3-23-1566/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1566

Haldusasi

K.V kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.06.2023 otsuse

nr 4.2-1/7181-1 tühistamiseks, vastustaja kohustamiseks

kaebaja taotlused rahuldada või need uuesti läbi vaadata

ning kahju hüvitise välja mõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – K.V , volitatud esindaja vandeadvokaat Margus

Reiland

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad

Irina Punko ja Anneli Annist

Asja läbivaatamine

03.01.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.V kaebus osaliselt.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 16.06.2023 otsus nr 4.2-1/7181-1 osas, millega

jäeti K.V soetamisloa taotlused rahuldamata, millega jäeti K.V taotlus olemasolevate

relvalubade muutmiseks A-klassi relvaga sportimise otstarbe lisamise osas rahuldamata

ning millega kohustati K.V-d esitama relvaloa andmete muutmise taotlus.

3. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit vaatama 2 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates uuesti läbi K.V soetamisloa taotlused ja taotluse olevasolevate

relvalubade muutmiseks A-klassi relvaga sportimise otstarbe lisamise osas.

4. Muus osas jätta K.V kaebus rahuldamata.

5. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt K.V kasuks välja riigilõiv 41,17 eurot,

tõlkekulu 225 eurot ja esindaja kulu 3750 eurot.

6. Tagastada K.V-le enam tasutud riigilõiv 67 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.03.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

3-23-1566

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.V (kaebaja) esitas 01.02.2021 Politsei- ja Piirivalveametile (vastustaja) taotluse

relvasoetamisloa pikendamiseks 2 vintraudse püstoli soetamiseks. Kaebaja esitas 16.02.2021

vastustajale 5 relvasoetamisloa taotlust, mille eesmärgiks oli soetada 3 vintraudset püstolit, 1

vintraudne revolver ja 4 vintraudset püssi. Kaebaja esitas 18.02.2021 vastustajale 2

relvasoetamisloa taotlust, mille eesmärgiks oli soetada 2 vintraudset püstolit ja 1 vintraudne

püss. Kaebaja esitas 30.03.2021 vastustajale relvasoetamisloa taotluse 1 vintraudse püssi

soetamiseks. Kõigi taotluste eesmärk oli soetada relvad turvalisuse (enese ja vara kaitse),

sportimise ja kollektsioneerimise eesmärgil.

2. Vastustaja jättis 09.12.2021 otsusega kaebaja taotlused läbi vaatamata, sest vastustaja

arvates ei olnud kaebaja põhjendanud taotluste sisulist eesmärki. Kaebaja oli juba 34 tulirelva

ja 1 tulirelva olulise osa omanik. Kõigi relvade ja tulirelva olulise osa otstarbeks on

turvalisuse tagamine ja sportimine. Ei ole eluliselt usutav, et kaebajal on vaja 49 relva

turvalisuse tagamiseks ja sportimiseks, arvestades, et kaebaja ei viibi Eestis sageli.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 03.10.2022 resolutsioonotsusega (tervikotsus 29.10.2022)

asjas nr 3-22-55 kaebaja kaebuse ja kohustas vastustajat kaebaja taotlusi uuesti läbi vaatama.

Kohtuotsus jõustus edasi kaebamata 03.12.2022. Kohus leidis, et kaebaja taotluste läbi

vaatamata jätmiseks puudus alus, sest kaebaja oli põhjendanud uute relvade soetamise

eesmärke.

4. Vastustaja keeldus 16.06.2023 otsusega1 nr 4.2-1/7181-1 kaebajale soetamislubade

väljastamisest kollektsioneerimise, sportimise ning enese ja vara kaitse otstarbel (p 1),

kohustas kaebajat esitama relvaloa andmete muutmise taotluse (p 2) ja keeldus kaebaja 4

tulirelvale A-klassi relvaga sportimise otstarbe lisamisest (p 3). Põhjendused:

4.1. Kaebajal on 34 tulirelva (17 püssi, 15 püstolit ja 2 revolvrit) ja 1 tulirelva oluline osa.

Kõikide relvade otstarve on sportimine ja turvalisuse tagamine. A-klassi relvaga sportimise

otstarve on lisatud 18 relvale. Relvaloal on märgitud kokku 14 tulirelvale kollektsioneerimise

otstarve. Kaebaja kollektsioneerimisloale on kantud kokku 24 tulirelva.

4.2. Kaebaja esitas 16.02.2021 relvasoetamisloa taotlused DL50015585, DL50016015,

DL50016016, DL50016017, DL50016019, DL50016024, 18.02.2021 relvasoetamisloa

taotluse DL50016079 ja 30.03.2021 relvasoetamisloa taotluse DL50017053. Praeguseks on

taotluste sisu muutunud ning kaebaja soovib kokku 8 püstolit, 1 püstolkuulipildujat, 11 püssi

ja 1 revolvrit. Kõiki neid relvi soovib ta saada sportimiseks, kollektsioneerimiseks ja

turvalisuse tagamiseks. Lisaks soovib ta 9 relvale A-klassi relvaga sportimise otstarvet.

4.3. Eesti Practical-laskmise ühing (EPLÜ) vastas vastustaja järelepärimisele, et kaebaja nimel

olevast 34 tulirelvast 6 ja juurde soetada soovitavast 21 tulirelvast 5 ei vasta IPSC reeglitele.

Kaebaja kuulub laskeklubisse TPSC, mis on üks Eestis tegutsevaid IPSC spordiklubidest.

Reeglitele mittevastavate tulirelvadega on küll võimalik IPSC võistlustel osaleda, kuid selle

tulemusega ei arvestata ja teiste võistlejatega ei konkureerita. Laskespordiklubi MTÜ TPSC,

millega kaebaja liitus 12.01.2013, iseloomustab kaebajat kui hea mainega positiivset inimest.

1 Kaebaja 12.07.2023 esitatud lisa 26.

2(19)

3-23-1566

Tema ohutu relvakäsitsemise oskus on väga kõrgel tasemel. Kuna ta viibib palju välismaal,

siis käib ta võistlemas vaid juhul, kui viibib Eestis. Klubil puudub ülevaade kaebaja

treeningute osas.

4.4. Kaebaja käis laskespordivõistlustel 2022. a-l kokku 4 korda. Väidetavalt oli 2022. a-l

tema korteris remont ja relvad olid relvahoidlas hoiul. 2021. a-l osales ta 16 ja 2020. a-l 8

võistlusel. 2023. a-l on ta osalenud 5 võistlusel.

4.5. Kontrollimisel tuvastati, et kaebaja relvade hoiutingimused vastavad nõuetele, olemas on

nõuetekohane relvahoidla, korterisse on paigaldatud tugevdatud ja liikumisanduritega aknad,

korter on signalisatsiooni all ja olemas on videovalvesüsteem, millele on kaugjuurdepääs.

Kolmandatel isikutel puudub juurdepääs kaebaja korterisse ja ta elab sellel aadressil üksi.

Enamuse ajast elab ta Londonis, kus ta töötab.

4.6. Kuigi relvaseadus (RelvS) ei sea relvade arvule piirangut, ei tähenda see, et vastustaja

aktsepteerib automaatselt iga järgneva relva ostusoovi. Kaebaja peab põhjendama relvade

vajadust. Põhjendus peab kokku minema relvade otstarvetega. Arvestades kaebajal

olemasolevate relvade arvu, tuleb tal põhjendada, miks on talle relvi juurde vaja. Kaebaja

taotleb soetamislube 21 tulirelvale. Nende taotluste rahuldamisel oleks tema relvade arvuks

55. Kaebaja on enamuse ajast Londonis. Eestis viibib ta tavaliselt iga 2-3 nädala tagant ja

lasketiirus käib ta 1-2 korda iga kord, kui viibib Eestis. Seega seisavad tema relvad enamuse

ajast kasutult ja tekib põhjendatud kahtlus, et tegelikult puudub tal vajadus soetada juurde

relvi nii sportimiseks kui turvalisuse tagamiseks. Tulirelv on piiratud tsiviilkäibega ese, mille

käitlemine on seotud eriõigusega. See ei ole tavaline tarbeese, mida võiks soetada lihtsalt selle

meeldivuse tõttu. Kui olemasolevad relvad ei sobi oma otstarvet täitma, tuleb neile leida muu

lahendus. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja vajab 55 tulirelva turvalisuse tagamiseks.

Vastustaja on varasemalt väljastanud soetamislube liiga kergekäeliselt. Vastustaja on

korrigeerinud oma praktikat ja küsib põhjendusi märgitud otstarbest lähtuvalt. Juba praegu ei

ole kaebaja valduses olevate relvade hulk turvalisuse tagamiseks põhjendatud. RelvS § 50 lg 2

järgi tuleb relva ja laskemoona kanda avalikus kohas varjatult. Püssi ei ole võimalik kanda

varjatult. Sellega laskespordivõistlustele sõites peab relv olema relvakotis ja laskemoonast

eraldi. Seega ei oleks võimalik end ootamatu ründe korral püssiga kaitsta. Enda ja vara

kaitsmine kodus oleks ootamatute olukordade puhul samuti raskendatud, kuna enne tuleb

otsida relvahoidla võti, avada relvahoidla, võtta relv relvakotist ja otsida üles konkreetsele

relvale sobiv laskemoon. Kaebaja valduses on enamus püssid ja ka juurde soovib ta soetada

peamiselt püsse. Sobivam relv võimaliku ründe korral on käsitulirelv (püstol, revolver).

Kaebajal on olemas mitmeid käsitulirelvi. Tulirelv on äärmuslik enesekaitsevahend ja selle

käitlemisele on seatud ranged reeglid. Seda ei või kasutada igas ohuolukorras. Arvestades

Eesti kriminogeenset olukorda, ei saa väita, et tulirelv Eestis on igapäevaselt vajalik ja ilma

selleta elada või väljaspool kodu liikuda oleks ebaturvaline. Kui kaebajal peaks tekkima

lasketiiru või spordivõistlusele minnes ohtlik olukord, kus on põhjendatud tulirelva

kasutamine, siis võib ta kaitsta end tema valduses oleva igasuguse tulirelvaga.

4.7. Samuti on kaheldav, et kaebaja, kes viibib enamuse ajast Eestist eemal, jõuab sellisel

hulgal relvadega laskesporti teha. Kaebaja osaleb laskespordivõistlustel vähe ja lasketiirus

käib 1-2 korda 2-3 nädala jooksul. Kaebaja relvade hulk on tema lasketiirus ja võistlustel

osalemise aktiivsusega võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Samuti ei võimalda kõik tema

relvad laskevõistlustel tulemust saada, kuna need ei vasta IPSC reeglitele. Ka vaidlusaluste

lubadega soovib kaebaja soetada relvi, mis ei vasta IPSC reeglitele ja millega ei saa

eesmärgipäraselt laskevõistlustel osaleda. Kuna kaebaja on tegelenud laskespordiga 10 aastat,

peab ta olema IPSC reeglitega kursis. Seega on kaebaja esitanud relvasoetamislubades

tahtlikult valeandmeid sooviga vastustajat eksitada. RelvS § 36 lg 1 p 9 võimaldab

3(19)

3-23-1566

valeandmete esitamisel soetamisloa andmisest keelduda. Eestis on palju rahvusvahelisi

aktiivseid laskesportlasi, kellel on vähem kui 10 tulirelva. Kui mõni relv peaks kuluma või

katki minema, võõrandatakse see või antakse hävitusse ja soetatakse uus. Kaebajal puudub

Euroopa tulirelvapass, mis võimaldaks Euroopa Liidu piires relvadega laskevõistlustele

minna. Kaebajale on relvad antud sportimise otstarbeks, mitte nende demonstreerimiseks

lasketiirudes ja võistlustel. IPSC reeglid ei võimalda olukorda, kus relv käib huviliste käes

käest kätte, et sellega tutvuda ja sellest lasta. Laskespordivõistlusi ei korraldata selleks, et

relvakollektsionäär saaks oma relvi teistele võistlejatele näidata. Relva võib väljaspool hoidlat

eksponeerida RelvS § 25 lg 8 alusel vastustaja ühekordse loa alusel ja teatud tingimusi

järgides. Hobina on võimalik lasketiirus laskmist harjutada ükskõik millisest relvast. Hobina

lasketiirus laskmine ei ole võrdväärne laskespordiga tegelemisega. Jääb arusaamatuks, miks

vajab kaebaja sportimiseks tulirelvi, millega võistlustel tulemust ei saada. Sellisel juhul ei saa

väita, et tegeletakse tunnustatud spordialaga.

4.8. Kaebaja kogub oma kollektsiooni relvi tehnilistel eesmärkidel. Ta ei ole aga piisavalt

põhjendanud kollektsioneerimise väärtust. Ta soovib soetada relvi sellises konfiguratsioonis ja

sellist marki, mida tema kollektsioonis veel ei ole. Kaebaja eesmärke arvestades võib tema

kogu täieneda veel sadade relvadega. Kaebaja viited filmidele ja arvutimängudele võivad olla

emotsionaalsed, kuid ei kooskõlas RelvS-iga. Relvade kollektsioneerimise mõte ei ole, et

nende väärtus ajaga tõuseb. Tegemist ei ole investeerimisega. Kollektsioneerimise mõte on

relvade säilitamine. Sellega ei ole kooskõlas nende kasutamine, kuna relv kulub.

Kollektsioneerimisel peab olema sügavam mõte, mitte lihtsalt kokku ostmine. Kaebaja ei

eksponeeri relvi. Võistlustel käimine selleks ei kvalifitseeru. Vastustajal on kahtlus, et kaebaja

soovib uusi relvi oma suure huvi tõttu relvade vastu ja kollektsioneerimise otstarbe on ta

taotlusesse lisanud formaalselt seoses relvade suure arvuga.

4.9. Kaebaja vastab relvaloa omaniku nõuetele, talle on väljastatud relvaluba, tal on olemas

relvade hoidmiseks nõuetekohane relvahoidla ja tema suhtes ei esine asjaolusid, mis seaksid

kahtluse alla tema usaldusväärsuse relvaomanikuna. Ka laskespordiklubi on kirjeldanud

kaebajat positiivselt. Samas väljastatakse RelvS § 32 lg 4 alusel soetamisluba ainult seda liiki

relva soetamiseks, mis vastab otstarbele, milleks relva taotletakse. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 24.03.2021 direktiivi 2021/555 relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta

(direktiiv nr 2021/555) art 6 lg 1 järgi lubavad liikmesriigid tulirelvi omandada ja vallata

üksnes isikutel, kellel on selleks mõjuv põhjus. Vastustaja ei tuvastanud kaebajal mõjuvat

põhjust uute tulirelvade soetamiseks. Puudub teave ja veenvad argumendid, mis kinnitavad, et

kaebaja vajab täiendavalt 21 tulirelva sportimiseks ning enese ja vara kaitseks. On tavatu, et

üks inimene vajab spordiga tegelemiseks või turvalisuse tagamiseks nii palju relvi. Ainuüksi

spordiklubisse kuulumine ei tähenda, et inimene tegeleb laskespordiga. Spordiklubi tõendi

esitamine ja sportimise otstarbe lisamine ei anna õigust piiramatut kogust relvi juurde soetada.

Arusaamatu on väide, et kollektsioneerimine on vajalik selleks, et relvi saaks säilitada ka

pärast seda, kui kaebaja peaks spordiloa kaotama. Kui relva enam sportimiseks ei kasutata,

siis seda enam ei vajata ja relv tuleb võõrandada. Kuna vastustajal puudub teave ja veenvad

argumendid, et kaebaja vajab täiendavalt 21 tulirelva sportimiseks ning enese ja vara kaitseks,

samuti on kaebaja esitanud teadlikult valeandmeid relvade kasutamise osas sportimiseks,

keeldub vastustaja talle relvasoetamislube väljastamast. Suur huvi relvade vastu ja rahaliste

võimaluste olemasolu ei anna õigust relvi järjest juurde osta. Varasemad taotlused on liiga

kergesti rahuldatud ja need vaadatakse üle relvaloa pikendamise menetluse raames. Kui

kaebaja relva ei kasuta ja selle vajadus ei ole põhjendatud, siis tuleb tal asuda neid

võõrandama.

4(19)

3-23-1566

4.10.

Kuna kaebaja on esitanud relvalubade taotlemisel tahtlikult valeandmeid, tuleb tal

RelvS § 42 lg 2 alusel esitada relvaloa andmete muutmise taotlus, et eemaldada 6 tulirelvalt

sportimise otstarve.

4.11.

Kaebaja esitas 02.11.2022 relvaloa pikendamise taotluse DL50033785 ja

kollektsioneerimisloa pikendamise taotluse DL50033786. Kaebaja relvaluba ja

kollektsioneerimisluba kehtib kuni 10.02.2025, seega ei hakka selle kehtivus veel lõppema ja

ei ole saabunud RelvS § 41 lg-s 1 nimetatud olukord. Seetõttu jätab vastustaja need taotlused

läbi vaatamata.

4.12.

Kaebaja esitas 24.01.2023 relvaloa andmete muutmise taotluse ja

kollektsioneerimisloa andmete muutmise taotluse. Vastustaja rahuldab need taotlused.

4.13.

Lisaks soovib kaebaja lisada 4 tulirelvale A-klassi relvaga sportimise otstarbe. Kuna

kaebaja ei ole tõendanud ega põhjendanud, et ta nende relvadega sporti harrastab ja võistlustel

osaleb, siis keeldub vastustaja muudatusi tegemast. A-klassi relvaga sportimise otstarve annab

õiguse soetada ja relvale kinnitada pika padrunisalve, mis on piiratud käibega. Kaebaja ei ole

aktiivne laskesportlane ja ei ole võimalik, et ta nii suure koguse relvadega sporti teeb. Samuti

ei ole põhjendatud, et ta konkreetselt nendele relvadele vajab piiratud käibega padrunisalve.

Varem on A-klassiga relvaga sportimise otstarbe märge tehtud relvaloale liiga kergekäeliselt,

sisuliselt uurimata, kas konkreetse relva osas on see põhjendatud. Kaebaja soovib piiratud

käibega padrunisalve püstolile Glock-26, mis ei ole võistlusrelv. On arusaamatu, miks

kaebaja, kellel on teisi sportimiseks sobivamaid püstoleid ja kelle puhul on alust arvata, et ta

kõiki relvi reaalselt ei kasuta, vajab nii sellele kui teistele taotluses nimetatud relvadele A-

klassi relvaga sportimise märget.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 16.06.2023 otsuse p-de 1-3

tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks rahuldama kaebaja taotlused või vaatama need

uuesti läbi ning menetluse viivitamisega põhjustatud kahju hüvitise väljamõistmiseks 2744,49

eurot. Põhjendused:

5.1. Kaebaja on Eesti kodanik, kes elab nii Eestis kui Ühendkuningriigis. Ta sai esimese

relvaloa 2012. a-l ning on seejärel tegelenud aktiivselt relvaspordi ja kollektsioneerimisega.

Kaebaja eesmärgiks on relvakollektsiooni suurendamine ning võimalikult laiapõhine ja

erinevate relvade kasutamine lasketiirus ja laskevõistlustel. Vastustaja on korduvalt

tuvastanud, et kaebaja on täitnud kõik relvaomanikule esitatavad nõuded.

5.2. Vastustaja ei lahendanud otsuse resolutsiooniga kaebaja relvaloa ja kollektsioneerimisloa

pikendamise taotlusi ning relvaloa ja kollektsioneerimisloa andmete muutmise taotlust.

5.3. Haldusmenetlus on veninud 2,5 aastat, seetõttu taotleb kaebaja vastustaja kohustamist

kaebaja taotlused rahuldada või esimesel võimalusel uuesti läbi vaadata. Vastustaja on

põhjendamatult liitnud kõik kaebaja taotlused ühte menetlusse. Taotluste lahendamine

erinevates menetlustes oleks olnud efektiivsem ja kiirem ning kaebaja jaoks lihtsam.

Taotlused ei olnud sisuliselt üksteisega seotud ega sõltuvad. Samuti ei kaalutud

soetamislubade osalist rahuldamist, nt kollektsioneerimise või sportimise otstarbel. Vaatamata

kaebaja konkreetsetele põhjendustele relvade eesmärkide osas, on vastustaja keskendunud

vaid relvade hulgale. Kuigi vastustaja teadis, et kaebajal on haldusmenetluses esindaja,

prooviti korduvalt dokumente üksnes kaebajale isiklikult kätte toimetada. See näitab

vastustaja hooletust või pahatahtlikkust. Menetlustähtaegade ületamine jätab mulje, et

kaebajat sooviti mõjutada oma taotlustest loobuma.

5(19)

3-23-1566

5.4. Kaebaja ei ole esitanud tahtlikult valeandmeid. See, kas relv sobib sportimiseks, on

õigusliku tõlgendamise küsimus, mitte faktiline asjaolu. Kaebaja omandis on mitmeid relvi,

mille kohta vastustaja leidis nüüd, et need ei sobi sportimiseks. Varem ei ole seda väidetud.

Kaebaja ei saanud taotluste esitamisel teada, et vastustaja muudab oma õiguslikku käsitlust.

Vastustaja senisest käsitlusest ja praktikast lähtumist ei saa pidada tahtlikuks valeandmete

esitamiseks. Lisaks on vastustaja käsitlus vale. IPSC reeglite p 6.2.5 sätestab, et kui võistleja

soovib võistelda relvaga, mille divisjoni (võistlusklassi) ei ole saadaval või on kustutatud, siis

paigutab lasketiiruülem võistleja divisjoni, mis on kõige lähem võistleja varustusele. Kui

lasketiiruülema hinnangul sellist sobivat divisjoni pole, siis saab võistleja tulemuseks 0

punkti. Seega saab kaebaja oma olemasolevate ja taotletavate relvadega võistlustel osaleda.

Puudus RelvS § 36 lg 1 p-st 9 tulenev alus 16.06.2023 otsuse tegemiseks. RelvS § 29 lg 2 ei

sea tingimusi võistlusklassi ega punktide osas. Samuti puudus alus kohustada kaebajat

relvaloa andmete muutmise taotluse esitamiseks. Kaebajale teadaolevalt on Eestis

registreeritud mitmel juhul püstoli Makarov omamise eesmärgiks sportimine. Vastustaja

kohtleb kaebajat õigusvastaselt ebavõrdselt teiste sarnaste relvaomanikega. Laskespordi

reeglid arenevad ja täienevad pidevalt. See, et mõni relv ei ole täna kehtivate reeglite järgi

võistlustel kasutatav, ei tähenda, et põhimõtteliselt poleks relv sportimiseks sobilik. Maailmas

on ka muid laskespordiorganisatsioone peale IPSC.

5.5. Seadusest ei tulene keeldu väljastada relvaluba, kui taotleja pole piisaval määral aktiivne

võistleja. Kaebaja on tõendanud, et ta on laskespordiklubi liige (RelvS § 34 lg 12) ja täidab ka

aktiivse võistleja täiendavad tingimused (RelvS § 34 lg 14), mis on sätestatud juhuks, kui

taotletakse sportimiseks piiratud käibega padrunisalve. EPLÜ kodukorra p 1.9.a järgi säilib

laskuril turvalise laskuri saatus eeldusel, et ta on ühe kalendriaasta jooksul kogunud vähemalt

5 võistluspunkti, millest vähemalt 1 on vähemalt II taseme võistlus. Kaebaja on selle

tingimuse alati täitnud. EPLÜ kinnitas 22.05.2023 e-kirjas, et kaebaja on aktiivne võistleja.

06.05.2023 seisuga oli kaebaja osalenud 5 võistlusel. Kaebuse esitamise ajaks on kaebaja

osalenud lisaks 3 kõrgetasemelisel IPSC võistlusel ja kogunud ligi 4 korda rohkem punkte kui

IPSC reeglite kohaselt turvalise laskuri staatuse säilitamiseks on vaja. 2022. a-l oli võistlustel

käimine raskendatud, sest tema korteris toimus remont ja relvad oli mujal hoidlas. Seadusest

ei tulene sportimiseks lubatud relvade ülempiiri. Kaebaja ei soovi omandada relvi üksnes

sportimiseks, vaid ka kollektsioneerimise eesmärgil. Kaebaja jaoks on vajalik, et tema

omandis olevad relvad oleksid töökorras, mis eeldab nende kasutamist aeg-ajalt, aga samas on

oluline, et need ei kuluks ülemääraselt. Vastasel juhul võib kahaneda nende väärtus

kollektsioonina. Järelikult on mõistlikum, et kaebaja omab suuremat arvu relvi sportimiseks ja

kasutab igat konkreetset relva pigem harva, kuigi tegeleb spordiga aktiivselt. Kaebaja omab

relvi mitmel otstarbel. Kui kaebaja osaleb võitlustel, siis relva teistele võistlejatele näitamine

ei ole relva omamise otstarbega vastuolus, kui seda relva omatakse ühtlasi kollektsioneerimise

eesmärgil.

5.6. Seadus ei sätesta turvalisuse tagamiseks omatavate relvade ülempiiri. Relva omamise

eesmärki tuleb hinnata relvapõhiselt. See eesmärk ei ammendu, kui teisel relval on juba sama

eesmärk. Vastustaja on väljastanud soetamislubasid püssidele enese ja vara kaitse eesmärgil.

Vastustaja kohtleb kaebajat ebavõrdselt. Seadus lubab püssi sel eesmärgil omada (RelvS § 29

lg 1 p-d 1 ja 2). Nimetatud eesmärk ei eelda, et relva tuleb endaga kaasas kanda. Iga rünne ei

eelda kiiret reageerimist, kus relva poleks võimalik relvakotist välja võtta ja laadida. Kõiki

relvi tuleb hoida relvakapis tühjaks laetuna. Seega ei ole püss raskemini kättesaadav kui teised

tulirelvad. Kaebaja on taotlenud lisaks püssidele soetamislubasid püstolitele/revolvritele.

Nende suhtes püssidele etteheidetu ei kohaldu. Asjakohatu on põhjendus, et kaebaja relvad

seisavad suurema osa ajast relvahoidlas. Turvalisuse tagamise eesmärk ei eelda tingimata

relva kasutamist. Kui kaebaja võiks kasutada enda kaitsmiseks tema kasutuses olevat relva

6(19)

3-23-1566

selle eesmärgist sõltumata, siis puuduks vajadus relva enese ja vara kaitse eesmärgil soetada,

mis ei oleks kooskõlas RelvS § 28 lg 1 p-ga 3. Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 494 SE2 menetlemisel arutleti selle üle, kas taotleja

peaks põhjendama relva vajalikkust. Leiti, et tegemist oleks väga subjektiivse hindamisega,

mis tugineks ametniku suval. Seetõttu jäeti kavandatud § 36 lg 4 p 6 seadusesse lisamata.

Isegi kui kaebajal puudub mõjuv põhjus täiendavate relvade omandamiseks turvalisuse

eesmärgil, siis see ei välista relvade soetamist kollektsioneerimise eesmärgil.

5.7. Kui vastustaja leidis, et kaebaja ei ole piisavalt selgitanud kollektsioneerimise väärtust,

tulnuks küsida kaebajalt täiendavaid selgitusi. Tegemist on vastustaja uurimiskohustuse

rikkumisega. Vastustaja ei ole sellele argumendile otsuse eelnõus tuginenud, seega on

tegemist üllatusliku põhjendusega. Kaebaja on oma taotlustes kollektsioneerimise väärtust

selgitanud ja iga relva puhul välja toonud, mis on need tehnilised või kultuurilised asjaolud,

mis teevad soetamiseks taotletud relvad eriliseks ja kogumisväärtuslikuks. RelvS § 25 lg 1

nimetab ühe kollektsioneerimise alusena kultuurilised eesmärgid. Nii filmid kui arvutimängud

on osa kultuurist. Relvade kollektsioneerimise ja kasutamine ei ole vastupidised eesmärgid.

Seadusest ei tulene, et kollektsioneerimise eesmärgil omatavaid relvi ei tohiks kunagi

kasutada. RelvS § 25 lg 91 sätestab vastupidist. RelvS § 25 lg 5 lubab kollektsiooni kuuluvat

relva kanda tsiviilkäibes lubatud relva relvaloa alusel. Seadusest ei tulene

kollektsioneerimiseks lubatud relvade ülempiiri. Üle 8 relva omamise korral peab olemas

olema relvahoidla ja kollektsioneerimisluba. RelvS-ist ei tulene, et kollektsioonil peab olema

sügavam mõte. Samas on kaebaja kollektsioon mõtestatud ja korrastatud kogum. Seadusest ei

tulene nõuet oma kollektsiooni eksponeerida.

5.8. Tootja ei ole määranud relva eesmärki või otstarvet, seega vastustaja viide sellele on

asjakohatu. Samuti on asjakohatu viide palju relvi omava isiku ohtlikkusele. Sama ohtlik võib

olla inimene, kellel on üks relv. Pealegi peavad relvaloa taotlejad läbima tervisekontrolli, sh

psühholoogilise kontrolli, mille kaebaja on edukalt läbinud. Samuti on kontrollitud kaebaja

relvahoidlat. RelvS ei sea soetamisloa tingimuseks taotleja pideva kohalolu Eestis või kohas,

kus on tema relvad. RelvS ei sätesta tingimust, mis lubaks tulirelvi omada ja vallata vaid

isikutel, kellel on selleks mõjuv põhjus. Direktiiv ei pane üksikisikutele kohustusi ja

direktiivile ei saa tugineda kohtus üksikisiku vastu.

5.9. Relva- ja kollektsioneerimislubade pikendamistaotlused tuleb rahuldada. Vastustaja ei ole

viidanud õigusnormile, mis annaks aluse jätta taotlused läbi vaatamata. Seadusest ei tulene, et

kehtivuse pikendamist ei saaks otsustada juba varem, eriti arvestades vastustaja praktikat

kaebaja taotluste lahendamisega venitada. RelvS § 41 lg 1 p 6 kohustas taotlema relvaloa

pikendamist vähemalt 1 kuu enne loa kehtivuse lõppemist, kuid ei ütle midagi selle kohta, kui

palju varem võib taotluse esitada. Kaebaja taotlused olid menetluses 7 kuud, seega oli nende

varakult esitamine põhjendatud. Vastustajal oli võimalik kaebaja taotlused rahuldada, sest

kaebaja vastas kõigile seaduses toodud nõuetele ja tema osas ei esinenud välistavat tingimust.

Kui hiljem peaks tekkima pikendamist välistavad asjaolud, saab relvaloa kehtetuks tunnistada.

Sama kehtib kollektsioneerimisloa osas.

5.10.

Kaebaja täitis RelvS § 34 lg-tes 13 ja 14 toodud nõuded, seega puudus alus relvaloa

muutmise taotluse rahuldamata jätmiseks. RelvS ei anna vastustajale pädevust hinnata, milline

relv on parim võistlustel osalemiseks. Iga võistleja peab saama ise kehtivate võistlusreeglite

raames otsustada, millise relvaga ta võistelda soovib.

2 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/09389ea3-798c-44ea-b9eb-3cafe9a7c73d/

relvaseaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus.

7(19)

3-23-1566

5.11.

RelvS § 26 lg 3 ja § 35 lg 1 järgi on soetamislubade ning relva- ja

kollektsioneerimislubade taotluste menetlustähtaeg 2 kuud. Sama tähtaeg kehtib lubade

muutmise taotlustele. Pikendamise taotluste osas esitas kaebaja kõik nõutud dokumendid ja

info 02.11.2022 ja otsus tulnuks teha hiljemalt 02.01.2023. Muutmise taotluste osas esitati

vajalikud dokumendid 24.01.2023, seega tulnuks otsus teha hiljemalt 24.03.2023. Sama kehtib

soetamislubade osas. Otsus tehti pea 4 kuud hiljem. Kaebaja tegi endast kõik mõistliku, et

viivitust vältida. Vastustaja viivitus on õigusvastane.

5.12.

Viivitusega tekitati kaebajale varaline kahju õigusabiteenuse kulude näol summas

1941,02 eurot. Kaebaja on püüdnud kahju tekkimist vältida – esitas vastustajale vaide, saatis

meeldetuletusi. Vastustaja teostas 25.05.2023 teistkordselt kaebaja relvahoiutingimuste

kontrolli, millega seoses tekkis kaebajal täiendav varaline kulu 803,47 eurot seoses

transpordiga. Esimene kontroll tehti 26.01.2023. Vastustaja ei ole põhjendanud teise kontrolli

vajadust. Haldusmenetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

6. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

6.1. Relva otstarve ei ole formaalsus. Ei saa nõustuda, et relva otstarbe liigi võib valida n.ö

igaks juhuks. Relva tuleb kasutada ja sihtotstarve määrata sellel eesmärgil, milleks relv on

toodetud. Turvalisust ei saa siduda relvade suure arvuga. Isik on võimeline kasutama korraga

ühte relva. Tõenäosus leida sobiv kaitsevahend 55 relva seast ootamatus ja ajakriitilises

olukorras on ilmselgelt väike ega ole usutav. Küll aga aktualiseerub avalikkuse huvi elada

turvaliselt isiku kõrval, kes omab palju relvi. Kaebaja elab peamiselt välisriigis, mis välistab

enese ja vara kaitse relvaga Eestis. Rünnet võib tõrjuda ka ebaseadusliku relvaga. Kui ründe

tõrjumine on õigustatud tulirelvaga, siis võib igasugust tulirelva kasutada. Enese ja vara

kaitseks on mitmeid võimalusi ja selleks ei pea omama relva. Nt võib palgata turvafirma,

paigaldada signalisatsiooni või turvakaamerad. RelvS § 28 lg-s 1 loetletud eesmärgid on väga

üldsõnalised, mille kohta võib vastustaja nõuda taotlejalt täpsustusi. Põhjenduste küsimine on

vastustaja tavapärane praktika juba 2017. a-st.

6.2. Osalemine väljaspool laskeorganisatsiooni määratud divisjoni ei täida sportimisele

kehtestatud RelvS-i nõudeid. Võistlemine alal, millel tulemus ei lähe arvesse ja teiste

võistlejatega ei konkureerita, ei täida eneseteostust ja saavutusvajadust, milles peitub

võistlemise mõte. Laskeorganisatsiooni laskuri staatuse säilitamiseks tuleb laskeklubi liikmel

saada tulemusi, mis näitavad tema oskusi ja taset. Seega tuleb liikmel keskenduda eelkõige

tunnustatud spordialale, mitte alternatiivalale. Kaebajal puudub Euroopa tulirelvapass, mis

ahendab tema harjutamise ja sportimise võimalusi.

6.3. Relvade kollektsioneerimine tähendab korrastatud kogumi säilitamist ajaloolistel,

kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel või kultuuripärandiga seotud eesmärkidel.

Relvade kasutamine turvalisuse tagamiseks ja sportimiseks jätab arusaamatuks, kuidas see

tagab kollektsiooni säilimise. Idee omada palju relvi, et neid harva kasutada, ei ole veenev.

Selle asemel saaks kaebaja teha valiku, milliseid relvi kasutada sportimiseks ja milliseid hoida

kollektsioonis. On kaheldav, kas välisriigi märulifilmide alusel loodud kogu toetab Eesti

kultuurilist väärtust. Seda enam, et omanikul ei ole kohustust demonstreerida kollektsiooni või

laenutada näituse korraldamiseks. Kaebajal ei ole sellist kavatsust. Võistlemiseks kaasa

võetud ühe relva näitamine spordivõistluste ajal ei teeni kultuuri edendamise eesmärki.

6.4. RelvS ei sea piiri relvade omamise arvule, kuid piiri seab taotleja reaalne võimalus neid

käidelda ja vastustada nende käitlemise eest kooskõlas RelvS-i nõuetega. Relva omamine on

eriõigus ja selle saamiseks on kehtestatud kindlad nõudeid, mida relva saaja kohustub täitma.

Antud juhul ei jõudnud vastustaja veendumusele, et kaebaja vastab neile. Kaebaja arusaam,

8(19)

3-23-1566

kuidas tal on võimalik sama relva käidelda korraga mitmel otstarbele, on vastuoluline ega ole

realistlik. Selgituste nõudmine iga järgneva relva soetamisvajaduse ja otstarbe kohta on

kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

6.5. Vastustaja ei ole tekitanud kaebajale varalist kahju. RelvS ei näe ette menetlustähtaegu

taotluse teistkordseks lahendamiseks kohtuotsuse alusel. Kaebaja esitas menetluse käigus

lühikese ajaks jooksul uusi taotlusi. Seetõttu oli otstarbekas lahendada need koos ühes

menetluses. Vastustaja andis kaebajale jooksvalt selgitusi menetluse käigu, sh täiendavate

tõendite kogumise kohta. Relvade tsiviilkäibe korraldamisel on vastustajal kohustus hoolsalt

ja tähelepanelikult hinnata iga taotleja sobivust omada tulirelva. RelvS ei näe ette lihtsustatud

menetlust juba relvi omavate isikute suhtes. Menetlusega seotud kulu tekkimine on ära hoitav.

RelvS ei näe ette kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kui kaebaja leidis, et vastustaja

viivitab põhjendamatult otsuse vastuvõtmisega, saanuks ta pöörduda kohustamiskaebusega

kohtusse. Õigusabikulud olid kaebaja vabatahtlik valik, mida vastustaja ei pea hüvitama.

Kaebaja ei saa otsustada vastustaja eest relvade hoiukoha tingimuste nõuetele vastavuse

väljaselgitamise vajadust ja sagedust. Erineval ajal tehtud kontrollide eesmärk oli erinev.

Kaebaja, kes elab välismaal, kuid soovib omada Eestis relvi, peab olema valmis kulutusteks

sõidule relvade hoiukohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja vaidlustab vastustaja otsust, millega lahendati kõik tema poolt RelvS-i alusel

vastustajale esitatud taotlused. Vastustaja jättis kaebaja soetamisloa taotlused rahuldamata,

kohustas kaebajat esitama relvaloa andmete muutmise taotluse, et eemaldada 6 tulirelvalt

sportimise otstarve, keeldus kaebaja 4 tulirelvale A-klassi relvaga sportimise otstarbe

lisamisest, jättis kaebaja relvaloa ja kollektsioneerimisloa pikendamise taotlused läbi

vaatamata, rahuldas kaebaja relvaloa ja kollektsioneerimisloa muutmise taotlused.

8. Kuna vastustaja tegi otsuse 16.06.2023, lahendab kohus asja RelvS-i alusel, mis kehtis

redaktsioonis 01.04.-15.07.2023.

Uued soetamisload

9. Vastustaja tugines otsuse tegemisel RelvS § 28 lg 1 p-dele 2-3 ja 5, § 36 lg 1 p-le 9 ning

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-le 2 ja § 38 lg-le 3.

10. RelvS § 28 lg 1 järgi võib füüsiline isik relva soetada, omada ja vallata järgmisel

otstarbel: 2) vastava spordialaga tegelemiseks; 21) tegelemiseks spordialaga, kus on vaja

kasutada piiratud käibega padrunisalvega tulirelva; 3) turvalisuse tagamiseks (enese ja vara

kaitseks); 5) kollektsioneerimiseks.

RelvS § 36 lg 1 p 9 järgi ei anta soetamisluba ega relvaluba füüsilisele isikule, kes on

soetamisloa või relvaloa taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid, millel on oluline tähtsus

loa andmise küsimuse otsustamisel.

HMS § 15 lg 2 ja § 38 lg 3 reguleerivad menetlusosalise poolt andmete ja dokumentide

esitamata jätmist ning tema esitatud taotluse läbi vaatamata jätmist.

11. Tuginemine HMS § 15 lg-le 2 ja § 38 lg-le 3 on asjakohatu. Vastustaja ei jätnud kaebaja

soetamislube läbi vaatamata, vaid vaatas need sisuliselt läbi ja jättis rahuldamata. Ainus säte,

millele vastustaja tugines ja mis reguleerib soetamisloa andmisest keeldumist, on RelvS § 36

lg 1 p 9 – valeandmete esitamine. RelvS § 28 reguleerib vaid relvade otstarvet, mitte

soetamis- või relvaloa andmisest keeldumise aluseid.

9(19)

3-23-1566

12. Vastustaja pidas valeandmete esitamiseks seda, et kaebaja soovis soetada sportimise

eesmärgil relvi, mis ei vasta IPSC reeglitele ja millega ei saa eesmärgipäraselt laskevõistlustel

osaleda. Kuna kaebaja on tegelenud laskespordiga juba 10 aastat, pidas vastustaja kaebaja

käitumist tahtlikuks valeandmete esitamiseks.

13. RelvS § 29 lg 2 järgi on sporditulirelv rahvusvaheliselt tunnustatud, laskmisega seotud

spordiala harrastamiseks ettenähtud tulirelv. Sporditulirelva võib isik soetada, omada ja

vallata tingimusel, et ta on vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige.

14. Kohtu hinnangul tuleb eeltoodust järeldada, et spordirelvana on kvalifitseeritav relv, mida

kasutatakse järjepidevalt laskespordiga tegelemiseks. See järeldub fraasist „spordiala

harrastamiseks ettenähtud tulirelv“. Sõna „harrastama“ tähendab eesti keele seletava

sõnaraamatu3 kohaselt millegi vastu püsivalt huvi tundma, mingil huvialal innukalt tegutsema,

midagi pidevalt kasutama. Seega ei saa käsitleda spordirelvana relva, mida vaid ühel või

üksikutel kordadel laskmiseks kasutatakse või millega vaid üksikutel juhtudel võistlustel

osaletakse. Kaebaja viitas IPSC reeglite4 p-le 6.2.5, mis põhimõtteliselt võimaldab osaleda

võistlustel relvaga, millel puudub sobilik divisjon. Sellisel juhul määratakse võistleja

divisjoni, mis on kasutatava varustuse poolest sobivaim. Kui sellist divisjoni pole, siis saab

võistleja küll osaleda, kuid tema tulemusi ei arvestata. Kaebaja järeldab sellest, et

laskevõistlustel on võimalik osaleda ka nende relvadega, mis ei vasta IPSC reeglitele. Kohus

nõustub kaebaja seisukohaga vaid osaliselt. See, et kaebajal on lubatud osaleda IPSC

reeglitele mittevastava relvaga, ei tähenda veel, et tegemist oleks sporditulirelvaga. Nagu

kohus eespool välja tõi, eeldab relva sporditulirelvaks pidamine seda, et seda relva kasutatakse

laskespordiga tegelemiseks järjepidevalt. Relva kasutamine erandlikult ühel või paaril

võistlusel ei muuda relva veel spordirelvaks. EPLÜ kodukorra5 p 1.9 järgi säilib laskuril

turvalise laskuri staatus, kui ta on 1 kalendriaasta jooksul kogunud 5 võistluspunkti.

Arvestades, et sportimise otstarbel saab relvaluba taotleda isik, kes on vastava spordialaga

tegeleva laskespordiklubi liige (RelvS § 34 lg 12), siis peab taotleja spordiklubi liikme staatuse

säilitamiseks osalema võistlustel enamuse ajast relvadega, millega osalemine annab talle

võistluspunkte. Järelikult ei saa relvade, millega osalemine ei anna võistlustel punkte,

otstarbeks olla sportimine. Nende kasutamine võistlustel ei ole käsitletav laskespordi

harrastamisena. Kui kaebaja soovib neist relvadest aeg-ajalt laskmas käia, siis on tal võimalik

teha seda lasketiirus. Selleks ei pea relval olema sportimise otstarvet. Piisab turvalisuse

tagamise eesmärgist. RelvS ei sätesta, et lasketiirus saaks käia vaid sporditulirelvaga. On tõsi,

et maailmas on ka teisi laskespordiklubisid peale IPSC, samas ei ole kaebaja kõigi nende liige,

seega ei oma nende olemasolu kaebaja soetamisloa taotluse lahendamisel tähtsust. Kui

kaebaja peaks liituma mõne laskespordiklubiga, milles on võimalik võistelda teistsuguste

relvadega, saab ta esitada uue soetamisloa taotluse või teha muudatused olemasolevale

relvaloale. Ka IPSC reeglite muutumine võimaldab relvaluba vajadusel muuta.

15. Eeltoodud põhjendustel nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et sportimise otstarvet ei

saa taotleda relvadele, millega ei saa laskesporti harrastada, mh millega ei saa võistlustel

osaleda ega punkte teenida.

16. Sellele vaatamata ei saa kaebaja käitumist (sportimiseks mitte ettenähtud relvadele

sportimise otstarbe taotlemine) pidada tahtlikuks valeandmete esitamiseks. Esiteks nõustub

kohus kaebajaga, et tegemist on õigusliku tõlgenduse, mitte faktilise asjaoluga. Valest

õiguslikust tõlgendusest lähtumine ei ole käsitletav valeandmete esitamisena. Samuti tõi

kaebaja välja, et vastustaja on varem talle sarnastele relvadele sellel otstarbel relvalube

3 Vt https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=harrastama&F=M.

4 Kaebaja 12.07.2023 esitatud lisa 29; tõlge kaebaja 15.08.2023 esitatud lisa 2.

5 Kaebaja 12.07.2023 esitatud lisa 37.

10(19)

3-23-1566

väljastanud. Seega ei pidanud kaebaja aru saama, et sportimise otstarbel ei ole lubatav hankida

relvi, mida pidevalt sportimise harrastamiseks ei kasutata. Kaebaja ei pidanud ette nägema, et

vastustaja soovib oma varasemat halduspraktikat muuta. Järelikult puudub alus heita kaebajale

ette tahtlikku valeandmete esitamist. Ka vastustajal on kohustus loamenetluses kontrollida

relva sobivust taotletavaks otstarbeks. Selle tegemata jätmisel ei saa teha etteheiteid kaebajale.

Seega ei ole loa andmisest keeldumine RelvS § 36 lg 1 p 9 alusel õiguspärane. Õige alus

keeldumiseks on RelvS § 32 lg 4.

17. Samas ei ole otsuses konkreetselt välja toodud, milliste konkreetsete taotluste ja relvade

osas on sellel alusel loa andmisest keeldutud. Ilma neid asjaolusid otsuse resolutsioonis välja

toomata ei saa pidada otsust selgeks ja üheselt mõistetavaks (HMS § 55 lg 1). Seetõttu tuleb

vaidlusalune otsus selles osas tühistada ja vastustajal tuleb teha uus otsus.

18. Eeltoodud järeldused käivad vaid osade relvade kohta (mida ei saa laskespordis kasutada

ja mida kaebaja ei kavatse järjepidevalt sportimiseks kasutada) ning sportimise otstarbe kohta

ega anna alust jätta kaebaja taotlusi rahuldamata osas, milles kaebaja taotles teisi (sobivaid)

relvi sportimise otstarbel ning kõiki taotlustes toodud relvi lisaks turvalisuse ja

kollektsioneerimise otstarbel.

19. Vastustaja peamine etteheide seisnes relvade suures arvus. Vastustaja leidis, et kaebajal

on juba praegu suur hulk relvi ja uute relvade juurde soetamine kasvatab kaebaja relvade arvu

liiga suureks. Kohus nõustub kaebajaga, et RelvS-i ükski säte ei sea füüsilisele isikule

lubatavate relvade piirarvu ega anna õiguslikku alust keelduda soetamisloa väljastamisest

põhjusel, et taotlejal juba on või oleks uute relvade soetamisel liiga palju relvi. Isiku õigusi ei

saa piirata ilma seadusliku aluseta. Relva omamise õigus kuulub Eesti Vabariigi põhiseaduse

§ 19 lg-s 1 toodud eneseteostuse õiguse alla ja vastustaja saab keelduda relvaloa

väljastamisest vaid konkreetsetel RelvS-is toodud alustel. Kuigi relvaluba on eriõigus, ei saa

selle väljastamine sõltuda haldusorgani suvast. Viide direktiivile nr 2021/555 on asjakohatu,

sest direktiiv ei ole otsekohalduv. See annab juhised liikmesriigile õigusnormide loomiseks,

mitte ei pane üksikisikutele peale kohustusi. Üksikisik saab direktiivile tuginedes esitada

nõude riigi vastu, kui direktiiv on jäänud õigeks ajaks üle võtmata või ei ole õigesti üle

võetud, mitte aga vastupidi – haldusorgan ei saa direktiivile tuginedes piirata üksikisiku

õigusi. Eesti seadusandja ei ole soovinud füüsilisele isikule lubatavate relvade arvu piirata.

Kuigi see võib iseenesest olla mõistlik, on sellise otsuse tegemine seadusandja, mitte

vastustaja pädevuses. Direktiivi saab küll kasutada siseriikliku õiguse tõlgendamisel ühe

abivahendina, kuid kui siseriiklikus õiguses vastavad normid puuduvad, siis ei saa neid

tuletada direktiivist tõlgendamise kaudu. Selline õiguslik regulatsioon ei oleks selge ega

arusaadav. PS § 3 järgi teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate

seaduste alusel. Haldusorgani tegevus, mis ei tugine seadusele, on omavoli. Haldusakt, mis ei

ole antud kehtiva seaduse alusel, on õigusvastane (HMS § 54).

20. Kohus ei nõustu vastustajaga ka sisulistel põhjustel. Ainuüksi relvade arvu suurus ei too

kaasa ohtu avalikule korrale või teistele inimestele. Relv iseenesest ei ole ohtlik. Ohtlikuks

teeb selle kasutaja. Vastustaja ei ole teinud kaebajale tema isikuga seoses ühtegi etteheidet –

kaebajale ei ole määratud ühtegi süüteokaristust, talle ei heideta ette RelvS-i nõuete rikkumisi,

tal on olemas kehtiv tervisetõend, ta on läbinud psüühilise tervise kontrolli, ta on sooritanud

relva käsitsemise eksami, arvestades tema pikaajalist kogemust laskesportlasena, on tal

olemas teadmised ja oskused relvi õigesti käsitseda ning seda on kinnitanud ka

laskespordiklubi. Kaebajal on olemas nõuetekohane relvahoidla, mis peab üle 8 tulirelva

olemasolu korral olemas olema (RelvS § 46 lg 4). Vastustaja on relvahoidlat korduvalt

kontrollinud ja seda kõigile nõuetele vastavaks pidanud. Kaebaja viitas korteris tehtud

ümberehitustöödele, millega muudeti korter turvalisemaks. Korteris on olemas turvasüsteem

11(19)

3-23-1566

ja teistel isikutel puudub sissepääs korterisse. Samuti puudub teistel isikutel ligipääs

relvahoidlale. Kaebaja elab korteris üksi. Seega ei saa ainuüksi relvade suur arv olla suure ohu

näitajaks. Asjakohatu on etteheide, et kaebaja elab suurema osa ajast Londonis, kus ta töötab.

RelvS § 46 lg 1 ei sätesta, et relvi tuleb hoida üksnes püsivas elukohas, kus isik suurema osa

oma ajast elab. Viidatud säte lubab hoida relvi ka muul aadressil, mis on vastustajaga

kooskõlastatud. Relva omamine turvalisuse või kollektsioneerimise otstarbel ei eelda, et relvi

tuleb ka kasutada. Seega ei ole põhjendatud etteheide selle kohta, et kaebaja käib Eestis harva

ja kasutab relvi veel harvem ning suurema osa ajast relvad lihtsalt seisavad hoidlas.

21. RelvS ei sätesta, kui mitut relva võib füüsiline isik turvalisuse, sportimise või

kollektsioneerimise otstarbel omada. Vastustajal puudub õiguslik alus hakata hindama, kas

kaebajal olemasolevad relvad ja nende arv on piisavad viidatud eesmärkide saavutamiseks.

Vastustaja ei saa keelduda uue soetamisloa väljastamisest põhjendusega, et kaebajal on juba

olemas relv(ad), millel on sama otstarve. Keeldumise alus saaks esineda juhul, kui konkreetne

relv ei sobi konkreetseks otstarbeks, mitte aga põhjusel, et kaebaja ei vaja neid sel eesmärgil

rohkem. Kaebaja tõi õigesti välja, et RelvS § 29 lg 1 lubab omada püssi enese ja vara kaitse

eesmärgil. Seetõttu on asjakohatud vastustaja põhjendused, et püssi ei saa varjatult kaasas

kanda, seda on keeruline laadida ja lihtsam on kasutada sellel eesmärgil püstolit. Relvaloa

olemasolu ei kohusta relva endaga kaasas kandma ega kasutama. Isegi kui kaebajal on ründe

tõrjumiseks õigus kasutada ükskõik millist tema kasutuses olevat relva, ei välista see kaebaja

õigust taotleda relvale ka enese ja vara kaitse otstarvet. Ilmselgelt saab isik kasutada korraga

vaid ühte relva. Eeltoodu ei tähenda, et isikul ei võiks olla olemas rohkem relvi. RelvS ei

kohusta taotlejat põhjendama relva soetamise vajadust ja vastustajal ei ole õigust keelduda

relva- või soetamisloa väljastamisest põhjusel, et vastustaja hinnangul ei ole taotleja relva

soetamise või omamise vajadust piisavalt põhjendanud või ei ole piisavalt põhjendanud tema

omandis olevate või taotletavate relvade hulka.

22. RelvS ei näe ette, et relvakollektsiooni moodustamiseks peaks kollektsioonil olema mingi

sügavam mõte. RelvS § 25 lg 1 järgi on relva- ja padrunikollektsioon relvade, tulirelva oluliste

osade, piiratud käibega padrunisalvede või padrunite korrastatud kogum, mida säilitatakse

ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel või kultuuripärandiga seotud

eesmärkidel. Kaebaja viitas oma kollektsiooni puhul nii tehnilistele kui ka kultuurilistele

eesmärkidele. Kuigi kaebaja välja toodud kultuurilise eesmärgi põhjendused on napid, ei saa

selle eesmärgi täitmise soovi ilmselgelt välistada. RelvS ei ütle, et tegemist peaks olema just

Eesti kultuuri edendamise eesmärgiga, seega ei ole kaebaja viited välisriigi filmidele või

arvutimängudele asjakohatud. Kaebaja on põhjalikult põhjendanud kollektsiooni tehnilisi

eesmärke – relvade erinevad mudelid ja nende edasiarendused. Kohtu hinnangul võimaldavad

kaebaja selgitused näha kollektsiooni kuuluvate relvade omavahelisi seoseid ja kollektsiooni

eesmärgi terviklikkust. Vastustaja ei ole välja toonud, et kaebaja kollektsioon võiks ohustada

riigi julgeolekut või avalikku korda (seda enam, et kaebajal puudub soov oma kollektsiooni

eksponeerida), järelikult puuduvad RelvS § 25 lg-s 2 toodud takistused kollektsiooni

asutamiseks. Samuti ei ole täidetud RelvS § 26 lg-te 4 ja 5 tingimused, et keelduda kaebajale

kollektsioneerimisloa alusel soetamisloa väljastamisest (RelvS § 27 lg 1). RelvS § 25 lg 5

võimaldab ka kollektsiooni kuuluvale tsiviilkäibes lubatud relvale väljastada relvaloa.

Järelikult ei saa põhjendada relvaloa väljastamata jätmist sellega, et relva kasutamine on

vastuolus kollektsioneerimise eesmärgiga.

23. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja kuulub laskespordiklubisse ja ta tegeleb piisava

aktiivsusega laskespordiga. See nähtub asjaolust, et tema liikmelisust ei ole lõpetatud ja ta on

täitnud klubi reeglites ettenähtud aktiivsusnõuded, st saanud võistlustel osalemise eest aasta

jooksul piisava arvu punkte. Järelikult ei saa keelduda kaebajale spordirelva soetamisloa

väljastamisest põhjendusega, et kaebaja tegeleb laskespordiga liiga vähe või harva või et

12(19)

3-23-1566

laskespordiklubil puudub ülevaade tema treeningute kohta. Laskespordiga tegelemiseks ei pea

kaebajal olemas olema Euroopa tulirelvapassi ja ta ei pea käima laskevõistlustel välismaal.

24. Neil põhjustel tuleb vaidlusalune otsus soetamislube puudutavas osas tühistada.

25. Kohus leiab, et ei saa asuda vastustaja asemel relvasoetamisloa andmise tingimusi

kontrollima ja nende väljastamise üle otsustama. Selline pädevus on vastustajal. Seetõttu ei tee

kohus vastustajale ettekirjutust kaebajale soetamisload väljastada, vaid kaebaja soetamisloa

taotlused uuesti läbi vaadata. Arvestades senise menetluse pikkust, tuleb anda vastustajale

konkreetne tähtaeg taotluste lahendamiseks. RelvS § 35 lg 1 annab vastustajale soetamisloa

taotluse lahendamiseks 2-kuulise tähtaja. Kuna vastustaja pidi juba vaidlusaluse otsuse

tegemiseks kõik vajalikud dokumendid ja andmed koguma, siis saab eeldada, et vastustaja on

võimeline lahendama kaebaja soetamisloa taotlused 2-kuulise tähtaja jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates.

Taotlus olemasolevate lubade muutmiseks A-klassi relvaga sportimise otstarbe

lisamiseks

26. RelvS § 121 lg 1 järgi on A-klassi relvad automaatsed või poolautomaatsed tulirelvad.

Poolautomaatsel relval kasutatavat padrunisalve käsitletakse piiratud käibega padrunisalvena,

mida tohib RelvS § 201 lg 7 p-de 1 ja 2 järgi soetada, omada ja vallata füüsiline isik, kellele

väljastatud relvaloale on märgitud sama seaduse § 28 lg 1 p-s 21 nimetatud otstarve või kellele

on sama seaduse alusel väljastatud kollektsioneerimisluba.

RelvS § 28 lg 1 p 21 järgi võib füüsiline isik relva soetada, omada ja vallata tegelemiseks

spordialaga, kus on vaja kasutada piiratud käibega padrunisalvega tulirelva.

RelvS § 34 lg 13 järgi peab isik, kes taotleb relvaluba sama seaduse § 28 lg 1 p-s 21 sätestatud

otstarbel, lisaks sama paragrahvi lg-s 1 nimetatule tõendama, et ta harjutab aktiivselt

laskevõistlustel osalemiseks või osaleb laskevõistlustel, mida on tunnustanud

laskespordiorganisatsioon või rahvusvaheline ametlikult tunnustatud laskespordiföderatsioon.

RelvS § 34 lg 14 sätestab, et sama paragrahvi lg-s 13 nimetatud isik peab esitama vastustajale

tõendi selle kohta, et: 1) ta on taotlemisele eelnenud 2 aasta jooksul olnud laskespordiklubi

liige vähemalt 12 kuud; 2) ta on taotlemisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt korra

osalenud laskevõistlusel, mille on korraldanud laskespordiorganisatsioon, või laskevõistlusel,

kuhu on laskespordiorganisatsioon korraldajana kaasatud; 3) laskespordiklubi kinnitusel on

piiratud käibega padrunisalvega sporditulirelv vajalik tema harrastatava laskespordiala jaoks.

27. Praegusel juhul on kaebaja tõendanud, et ta on olnud 10 aastat laskespordiklubi liige ja ta

on osalenud laskevõistlustel, sh taotluse esitamisele eelnenud aastal. Samuti nähtub

laskespordiklubi 18.10.2022 kinnitusest6, et piiratud käibega padrunisalvega sporditulirelv on

vajalik kaebaja harrastatava laskespordiala jaoks. Vastustaja sõnul ei ole kaebaja aga

tõendanud, et ta harrastab laskesporti relvadega, millele taotleb A-klassi relvaga sportimise

otstarvet.

28. Kohus jääb eespool toodud seisukoha juurde, et sportimise otstarbel saab soetada relvi,

mida kasutatakse sportimiseks järjepidevalt, mitte oma lõbuks üksikutel kordadel. Kui kaebaja

soovib oma kollektsiooni kuuluvaid relvi lihtsalt proovida, siis saab ta seda teha lasketiirus ja

puudub alus anda neile relvadele sportimise otstarvet. Vastustaja tõi välja, et Glock-26 ei ole

võistlusrelv. Kohus nõustub vastustajaga, et kui laskespordiklubi reeglid ei võimalda teatud

relvi laskevõistlustel kasutada ja nendega osalemise eest punkte saada, siis ei saa neid relvi

6 Kaebaja 12.07.2023 esitatud lisa 39.

13(19)

3-23-1566

käsitleda spordirelvadena ja neile puudub alus sportimise otstarvet lisada. Samas ei saa pidada

põhjendatuks vastustaja seisukohta, et kui kaebaja ei ole tõendanud konkreetsete relvade

kasutamist sportimisel, siis ei saa neile sportimise otstarvet lisada. Selleks, et hakata mõnda

relva sportimiseks kasutama, ei pea olema seda relva sellel eesmärgil juba kasutatud.

Tegemist võib olla isiku kavatsusega seda tegema hakata ja soovib selleks eelnevalt luba

saada. Kui relv iseenesest sobib sportimiseks ja puudub alus arvata, et kaebaja ei hakka seda

kindlasti sportimiseks kasutama (ei kuulu enam laskespordiklubi liikmete hulka), siis puudub

põhjus keelduda kaebaja taotletud relvadele sportimise otstarvet lisamast. Vastustajal puudub

alus otsustada, kas kaebajal on piisavalt arvul sportimise eesmärgil relvi ja kas ta vajab

täiendavalt sellel eesmärgil relvi. Samuti puudub vastustajal alus otsustada, millised relvad on

sportimiseks sobivamad. Kui laskespordiklubi reeglid konkreetseid relvi ei keela ja nende

kasutamist sportimiseks ei keela ka seadus, siis puudub alus seda teha ka vastustajal. Seetõttu

tuleb vastustaja otsus vastavas osa tühistada ja vastustajal tuleb kaebaja taotlus uuesti

lahendada.

Kohustus olemasolevate lubade andmeid muuta

29. Vaidlusaluse otsuse lk-lt 6 nähtub, et kaebaja omab tulirelvi, millega ei ole võimalik

laskespordivõistlustel tulemust saada, sest need ei vasta IPSC reeglitele. Vastustaja käsitles

seda kui tahtlikku valeandmete esitamist vastustaja eksitamise sooviga ja kohustas

vaidlusaluse otsuse resolutsiooni p-ga 2 kaebajat esitama relvaloa andmete muutmise taotluse.

30. Vastustaja tugines viidatud kohustuse panemisel RelvS § 42 lg-le 2. Viidatud sätte

kohaselt tuleb sama paragrahvi lg 1 p-s 1 (relva kadumine, vargus või hävimine) nimetatud

juhul vastustajat teavitada viivitamata ning p-s 2 (relva hoiukoha asukoha muutumine) või 3

(relva otstarbe muutmise soov) nimetatud juhul 7 tööpäeva jooksul. Kaebusest ega kaebaja

poolt haldusmenetluses esitatud seisukohtadest ei nähtu, et kaebaja sooviks muuta relvade

otstarvet. Seega ei ole vastustaja tuginemine sellele sättele asjakohane. See säte ei reguleeri

juhtumit, kui vastustaja arvates tuleks relva otstarvet muuta, kuid relvaomanik ise ei soovi

seda teha.

31. Kuna vaidlusalune otsus ei tugine kaebajale pandud kohustuse osas tegelikele asjaoludele

ega ka seadusele, siis tuleb otsus selles osas (resolutsiooni p 2) tühistada.

Olemasolevate lubade muutmise taotlus

32. Vaidlusaluse otsuse lk-lt 10 nähtub, et kaebaja esitas 24.01.2023 vastustajale relvaloa ja

kollektsioneerimisloa andmete muutmise taotlused. Kaebaja soovis relvaloa andmeid muuta ja

lisada 21 tulirelvale kollektsioneerimise otstarbe. Kollektsioneerimisloa andmete muutmise

eesmärgiks oli kanda kollektsioneerimisloale kaebajale kollektsioneerimiseks lubatud

tulirelvad. Vastustaja otsuse põhjendustest järeldub, et vastustajal ei olnud taotluste

rahuldamisele vastuväiteid ja ta otsustas need rahuldada. Samas otsuse resolutsioon taotluste

rahuldamist ei kajasta. Kaebaja heidab vastustajale ette tema taotluste lahendamata jätmist.

33. RelvS § 1 lg-st 11 nähtuvalt tuleb menetluse osas lähtuda HMS-ist. HMS § 43 lg 1 p 1

järgi lõpeb haldusakti andmise menetlus haldusakti teatavakstegemisega. HMS § 55 lg 2 järgi

antakse haldusakt kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.

34. Kohtu hinnangul võimaldas RelvS § 42 lg 5 rahuldada kaebaja muutmise taotlused ilma,

et nende kohta oleks tehtud kirjalikku haldusakti. Kuna vastustajal ei olnud vastuväiteid

kaebaja taotlustele, siis sai ta teha kaebaja lubadel taotletud muudatused ja teavitada kaebajat

taotluste rahuldamisest. Arvestades, et tegemist oli kaebaja jaoks soodustavate haldusaktidega,

millega rahuldati tema taotlused, siis puudus vajadus neid kirjalikult vormistada ja põhjendada

14(19)

3-23-1566

(HMS § 55 lg 2). Kaebaja ei ole väitnud, et tema lubadele ei oleks taotletud muudatusi tehtud.

Samuti ei väida kaebaja, et ta oleks esitanud vastustajale taotluse kirjaliku haldusakti

saamiseks. Seega ei ole kaebaja etteheited vastustajale selles küsimuses põhjendatud.

Olemasolevate lubade pikendamise taotlus

35. Kaebajale on 24.03.2020 väljastatud relvaluba7 nr DL10002600 kehtivusega kuni

10.02.2025 ja 12.06.2020 kollektsioneerimisluba8 nr PA1031 kehtivusega kuni 10.02.2025.

Vaidlusaluse otsuse lk-lt 9-10 nähtub, et kaebaja esitas 02.11.2022 vastustajale relvaloa ja

kollektsioneerimisloa pikendamise taotlused. Vastustaja jättis kaebaja taotlused läbi

vaatamata, sest viidatud load kehtivad kuni 10.02.2025, st nende kehtivus ei hakka veel

lõppema.

36. RelvS § 34 lg 7 järgi on relvaloa kehtivusaeg kuni 5 aastat. RelvS § 41 lg 1 sätestab, et

relvaloa kehtivuse lõppemise korral pikendatakse seda loa omaja taotluse alusel. RelvS § 41

lg-s 2 nimetatud dokumendid ja andmed tuleb vastustajale esitada vähemalt 2 kuud enne loa

kehtivuse lõppemist.

RelvS § 26 lg 7 järgi kehtib kollektsioneerimisluba kuni 5 aastat, ent mitte kauem kui isikule

väljastatud tervisetõend. Loa kehtivusaja lõppemisel võib loa kehtivust pikendada, kui isik

vastab samas seaduses sätestatud nõuetele.

37. Kaebajale väljastatud load kehtivad kuni 10.02.2025. Kaebaja esitas lubade pikendamise

taotlused 02.11.2022, st 2 aastat ja 2 kuud enne tähtaja lõppemist. Kohus nõustub

vastustajaga, et kuna kaebaja lubade kehtivus ei hakanud veel lõppema, siis puudus vastustajal

alus nende kehtivust pikendada. Nii RelvS § 26 lg 7 kui ka § 41 lg 1 seavad pikendamise

sõltuvusse loa kehtivuse lõppemisest. Loale piiratud kehtivusaja kehtestamise eesmärgiks on

vajadus kontrollida perioodiliselt loa omaja vastavust RelvS-is sätestatud tingimustele. Selle

eesmärgiks on omakorda kaitsta avalikku korda ning teiste inimeste elu ja turvalisust.

Perioodilise kontrolli käigus tuleb tuvastada, kas loa omanik vastab jätkuvalt seaduses esitatud

nõuetele nii tervise (sh vaimse tervise) kui ka relva käsitsemise oskuse poolest ning kas

relvahoiutingimused on jätkuvalt nõuetekohased. Loa pikendamise taotlemine sunnib ka loa

omanikku olema järjepidevalt kursis RelvS-is sätestatud relvade käsitsemise nõuetega. Samuti

sunnib see loa omanikku perioodiliselt üle hindama, kas tal on relva jätkuvalt vaja või oleks

see otstarbekas võõrandada. Juhul, kui taotleja esitab nii loa taotluse kui ka selle pikendamise

taotluse korraga või ajaliselt väga lähestikku, siis ei võimalik täita eeltoodud eesmärke, sh

kontrollida 5 aasta möödumisel loa omaja jätkuvat vastavust seaduses toodud tingimustele.

Vastab tõele kaebaja väide, et kui kaebaja peaks mingi aja möödudes muutuma RelvS-is

toodud tingimustele mittevastavaks, siis saab vastustaja tunnistada talle väljastatud loa

kehtetuks (RelvS § 43 lg 3). Seda võimalust saab vastustaja kasutada igal ajal, sõltumata loa

kehtivuse peatsest lõppemisest. Sellise võimaluse olemasolu ei välista aga perioodilise

kontrolli vajadust. Vastustaja saab tunnistada loa kehtetuks juhul, kui talle laekub teave

konkreetse rikkumise või nõuetele mittevastavuse kohta. Selline teave ei pruugi aga alati

vastustajani jõuda. Arvestades väga suurt hulka relvaomanikke, ei oleks ka mõeldav, et

vastustaja teostaks nende üle omaalgatuslikult järjepidevalt kontrolli. Ilma kontrollita seatakse

aga ohtu avalik julgeolek ja teised inimesed. Loa pikendamise vajadus sunnib loa omanikku

ennast olema aktiivne, tõendama enda vastavust seaduses toodud nõuetele ja taotlema loa

pikendamist. See võimaldab kehtivaid lube aktuaalses seires hoida.

38. On tõsi, et vastustaja on menetlenud kaebaja taotlusi väga pikalt. See ei anna aga alust

pöörduda loa pikendamise taotlusega vastustaja poole üle 2 aasta varem loa kehtivuse

7 Kaebaja 12.07.2023 esitatud lisa 2.

8 Kaebaja 12.07.2023 esitatud lisa 1.

15(19)

3-23-1566

lõppemisest. Samuti on tõsi, et RelvS ei sätesta maksimaalset tähtaega, mil võib loa

pikendamise taotlusega vastustaja poole pöörduda. Minimaalseks tähtajaks on 2 kuud.

Maksimaalse tähtaja sätestamata jätmisele vaatamata ei saa pikendamise taotlust esitada siiski

päris suvalisel ajal, praegusel juhul ajal, mis pool kehtivusajast oli veel alles. Seaduses toodud

2 kuud on mõistlik orientiir, millest taotleja peaks lähtuma. Keelatud ei ole ka see, kui

pikendamise taotlus esitatakse veidi varemgi, nt 6 kuud. Kaks aastat ei ole aga loa enda

kehtivusaega (5 aastat) arvestades mõistlik. Kaebaja ei saa eeldada, et vastustaja teeks otsuse

loa pikendamise kohta sedavõrd vara, sest puudub võimalus kontrollida kaebaja vastavust

seaduses toodud nõuetele 2 aasta pärast loa kehtivuse lõppemise ajal, mis on aga loa kehtivuse

perioodilise pikendamise eesmärgiks.

39. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebaja lubade pikendamise taotluste läbi

vaatamata jätmine ei rikkunud kaebaja õigusi. Kaebaja load kehtivad jätkuvalt ja nende

kehtivuse lõppemiseni on veel piisavalt aega. Kaebajal on võimalik esitada lubade kehtivuse

lõppemisel vastustajale uued taotlused lubade kehtivuse pikendamiseks. Kui vastustaja peaks

nende menetlemisega viivitama, on kaebajal võimalik taotleda vastustajalt menetluse

kiirendamist või pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtu poole. Seega ei jää kaebaja

õigused eelduslikult kaitseta ja puudub vajadus lahendada kaebaja lubade pikendamise taotlusi

juba praegu.

40. HMS § 14 lg 7 järgi teavitatakse taotluse läbi vaatamata jätmisest taotlejat. Haldusakti

andmise taotluse läbi vaatamata jätmist peab kirjalikult põhjendama. Kohus selgitab, et

taotluse läbi vaatamata jätmine ei ole haldusakt, vaid toiming. Toimingule ei kehti haldusakti

vorminõuded, sh kohustus tuua lahendus välja resolutsioonis. Sel põhjusel ei pidanud

vastustaja märkima kaebaja lubade pikendamise taotluste läbi vaatamata jätmist haldusakti

resolutsiooni ja piisas üksnes kaebaja kirjalikust teavitamisest ja põhjendamisest.

Kahju hüvitamine

41. Kaebaja heidab vastustajale ette tema taotluste menetlusega viivitamist ja sellega

tekitatud varalist kahju.

42. RelvS § 35 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku soetamisloa või relvaloa taotluse vaatab

vastustaja läbi 2 kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise

päevast arvates. Sama tähtaja näeb RelvS § 26 lg 3 ette kollektsioneerimisloa taotluse

läbivaatamisele. Asjaoludest nähtuvalt esitas kaebaja oma taotlused vastustajale veebruaris ja

märtsis 2021. Vastustaja jättis 09.12.2021 otsusega kaebaja taotlused läbi vaatamata, st

esimene otsustus tehti alles 9-10 kuud pärast taotluste esitamist. Kohus kohustas 29.10.2022

otsusega vastustajat kaebaja taotlusi uuesti läbi vaatama. Kohtuotsus jõustus 03.12.2022.

Vastustaja jättis 16.06.2023 otsusega kaebaja taotlused rahuldamata, st teise otsuse tegemiseks

kulus veel täiendavalt 7 kuud. Seejuures ei nõustu kohus vastustaja seisukohaga, et vastustajal

ei ole pärast kohtuotsuse tegemist tähtaega kaebaja taotluse läbivaatamiseks. Ka pärast

kohtuotsusega kaebuse rahuldamist kehtib vastustaja suhtes seaduses toodud 2-kuuline

tähtaeg.

43. Kohtu hinnangul ei saa vastustaja poolset kaebaja taotluste menetlemise aega pidada

mõistlikuks. Kuigi vastustaja on küsinud kaebajalt menetluse käigus korduvalt selgitusi ja

tõendeid, on kaebaja teinud igakülgselt koostööd ja on esitanud korduvalt omalt poolt

andmeid ja selgitusi. Asjas esitatud tõenditest ei ole näha, et kaebaja oleks teinud vastustajale

haldusmenetluses takistusi. Kohtu hinnangul oli mitmete asjaolude uurimine asjakohatu, nt

relvade suure hulga osas põhjenduste küsimine (vastustaja 19.02.2021 e-kiri9, 09.11.2021

9 Kaebaja 12.07.2023 esitatud lisa 4.

16(19)

3-23-1566

e-kiri10), sportimisega tegelemise sageduse osas küsimuste esitamine (vastustaja 31.01.2023

e-kiri11). Samas ei olnud põhjendamatu relvahoiutingimuste korduv kontroll, sest kaebaja

andis vastustajale teada korteriremondi tulemusel relvahoiutingimuste muutumisest (kaebaja

09.01.2023 e-kiri12), seega pidi vastustaja neid tingimusi uuesti kontrollima.

44. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

45. Kaebaja peab talle tekkinud kahjuks haldusmenetluses kantud õigusabikulusid ja

relvahoiutingimuste kontrolliga kaasnenud sõidukulusid.

46. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et haldusmenetluses kantud õigusabikulud ei ole

õigusabikuludena ega kahju hüvitisena kohtumenetluses välja mõistetavad (vt nt Riigikohtu

13.01.2016 otsus asjas nr 3-3-1-76-15; Tallinna Ringkonnakohtu 15.09.2023 määrus asjas nr

3-23-659, p 12). Arvestades haldusmenetluses kehtivat uurimis- ja selgitamiskohustust (HMS

§-d 6 ja 36), ei ole professionaalse õigusabi kasutamine haldusmenetluses isiku õiguste

kaitseks vältimatult vajalik. Haldusmenetlus peab olema sedavõrd lihtne ja arusaadav, et isik

suudab seal vajadusel ilma professionaalse õigusnõustaja abita osaleda. Haldusorganiga mitte

nõustudes on võimalik pöörduda kaebusega halduskohtu poole, kus kehtivad samuti uurimis-

ja selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5), mistõttu ei jää isiku õigused ilma õigusabi

kasutamata kaitseta. Kui isik soovib siiski professionaalset õigusabi kasutada, on see tema

enda valik ja sellega seotud kulud jäävad tema enda kanda. Kuigi vastustaja läbiviidud

menetlus oli väga pikk, ei olnud see ülemäära keeruline. Seda ei teinud oluliselt raskemaks ka

asjaolu, et kaebaja viibis suurema osa aja Eestist eemal, sest vastustaja on suhelnud kaebajaga

ja tema esindajatega palju e-kirja teel. Oma eesmärke relvade soetamiseks peab kaebaja

suutma ise selgitada. Kohtupraktikas on peetud haldusmenetluses kantud õigusabikulude

väljamõistmist lubatavaks vaid väga erandlikel juhtudel (nt vaidlustusmenetluses). Praegusele

asjale ei ole põhjust seda erandit laiendada. Kui hankeasjad on reeglina õiguslikud vaidlused,

mis tuleb lahendada kiiresti ja milles osalemine eeldab vastavas valdkonnas heade teadmiste

olemasolu, siis relvaloamenetluses osalejale selliseid nõudmisi ei esita. Menetlus ei toimu

sedavõrd kiiresti ja vaidluse all ei ole reeglina õiguslikud küsimused, vaid faktilised asjaolud.

Faktilisi asjaolusid oskavad menetlusosalised ka ise haldusorganile selgitada. Tegemist ei ole

õiguslikult väga keeruka vaidlusega. Kuna õigusabi kasutamine ei olnud haldusmenetluses

vältimatult vajalik, siis ei ole sellega seotud kulude väljamõistmine vastustajalt kahju

hüvitisena põhjendatud.

47. Samuti ei saa kaebajale tekitatud õigusvastaseks kahjuks pidada relvahoiutingimuste

kontrollimisega kaasnenud kulusid. Esiteks on suure arvu relvade puhul nõuetekohase

relvahoidla olemasolu seaduses toodud vältimatuks tingimuseks (RelvS § 29 lg 11, § 25 lg 7, §

46 lg 4). Kaebaja kohustuseks on tõendada sellise relvahoidla olemasolu ja nõuetekohasust.

See, et kaebaja elab suurema osa ajast väljaspool Eestit ja relvahoidla kontroll toob talle kaasa

sõidukulud, on kaebajast endast sõltuv asjaolu. Kuna kaebaja on soovinud saada relvaluba

Eestis, siis pidi ta olema valmis osalema Eestis toimuvas menetluses. Teiseks nähtub kaebaja

esindaja 09.01.2023 e-kirjast järgnev: „K.V oli viinud lõpule põhjaliku remondi oma korteris,

mille käigus paigaldati turvaaknad, valvekaamerad ning sensorid. Selle tulemusel muutusid

relvade hoiutingimused oluliselt turvalisemaks ning ta soovis, et tema relva- ja

kollektsioneerimisluba peegeldaksid neid uuenenud tingimusi.“. Sellest nähtub, et kaebaja

10 Kaebaja 12.07.2023 esitatud lisa 4.

11 Kaebaja 12.07.2023 esitatud lisa 14.

12 Kaebaja 12.07.2023 esitatud lisa 12.

17(19)

3-23-1566

avaldas ise soovi, et vastustaja tuleks tema muutunud relvahoiutingimusi üle kontrollima.

Järelikult ei ole põhjust sellega seoses tekkinud kulusid pidada vastustaja põhjustatud

õigusvastaseks kahjuks. Tegemist ei ole kahjuga, mis oleks tekkinud menetluse venimise

tagajärjel, nagu kaebaja on kaebuses väitnud.

48. Neil põhjustel jätab kohus kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamata.

Otsus ja menetluskulude jaotus

49. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt. Kohus tühistab vastustaja 16.06.2023 otsuse osas:



millega jäeti kaebaja soetamisloa taotlused rahuldamata;



millega jäeti kaebaja taotlus olemasolevate relvalubade muutmiseks A-klassi relvaga

sportimise otstarbe lisamise osas rahuldamata;



millega kohustati kaebajat esitama relvaloa andmete muutmise taotlus.

Kohus kohustab vastustajat vaatamata 2 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates uuesti

läbi:



kaebaja soetamisloa taotlused;



taotluse olemasolevate relvalubade muutmiseks A-klassi relvaga sportimise otstarbe

lisamise küsimuses.

Muus osas jääb kaebus rahuldamata.

50. HKMS § 108 lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus rahuldas kaebuse umbes pooles ulatuses

(tühistamisnõudes rahuldab, hüvitamisnõudes ei rahulda).

51. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 83 eurot. Kuna kaebaja taotles kahju

hüvitamist summas 2744,49 eurot, siis tuli kaebuselt tasuda riigilõivu 82,33 eurot. Järelikult

on kaebaja tasunud riigilõivu 67 senti enam ja see tuleb kaebajale tagastada (HKMS § 104 lg

5 p 1, lg 8).

52. Tasutud riigilõivust tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 41,17 eurot.

53. Kaebaja taotles tõlkekulu väljamõistmist summas 450 eurot. Kulu kandmine nähtub

Advokaadibüroo LEXTAL OÜ 31.08.2023 arvelt nr 202302359. Kulu oli põhjendatud ja selle

kandmine on tõendatud, seetõttu tuleb mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 225 eurot.

54. Kaebaja taotleb esindaja kulu väljamõistmist kokku summas 13 315,4 eurot. Kulude

tõendamiseks esitati Advokaadibüroo LEXTAL OÜ 30.06.2023 arve nr 202301811 summas

3423,48 eurot, 31.07.2023 arve nr 202301982 summas 4403,64 eurot, 31.08.2023 arve nr

202302359 summas 1943,28 eurot, 30.09.2023 arve nr 202302555 summas 448,2 eurot,

30.11.2023 arve nr 202303228 summas 1548 eurot, 31.12.2023 arve nr 202303492 summas

987,36 eurot ja 03.01.2024 arve nr 202400003 summas 1344,68 eurot. Arvetel olevad

summad sisaldavad käibemaksu. Arvete juures on olemas spetsifikatsioonid. Kaebaja selgitas

menetluskulude nimekirjas, et on arvanud 30.06.2023 arvelt maha kohtumenetlusega mitte

seotud kulud. Kohtu hinnangul ei ole kulu suurus asja mahtu ja keerukust arvestades täies

ulatuses põhjendatud (HKMS § 109 lg 6). Kohus peab põhjendatud kuluks 7500 eurot ja

mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja 3750 eurot.

18(19)

3-23-1566

/allkirjastatud digitaalselt/

19(19)