2-23-11369/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-23-11369

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-11369

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi FECTOR hagi A. J. vastu lepingu täitmise nõudes

Tsiviilasja hind

25 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts Fector (registrikood: 10752385, asukoht: P.

Süda tn 3, Tallinn, e-post: info@fector.ee);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Erik Lepikson

(Advokaadibüroo Kasak & Lepikson, asukoht: Tartu mnt. 25,

10117 Tallinn, e-post: menetlus@kasaklepikson.ee);

Kostja: A. J. (isikukood: xxxx, e-post: xxxx);

Kostja lepinguline esindaja: Kuldar Kirt (OÜ Õigusselgus,

oigusselgus@gmail.com).

Kohtuistungi toimumise aeg 31.01.2024

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Erik Lepikson

Kostja lepinguline esindaja: Kuldar Kirt

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt A. J.lt (isikukood xxxx) hageja aktsiaseltsi Fector (registrikood 10752385)

kasuks välja 25 000 (kakskümmend viis tuhat) eurot.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Mõista kostjalt A. J.lt (isikukood xxxx) hageja aktsiaseltsi Fector (registrikood 10752385)

kasuks menetluskuludena välja 6110 (kuus tuhat ükssada kümme) eurot, millest 4850 eurot

on kulud õigusabile ja 1260 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv.

3. Mõista kostjalt A. J.lt (isikukood xxxx) hageja aktsiaseltsi Fector (registrikood 10752385)

kasuks välja viivis menetluskuludelt 6110 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Optimera Estonia AS ja OÜ Seriakol 24.05.2016

müügilepingu nr xxxx. Lepingu kohaselt kohustus Optimera Estonia AS võõrandama

OÜ-le Seriakol kaupa vastavalt viimase esitatud tellimustele. Lepingu allkirjastas Seriakol OÜ

esindajana kostja, kes oli ettevõtte omanik ja juhatuse liige.

2. Optimera Estonia AS ja kostja sõlmisid 16.06.2017 käenduslepingu, millega kostja kohustus

vastutama Optimera Estonia AS kõikide OÜ Seriakol lepingust tulenevate kohustuste täitmise

eest. OÜ Seriakol ja Optimera Estonia AS lepingul põhinev koostöö kestis aastaid edukalt.

OÜ Seriakol tellis kaupa, Optimera Estonia AS andis kauba üle ja OÜ Seriakol tasus kauba eest

väljastatud arved. OÜ-l Seriakol tekkisid makseraskused, mistõttu on Seriakol OÜ-l jätnud

ajavahemikul 31.08.2021 - 30.11.2021 tasumata 9 arvet kogusummas 61 287,64 eurot. Optimera

Estonia AS saatis Seriakol OÜ-le 06.07.2022 teavituse, et ta on loovutanud hagejale oma nõuded

kogusummas 61 287,64 eurot hagejale.

3. Kuna OÜ Seriakol tegevus lakkas ning sai ilmseks, et lepingust tuleneva võlgnevuse

sissenõudmine sellelt ettevõttelt ei saa olema perspektiivikas, otsustas hageja pöörduda kostja

kui käendaja vastu. Hageja saatis 22.07.2022 kostjale nõude, paludes kostjal täita oma

käenduslepingust tulenev kohustus ning tasuda 25 000 eurot hageja arveldusarvele hiljemalt

2.08.2022. Kohtueelselt pooled kokkulepet ei saavutanud.

4. Optimera Estonia AS ja Seriakol OÜ vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1

tähenduses, mille kohaselt kohustus Optimera Estonia AS võõrandama Seriakol OÜ-le kaupa.

Lepingu olemasolu on tõendatud hagile lisatud lepinguga. Lepingust tuleneva võlgnevuse

olemasolu ega suurus pole kunagi vaidluse all olnud ning võlgnevusele puuduvad vastuväited

kostjal, kes on deklareerinud, et ei suuda võlgnevust tasuda.

5. Optimera Estonia AS ja kostja vahel on sõlmitud käendusleping VÕS § 142 lg 1 tähenduses,

millega kostja kohustus vastutama kõikide Seriakol OÜ lepingust tulenevate kohustuse täitmise

eest. Antud juhul on Seriakol OÜ rikkunud lepingust tulenevaid kohutusi, mistõttu on Optimera

Estonia AS-l sissenõutavaks muutunud nõue Seriakol OÜ vastu. Samal põhjusel on Optimera

Estonia AS-l tekkinud nõue kostja kui Seriakol OÜ kohustusi käendanud isiku vastu.

6. Kuna kostja ei ole käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitnud, siis on kostja võlasuhtest

tulenevat kohustust rikkunud ning hagejal õigus nõuda selle täitmist. Nõude loovutamisega asus

uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt käenduslepingu punktile 1.2. on kostja rahalise

vastutuse piirmääraks 25 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt esitabki hageja kostja vastu nõude

piiratud ulatuses ehk summas 25 000 eurot.

7. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja on eitanud sisuliselt kõike ning selline

kostja käitumine on suunatud menetluse venitamisele. Hageja on tõendanud müügi- ja

käenduslepingu sõlmimist ja kehtivust, lepingute omavahelist seost, võlgnevuse tekkimist ning

nõude loovutamist ehk kõiki asjaolusid, mis on hagi rahuldamise eelduseks. Käenduslepingu

olemasolu ja kehtivus on tõendatud mõlemapoolselt allkirjastatud käenduslepinguga.

8. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kuna müügileping on lõppenud, on lõppenud ka

käendusleping. Vastavalt käenduslepingu preambulale ja punktile 1.1. käendati sellega kõikide

Seriakol OÜ 24.05.2016 sõlmitud ostu-müügilepingust nr xxxx tulenevate kohustuste täitmist.

Seega on tõendatud, et käendusleping ning müügileping olid omavahel seotud seeläbi, et

käenduslepinguga käendati müügilepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kostja väide

müügilepingu lõppemisest on ebaõige. Müügilepingu punkt 11.3 näeb ette, et leping kehtib kuni

31.12.2019, kuid tulenevalt punktist 10.2. pikenes lepingu kehtivus automaatselt järgnevaks

kalendriaastaks, kui üks lepingu osapooltest ei teata vähemalt 14 kalendripäeva enne lepingu

tähtaja lõppemist kirjalikult teisele osapoolele soovist lepingut lõpetada või muuta. Kuna kumbki

pool ei ole kordagi teavitanud soovist müügilepingut lõpetada, pikenes müügileping pidevalt ja

igakordselt järgnevaks aastaks. Seega ei olnud müügileping võlgnevuse tekkimise ajaks

lõppenud. Kui kostja väidab, et kumbki pool avaldas enne võlgnevuse tekkimist soovi lepingu

lõpetamiseks ning leping lõppes, peab kostja seda tõendama.

9. Müügilepingu kehtivust vähemalt kuni 2021. a lõpuni tõendavad 10 müügilepingu muudatust,

mida lepingupooled on omavahel sõlminud. Hageja esitas kõik müügilepingu muudatused, mis

oma sisult käsitlesid küll peamiselt krediidimäära muutmist ning pidevat viidet nõude tagatusele

käendusega, kuid tõendavad, et mõlemad pooled pidasid müügilepingut ja käenduslepingut

kehtivateks ning soovisid lepingut muuta. Viimases müügilepingu muudatuses kinnitasid pooled,

et lepingu muudatus kehtib kuni 31.12.2021. Kuna kõik vaidlusalused arved ning nendest

tulenev võlgnevus on tekkinud enne 31.12.2021 ostetud kaupade ning väljastatud arvete alusel,

on ilmne, et võlgnevus on tekkinud müügilepingu alusel ning müügilepingu kehtivuse ajal.

10. Isegi kui müügileping oleks lõppenud, ei oma see mõju käenduslepingu kehtivusele.

Käenduslepingu p 5.1. kohaselt oli käendusleping kehtiv kuni kõikide käenduslepingus

sätestatud kohustuste kohase täitmiseni. Hageja viitas VÕS § 153 lõikele 1. Seega ei näe

käendusleping ega seadus käenduslepingu lõppemise alusena ette müügilepingu lõppemist.

Ühtlasi ei ole müügilepingust tulenevad ning käenduslepinguga käendatud nõuded aegunud.

Kõik nõude aluseks olevad arved väljastatud 2021. aastal ehk umbes 2 aastat tagasi, mistõttu ei

ole nendest tulenevad nõuded ühelgi juhul aegunud. Kostja on e-kirjas palunud maksetähtaega

võlgnevuse tasumiseks ehk on tunnistanud võlgnevuse olemasolu ning suutmatust seda täita.

Seega on kostja 27.07.2022 nõuet tunnustanud, mistõttu oleks aegumine TsÜS § 158 lg 1 alusel

katkenud ja uuesti alanud.

11. Kuna kostja oli võlgnevust kohtueelselt tunnistanud ning palunud graafikut võlgnevuse

tasumiseks, eeldas hageja, et sisulist vaidlust nõude põhjendatuse üle ei teki, mistõttu esitas

hageja nõude alusdokumendid ülevaatlikul kujul. Hageja on endiselt seisukohal, et kuna kostja

on võlgnevust tunnistanud, ei ole vajalik kogu nõude üksikasjalik tõendamine, kuid hageja esitas

kõik vaidlusalused arved ja saatelehed.

12. Viidatud dokumentatsiooni kohaselt on Seriakol OÜ vastu suunatud nõude suuruseks

52 726,84 eurot, millele lisanduvad viivised. Kuna käesolevas asjas menetletakse nõuet kostja

kui käendaja vastu ning käenduslepingust tulenev rahaline vastutus on piiratud 25 000 euroga,

piisab hagi rahuldamiseks nõuetest vähemalt 25 000 euro ulatuses. Lisatud saatelehtedelt nähtub,

et kõik kaubad on vastu võtnud Seriakol OÜ esindajana kas selle juhatuse liige ehk kostja või J.

V.. Viimati nimetatud isiku õigus võtta Seriakol OÜ nimel kaupu vastu tulenes Seriakol OÜ

allkirjastatud volitusest. Kauba tellimist, üleandmist ja hinda tõendavad saatelehed, mis on kõik

Seriakol OÜ volitatud esindajate poolt allkirjastatud. Seega on nõude olemasolu tõendatud.

13. Poolte vahel ei saa tekkida vaidlust arvetel märgitud kaupade koguse ja kvaliteedi osas.

Nimelt sätestab müügilepingu p 4.3, et ostja pidi koostama kaupade koguse või kvaliteedi

mittevastavuse korral akti ning informeerima müüjat avastatud puudustest kirjalikult ühe nädala

jooksul. Viidatud sätte kohaselt kaotas ostja õiguse viidata müüdud asjade võimalikele

puudustele, kui ta ei teatanud müüjale avastatud puudustest lepingus määratud aja (ehk nädala)

jooksul pärast seda, kui need puudused avastati või võisid olla ostja poolt avastatud. Kostja ei ole

ise ega Seriakol OÜ esindajana enam kui 2 aasta jooksul teavitanud hagejale ühestki arvete

sisuks olevate kaupadega soetud võimalikust puudustest ega esitanud muid kauba sisu või

kvaliteediga seonduvaid vastuväiteid. Seriakol OÜ ja kostja on siiani nõuet tunnistanud ning

lubanud selle tasuda, kuid on palunud täiendavat aega võlgnevuse tasumiseks.

14. Kostja palus 27.07.2023 e-kirjas võimalust tasuda võlgnevus 5 aasta jooksul. Tegu on kostja

vastusega hageja 22.07.2023 e-kirjale, milles on selgelt välja toodud nõue, selle alus ja suurus.

Kostja tunnistas veel 27.07.2023 hageja nõuet, ei omanud selle suhtes mistahes vastuväiteid ning

soovis tasuda maksegraafiku alusel. Hageja hinnangul saab eeltoodust järeldada nõude

tunnistamist ehk sisuliselt deklaratiivse võlatunnistuse väljastamist.

15. Optimera Estonia AS pöördus 09.12.2021 kostja kui Seriakol OÜ esindaja poole, tuletades

meelde enam kui 58 000 euro suuruse võlgnevuse olemasolu. Järgnes kirjavahetus, mille käigus

on kostja lubanud korduvalt võlgnevuse tasuda (muuhulgas temale kuuluvate korterite müügist

saadava raha arvelt), kuid tulutult. Hageja esitas e-kirjade sisu tõlke, kus kostja korduvat

kinnitas, et ta tasub võlgnevuse. Kostja menetluses esitatud väited, et nõue on tõendamata ja

alusetu, on ilmselgelt alusetud ja otsitud.

16. Kostja vastuväited, mis puudutavad nõude sisulist olemasolu, on põhjendamatud. Hageja on

esitanud kõik vaidlusalused arved koos saatelehtedega, mis tõendavad kaupade müüki,

kättesaamist ning seeläbi nõude teket. Kostja võimalikud vastuväited kauba koguse ja kvaliteedi

osas on põhjendamatud, kuna kauba saaja on vastavalt müügilepingule minetanud oma õiguse

kauba suhtes vastuväiteid esitada.

17. 24.01.2024 seisukohas leidis hageja, et kostja on jätkuvalt esitanud üldisi põhistamata

vastuväiteid. Hageja on esitanud Optimera Estonia AS ja OÜ Seriakol vahel sõlmitud lepingu,

millest nähtuvad kokkuleppe tingimused ning mille on mõlema poole seaduslik esindaja

digiallkirjastanud. Seega ei saa olla mistahes mõistlikku vaidlust selles, et leping konkreetsetel

tingimustel on sõlmitud, mistõttu on ainetud kostja vastuväited, justkui oleks lepingu sõlmimine

ning selle tingimused tõendamata.

18. Kostja ei ole aegumise vastuväiteid kohtu nõutud detailsusega täpsustanud, vaid on üksnes

korranud oma varasemaid seisukohti. Kostja on endiselt seisukohal, et kuna müügilepingus on

kirjas, et see kehtib kuni 31.12.2019, sai ka käendusleping kehtida üksnes kuni 31.12.2019,

mistõttu on kõik nõuded hagi esitamise hetkeks ehk 10.08.2023 aegunud.

19. Hageja hinnangul on kostja arusaam ekslik. Müügilepingut on korduvalt pikendatud ning see

kehtis vähemalt kuni 31.12.2021. Seega on ebaõige kostja väide, justkui oleks müügileping

31.12.2019 lõppenud. Käenduslepingu kehtivus ei sõltu müügilepingu kehtivusest. Sellist seost

ega õiguslikku tagajärge ei näe ette asjas esitatud müügileping, käendusleping ega kehtiv õigus.

Seega isegi kui müügileping oleks lõppenud 31.12.2019, ei lõpetanud see käenduslepingut.

20. Müügilepingu lõppemine ei mõjuta müügilepingust tuleneva nõude aegumist. Nõude

aegumine algab nõude sissenõutavaks muutumisest, nõude tekkimise aluseks oleva lepingu

lõppemisest. Õiguslikult on võimalik nõude sissenõutavaks muutumine ning seeläbi

aegumistähtaja algus ka pärast nõude aluseks oleva lepingu lõppemist. Antud juhul olid nõude

tekkimise hetkel kehtivad nii müügileping kui ka käendusleping, samuti ei ole ühegi nõude

tekkimisest hagi esitamise hetkeks möödunud kolme aastat, mistõttu ei ole ükski nõue aegunud.

21. Kostja ei ole põhjendanud, miks pidi iga arve aluseks olema eraldi sõlmitud leping.

Müügileping sätestas selgelt, et tegemist oli ostu-müügilepinguga, mille alusel võõrandatakse

kaupa vastavalt tellimustele. Tegemist oli raamlepinguga, mis reguleerib kõiki selle lepingu

alusel tehtud tellimusi ja müüdud kaupu. Seega allusid kõik tellimused, sh tellimused, mille eest

on väljastatud tasunõude aluseks olevad arved, müügilepingule.

22. Müügilepingu lisad nr 1 ja 2 on sõlmitud 16.06.2017 ning 06.12.2017 ehk aastaid enne

müügilepingus märgitud lepingu lõpptähtaega, milleks oli 31.12.2019. Seega on kostja väited,

justkui oleks lepingu lisad nr 1 ja 2 sõlmitud pärast lepingu lõppemist, väärad. Müügilepingu

lisades 1 ja 2 on märgitud, et muudatus kehtib koos kostja isikliku käenduslepinguga.

Käendusleping oli sõlmitud 16.06.2017. Seega on ebaõiged kostja väited, justkui oleks

müügilepingu lisades 1 ja 2 viidatud käenduslepingule, mida tegelikkuses sõlmitud ei ole.

23. Alusetud on kostja väited, et kuna lepingusse on märgitud OÜ Seriakol registrikood veaga,

on käendusleping tühine. Hageja nõustus, et käenduslepingus on märgitud Seriakol OÜ

registrikoodiks 113496687, kuid tegelikkuses on Seriakol OÜ registrikood 11346687.

Registrikoode võrreldes nähtub, et käenduslepingusse märgitud registrikoodi on sattunud üks

üleliigne number „9“. Tõlgendusreegleid kasutades on selge, et pooled on hoolimata pisiveast

silmas pidanud Seriakol OÜ-d, mitte mõnda muud ettevõtet. Äriregistris puudub ettevõte, mille

registrikood vastaks käenduslepingus toodule ehk oleks 113496687. Seega ei viita ebaõige

registrikood ühelegi teisele ettevõttele. Käenduslepingus kasutatud registrikood on peale ühe

üleliigse numbri identne Seriakol OÜ registrikoodiga. Käenduslepingusse märgitud registrikood

on 9-kohaline ega vasta registrikoodi nõuetele.

24. Kostja oli käenduslepingu allkirjastamise hetkel Seriakol OÜ juhatuse liige ja omanik, olles

samal ajal allkirjastanud müügilepingu. Seega saab käenduslepingu sõlmimise kontekstist ning

muudest samade isikute allkirjastatud lepingutest tuletada, et poolte ühine tahe oli

käenduslepinguga käendada just Seriakol OÜ kohustusi. Hageja hinnangul puudub igasugune

kahtlus, et kostja soovis käenduslepinguga käendada just Seriakol OÜ kohustusi.

25. Kostja leidis, et vastavalt müügilepingu punktile 10.2. viimasele lausele oli lepingu

automaatseks pikenemiseks vajalik ostude sooritamine 2019. aastal ning hageja ei ole tõendanud

ostude sooritamist sellel aastal. Seriakol OÜ 2019. a jooksul teinud Optimera Estonia AS-ga

sadu tehinguid, mille kohta koostatud väljavõte sisaldub 27- leheküljelises PDF-failis. Seriakol

OÜ-le on väljavõttes viidatud kui kliendile nr K121668, milline kliendinumber on nähtav igal

arvel. Seega on tõendatud, et Seriakol OÜ on ostnud 2019. a vältel sadu kordi Optimera Estonia

AS-lt kaupu, mistõttu on väär kostja väide ostude sooritamata jätmise kohta.

26. Ebaõige on kostja väide, et ta ei ole seotud Seriakol OÜ-ga. Kostja oli Seriakol OÜ juhatuse

liige 05.03.2007 kuni 25.10.2023, tegelik kasusaaja 22.10.2018 kuni 05.12.2023 ning ainuosanik

01.03.2007 kuni 25.10.2023. Vaidlusaluste lepingute sõlmimise, kehtivuse ning nõude aluseks

olevate arvete väljastamise ajal oli kostja Seriakol OÜ ainuomanik, juhatuse liige ja tegelik

kasusaaja. Asjaolu, et kostja otsustas 2023. a detsembris võõrandada Seriakol OÜ tuntud

„firmadematjale“ ehk L. H., ei oma antud asjas tähtsust. Pigem viitab see kostja pahatahtlikule

soovile hoiduda kõrvale vastutusest ning vabaneda ettevõtte võlausaldajatest.

27. Õige ei ole kostja väide, et kui ta e-kirjas millegagi nõustus, siis üksnes OÜ Seriakol juhatuse

liikmena. Kostja vastas hageja e-kirjale, milles hageja saatis kostjale võlgnevuse tasumise nõude

käenduslepingu alusel. Ühtlasi on e-kirjale lisatud manus, milleks oli käenduslepingust tuleneva

nõude esitamine kostja kui käendaja vastu. Ühtlasi on kostja oma vastuse, milles tunnistab

võlgnevust ja palub 5-aastast maksegraafikut, allkirjastanud kui „Alexey Ermishkin“, mitte kui

Seriakol OÜ juhatuse liige.

28. Seoses kostja vastuväidetega arvetele osundas hageja, et kõik ostud on tehtud müügilepingu

alusel ning kõik arved ja saatelehed on samuti koostatud müügilepingu alusel. Lepingu p 1.2.

viitab üheselt, et ostetud kaupade nomenklatuur, kogus, hinnad ja tarnetingimused fikseeritakse

tellimuse kinnitusel ja/või arve-saatelehel. Seega on kõik asjakohased arved ja saatelehed

otseselt seotud müügilepinguga. Kostja vastuväited, et kauba üleandmine on tõendamata, on

äärmiselt üldsõnalised ning vastuolus asjas esitatud tõenditega. Hageja on esitanud kõik nõude

aluseks olevad arved ning saatelehed, millest valdav enamus on allkirjastatud kas Seriakol OÜ

juhatuse liikme ehk kostja enda või siis Seriakol OÜ volitatud isiku, J. V.i poolt.

29. Lisaks sellele, et suurema osa saatelehti on allkirjastanud kostja ise või teine volitatud isik, ei

ole kostja enne kohtumenetlust nõudele vastu vaielnud, vaid on palunud tähtaega võlgnevuse

tasumiseks. Hageja palus kostja kinnitusi käsitleda võlgnevuse tunnistamisena.

30. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile summas 5200 eurot

ilma käibemaksuta. Hagejale on osutatud õigusabi tunnitasuga 200 eurot. Lisaks palus hageja

kostjalt välja mõista viimasel istungil osalemise kulu vastavalt istungi kestvusele tunnitasuga 200

eurot. Samuti tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1260 eurot. Kogumis palus hageja

kostjalt menetluskuludena välja mõista 6 460 eurot ning viivise seadusjärgses määras.

KOSTJA VASTUVÄITED

31. Kostja vaidles hagile vastu. Esitatud kujul on hageja hagiavaldus täies ulatuses alusetu,

paljasõnaline ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud iga konkreetse ja väidetavalt tasumata arve

osas Optimera Estonia AS ja OÜ Seriakol vahel lepingu sõlmimist, iga konkreetse ja väidetavalt

tasumata arve osas Optimera Estonia AS ja OÜ Seriakol vahel väidetavalt sõlmitud lepingu

tingimusi, mistahes väidetavate Optimera Estonia AS nõuete aluseks olevaid asjaolusid ja

väidetavate nõuete sissenõutavaks muutumist, iga konkreetse ja väidetavalt tasumata Optimera

Estonia AS arve osas kauba üle andmist ja OÜ Seriakol kauba vastu võtmist. Hageja ei ole

esitanud ühtegi väidetavalt tasumata arvet, mistõttu jääb selgusetuks, mille kohta on Optimera

Estonia AS arved üldse esitanud.

32. Hagiavaldusele lisatud leping oli kehtiv kuni 31.12.2019. Kuna hagi käendusleping on

väidetavalt seotud selle lepinguga, ei saa olla vaidlust ega kahtlust selles, et käendusleping oli

kehtiv kuni 31.12.2019. Kuna hagiavaldus on kohtule esitatud 10.08.2023, ei saa olla vaidlust

ega kahtlust selles, et kõik Optimera Estonia AS väidetavad nõuded on aegunud.

33. Täies ulatuses alusetud, paljasõnalised ja tõendamata on hageja väited, et Optimera Estonia

AS ja kostja sõlmisid 16.06.2017 käenduslepingu, millega kostja kohustus vastutama kõikide

OÜ Seriakol lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Kõik ülejäänud hageja väited on

tõendamata ja tuleks jätta kohtul tähelepanuta. Kuna Optimera Estonia AS-l puuduvad kostja

vastu mistahes põhjendatud, tõendatud ja sissenõutavaks muutunud nõuded, puuduvad Optimera

Estonia AS-l kostja vastu viivisenõuded. Samuti ei nõustu kostja hageja väidetava viivisenõude

aluseks olevate asjaoludega ega väidetava viivise arvestusega.

34. 08.01.2024 seisukohtades leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud iga konkreetse ja

väidetavalt tasumata arve osas Optimera Estonia AS ja OÜ Seriakol vahel lepingu sõlmimist, iga

konkreetse ja väidetavalt tasumata arve osas Optimera Estonia AS ja OÜ Seriakol vahel

sõlmitud lepingu tingimusi, nõuete aluseks olevaid asjaolusid ja väidetavate nõuete

sissenõutavaks muutumist, iga konkreetse ja väidetavalt tasumata arve osas kauba üle andmist ja

vastuvõtmist jne.

35. Kostja ei nõustu arvega nr A21177949. Puuduvad dokumendid, mis tõendaksid kauba

ostmist (sh Optimera Estonia AS ja OÜ Seriakol vahel kokkulepete sõlmimist, tellimuste

esitamist), üle andmist jne. Arve aluseks olevad pakkumised ja müügitellimus on allkirjastamata

ega tõenda kauba ostmist või üleandmist. Kostja ei nõustu arvega nr A21178185, sest puuduvad

dokumendid, mis tõendaksid kauba ostmist ja üleandmist jne. Kostja ei nõustu arvega nr

A21178668, sest puuduvad dokumendid, mis tõendaksid kauba ostmist ja üleandmist jne.

36. Kostja viitas, et saatelehed nr ML21235664, nr ML21236411, nr 90-355000745232, nr

ML21242305, nr ML21252712 ja nr ML2125591 on allkirjastamata ega tõenda kauba ostmist

või üleandmist. Dokumentidel nr ML21233058, nr 21242305, nr 21255910 ja nr 21257196 ei ole

kostja allkiri. Kuna hageja on soovinud väita, et tegemist on kostja allkirjaga, peaks hageja seda

tõendama. Ainuüksi visuaalsel vaatlusel on selge, et allkirjad on erinevad ning tegemist ei ole

kostja allkirjaga.

37. Kostja vaidles vastu arvele nr A21195157 ja selle lisadele. Kostja ei nõustu nimetatud arvega

ega selle aluseks olevate asjaoludega ning vaidleb arvele täies ulatuses vastu. Puuduvad

dokumendid, mis tõendaksid kauba ostmist ja üleandmist jne. Pakkumised nr P21305428, nr

P21306449, nr P213077015, nr P21308774, nr P21314224, nr P21323718, nr T21241993, nr

P21324637 on allkirjastamata ega tõenda kauba ostmist või üle andmist.

38. Kostja vaidles vastu arvele nr A21195167, sest puuduvad dokumendid, mis tõendaksid kauba

ostmist. Saatelehed nr ML21275294, nr 2108209-1 ja nr ML21284187 on allkirjastamata ega

tõenda kauba ostmist või üleandmist. Dokumentidel nr 90-355000752391, nr ML21268921,

21272943 ja nr 21273551 ei ole kostja allkiri. Kuna hageja on soovinud väita, et tegemist on

kostja allkirjaga, peaks hageja seda tõendama.

39. Kostja vaidles vastu arvele nr A21196195, sest puuduvad dokumendid, mis tõendaksid kauba

ostmist ja üleandmist. Pakkeleht nr 263673 on allkirjastamata ega tõenda kauba ostmist. Kostja

vaidles vastu arvele nr A21213278, sest puuduvad dokumendid, mis tõendaksid kauba ostmist.

Arve nr 2140411399 on allkirjastamata ega tõenda kauba ostmist või üle andmist.

40. Käendusleping oli seotud müügilepinguga ja see oli kehtiv kuni 31.12.2019. Kuna

hagiavaldus on kohtule esitatud 10.08.2023, ei saa olla kahtlust selles, et kõik nõuded on

aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Vaidlust ei saa olla, et müügileping ei ole automaatselt

pikenenud, kuna automaatseks pikenemiseks oli vastavalt lepingu punktile 10.2 viimasele lausele

vajalik 2019. aastal ostude sooritamine. Hageja ei ole tõendanud, et OÜ Seriakol oleks 2019.

aastal oste sooritanud. Kostja nimetatut tõendada ei saa, kuna tegemist oleks negatiivse

tõendamise koormisega. Lisaks ei ole kostja mistahes kujul seotud OÜ-ga Seriakol.

41. Hagi lisaks nr 1 oleva lepingu väidetavad lisad on koostatud peale seda, kui leping oli juba

lõppenud. Kuna leping oli juba lõppenud, ei ole seda võimalik pikendada. Lisaks on muudatustes

1, 2 ja 3 viidatud käenduslepingule, mida tegelikkuses sõlmitud ei ole. Kostja pidas selgusetuks,

mida on käenduslepinguga käendatud. Käenduslepingus märgitud registrikoodiga ei eksisteeri

ühtegi äriühingut OÜ Seriakol. Seetõttu on käendusleping tühine ning kostja ei saa mistahes

kujul vastutada OÜ Seriakol kohustuste eest.

42. Kuna hagejal puuduvad kostja vastu tõendatud sissenõutavaks muutunud nõuded, puuduvad

ka viivisenõuded. Kostja ei nõustunud viivise arvestusega. Kostja ei võta ühtegi väidet omaks ja

omaksvõttu ei nähtu ühestki tõendist. Kui kostja on kellegagi suhelnud, on ta seda teinud

OÜ Seriakol juhatuse liikme, mitte käendajana.

43. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile summas 1 668 eurot

ilma käibemaksuta. Kostja palus välja mõista viivise menetluskuludelt. Kostjale on õigusabi

osutatud hinnaga 120 eurot tunnis.

44. Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Hageja kulud ei olnud ettenähtavad. Hageja

lepingulise esindaja näol on tegemist kvalifitseeritud õigusteenuse osutajaga, mistõttu ei saa

mistahes analüüs olla põhjendatud. Lisaks ei ole kohtul võimalik hinnata väidetava teenuse

sisulist osutamist. Kuna tegu ei ole keerulise vaidlusega, ei ole põhjendatud hageja lepingulise

esindaja tunnitasu suurus. Kostja taotles tunnitasu vähendamist. Lisaks on hageja esitanud eraldi

menetluskuluna kulusid, mis peaksid sisalduma dokumendi koostamise ajakulus (kliendiga

suhtlus, dokumentidega tutvumised). Hageja esindaja ajakulu on üle paisutatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

45. Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab

kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

46. Käesolevas asjas on kostja vaidlustanud eranditult kõik hageja esile toodud asjaolud, mistõttu

ei ole võimalik esile tuua asjaolusid, milliste üle pooled ei vaidle. Samas on kostja vastuväited

jäänud üldsõnalisteks. 11.12.2023 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 180-182) selgitas kohus kostjale

vajadust oma vastuväiteid sisuliselt põhistada.

47. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb täita hageja ees käenduslepingust tulenev

kohustus, kas Optimera Estonia AS ja OÜ Seriakol vahel oli kehtiv müügileping ning kas

OÜ-l Seriakol tekkis müügilepingust tuleneb kohustus, mille ta jättis täitmata.

48. Hageja väitis, et ta omandas Optimera Estonia AS-lt nõude, mis tulenes OÜ-ga Seriakol

24.05.2016 sõlmitud müügilepingust ja selle tagamiseks kostjaga 16.06.2017 sõlmitud

käenduslepingust. Kostja oli OÜ Seriakol omanik ja juhatuse liige. Müügileping ei olnud

lõppenud, sest pooled seda ei lõpetanud ning OÜ Seriakol tellis ka 2019. aastal kaupa.

Ajavahemikul 31.08.2021 kuni 30.11.2021 jättis OÜ Seriakol tasumata 9 arvet kogusummas

61 287,64 eurot. Kuna käenduslepingu kohaselt oli kostja vastutus piiratud 25 000 euroga, palus

hageja kostjalt välja mõista 25 000 eurot.

49. Kostja leidis, et hageja ei ole iga arve osas tõendanud lepingu sõlmimist, selle tingimusi,

kauba üleandmist ja vastuvõtmist. Müügileping kehtis kuni 31.12.2019. Kuna käendusleping oli

sellega seotud, kehtis ka käendusleping kuni 31.12.2019. Kuna hagiavaldus on kohtule esitatud

10.08.2023, on kõik nõuded aegunud. Lisaks viitas kostja mitmele saatelehele, millel ei ole

kostja allkirja.

50. Vastuseks kostja väitele avaldas hageja esindaja 31.01.2024 istungil (toimiku 2. kd, lk 1-2),

et vaidluse venimise vältimiseks ei tugine ta enam saatelehtedele ML21233058 (1. kd, lk 77,

summa 0 eurot), ML21242305 (toimiku 1. kd, lk 88, summa 1,10 eurot), ML21255910 (toimiku

1. kd, lk 95 pöördel, summas 0,08 eurot), ML21257196 (toimiku 1. kd, lk 96, summas 0,04

eurot), 90-355000752391 (toimiku 1. kd, lk 130 pöördel, summa 0 eurot), ML21268921 (toimiku

1. kd, lk 134, summa 52,18 eurot), ML21272943 (toimiku 1. kd, lk 135 pöördel, summas 0

eurot) ja ML21273551 (toimiku 1. kd, lk 137, summas 282,88 eurot). Kohus nõustub hageja

väitega, et vaatamata sellele, et hageja ei tugine tõenditena enam eelviidatud saatelehtedele, on

hageja nõue tõendatud. Hageja on tõendanud OÜ Seriakol võlgnevuse olemasolu oluliselt

suuremas summas ning igal juhul on tõendatud võlgnevus käenduslepingus märgitud

maksimumsummas 25 000 eurot.

51. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et müügileping ja seetõttu ka käendusleping lõppesid

31.12.2019 ning hageja nõuded on aegunud. VÕS § 13 lg 1 sätestab, et lepingut võib muuta või

lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul

alusel.

52. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et AS Optimera Estonia ja OÜ Seriakol, keda esindas

juhatuse liikmena kostja, sõlmisid 24.05.2016 ostu-müügilepingu nr xxxx (toimiku 1. kd, lk 8-9).

Lepingu kohaselt pidi AS Optimera Estonia müüma OÜ-le Seriakol kaupu vastavalt tellimustele.

Lepingu punkt 1.2 nägi ette, et kaupade nomenklatuur, kogus, hinnad ja tarnetingimused

kooskõlastatakse läbirääkimiste teel ja fikseeritakse tellimuse kinnitusel või arve-saatelehel.

Lepingu punkti 4.1. järgi pidi kaupade üleandmine-vastuvõtmine toimuma saatelehtede või arve-

saatelehtede alusel, millised allkirjastatakse müüja ja ostja volitatud esindajate poolt. Lepingu

punkti 4.3. järgi pidi kaupade koguse või kvaliteedi mittevastavuse korral ostja koostama akti ja

teavitama puudustest kirjalikult ühe nädala jooksul. Ostja kaotas sama punkti alusel õiguse

viidata müüdud asja puudustele, kui ta ei teatanud müüjale puudustest eelviidatud ajal.

53. Lepingu punkti 11.3 järgi pidi leping kehtima kuni 31.12.2019. Lepingu punkt 10.2 nägi ette,

et lepingu kehtivus pikeneb automaatselt järgmiseks kalendriaastaks, kui üks lepingu osapooltest

ei teata vähemalt 14 kalendripäeva enne lepingu tähtaja lõppemist kirjalikult teisele osapoolele

soovist lepingut lõpetada või muuta. Sama punkt nägi ette, et lepingut ei pikendata automaatselt

juhul, kui ostja ei ole kalendriaasta jooksul sooritanud ühtki ostu.

54. Hageja esitas müügilepingu muudatused. 16.06.2017 sõlmiti lepingu muudatus nr 1 (toimiku

1. kd, lk 153-154), millega suurendati krediidilimiiti 23 000 euroni. 20.11.2017 sõlmitud lisaga

(toimiku 1. kd, lk 155-156) muudeti krediidilimiiti. 01.02.2018 muudatusega nähti müüjale ette

õigus krediiditingimustel müüki peatada või piirata (toimiku 1. kd, lk 157-158). 04.07.2018

muudatusega suurendati krediidilimiiti 30 000 euroni (toimiku 1. kd, lk 159-160). 08.01.2019

muudatusega muudeti lepingu tingimusi (toimiku 1. kd, lk 161-162). 09.10.2019 muudatusega

suurendati krediidilimiiti 50 000 euroni (toimiku 1. kd, lk 163-164). 26.11.2019 suurendati

krediidilimiiti 85 000 euroni (toimiku 1. kd, lk 165-166). 14.01.2020 muudatusega muudeti taas

lepingu tingimusi (toimiku 1. kd, lk 167-168) ning sama tehti 07.01.2020 muudatusega (toimiku

1. kd, lk 169-170) ja 28.04.2021 muudatusega (toimiku 1. kd, lk 171-172). Kõik muudatused on

allkirjastanud kostja. Kõigis lepingute muudatustes oli kirjas, et muudatused kehtivad koos

kostja isikliku käendusega. 23.03.2020 allkirjastas kostja OÜ Seriakol volitatud isikute nimekirja

(toimiku 1. kd, lk 178-179) ning nimekirja järgi oli õigus kaupa vastu võtta temal endal ja J. V.il.

55. Hageja esitas väljavõtte oma raamatupidamise andmetest (toimiku 1. kd, lk 199-212), millest

nähtub, et OÜ Seriakol ostis Optimera Estonia AS-lt kaupu ka 2019. aastal, läbivalt kogu aasta

jooksul. Eeltoodud tõenditest kogumis nähtub, et müügileping ei lõppenud 31.12.2019, sest

OÜ Seriakol jätkas kaupade tellimist ning pooled sõlmisid müügilepingu muudatusi nii 2019.

aastal kui ka 2020. aastal. 2020. aastal on kostja OÜ Seriakol juhatuse liikmena allkirjastanud

nende isikute nimekirja, kellel on õigus kaupa vastu võtta. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud,

et OÜ Seriakol või Optimera Estonia AS oleksid enne hagiavalduses toodud nõude aluseks

olevate arvete esitamist teatanud teine-teisele lepingu lõpetamisest. Kostja väited müügilepingu

lõppemisest 31.12.2019 on paljasõnalised.

56. Kuna müügileping ei lõppenud 31.12.2019 ning vaidlusalused arved, millised OÜ Seriakol

jättis tasumata, esitati 2021. aastal, on alusetud kostja väited nõude aegumise kohta. TsÜS § 146

lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 näeb ette, et

aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude

aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks

alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Seega

ei ole nõude aegumine seotud lepingu väidetava lõppemise kuupäevaga, vaid sellega, millal nõue

muutus sissenõutavaks. Kuna müügilepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavateks

2021. aastal ning hagiavaldus esitati 10.08.2023, ei ole ükski hageja nõue aegunud.

57. Optimera Estonia AS ja kostja sõlmisid 16.07.2017 käenduslepingu (toimiku 1. kd, lk 11-12),

mille alusel kohustus kostja käendajana vastutama Optimera Estonia AS kui müüja ees

müügilepingust tulenevate ostja kohustuste täitmise eest. Lepingu punkti 1.2. järgi vastutas

käendaja solidaarselt müüja ees koos ostjaga. Kostja kui käendaja vastutuse maksimumsummaks

lepingu järgi oli 25 000 eurot. Käendusleping kehtis selle punkti 5.1. järgi kuni kõigi lepingus

sätestatud kohustuste täitmiseni. Eeltoodust lähtudes on ebaõige kostja väide, et käendusleping

lõppes koos müügilepinguga. Käendusleping kehtis kuni lepingus toodud kohustuste täitmiseni.

58. VÕS § 142 lg 1 näeb ette, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 2

järgi on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises

maksimumsummas. Antud juhul oli kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises

maksimumsummas. VÕS § 145 lg 1 näeb ette, et kohustuse rikkumise korral vastutavad

põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et

käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

Antud juhul vastutas kostja põhivõlgnikuga koos solidaarselt.

59. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et kuna käenduslepingus oli OÜ Seriakol registrikoodile

lisatud ekslikult veel üks number, on käendusleping tühine. Paljasõnaline on ka kostja väide, et

tal puudub OÜ-ga Seriakol igasugune suhe. VÕS § 29 lg 2 sätestab, et lepingu tõlgendamisel ei

või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu

või soovist varjata oma tegelikku tahet. Käenduslepingus oli OÜ Seriakol registrikood märgitud

ekslikult ehk tegelikule registrikoodile oli lisatud üks number. Sellest ei ole kohtu hinnangul

võimalik järeldada, et pooltel puudus ühine tahe käenduslepingu sõlmimiseks.

60. OÜ Seriakol äriregistri väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 10 ja lk 189-192) nähtub, et ettevõtte

registrikoodiks on 11346687, mitte käenduslepingus märgitud 113496687. Kostja oli ettevõtte

juhatuse liige alates 05.03.2007 kuni 25.10.2023 ning tegelik kasusaaja kuni 05.12.2023. Seega

oli kostja käenduslepingu sõlmimise ning hagi aluseks oleva nõude tekkimise ja sissenõutavaks

muutumise ajal OÜ-ga Seriakol otseselt seotud. OÜ Seriakol esindajana sõlmis kostja Optimera

Estonia AS-ga müügilepingu ning sama ettevõttega käenduslepingu. Asjas esitatud tõenditest ei

saa teha teistsugust järeldust, kui et käenduslepingu sõlmimine oli kostja ja Optimera Estonia AS

ühiseks tahteks. Sõltumata eksimusega märgitud registrikoodist ei olnud pooltel lepingu

sõlmimisel kahtlust, kelle kohustust kostja tagas. Lisaks registrikoodile olid käenduslepingus

märgitud põhivõlgniku nimi ja asukoht, samuti tagatava kohustuse aluseks oleva ostu-

müügilepingu andmed. OÜ Seriakol õige registrikood pidi kostjale kui ettevõtte juhatuse

liikmele ja osanikule olema teada. Tegu oli lihtsa eksimusega, mis ei mõjutanud lepingu sisu.

Eeltoodu tõttu ei nõustu kohus, et käendusleping on tühine.

61. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja

vastu. VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu

võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti

kohaselt. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kui ostja on talle müüdava kaupa vastu võtnud ja

kinnitanud saatelehel kauba kättesaamist, tuleb eeldada kohustuse täitmist. Kostjal, kes eitas

kauba üleandmist, oleks tulnud tõendada vastupidist.

62. Kohus leiab, et asjas esitatud tõenditega on tõendatud, et OÜ Seriakol sai talle müüdud kauba

kätte ega esitanud müügilepingus toodud tähtajal kauba koguste või kvaliteedi suhtes ühtegi

vastuväidet. Kuna põhivõlgnik sai kauba kätte ega esitanud tähtaegselt vastuväiteid, on hageja

nõue sissenõutavaks muutunud ja tõendatud. Kuna poolte vahel kehtis kirjalik müügileping, on

alusetu kostja väide, et hageja ei ole müügilepingu tingimusi tõendanud.

63. Hageja esitas kohtule kõik nõude aluseks olevad arved koos arvete koostamise aluseks olnud

dokumentidega. Hageja kokkuvõttest (toimiku 1. kd, lk 46) nähtub, et arvete alusel jäi

põhinõudena tasumata kogumis 52 726,84 eurot. Juba ainuüksi tasumata põhinõue ületab kostja

vastu käenduslepingu alusel esitatud nõuet, mistõttu on asjakohatud kostja põhistamata väited, et

ta ei nõustu viivise arvestusega.

64. Arve nr A21177949 oli esitatud summas 5 292,12 eurot (toimiku 1. kd, lk 47-48) ning arve

aluseks olid mitmed saatelehed, millised olid allkirjastanud kas kostja või OÜ Seriakol volitatud

esindaja J. V.. Hageja esitas antud arve aluseks olnud pakkumised ja saatelehed (toimiku 1. kd,

lk 48 pöördel – 65). Pakkumised ja tellimused ei ole allkirjastatud, kuid kõik saatelehed on

allkirjastatud septembris 2021. Pakkumiste ja tellimuste allkirjastamist ei näinud erinevalt kostja

väidetest kehtiv leping ette ning selline allkirjastamise kohustus ei tulene ka seadusest.

65. Arve nr A21178185 oli esitatud summas 757,78 eurot (toimiku 1. kd, lk 66-67) ning arve

aluseks olid taas kostja või J. V.i septembris 2021 allkirjastatud saatelehed (toimiku 1. kd, lk 68-

72). Arve nr A21178668 oli esitatud summas 20 752,98 eurot (toimiku 1. kd, lk 73-76) ning selle

aluseks olid taas kostja või J. V.i septembris 2021 allkirjastatud saatelehed. Hageja esitas

saatelehed (toimiku 1. kd, lk 77-101). Kaks saatelehte on allkirjastamata (toimiku 1. kd, lk 78

pöördel, lk 79), kuid nende summaks on märgitud 0 eurot.

66. Arve nr A21195157 oli esitatud summas 3369,62 eurot (toimiku 1. kd, lk 102-103) ning arve

aluseks olid kostja ja J. V.i oktoobris 2021 allkirjastatud saatelehed. Hageja esitas saatelehed

(koos pakkumistega toimiku 1. kd, lk 103 pöördel - 116). Arve nr A21195167 oli esitatud

summas 1 213,54 eurot (toimiku 1. kd, lk 117-118). Arve on esitatud kostja ja J. V.i oktoobris

2021 allkirjastatud saatelehtede alusel. Hageja esitas arve aluseks olnud saatelehed (toimiku 1.

kd, lk 118 pöördel – 125).

67. Arve nr A211195202 oli esitatud summas 18 118,21 eurot (toimiku 1. kd, lk 126-128). Arve

oli esitatud kostja ja J. V.i 2021. a oktoobris allkirjastatud saatelehtede alusel. Hageja esitas

kohtule saatelehed (toimiku 1. kd, lk 129-149). Saatelehtedel, millistel on summa suurus

märgitud 0 eurot, allkirju ei ole (toimiku 1. kd, lk 129, lk 138, lk 145 pöördel). Arve nr

A21196195 oli esitatud summas 272,12 eurot (toimiku 1. kd, lk 150). Arve aluseks oli kostja

allkirjastatud saateleht ja J. V.i allkirjastatud pakkeleht (toimiku 1. kd, lk 150 pöördel – 151).

Arve nr A21213278 oli esitatud summas 5792,96 eurot (toimiku 1. kd, lk 152). Arve aluseks

olevat saatelehte ei ole hageja esitanud, vaid hageja on esitanud AS Framm arve Optimera

Estonia AS-le (toimiku 1. kd, lk 152 pöördel).

68. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et vaieldamatult on OÜ Seriakol vastu

võtnud ja kinnitanud vastuvõtmist kaupadele maksumuses, mis ületab 25 000 eurot. Hageja on

tõendanud, et tal on põhjendatud nõue hagiavalduses toodud ulatuses.

69. Optimera Estonia AS saatis Seriakol OÜ-le 06.07.2022 teatise tasumata arvete kohta kokku

summas 61 287,64 eurot (toimiku 1. kd, lk 13). Samal päeval teatas Optimera Estona AS OÜ-le

Seriakol, et on lepingust tuleneva põhinõude koos viivisenõudega loovutanud hagejale (koos

lisadega toimiku 1. kd, lk 14-15). Seega on nõude loovutamisest nõuetekohaselt teavitatud.

70. 22.07.2022 saatis hageja kostjale kui käendajale e-kirja teel nõude käenduslepingust tuleneva

kohustuse täitmiseks (toimiku 1. kd, lk 16). Kostja vastas sellele 27.07.2022 (toimiku 1. kd, lk

17), et tal pole kahjuks võimalik koheselt summat tasuda ning soovis teha maksegraafikut.

Hageja esitas ka OÜ-le Seriakol võlgnevuse tasumise meeldetuletuseks saadetud e-kirjad koos

neile saadetud vastustega (toimiku 1. kd, lk 173-177). Kostja avaldas erinevaid põhjuseid,

milliste tulemusena ta kohe võlgnevuse tasuda saab, kuid ei eitanud kordagi võlgnevuse

olemasolu. Kostja ei väitnud ei käendajana ega OÜ Seriakol esindajana kordagi ei

müügilepingus toodud tähtaja jooksul ega hiljem, et ostja ei ole kaupu kätte saanud. Kuna hageja

nõue on tõendatud, tuleb kostjalt hageja kasuks käenduslepingu alusel välja mõista 25 000 eurot.

71. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1

sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

72. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile summas 5200 eurot

ilma käibemaksuta. Hagejale on osutatud õigusabi tunnitasuga 200 eurot. Lisaks palus hageja

kostjalt välja mõista viimasel istungil osalemise kulu vastavalt istungi kestvusele tunnitasuga 200

eurot. Samuti tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1260 eurot. Kogumis palus hageja

kostjalt menetluskuludena välja mõista 6 460 eurot ning viivise seadusjärgses määras.

73. Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja leidis, et talle ei olnud kulud ettenähtavad. Hageja

lepingulise esindaja näol on tegemist kvalifitseeritud õigusteenuse osutajaga, mistõttu ei saa

mistahes analüüs olla põhjendatud. Lisaks ei ole kohtul võimalik hinnata väidetava teenuse

sisulist osutamist. Kuna tegu ei ole keerulise vaidlusega, ei ole põhjendatud hageja lepingulise

esindaja tunnitasu suurus. Lisaks on hageja esitanud eraldi menetluskuluna kulusid, mis peaksid

sisalduma dokumendi koostamise ajakulus (kliendiga suhtlus, dokumentidega tutvumised).

Hageja esindaja ajakulu on üle paisutatud.

74. Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja esindaja tunnitasu ei ole ebamõistlikult kõrge

ning on kooskõlas vaidluse sisu ja keerukusega. Hageja esindajale ei saa ette heita, et

menetluskulude taotluses on detailselt eristatud mitmeid menetlusdokumentide koostamisega

seotud toiminguid. Hageja esindaja ajakulu on suurenenud seoses kostja üldsõnaliste ja

põhistamata vastuväidetega, milliste tõttu tuli esindajal analüüsida ja kohtule esitada kõik

vaidlusalused arved koos saatelehtedega. Kuna kostja osales kohtumenetluses, kuid esitas üksnes

paljasõnalisi vastuväiteid, pidi kostjale olema ettenähtav, et hagejal tekivad menetluskulud.

Kohus üksnes leiab, et istungiteks valmistumise ajakulu ei saanud ületada kummagi istungi

puhul 1 tundi, sest istungil ei esitatud uusi sisulisi taotlusi ega tõendeid. Seetõttu vähendab kohus

hageja esindaja ajakulu kokk 2,25 tunni võrra, millele aga lisandub 0,5 tunni ulatuses viimasel

istungil osalemise ajakulu.

75. Kogumis on hageja lepingulise esindaja kulu õigusabile põhjendatud 24,25 tunni ja 4850

euro ulatuses. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 1260 eurot. Kogumis on seega

hageja põhjendatud menetluskulud 4850 eurot + 1260 eurot = 6110 eurot. Kostjalt tuleb hageja

kasuks menetluskuludena välja mõista 6110 eurot.

76. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt

6110 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2025 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

20.02.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muudeti osaliselt otsuse põhjendusi.