3-24-421/4 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 20.02.2024, Tartu Haldusasja number 3-24-421 Haldusasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 19.02.2024. a määruse resolutsiooni p 2 Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised X määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja – X RESOLUTSIOON Tagastada X määruskaebus Tartu Halduskohtu 19.02.2024. a määruse resolutsiooni p 2 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1 ja § 207 lg 4). RINGKONNAKOHTU SELGITUSED HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu lahend ei ole aga edasi kaevatav.

Arvestades Tartu Halduskohtu 19.02.2024. a määruses toodud põhjendusi taotlejale riigi õigusabi andmata jätmiseks, millega ringkonnakohus nõustub, ning määruskaebuse sisu, on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene. Tõene ei ole määruskaebuse väide, et halduskohtu määrusel puudub kohtuniku allkiri. Kohtulahendite infosüsteemis on üleval Tartu Halduskohtu 19.02.2024. a määrus käesolevas asjas, mille on 19.02.2024 allkirjastanud digitaalselt määruse teinud kohtunik Ene Andresen.

2 Seda, et tegemist on digitaalselt allkirjastatud määrusega, näitab ka vastav märge määruse lõpus. Samasugune info määruse allkirjastamise kohta on olemas digitoimikus ja kohtule teadaolevalt näeb sama digitoimiku vaadet ka kinnipeetav VAET-is, kui klõpsata määruse kirje juures paremal pool olevat nuppu „näita allkirju/sulge allkirjad“. HKMS § 178 lg 3 sätestab, et määrusele kohaldatakse otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. HKMS § 156 lg 2 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse suhtes muuhulgas ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 441 sätestatut. TsMS § 441 sätestab, et kohus vormistab otsuse eesti keeles elektrooniliselt ja varustab selle otsuse teinud kohtuniku digitaalallkirjaga. Kohus registreerib otsuse viivitamata kohtute infosüsteemis. Seega ei pidanud halduskohtunik allkirjastama vaidlustatud määrust omakäeliselt ja halduskohtu 19.02.2024. a määrus vastab vormiliselt igati seaduse nõuetele. Kuna kohtulahendi allkirjastamist ei reguleeri HKMS § 199 lg 1 p 3, vaid TsMS § 441, siis on asjakohatu X väide, et halduskohtu määrus on õigusvastane allkirja puudumise tõttu, kuna HKMS § 199 lg 1 p 3 ei sätesta, et piisab üksnes sellest, kui kohtunik allkirjastab lahendi digitaalselt KIS-is.

Eeltoodu tõttu kuulub X määruskaebus halduskohtu 19.02.2024. a määruse resolutsiooni p 2 peale tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)