2-23-14556/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 20. veebruar 2024. a

Tsiviilasja number

2-23-14556

Tsiviilasi

A. P. hagi S. P. vastu täisealisele õppivale lapsele

elatise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. P. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxx,

e-post

xxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx; xxxxxxxxxxx@xxxxx)

Kostja: S. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxx)

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda A. P. hagi S. P. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks

menetlusse võtmisest.

2. Tagastada hagi koos lisadega A. P. .

3. Jätta menetluskulud A. P. kanda. S. P. hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5

kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. A. P. (hageja) esitas 12. oktoobril 2023 hagiavalduse S. P. (kostja) vastu täisealisele

õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks. Tsiviilasi jagati kohtunik Margit Jäätma

menetlusse.

2. Tartu Maakohus jättis hagi 20. novembri 2023. a määrusega käiguta ning andis hagejale

20 päeva määruse kättetoimetamisest hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks.

20. novembri 2023. a määrusega kohustas Tartu Maakohus hagejat 20 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest järgmiseks:

− märkida menetlusosaliste aadressid ja sidevahendite andmed;

− täpsustada asjaolusid seoses hagiavalduses märgitud esindajaga;

− märkida asja põhisisu ja taotlust põhjendavad asjaolud;

− esitada tõendid;

− täpsustada, milliste toimingute tegemiseks ning millise keele tõlkija abi hageja

menetluses vajab.

Kohus hoiatas, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 kohaselt kui kohtu

määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus

menetlusse võtmata ja tagastatakse juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus

aga jäetakse läbi vaatamata.

Hagejale toimetati Tartu Maakohtu 20. novembri 2023. a määrus kätte 25. novembril

2023. Seega oli hagiavalduse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks 15. detsember

2023. a. Hageja tähtaegselt puudusi ei kõrvaldanud.

3. Kohus teavitas hagejat 15. jaanuari 2024. a kirjaga, et Tartu Maakohtu esimehe 8. jaanuari

2024. a käskkirjaga nr 11-1/24/7 otsustati kohtunik Margit Jäätma menetluses olevate

tsiviilasjade ümberjaotamine seoses kohtuniku liikumisega Tartu Ringkonnakohtusse.

Tsiviilasja ümberjaotamise aluseks on kohtute seaduse (KS) § 12 lg 2 ja lg 3 p-d 1 ja 5

ning Tartu Maakohtu 2023. a tööjaotusplaani § 7. Eeltoodust tulenevalt jaotati tsiviilasi

nr 2-23-14556 Tartu Maakohtu kohtuniku Anastassia Stalmeisteri menetlusse ning asja

arutatakse algusest peale.

Kohus andis hagejale 10 päeva kohtukoosseisu vahetumisega seotud taotluste esitamiseks

ning selgitas, et hageja saab sama tähtaja jooksul kõrvaldada hagiavalduses esinevad

puudused vastavalt 20. novembri 2023. a määrusele. Hageja sai kohtu kirja 9. veebruaril

2024 kätte, kuid ei ole kohtule midagi vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p 9,

lg 2 p 2 ja § 3401 lg 2 alusel.

5. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel

ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

TsMS § 363 lg 1 märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele

andmetele; 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised

asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates

konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 5) hagihind, kui hagi

ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.

TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui

hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil,

millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki

võimalik saavutada.

6. Maakohus selgitas 20. novembri 2023. a määruses, et hagejal tuleb märkida hageja

elukoha aadress ning kostja elukoha aadress ja sidevahendite andmed (s.o e-post ja/või

telefoninumber). Kui hageja ei tea kostja aadressi ja/või muid sidevahendite andmeid,

tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud (TsMS §

338 lg 3). Lisaks tuleb hagejal märkida asja põhisisu ja taotlust põhjendavad asjaolud.

Elatise nõude põhjenduseks ei ole piisav asjaolu, et alates septembrist 2022. a kostja

elatist ei tasu. Hagejal tuleb märkida elatise nõude põhjendus ning põhistada, kas ta on

elatist täisealiseks saades kostjalt ka enne hagi esitamist nõudnud (st kas, kui tihti ja

mismoodi on kostja poole pöördutud).

Hageja on taotlenud hagis kostjalt välja mõista elatis 300 eurot kuus. Maakohus selgitas

20. novembri 2023. a määruses, et täisealiseks saanud õppiva lapse puhul tuleb lähtuda

PKS § 99 lg-st 1, s.o ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

7. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või

kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada,

muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja

jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lg 2 näeb ette, et kui kohtu

määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus

menetlusse võtmata ja tagastatakse.

Hageja sai kohtu 20. novembri 2023. a määruse kätte 25. novembril 2023 ning kohtu

15. jaanuari 2024. a kirja 9. veebruaril 2024. Lähtudes TsMS § 62 lg-st 1 ja

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-st 1, algas kohtu 15. jaanuari 2024. a

kirjas puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg 10. veebruaril 2024 ja 10 päeva möödus

TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg-te 6 ja 8 järgi 19. veebruaril 2024.

Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud, mistõttu

jätab kohus hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata,

sest hagiavaldus ei vasta vorminõuetele, hageja nõue on ebaselge ja seetõttu

perspektiivitu.

8. TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest,

ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui

kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et

avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

9. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest

ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid. Kostja tsiviilasja nr 2-23-14556

menetluses ei osalenud.

10. Tulenevalt TsMS § 3401 lg-st 2 ja § 372 lg 5 esimesest lausest võib hagiavaldusse

menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik