel või õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue VÕS § 1043 jj alusel

(vt samas, p 14.2). Põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või

sissenõudja võlgniku arvel alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku õiguse rikkumise

tõttu) võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast

täitemenetlust (vt RKTKo 28.04.2010, 3-2-1-31-10, p 18).

8. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause

mõttes, jaotatakse menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.

9. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määruse, siis ei

ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)