1-23-4579/68 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

20. veebruar 2024 Kohtuasja number 1-23-4579 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Evgeny Ignashev (isikukood: 37802223721) süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 28. novembri 2023 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Evgeny Ignashev, apellatsioon Menetluse vorm kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Evgeny Ignashevi apellatsioon Viru Maakohtu 28. novembri 2023 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see esitajale.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur).

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. 24. novembril 2023 sõlmisid prokurör, süüdistatav Evgeny Ignashev ja tema kaitsja kriminaalasjas nr 23233050292 kokkuleppe. Selle järgi taotleb prokuratuur E. Ignashevi süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja tema karistamist KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb sellele juurde liita E. Ignashevile Viru Maakohtu 7. jaanuari 2022 otsusega (kriminaalasjas nr 1-21-8655) mõistetud karistuse kandmata osa ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 4 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse kandmise aega arvata alates E. Ignashevi kahtlustatavana kinnipidamisest

16. mail 2023. Pooled leppisid kokku veel selles, et süüdistatavalt tuleb välja mõista 1087,50 eurot sundraha. Ülejäänud menetluskulud otsustati jätta riigi kanda. Kokkuleppes on märgitud, et E. Ignashev võtab omaks kannatanu Maxima Eesti OÜ esitatud tsiviilhagi.

2. Viru Maakohtus 24. novembril 2023 toimunud kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate. E. Ignashev kinnitas kohtule, et sõlmitud kokkulepe on talle arusaadav ja ta jääb selle juurde. Ka tsiviilhagi võttis ta omaks.

3. Viru Maakohtu 28. novembri 2023 otsusega tunnistati E. Ignashev KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi ning teda karistati kokkuleppe kohase karistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise algusajaks 16. mai 2023, mil E. Ignashev kahtlustatavana kinni peeti. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 alusel mõisteti E. Ignashevilt riigi kasuks välja sundraha summas 1087,50 eurot, ülejäänud menetluskulud jäeti riigi kanda. Võlaõigusseaduse § 1043 alusel mõisteti E. Ignashevilt Maxima Eesti OÜ kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju summas 80,45 eurot.

4. 12. detsembril 2023 esitas E. Ignashev taotluse kohtuotsuse tõlke saamiseks. 10. jaanuaril 2024 edastatigi E. ignashevile kohtuotsuse venekeelne tõlge – selle sai ta kätte 29. jaanuaril 2024.

5. 9. veebruaril 2024 esitas E. Ignashev maakohtu otsuse peale apellatsiooni. Süüdistatav palub kohtul end sundraha maksmisest vabastada, märkides et ta ei suuda seda 0,74 euro suurust tunnitasu teenides ära maksta.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et E. Ignashevi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

7. Kuna E. Ignashevi kriminaalasja lahendas maakohus kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

8. Apellatsioonis ei viita E. Ignashev sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei tuvasta ka ringkonnakohus. Seega võiks E. Ignashevil olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus E. Ignashev poleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, poleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Ka midagi sellist ringkonnakohtu meelest ei olnud: kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate, E. Ignashev kinnitas kohtule, et talle on kokkulepe arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ning et ta jääb kokkuleppe juurde. E. Ignashev ei esitanud kohtuistungil ainsatki vastuväidet sundraha väljamõistmise osas. Pelgalt tagantjärele tekkinud rahulolematus väljamõistetud sundraha suuruse ning selle tasumise kohustuse üle ei ole aluseks kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu pole E. Ignashevil apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus tema apellatsiooni, juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3, läbi vaatamata ja tagastab selle E. Ignashevile.

(allkirjastatud digitaalselt)