2-22-18866/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-18866

Kohtuasi

Harku valla avaldus Xle eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31. augusti 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Harku valla määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu

(registrikood 75014132)), lepinguline esindaja EL

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina

Mare Hiob

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tõendina asja materjalide juurde Harku valla määruskaebusele lisatud

Harku sotsiaalkeskuse vanemtegevusjuhendaja KK iseloomustus X kohta.

2. Tühistada Harju Maakohtu 31. augusti 2023. a määrus osas, millega kohus jättis

avalduse rahuldamata, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada

avaldus osaliselt ning seada X üle eeskoste määruse tervikresolutsioonis täpsustatud

ulatuses ja määrata eestkostjaks Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu).

3. Jätta Harju Maakohtu 31. augusti 2023. a määrus menetluskulude jaotuse osas

muutmata.

4. Rahuldada Harku valla määruskaebus osaliselt.

5. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud Xle riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis

jätta riigi kanda.

6. Sõnastada kohtumääruse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

6.1. Rahuldada Harku valla avaldus Xle eestkostja määramiseks osaliselt.

6.2. Seada X üle eestkoste ja määrata tema eestkostjaks Harku vald (Harku

Vallavalitsuse kaudu).

6.3. Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) on X eestkostjana tema seaduslik

esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste

ning huvide kaitsmine oma määruse punktis 6.4 märgitud ülesannete piires.

2-22-18866

6.4. Harku valla (Harku Vallavalitsuse kaudu) ülesanded X eestkostjana on:

a) esindada X kõigi rahaliste tehingute, v.a pisitehingud vastavalt määruse

punktile 6.5, tegemisel ning tagada X rahaliste vahendite otstarbekas

kasutamine ja nende arvelt tema kohustuste täitmine, sh võlgade tasumine;

b) otsustada ja korraldada X füüsilise ja vaimse tervisega seotud küsimusi,

mh tagada talle vajalik ravi, rehabilitatsioon ja ravimid;

c) otsustada ja korraldada X elukorraldusega seotud küsimusi ning tagada

talle inimväärsed elutingimused, sh eluase, igapäevane toit, riided ja

esmatarbevahendid;

d) korraldada X toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja -

toetuste saamine ning esindada teda selleks vajalikul asjaajamisel

ametiasutustes.

6.5. Xl on õigus eestkostja nõusolekuta teha rahalisi pisitehinguid nädalas 15 euro

ulatuses.

6.6. X on teovõimeline valimisõiguse tähenduses, samuti perekonna loomisega

seotud küsimuste otsustamise ja perekonnaõiguslike tehingute sõlmimise osas.

6.7. Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi X varast ega tohi kasutada

eestkostetava vara oma huvides. Eestkostja peab esitama kohtule eestkostetava

vara nimekirja hiljemalt 1. aprilliks 2024.

6.8. Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara

valitsemise ja oma muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga

aasta 20. veebruariks. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning

aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Esimene aruanne

tuleb esitada 20. veebruariks 2025.

6.9. Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis

võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.

6.10. Kohus otsustab X üle seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 20.

veebruaril 2026.

6.11. Toimetada käesolev määrus kätte menetlusosalistele.

6.12. Määrus eestkoste seadmise ja eestkostja määramise kohta kehtib ja kuulub

täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale.

6.13. Jätta Xle riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud ning

maakohtus määratud ekspertiisi kulud riigi kanda ning muud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-22-18866

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) (avaldaja) esitas 16. detsembril 2022 Harju

Maakohtule avalduse Xle (puudutatud isik) eestkostja määramiseks. Avaldaja palus seada

puudutatud isiku üle eestkoste kuni viieks aastaks tema varaliste ja isiklike õiguste kaitseks

ning määrata eestkostjaks Harku Vallavalitsus.

1.1. Avalduse kohaselt on puudutatud isikule määratud sotsiaalkindlustusameti otsustega

keskmine puue tähtajaga kuni 7. mai 2026 ja kogukonnas elamise teenus tähtajaga kuni 16.

august 2027. Tal on tuvastatud puuduv töövõime.

1.2. Puudutatud isik ei oska planeerida oma kulutusi, ta ei tunne raha väärtust. Tal on tekkinud

võlad. Pensionipäeval kulutab ta raha kohe ära suitsu ja alkoholi peale, mõtlemata, kuidas ta

saab tasuda sotsiaalkeskuse omaosaluse eest või sidekulusid. Tal on võlgu ka eraisikute ees, kes

on käinud teda sotsiaalkeskuses ähvardamas.

1.3. Puudutatud isik ei tule oma tervislikust seisundist tulenevalt toime igapäevaste

toimingutega, ei saa aru oma tegude tähendusest ega ole võimeline neid juhtima selliselt, et

tema huvid oleksid kaitstud. Tal puudub haigusteadlikkus ja ta ei ole iseseisvalt võimeline

ravimeid ostma. Tal on tugev alkoholisõltuvus ning alkoholijoobes ei vastuta ta oma tegude

eest, mistõttu ta on ohtlik iseendale ja teistele.

1.4. Puudutatud isik vajab eestkostet, et oleks tagatud rahaliste vahendite sihtotstarbeline

kasutamine, mis tagaks talle elukoha, ravimid ja muu esmavajaliku. Teadaolevalt puuduvad

puudutatud isikul lähisugulased.

2. Maakohus võttis avalduse 20. detsembril 2022 menetlusse ning määras puudutatud isikule

riigi õigusabi korras esindaja ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi.

3. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 7.1-3/16 kohaselt oli puudutatud isik uurimise ajal

selgel teadvusel, küsimustele vastas sisukohaselt ja lühidalt, mälu oli elusündmuste

meenutamisel ebatäpne. Puudutatud isik avaldas, et tuleb oma eluga ise toime, ta saab pensioni

ja võlgu pole, mistõttu puudub vajadus eestkostja määramiseks. Puudutatud isik tunnistas

alkoholiprobleeme, aga väitis, et enam ei ole tarvitanud. Ta elab Harku sotsiaalkeskuses umbes

pool aastat, enne seda elas telgis. Psühhiaatri hinnangul on puudutatud isiku psüühilises

seisundis esiplaanil kognitiivsete võimete puue: analüüsi- ja sünteesivõime nõrk,

kooliteadmised vähesed (on lõpetanud 5. klassi), huvide ring kitsas, mõtlemine primitiivne,

enesekriitika puudulik. Mälu on häiritud nii elusündmuste meenutamisel kui ka omandamisel.

Ilmneb alkoholisõltuvus, mille suhtes kriitika puudub.

Kohtupsühhiaatri arvamuse kohaselt vajab uuritav eestkostet kuni viieks aastaks. Puudutatud

isikul esineb kerge vaimne alaareng käitumishäiretega (F70.1) ja alkoholisõltuvus (F10.2).

Puudutatud isik ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Ta

ei ole suuteline oma elu iseseisvalt korraldama. Ta ei suuda teha tehinguid, v.a pisitehinguid.

Ta vajab juhendamist ja suunamist oma elu korraldamisel ning abi ametiasutustega suhtlemisel.

Ta ei oska korraldada enda ravi- ja sotsiaalteenuseid. Alkoholisõltuvuse tõttu vajab ta

täiendavat suunamist ja järelevalvet. Ta ei suuda adekvaatselt hinnata oma võimalusi

iseseisvaks toimetulekuks. Ta on suuteline teostama valimisõigust. Puudutatud isiku haiguslik

seisund on püsiva iseloomuga ning ei ole alust prognoosida paranemist.

2-22-18866

4. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust.

Esindaja vestles puudutatud isikuga 13. jaanuaril 2023 Harku sotsiaalkeskuses. Puudutatud isik

kinnitas, et ei vaja eestkostet ning ilmade soojenemisel läheb ta keskusest ära telgiga metsa. Ta

elas kogu suve metsas telgis, süüa andsid Statoili bensujaama naised. Metsas elamist selgitas

puudutatud isik sellega, et tema elukaaslane suri ja viimase tütar käskil tal lahkuda ning müüs

korteri maha. Augustis läks ta sotsiaaltöötaja jutule, et saada korter, aga ta paigutati

sotsiaalkeskusesse, mis puudutatud isikule ei sobi. Küsimusele, kui palju ta keskusele toa ja

toidu, pesupesemise jt teenuste eest maksab, vastas, et mitte midagi. Raha on vähe ning see

kulub sigarettidele ja energiajookidele. Puudutatud isik peab saama 10 purki energiajooki

päevas, siis tuju tõuseb ja on lõbus. Varem tarvitas ta heroiini, aga enam mitte. Kõik arvavad,

et ta on purjus, aga tegelikult on „kõrgel“. Vahel ostab viina, viin on tema hobi. Oma kuu

sissetuleku ja raha planeerimise kohta avaldas ta, et saab „invaliidsust“ u 400 eurot kuus. Kui

raha tuleb arvele, saab sõpradega kokku ja „tarvitab“ („buhaju“). Kui raha otsa saab, viib oma

telefoni ja muud kraami Keilasse pandimajja, aga asjad tuleb raha eest pandimajast välja

lunastada. Küsimusele, kuidas ta oma tulevikku näeb, vastas, et ei huvita, tal on ükskõik, mis

tuleb. Enda kohta rääkis puudutatud isik, et on 50-aastane, lapseeast invaliid ja 100%

töövõimetu. Ta peab võtma ravimeid, aga alati ei tarvita. Haridust on 5 klassi, lehti-raamatuid

ei loe. On töötanud ehitustel, laadijana, turvatöötajana. Kuskil peaks olema täisealine poeg, kes

vist istub jälle vangis („poeg on minusse“). Lähedasi, kellega suhtleks, ei ole. Eesti presidendi

nime, mõjuisikuid ega erakondi ei tea. Eesti elust ei tea puudutatud isik midagi, see ka ei huvita

teda. Valimas ta ei käi.

Sotsiaalkeskuse juhataja rääkis, et puudutatud isikule on määratud vaimupuue, ta on

distsiplineerimatu, kangekaelne, läheb ja tuleb millal tahab (sageli alko- või muus joobes), raha

kasutada ja planeerida ei oska, sest ei orienteeru õigesti raha väärtuses. Ta ei orienteeru oma

kohustustes ja võlgades, mis on üle pea kasvanud. Ülalpidamise eest ei maksa ja raviskeemi ei

järgi. Kui saab arvele pensioni ja puudetoetuse, siis ostab alkoholi, sigarette ja suures koguses

energiajooke. Tekivad uued võlad „sõprade“ ja pandimaja ees, kusjuures „sõbrad“ käivad aeg-

ajalt keskuses puudutatud isikult võlgu sisse nõudmas.

Avalduse, lisatud tõendite ja vestluste põhjal toetas esindaja avaldust. Vaimupuudest tingitud

konstentratsioonivõime alanemise ja normaalsete sotsiaalsete pidurite kadumise tõttu võib isik

võtta vastu ebaadekvaatseid otsuseid, mis mõjutavad tema igapäevaelu olulisel määral (võlad,

elukoht). Vaimse seisundi tõttu ei ole ta võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid

juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid ega tegema tehinguid.

Pisitehingute tegemise õiguse tema igapäevasteks vajadusteks võib puudutatud isikule jätta.

Puudutatud isiku osalemine ühiskonnaelus on piiratud, ta on haigusest tulenevalt võimeline

tegema ennast ja oma toimetulekut kahjustavaid otsuseid, valmisolek elu iseseisvalt korraldada

on puudulik, ta ei mõista oma käitumisest tulenevaid tegusid ja nende tagajärgi, st ei mõista

põhjus-tagajärg seoseid, ei oska sõlmida lepinguid, ei tule toime ametiasutustes asjaajamistega

ega oma ravi korraldamisega. Puudutatud isik on piiratud teovõimega isik tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 tähenduses ja vajab oma elu korraldamiseks eestkostjat.

Volituste abil ei ole võimalik tema õigusi ja huve kaitsta. Eestkoste raames peab olema tagatud

tema ravivajaduse ja rehabilitatsiooni tagamine ja vajadusel ravile paigutamine, ravimite

väljaostmine ja tarvitamine, igapäevane toimetulek, majapidamise- ja toidukulude

kontrollimine, sotsiaalne turvalisus ja lepingute sõlmimise välistamine, kõikide asjade ajamine

ametiasutustes ja tehingute (v.a pisitehingud eestkostja heaks kiidetud summas igapäevasteks

vajadusteks) korraldamine. Esindaja toetas avaldaja määramist puudutatud isiku eestkostjaks

tähtajaga viis aastat, sest eestkostjaks sobivat füüsilist isikut ei ole teada.

2-22-18866

5. Maakohus kuulas 14. juunil 2023 ära puudutatud isiku, avaldaja esindaja ja Harku

sotsiaalkeskuse juhataja.

5.1. Ärakuulamisprotokolli kohaselt avaldas avaldaja esindaja, et märtsis 2022 tuli teade, et

puudutatud isik elab telgis. Ta tuli sotsiaalkeskusesse elama ja hakkasid selguma tema võlad

isikutele. Puudutatud isik ei saa aru raha kasutamisest, ta laenab ja tänaseks on võlad kasvanud.

Ta ei suuda otsustada oma tervisega seonduvat ja tal on ka alkoholiprobleem. Pisitehingud

võiksid olla ehk 10 eurot nädalas. Ta saab pensioni 400–500 eurot, raha laekudes kulutab selle

ruttu. Avaldajale teadaolevalt puudutatud isikul lähedasi ei ole. Tema varasem elukoht oli telk.

5.2. Harku sotsiaalkeskuse juhataja lisas, et puudutatud isik on võtnud metsikult võlgu. Nende

juurde jõudes oli ta võtnud nt järelmaksuga televiisori, lisaks ka laenud eraisikutelt, kes käisid

sotsiaalkeskuse ukse taga ähvardamas. Puudutatud isik viib pidevalt asju pandimajja – nt

telefoni, viimati oma ID-kaardi. Ta on seal püsiklient. Oma pensioni ja puudetoetuse joob ta

maha kahe päevaga. Sotsiaalkeskusele on ta võlgu üle 2000 euro. Ta elab teiste kulul.

5.3. Puudutatud isik avaldas, et ta ei vaidle kuuldule vastu, nii see on. Puudutatud isik tarvitab

alkoholi, ostab ploki kaupa sigarette, suitsetab 10 pakki kuus. Pärast istungit läheb ta metsa, ta

ootaski, millal istung toimub. Kui lahkub metsa, siis enam tagasi ei tule ja enam teda ei nähta.

Teistel keelati temaga suhtlemine, sest ta on alkohoolik, elab metsas ja temalt saab mingi

nakkuse. Puudutatud isik töötas raudteel, siis valvurina Maximas, viimati Laagri kaubamaja

koristajana. Ta eile helistas ja dokument lubati tagastada.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 31. augusti 2023. a määrusega avalduse rahuldamata, riigi õigusabi

kulud ja ekspertiisikulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

6.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole puudutatud isiku puhul täidetud

perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-s 1 sätestatud eestkoste seadmise eeldused. Kohus leidis, et

puudutatud isikut ei saa tunnistada piiratud teovõimega isikuks, kelle huve ei ole võimalik

kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja kelle üle tuleks

seetõttu seada eestkoste. Kohus viitas PKS § 203 lg 2 teisele lausele ja märkis, et kohtu arvates

on puudutatud isik suuteline oma huve selles osas, millega ta ise hästi toime ei tule, kaitsma

vajadusel volituste andmisega ja muude abiliste vahendusel.

6.2. Ärakuulamisel oli puudutatud isik kontaktne, jälgis vestlust, vastas avalduse asjaolusid

puudutavatele küsimustele. Vastused olid asjakohased ja puudutatud isik orienteerus oma

elukäigus. Puudutatud isik oli õigesti orienteeritud ajas ning mingeid meelepetteid või

luulumõtteid ei avaldanud. Ainuüksi asjaolu, et puudutatud isik tarvitab alkoholi ja käitub

kohati teistele arusaamatult ning teeb oma elukorraldust puudutavaid otsuseid, mis võivad olla

teda ennast kahjustavad, ei saa olla aluseks talle eestkoste seadmiseks. Eksperdiarvamuse

kõrval on oluline vahetu kogemus ja veendumus, mis on kohtul kujunenud vahetul kohtumisel

ja menetlusdokumentide põhjal. Menetluses esitatud teave süvendab kohtu veendumust, et

puudutatud isiku elukorraldust puudutavad otsused, isegi kui need on vastuolulised, on

teadlikud. Kohus leidis, et puudutatud isik saab kõigest aru ja kohtul ei tekkinud kahtlust tema

adekvaatsuses.

6.3. Samuti ei puudu puudutatud isikul oskus oma elu korraldamiseks vähemalt abiliste kaudu.

Ainult isiku soovimatus tasuda oma eluasemekulude eest ja sellest tulenevalt soov olla ilma

kindla elukohata ning veeta aega tänaval, samuti võimalikud käitumishäired, ei anna alust tema

2-22-18866

teovõimet piirata. Isikut tõendava dokumendi taotlemisel ja sellega seonduval asjaajamisel on

võimalik puudutatud isikut abistada ilma eestkostjat määramata. Avalduse kohaselt on

puudutatud isik määratud kogukonnas elamise teenusele kuni 16. augustini 2027 ning

menetluses esitatud teabest nähtuvalt ta kasutab seda teenust. Eestkoste seadmisega ei saa

tagada seda, et inimene elaks või viibiks teatud kohas, isegi kui seal viibimine või elamine on

tema huvides. Samuti ei saa eestkoste seadmisega tagada seda, et inimene võtaks temale

vajalikke ravimeid.

Määruskaebus

7. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja seada

puudutatud isiku varaliste ja isiklike õiguste kaitseks kuni viieks aastaks eestkoste, v.a

pisitehingud kuni 50 eurot kuus ja valimisõigus. Avaldaja palub määrata eestkostjaks ennast.

7.1. Määruskaebuse kohaselt eksis maakohus PKS § 203 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel ning määruse

aluseks olevate asjaolude tuvastamisel. Samuti ei järginud maakohus täielikult isiku

ärakuulamist reguleerivaid menetlusnorme. Määruskaebuse esitamise ajaks on ilmnenud ka

uusi asjaolusid, mis toetavad teistsuguse lahendi tegemist.

7.2. Maakohus ei toonud välja, kes on need võimalikud abilised ja perekonnaliikmed, kellele

puudutatud isik saaks oma elukorralduses tugineda, kelle seisukohta ta aktsepteerib ja kellele

annab volituse mõistlikku elukorraldust toetavalt tegutseda, sh rahaliste vahendite käsutamise

osas. Puudutatud isikul puuduvad teda toetavad lähisugulased. Puuduvad ka abilised, kellel

võiks olla sõnaõigust tema elu korraldamisel. Kohtumääruses märgitu ei veena, et puudutatud

isik võiks teha püsivalt koostööd ja anda kellelegi teatud toiminguteks volituse, saades aru

volituse tähendusest ja tagajärgedest. Puudutatud isiku sõpradest ei ole tema elu korraldamisel

abi. Tema abilistena ei saa käsitada ka juhuslikke kontakte nagu suvel süüa andnud

bensiinijaama töötajad.

7.3. Kohus on omistanud ebapiisavat kaalu avalduses märgitule, et puudutatud isik ei tule oma

tervislikust seisundist tulenevalt toime igapäevaste toimingutega, ei saa aru oma tegude

tähendusest ega ole võimeline oma tegusid juhtima sellisel määral, et tema huvid oleksid

kaitstud. Tal puudub haigusteadlikkus ja ta ei ole võimeline iseseisvalt ravimeid ostma.

Avaldaja seisukohale sarnast seisukohta on avaldanud ka ekspert.

7.4. Kohus on asetanud liiga suurt kaalu 14. juuni 2023. a ärakuulamisel puudutatud isiku

öeldule. Ärakuulamise protokollist ei nähtu, et kohtunik oleks puudutatud isikuga pidevalt

vestelnud. Protokollist ei nähtu ka määruses viidatud küsimuste ringi. Avaldaja esindaja

mäletab, et kohtunik küsis ärakuulamise käigus aegajalt puudutatud isikult üksikuid küsimusi.

Protokollist nähtuv ei toeta kohtul tekkinud veendumust, et puudutatud isik ei vaja eestkostet.

7.5. Avaldaja hinnangul on eestkoste seadmine praegusel juhul põhjendatud. Puudutatud isiku

põhiõiguste ja -vabaduste riivet on võimalik vähendada eestkostja ülesannete piiritlemisega.

Samuti on võimalik määrata eestkoste esialgu lühemaks ajaks kui viis aastat, nt üheks aastaks.

Maakohus ei ole neid võimalusi kaalunud ega ärakuulamisel menetlusosalistega arutanud.

7.6. Avaldaja lisas määruskaebusele Harku sotsiaalkeskuse tegevusjuhendaja KK koostatud

iseloomustuse puudutatud isiku kohta, mis avaldaja arvates kinnitab puudutatud isiku

eestkostevajadust.

2-22-18866

8. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetab määruskaebust ja palub see

rahuldada ning määrata puudutatud isiku eestkostjaks avaldaja tähtajaga viis aastat. Esindaja

nõustus määruskaebuse põhjendustega ja jäi ka enda varem esitatud seisukoha juurde.

8.1. Puudutatud isik orienteerub enda isikus ja ajas ning kohas osaliselt (teab oma vanust ja

sünniaastat), kuid ei mõista oma sõltuvustest tingitud ohtu enda tervisele (ei osta ravimeid välja

ega tarvita neid), elule (tahab elada telgiga metsas) ja toimetulekule. Puudutatud isik ei

orienteeru oma puude tõttu igapäevaelus ega suuda iseseisvalt oma elu korraldada ega toime

tulla. Ta ei tule ise oma huvide ja õiguste kaitsmisega toime, sest tema arusaam neist ja nende

kaitsest ei ole adekvaatne ega sisuline. Puudutatud isik ei mõista kohustust tasuda

sotsiaalkeskuses omaosaluse eest ega sidekulusid. Tal on võlgnevused, puudub

haigusteadlikkus, välja on kujunenud tugev alkoholisõltuvus. Joobeseisundis ei vastuta ta oma

tegude eest, on ohtlik iseendale ja teistele. Puudutatud isik vajab eestkostet, et tagada rahaliste

vahendite sihtotstarbeline kasutamine, sh elukoht, ravimid ja muu esmavajalik.

8.2. Maakohtu lahend tekitab puudutatud isiku edasisele elule, tervisele ja toimetulekule reaalse

ohu. Puudutatud isikul ei ole välja kujunenud rutiinseid harjumusi, ta igatseb vabadust (telgiga

metsas sõltumata aastaajast) ja võimalust ajada omi asju sõpradega viina juues, sigarette ja

energiajooke (10 purki päevas) tarvitades, orienteerumata oma elulistes vajadustes, rahas ja

raha kasutamises. Puudutatud isikule on määratud keskmine (vaimu)puue, ta peab vastavalt

raviskeemile ostma ravimeid, mida ta välja ei osta ega tarvita. Puudutatud isiku huvides on

viibida kontrollitud ja hoolitsetud keskkonnas (nt sotsiaalhoolekande keskuses), järgida

hügieeni, distsipliini ja rutiini, kus tema tervis, kulud ja tegevus on kontrollitud, ravimid välja

ostetud ja manustatud vastavalt raviskeemile. Metsas elades võib ta ise sattuda kuriteo ohvriks,

talle võib juurde tekkida pöördumatuid tervisekahjustusi. Isikuvabadus ja kohustus tagada

isikule abi ja toimetulek peab olema tasakaalustatud. Rõhutades isiku õigusi vabadusele tuleb

arvesse võtta ka isiku võimet talle antud vabadust ühiskonnas mõistlikult ja ennast kahjustamata

realiseerida. Tulenevalt oma seisundist realiseerib puudutatud isik oma vabadust viisil, mis seab

teda ennast ohtu, kahjustab ja hävitab tema tervist. Jättes puudutatud isiku üle eestkoste

seadmata, jätab riik oma ülesande eluga toimetulematu, töövõimetu, keskmise (vaimu)puudega

isiku hoolekande korraldamisel täitmata, mis on lubamatu.

8.3. Volituste abil ei ole võimalik puudutatud isiku õigusi ja huve kaitsta, sest puuduvad selleks

sobivad isikud. Pole ka tõsiselt võetav, et notar tõestaks puudutatud isiku volikirja.

9. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

Menetluse edasine käik

10. Asja lahendamist ettevalmistav ringkonnakohtunik kuulas puudutatud isiku 23. oktoobril

2023 isiklikult ära Harku sotsiaalkeskuses.

Puudutatud isik avaldas oma nime, et ta on 51 aastat vana ja elab Keilas. Täpset aadressi ta ei

mäleta, aga maja asub Kiriku lähedal, umbes 10 m bussipeatusest. Viimati käis ta seal

neljapäeval. Harku sotsiaalkeskuses on puudutatud isik seetõttu, et ta elas metsas. Tabasalu

sotsiaaltöötaja suunas ta siia üle-eelmisel aastal. Ta elas siin, aga praegu ei ela. Täna öösel jääb

ta siia, vaja on nt tuba koristada. Edasi läheb puudutatud isik elama oma sõbra juurde Keilasse.

Sugulasi puudutatud isikul ei ole. Küsimuse peale, millised on puudutatud isiku edasised

plaanid oma elu korraldamisel, vastas ta, et tal ei ole plaane. Tahab elada Keilas sõbra (või

2-22-18866

sõbranna) juures. Metsa ei plaani ta praegu minna, kuna sõber andis võimaluse. Küsimuse

peale, kuidas ta oma päevi sisustab, vastas puudutatud isik, et praegu laob sõbraga Keilas puid.

Puudutatud isiku sõnul on tema sissetulek töövõimetuspension u 530–540 eurot ja sotsiaalabi u

30 eurot. Raha kulub peamiselt toiduainetele ja sellest piisab, et ära elada. Tööle teda keegi ei

võta. Varem on ta töötanud koristajana, torumehena Maximas. Tööandjad on palunud tal

lahkuda, joomise pärast. Praegu puudutatud isikul raha ei ole. Viimati sai ta raha 6. oktoobril ja

9. oktoobriks oli see otsas. Puudutatud isik hakkas jooma ja kogu raha kulus sellele. Puudutatud

isik ei oska öelda, kui palju tal kuus alkoholi peale raha kulub. Küsimuse peale, kuidas

puudutatud isik iseseisvalt hakkama saaks, vastas ta, et kunagi elas ja saab ka edaspidi, praegu

toetavad ka sõbrad. Puudutatud isiku sõnul tal võlgu ei ole, v.a Harku sotsiaalkeskuse ees võlg

seal elamise eest, mis väidetavalt on u 3000 eurot.

Terviseprobleemidest on puudutatud isikul maksatsirroos ja südamehäired. Maks teeb valu.

Sõltuvusravil ta käinud ei ole. Ükskord oli Kerstiga (sotsiaalkeskuse juhataja) selles kokku

leppinud, aga loobus. Alkoholiga seoses on probleem, et kui ta ei joo, siis läheb kurjaks ja närvi.

Puudutatud isik ka suitsetab paki päevas ning kopsudega on pahasti. Suitsetama hakkas ta 7-

aastaselt ja jooma 16-aastaselt. Praegu ta ravimeid ei võta, on võtnud mingeid kollaseid

kapsleid. Need, mis arst kirjutas, said otsa. Rohkem pole ta arsti juures käinud, viimati üle-

eelmisel kuul. Oma ravimid ostis puudutatud isik ise välja.

Asjaajamisega saab puudutatud isik enda sõnul ise hakkama, mh saab käidud bussiga linnas ja

vajadusel ametiasutustes. Tal on pangakonto ja pangakaart, samuti ID-kaart. Poliitika

puudutatud isikut ei huvita ja ta ei tea, kes on Eesti peaminister. Valimas käis ta viimati u 20

aastat tagasi. Puudutatud isik oli kindlal veendumusel, et eestkosteks ei ole vajadust. Ta saab

ise kõigega hakkama.

11. Kohtunik vestles 23. oktoobril 2023 ka Harku sotsiaalkeskuse tegevusjuhendaja MKga. MK

sõnul suunati puudutatud isik sotsiaalkeskusesse üle-eelmisel aastal, kuna tal polnud elukohta.

Naisterahvas, kellega ta varem koos elas, lahkus u kaks aastat tagasi, pärijad palusid puudutatud

isikul korterist lahkuda ja ta sattus metsa, kust ta toodi sotsiaalkeskusesse. Keskuses elamise

omaosalus on pool summat. Alguses puudutatud isik seda maksis, edaspidi aina vähem. Praegu

on võlg u 3000 eurot. Tõenäoliselt on tal ka muid võlgu, sest vahepeal ei julgenud ta Keilasse

minna. Suvel paremate ilmadega läks ta telki, aga mõne päeva pärast tuli alati tagasi. Keegi

pole sotsiaalkeskuses teda külastamas käinud (pere või sõbrad). Puudutatud isik peaks võtma

maksa toetavat ravimit. Keskuses antakse talle kollast värvi ravimit, mille ta on ise välja ostnud.

Ta sai perearstilt ka und toetava ravimi ja ostis selle ühe korra välja, kuid rohkem mitte.

Augustis oli puudutatud isik alkoholimürgitusega haiglas, kus rõhutati, et ta ei tohi kindlasti

alkoholi tarbida. Puudutatud isik käib vahepeal paariks päevaks ära, täpselt ei tea kus. Päeval

on puudutatud isikul sageli klapid peas, käib koridoris, aitab vahel ühises koristamises kaasa.

Puudutatud isik suhtleb keskuse venekeelsete klientidega ja tal on noorematele halb mõju. Ta

sai teiselt tegevusjuhendajalt endale sobivas suuruses riideid, aga müüs need maha ja saadud

raha jõi maha. MK arvas, et tõenäoliselt ei visataks puudutatud isikut sotsiaalkeskusest välja,

kui ta on oma valla inimene.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 avalduse lahendamist puudutavas osas tühistada ja teha selles osas asja esimese

astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus, millega avaldus osaliselt rahuldada.

2-22-18866

13. TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 alusel võtab ringkonnakohus tõendina asja materjalide juurde

avaldaja määruskaebusele lisatud Harku sotsiaalkeskuse vanemtegevusjuhendaja KK

iseloomustuse puudutatud isiku kohta.

14. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus puudutatud isiku eestkostevajaduse hindamisel

rikkunud menetlusõiguse norme ja eksinud tuvastatud asjaoludele õigusliku hinnangu

andmisel, mis on viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Maakohus omistas ülemäära suure

tähtsuse puudutatud isiku puudustega korraldatud ärakuulamisele ning jättis arvestamata

olulised asjas esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid puudutatud isiku arusaamisvõime ja

käitumise kohta. Sellega ületas maakohus ühtlasi diskretsioonipiire PKS § 203 lg-te 1 ja 2

kohaldamisel.

15. Ringkonnakohus selgitab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu

psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on TsÜS § 8 lg 2

teise lause järgi piiratud teovõime. Seejuures mõjutab täisealise isiku piiratud teovõime isiku

tehtavate tehingute kehtivust TsÜS § 8 lg 2 kolmanda lause järgi üksnes ulatuses, milles ta ei

suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Seega võib isikul olla üksnes osaliselt piiratud

teovõime, s.o osas, milles ta vaimse tervise seisundi tõttu ei saa oma tegude tähendusest aru ega

suuda arukalt tegutseda. Neis küsimustes, kus isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab

neid juhtida, ei ole isiku teovõime piiratud, st neis küsimustes tuleb austada isiku õigust vabale

eneseteostusele ning selles osas võib isik iseseisvalt oma elu puudutavaid otsuseid vastu võtta

ning iseseisvalt õiguskäibes osaleda (vt nt Riigikohtu 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-87-11, p 19; vt ka 11. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-11, p 14).

Kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu

kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, st isik on piiratud teovõimega TsÜS § 8 lg 2

mõttes, määrab kohus tema õiguste ja huvide kaitseks talle PKS § 203 lg 1 järgi eestkostja.

Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega isikut aidata ja tagada tema õiguste

ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Seetõttu tuvastab kohus eestkostjat määrates

esmalt, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma

tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kui kohus tuvastab, et isik on piiratud

teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis eluvaldkondades eestkostet, tuleb isiku õiguste

ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja (vt Riigikohtu 23. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-73-15, p 13; 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p-d 20–21).

Seejuures tuleb arvestada, et isikule eestkostja määramine on sekkumine tema eraellu

põhiseaduse (PS) § 26 mõttes, mis on lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras,

ning selline sekkumine riivab isiku õigust vabale eneseteostusele PS § 19 mõttes. Sellest

tulenevalt tuleb täisealisele isikule eestkostjat määrates kohtul silmas pidada esmalt seda, et

PKS § 203 lg 2 esimese lause järgi võib kohus määrata eestkostja ainult nende ülesannete

täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste

ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles

ta vajab eestkostet. Lisaks tuleb PKS § 203 lg 2 teise lause järgi arvestada isikule eestkostja

määramisel ka seda, et eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise isiku huve saab kaitsta volituse

andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste vahendusel. Viidatud sättest tuleneb, et

isegi juhul, kui kohus tuvastab isiku piiratud teovõime, ei vaja isik hoolimata piiratud

teovõimest eestkostet osas, milles tema õigused ja huvid on kaitstud muul viisil, sh kui isik on

volitanud kedagi oma asju ajama ja/või tema perekonnaliikmed või muud abilised tagavad tema

toimetuleku ja heaolu. Seega tuleb eestkostja määramisele kui kõige äärmuslikumale abinõule

eelistada võimaluse korral muid abinõusid (vt Riigikohtu 23. oktoobri 2015. a määrus

2-22-18866

tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 13; 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p-d

20–21).

16. Eestkostevajaduse hindamiseks peab kohus koguma ja võtma arvesse mitmesuguseid

tõendeid. Siinsel juhul on maakohus omistanud määrava kaalu puudutatud isiku ärakuulamisel

tajutule, jättes piisava tähelepanuta eksperdi arvamuse ning avaldaja ja puudutatud isikule

määratud esindaja seisukohtadest nähtuva. Eelkõige on kohus jätnud arvestamata ja

vaidlustatud määruses hindamata asjaolud ja väited selle kohta, et puudutatud isik ei oska

rahaga ümber käia ja seda oma vajaduste rahuldamiseks kasutada, ta ei mõista oma tegude (sh

suures mahus alkoholi tarbimine; kogu sissetuleku lühikese aja jooksul alkoholi, suitsu ja

energiajookide peale ära kulutamine; metsa elama minemine; võlgade võtmine ja asjade

pandimajja viimine) tähendust ja tagajärgi mh oma toimetulekule ja tervisele ning ta käitub

viisil, mis seab tema elu ja tervise ning toimekuleku vahetusse ohtu. Eelnevaga on maakohus

rikkunud diskretsiooniõigust puudutatud isiku eestkostevajaduse hindamisel ning ühtlasi ka

kohtulahendi põhjendamise kohustust (TsMS § 465 lg 2 p 8, § 442 lg 8 ja § 463 lg 2).

17. Seejuures ei võimalda puudutatud isiku ärakuulamise protokoll järeldada, et ärakuulamine,

mille tulemustele maakohus peamiselt tugines, oleks korraldatud nõuetekohaselt ja andnud

alust maakohtu viidatud järelduste tegemiseks.

17.1. TsMS § 524 lg 1 järgi on kohus kohustatud kuulama isiklikult ära isiku, kellele eestkoste

seadmist menetletakse. Isiklik ja suuline kohtumine on vajalik, et kohus tajuks isiklikult isiku

vaimset seisundit ja võimet tahet avaldada. Ärakuulamise eesmärk on, et eestkostet ei seataks

põhjendamatult ja et eestkoste seadmisel oleks eestkostja ülesanded võimalikult asjakohased ja

põhjendatud, s.o eestkostetava seisundit, olukorda ja vajadusi kõige enam arvestavad (vt ka

Riigikohtu 10. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-14, p 15). Isiku ärakuulamise

tulemused ja kohtu järeldused vahetu mulje teel saadud veendumuse sisu kohta peavad olema

nähtavad hiljemalt kohtulahendist (vt samas, p 17; TsMS § 477 lg 5 viies lause).

17.2. Maakohtu 14. juuni 2023. a ärakuulamise protokollist ei nähtu, et kohus oleks pidanud

puudutatud isikuga vahetut vestlust sellise sisu ja mahuga, mis võimaldaks teha järeldusi tema

teovõime piiratuse ja eestkostevajaduse kohta. Protokollist nähtub, et valdava osa ajast on

esitanud seisukohti avaldaja esindaja ja Harku sotsiaalkeskuse juhataja ning puudutatud isiku

üksikud sõnavõtud on pigem reaktsioonid eelnimetatud isikute öeldule. Protokollist ei nähtu,

kas ja mida kohus puudutatud isikult küsis, mistõttu ei ole kontrollitav maakohtu väide, et tema

vastused olid asjakohased. Samuti on eestkostevajaduse kohta järelduste tegemiseks ebapiisav

teemade ring, mida puudutatud isiku avaldatu puudutab, piirdudes tema väidetega selle kohta,

et ta tarvitab alkoholi, suitsetab (10 pakki kuus) ning läheb pärast istungit metsa ja enam tagasi

ei tule; ta on töötanud raudteel, Maximas valvurina ja Laagri kaubamaja koristajana;

sotsiaalkeskuses on teistel keelatud temaga suhelda ning pandimajast lubati tema dokument

tagastada. Kolleegiumi hinnangul ei saa nende põgusate avalduste põhjal teha järeldust, et

puudutatud isik saab kõigest aru, teeb oma elukorraldust puudutavaid otsuseid teadlikult ja on

adekvaatne ning eestkostet ei vaja. Eeltoodut arvestades kuulas ringkonnakohus puudutatud

isiku ka ise ära, et kujundada vahetu mulje tema psüühilisest seisundist ja eestkostevajadusest.

18. Ringkonnakohtu hinnangul saab asja materjalide ja puudutatud isiku ärakuulamise

tulemuste põhjal järeldada, et puudutatud isikul on nõrgamõistuslikkus ja muu psüühikahäire

(alkoholisõltuvus), mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada ja neid juhtida ning

millest tulenevalt tema teovõime on osaliselt piiratud.

2-22-18866

18.1. Õiguskirjanduses on käsitatud vaimuhaigust TsÜS § 8 lg 2 tähenduses psüühilise tegevuse

sügava häirena ja nõrgamõistlikkust püsiva vaimse alaarenguna. Meditsiinialaselt kuuluvad

need terminid katusmõiste psüühikahäire alla.1

18.2. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti järgi esineb puudutatud isikul kerge vaimne alaareng

käitumishäiretega (F70.1) ja alkoholisõltuvus (F10.2). Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole

puudutatud isik kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima.

Puudutatud isiku haiguslik seisund on püsiva iseloomuga ning ei ole alust prognoosida

paranemist. Täpsemalt leidis ekspert, et puudutatud isik ei ole suuteline oma elu iseseisvalt

korraldama; ei suuda teha tehinguid, v.a pisitehinguid; vajab suunamist ja juhendamist nii oma

elu korraldamisel ja ametiasutustega suhtlemisel kui ka järelevalvet alkoholisõltuvuse tõttu; ei

oska korraldada oma ravi- ja sotsiaalteenuseid. Samas on puudutatud isik suuteline teostama

valimisõigust.

18.3. Eksperdi järeldusi kinnitavad ka avaldaja esile toodud asjaolud, puudutatud isiku esindaja

ülevaade ja järeldused puudutatud isikuga 13. jaanuaril 2023 toimunud kohtumisest, Harku

sotsiaalkeskuse vanemtegevusjuhendaja KK iseloomustus (dtl-d 67–68) ning ringkonnakohtule

puudutatud isiku ja Harku sotsiaalkeskuse tegevusjuhendaja MK poolt 23. oktoobri 2023. a

ärakuulamisel avaldatu.

18.3.1. Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isik ei suuda planeerida oma rahaasju ja ei

mõista vajadust kasutada oma sissetulekuid eluks vajaliku hankimiseks. Puudutatud isiku

sissetulekuks on töövõimetuspension, mis tema enda sõnul oli oktoobris 2023 vahemikus 530–

540 eurot, ja sotsiaalabi u 30 eurot. Selle raha kulutab puudutatud isik avaldaja sõnul ära

vahetult pärast raha saamist, ostes alkoholi, suitsu ja energiajooki; KK iseloomustusest

nähtuvalt vahel ka saia ja limonaadi (dtl 67). Oma esindajale avaldas puudutatud isik 13.

jaanuaril 2023 toimunud vestlusel, et tema raha kulub sigarettidele ja energiajookidele, vahest

ostab ta ka viina; kui raha tuleb arvele, siis saab ta sõpradega kokku ja „tarvitab“ (dtl 24).

Ärakuulamisel avaldas puudutatud isik ringkonnakohtule, et ta oli viimati saanud raha 6.

oktoobril ning see oli otsas 9. oktoobriks, kuna puudutatud isik hakkas jooma ja kulutas sellele

kogu raha. Samal ajal ei tasu puudutatud isik oma eluaseme eest, s.o Harku sotsiaalkeskuses

elamise omaosalust, ja tema võlg Harku sotsiaalkeskuse ees on 3000 euro kandis (nüüdseks

võib-olla juba rohkem) (dtl 67; MK avaldatu 23. oktoobri 2023. a ärakuulamisel). Kui kogu

puudutatud isiku sissetulek kulub mõne päevaga alkoholi, suitsu ja energiajookide peale, ei jää

talle ülejäänud kuuks raha ka toidu, esmatarbekaupade, riiete jm eluks vajaliku jaoks. Kuna

puudutatud isikul on ka hiljem olnud raha vaja, on ta võtnud võlgu ja viinud oma asju

pandimajja. KK iseloomustusest nähtuvalt on puudutatud isik müünud ära oma isiklikud asjad

ja ka kõik riided ja jalanõud, mis talle on võimaldatud sotsiaalkeskuse poolt (dtl 67). Avaldaja

ja Harku sotsiaalkeskuse esindajate sõnul on puudutatud isikul võlgnevusi eraisikute ees, kes

on käinud teda sotsiaalkeskuses ähvardamas (dtl-d 3, 24–25, 46, 67); enne sotsiaalkeskusesse

tulekut oli ta ostnud nt järelmaksuga televiisori (dtl 46). Eelnev näitab, et puudutatud isik ei saa

aru vajadusest oma kulutusi läbi mõelda ega oska neid juhtida, vaid kulutab oma raha kiiresti,

impulsiivselt ning eluks mittevajalike ja tervist kahjustavate asjade peale. Ta ei orienteeru oma

võlgades ja kohustustes ning tema kohustused aina kasvavad. Eelnevat arvestades on

kolleegiumi hinnangul põhjendatud psühhiaatri järeldus, et puudutatud isik ei ole oma vaimse

tervise seisundist tulenevalt suuteline tegema rahalisi tehinguid, v.a pisitehinguid (dtl 17).

1 Kull, I., Kõve, V., Käerdi, M., Saare, K., Sein, K., Varul P. jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud

väljaanne. Juura: Tallinn 2022, § 8, p 3.2.3.1.

2-22-18866

18.3.2. Puudutatud isik ei mõista oma tervislikku seisundit ja oma käitumise mõju sellele ning

seab oma tegevusega enda elu ja tervise otsesesse ohtu. Avaldaja esile toodust ja KK

iseloomustusest nähtuvalt on puudutatud isikul maoprobleemid (tal on pool magu ära lõigatud),

mistõttu ta peab sööma regulaarselt ja korraga väikestes kogustes, kuid ise ta süüa teha ei oska

ja sobiva toidu vajalikkust ei mõista; talle on määratud ravimid, mida ta välja ei osta

(mäluprobleemide ja raha puudumise tõttu) ja iseseisvalt ei tarvita; tal on tugev

alkoholiprobleem ja suurtes kogustes alkoholi tarvitatuna on teda korduvalt leitud kusagil maas

või pingil magamas, sõltumata aastaajast; ta on sattunud alkoholi liigtarvitamise tõttu

haiglaravile (alles augustis 2023); tema siseelundid on alkoholi tarvitamisest kahjustatud (vahel

ei ole ta pärast alkoholi tarvitamist võimeline päevi midagi sööma) ja arst on tal alkoholi

tarvitamise rangelt keelanud, kuid ta ei pea sellest keelust kinni (dtl-d 67–68).

Avaldaja väitel puudub puudutatud isikul ka haigusteadlikkus (dtl 3). Ringkonnakohtu

korraldatud ärakuulamisel oli puudutatud isik küll teadlik sellest, et tal on maksatsirroos ja

südamehäired, kuid ta avaldas, et praegu ta ravimeid ei võta, ning polnud täpselt teadlik, mis

ravimeid ta peaks võtma (on võtnud „mingeid kollaseid kapsleid“). Ka oma esindajale avaldas

puudutatud isik 13. jaanuaril 2023 toimunud vestlusel, et ta peab võtma ravimeid, aga alati ei

tarvita (dtl 24). Lisaks, ehkki puudutatud isiku sõnul on tal kopsudega pahasti, avaldas ta

ringkonnakohtule, et suitsetab paki päevas. Eelnev ei anna alust järeldada, et puudutatud isik

oma terviseseisundit ja ravivajadust mõistaks. Seda, et puudutatud isik ei mõista täielikult oma

alkoholiprobleemi, kinnitab nt see, et asjas esitatud psühhiaatri arvamuse kohaselt väitis

puudutatud isik 10. jaanuaril 2023 psühhiaatrile, et tal oli alkoholiprobleem, aga enam ei ole ta

võtnud (dtl 16). Avaldaja esile toodust aga nähtub, et puudutatud isiku alkoholiprobleem kestab.

Ka psühhiaater leidis, et puudutatud isikul puudub tema alkoholisõltuvuse osas kriitika (dtl 17).

Samuti toetavad asja materjalid psühhiaatri järeldust, et puudutatud isik ei suuda korraldada

enda raviteenuseid (dtl 18). Ringkonnakohtule avaldas puudutatud isik ärakuulamisel, et arsti

kirjutatud ravimid said otsa, aga ta pole rohkem arsti juures käinud. Avaldaja esile toodust

nähtub, et puudutatud isik ei osta iseseisvalt ka endale määratud ravimeid välja. Ehkki

puudutatud isik vajaks ilmselt alkoholist võõrutamise ravi, avaldas ta ringkonnakohtule

ärakuulamisel, et ta pole sõltuvusravil käinud ning ehkki oli selles korra Harku sotsiaalkeskuse

juhatajaga kokku leppinud, loobus ta sellest. Eelnev näitab, et puudutatud isik ei tee otsuseid,

mis oleks tema tervise huvides, ning ei suuda tagada endale vajalikku ravi ja ravimeid.

18.3.3. Ühtlasi nähtub asja materjalidest, et puudutatud isik ei suuda adekvaatselt hinnata oma

vajadusi seoses eluaseme, igapäevase toidu jm igapäevase elukorraldusega ning tema tegevus

seab ohtu nende vajaduste rahuldamise. Asjas esile toodust nähtub, et enne Harku

sotsiaalkeskusesse toomist elas puudutatud isik metsas telgis, kusjuures sotsiaalkeskuse

juhataja sõnul olid telgist alles sisuliselt ribad (vt maakohtu 14. juuni 2023. a ärakuulamise

protokoll, lk-d 1 ja 2; dtl 67). Telgis elamist on puudutatud isik ka ise kinnitanud, mh

psühhiaatrile (dtl 16) ja endale määratud esindajale (dtl 24). Puudutatud isik on määratud

sotsiaalkindlustusameti otsusega kogukonnas elamise teenusele tähtajaga kuni 16. august 2027

(dtl 3), kuid ta ei tasu teenusel elamise omaosalustasu. Maakohtus toimunud ärakuulamisel

ähvardas puudutatud isik, et läheb pärast istungit uuesti metsa ja sealt enam tagasi ei tule

(maakohtu 14. juuni 2023. a ärakuulamise protokoll, lk 2). Ka oma esindajale oli puudutatud

isik 13. jaanuaril 2021 toimunud vestlusel avaldanud, et niipea, kui ilmad soojaks lähevad,

läheb ta keskusest ära telgiga metsa (dtl 24). Seega ei mõista puudutatud isik elamiseks sobiva

eluaseme vajalikkust ega suuda seda endale ise tagada. Kolleegium nõustub puudutatud isikule

määratud esindajaga (vt dtl 25), et oma vaimupuudest tingitult võib puudutatud isik võtta vastu

ebaadekvaatseid otsuseid, mis mõjutavad negatiivselt tema igapäevaelu ja kahjustavad

toimetulekut. KK iseloomustusest nähtuvalt ei mõista puudutatud isik ka oma

2-22-18866

maoprobleemidest tingitud erisusi toitumisel (sobiv toit regulaarselt ja väikestes kogustes) ega

suuda iseseisvalt endale vajalikku toitu korraldada. Kokkuvõttes on kolleegiumi hinnangul

põhjendatud psühhiaatri järeldus, et puudutatud isik ei ole suuteline oma elu iseseisvalt

korraldama (dtl 18).

18.4. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et puudutatud isikul on piiratud teovõime osas,

mis puudutab tema rahaliste vahendite kasutamist ja rahaliste tehingute tegemist (v.a

pisitehingud), füüsilise ja vaimse tervisega seotud küsimuste otsustamist ning vajaliku ravi,

rehabilitatsiooni ja ravimite tagamist ning igapäevase elukorraldusega seotud küsimuste

otsustamist ja inimväärsete elutingimuste (sh eluaseme, toidu, riiete ja esmatarbevahendite)

tagamist, ning ta vajab selles osas eestkostet. Eelnevat arvestades vajab puudutatud isik

eestkostet ka seoses tema toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja -toetuste

korraldamisega ning selleks vajaliku asjaajamisega ametiasutustes. Ka avaldaja on maakohtus

toimunud ärakuulamisel avaldanud, et puudutatud isikust ei ole asjaajajat ja eestkostet on vaja

mh selleks, et ta ei jääks teenustest ilma (dtl 47). Seevastu muu asjaajamisega näib puudutatud

isik toime tulevat, kuna nt isikut tõendav dokument on tal olemas. Ka ringkonnakohtule väitis

puudutatud isik, et ta saab käidud bussiga linnas ja vajadusel ametiasutustes. Puudutatud isiku

arusaamise ja oma tegude juhtimise võime ei piira tema suutlikkust teha rahalisi pisitehinguid

ja teostada valimisõigust.

18.5. Riigikohus on märkinud, et PKS § 203 lg 2 kolmanda lause järgi peab kohus andma

eestkoste seadmisel ka hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu

ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Sellest lähtuvalt peab kohus

eestkoste seadmisel andma hinnangu, kas piiratud teovõimega isik saab aru perekonna loomise

tähendusest ja mõistab, mida tähendab vanemaks olemine (vt Riigikohtu 11. mai 2011. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-31-11, p 14). Kolleegiumi hinnangul ei ole asja materjalide ja puudutatud

isiku ärakuulamise tulemuste põhjal alust kahelda puudutatud isiku võimes saada aru perekonna

loomise, sh abielu sõlmimise ja isaduse tähendusest ning tagajärgedest. Seega ei ole puudutatud

isiku teovõime perekonna loomisega seotud küsimuste otsustamise ja perekonnaõiguslike

tehingute sõlmimise osas piiratud.

19. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et puudutatud isiku elukorraldust puudutavad

otsused, sh elukohata olemine ja tänaval aja veetmine, on teadlikud ning ta saab kõigest aru ja

on adekvaatne, mistõttu ei ole alust tema põhiõigusi ja -vabadusi eestkoste seadmisega piirata.

Kolleegiumi hinnangul kinnitavad asja materjalid, et puudutatud isik ei mõista oma sõltuvustest

tulenevat ohtu ja käitumise mõju oma elule, tervisele ja toimetulekule adekvaatselt. Tal

puuduvad kriitilise mõtlemise, põhjus-tagajärg seoste mõistmise ja planeerimise võimed. Oma

vaimse tervise seisundi tõttu ei orienteeru ta igapäevaelus ega suuda iseseisvalt oma elu

korraldada ja toime tulla. Tema käitumine on impulsiivne ja ajendatud lühiajalisest

heaolutundest – nagu puudutatud isiku esindaja põhjendatult välja toob, igatseb ta vabadust

(telgiga metsas viibimine, sõltumata aastaajast) ja võimalust ajada omi asju sõpradega viina

juues, sigarette ja energiajooke tarvitades, orienteerumata oma elulistes vajadustest. Seega ei

ole tema otsused tehtud teadlikult ja kõiki olulisi asjaolusid arvestavalt. Kui jätta puudutatud

isikule võimalus oma rahaliste vahendite kasutamise, tervist puudutavate küsimuste ja

elukorralduse üle iseseisvalt otsustada, viib see suure tõenäosusega enesehävitusliku

käitumiseni (mh alkoholi liigtarvitamine) ning võib seada otsesesse ohtu puudutatud isiku

tervise (lisaks alkoholist põhjustatud kahjule ka nt külma ilmaga metsa telki elama minemine)

ja toimetuleku (kogu sissetuleku lühikese ajaga alkoholi jmt peale ära kulutamine). Kolleegium

nõustub puudutatud isiku esindajaga, et isiku õiguse vabadusele kõrval tuleb arvesse võtta ka

tema võimet talle antud vabadust mõistlikult ja ennast kahjustamata realiseerida. Siinsel juhul

seab puudutatud isiku üle eestkoste seadmata jätmine ohtu tema elu, tervise ja igapäevase

2-22-18866

toimetuleku. Seega on puudutatud isiku õiguste ja vabaduste piiramine eestkoste seadmise näol

tema enda huvides põhjendatud ja vajalik. Puudutatud isiku põhiõiguste ja -vabaduste riivet on

võimalik hoida minimaalsena seeläbi, et piiritleda selgelt eestkostja ülesanded ja näha ette

mõistlik aeg eestkostevajaduse uuesti hindamiseks.

20. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et puudutatud isiku huve ei ole võimalik kaitsta

volituste andmise ja abiliste kaudu.

20.1. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 203 lg 2 teisest lausest tuleneb, et isegi juhul, kui

kohus tuvastab isiku piiratud teovõime, ei vaja isik hoolimata piiratud teovõimest eestkostet

osas, milles tema õigused ja huvid on kaitstud muul viisil, sh kui isik on volitanud kedagi oma

asju ajama ja/või tema perekonnaliikmed või muud abilised tagavad tema toimetuleku ja

heaolu. Seega tuleb eestkostja määramisele kui kõige äärmuslikumale abinõule eelistada

võimaluse korral muid abinõusid. Mh on võimalik isiku asjade ajamiseks anda volitus.

Seejuures peab täisealine isik teist isikut volitades saama aru volituse tähendusest ja

tagajärgedest, st olema volituse andmise ajal volitamise osas teovõimeline, et volitus kehtiks.

Kui isik on kehtivalt volitanud kedagi enda asju ajama, peab kohus eestkostja ülesannete

määramisel seda arvestama (vt Riigikohtu 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-

11, p 20).

20.2. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole alust arvata, et puudutatud isik oleks volituste

andmisega (usaldusväärsetele isikutele) vabatahtlikult nõus, eelkõige osas, mis puudutab tema

sissetulekute kasutamist. Harku sotsiaalkeskuse esindaja on maakohtus 14. juunil 2023

toimunud ärakuulamisel välja toonud, et puudutatud isikuga on proovitud rääkida ja kuuks ajaks

ta isegi andis oma kaardi (ilmselt mõeldud pangakaarti) sotsiaalkeskuse kätte, kuid oli selle siis

tagasi võtnud, raha välja võtnud ja maha joonud (dtl 46). Tal pole ka perekonnaliikmeid või

muid abilisi, kes võiks saada ja suuta teda aidata nendes küsimustes, mille osas tema enda

teovõime on piiratud, ja keda puudutatud isik ka kuulaks ja kellega koostööd teeks. Ehkki

avaldajal on võimalik puudutatud isikut tema elu korraldamisel aidata ja terviseküsimustes

toetada ka ilma eestkoste seadmiseta, ei piisa siinsel juhul üksnes abistamisest ja suunamisest,

vaid puudutatud isiku huvide kaitsmiseks ja tegelike vajaduste tagamiseks on vajalik, et

avaldaja saaks teha puudutatud isiku tervist ja elukorraldust puudutavaid otsuseid ka siis, kui

puudutatud isik ise nendega ei nõustu.

21. Eelnevast tulenevalt on siinsel juhul õigustatud eestkoste seadmine ja puudutatud isikule

eestkostja määramine. Lähtuvalt puudutatud isiku teovõime piiratuse ulatusest on eestkostja

ülesanneteks (TsMS § 526 lg 2 p 3) järgnev: esindada puudutatud isikut kõigi rahaliste

tehingute, v.a pisitehingud (vt allpool), tegemisel ning tagada puudutatud isiku rahaliste

vahendite otstarbekas kasutamine ja selle arvelt tema kohustuste täitmine, sh võlgade tasumine;

otsustada ja korraldada puudutatud isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud küsimusi, mh

tagada talle vajalik ravi, rehabilitatsioon ja ravimid; otsustada ja korraldada puudutatud isiku

elukorraldusega seotud küsimusi ning tagada talle inimväärsed elutingimused, sh eluase,

igapäevane toit, riided ja esmatarbevahendid; korraldada puudutatud isikule toimetulekuks

vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja -toetuste saamine ning esindada teda selleks vajalikul

asjaajamisel ametiasutustes.

22. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p-le 4 märgitakse eestkostja määramise määruses, kas ja

milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta.

22.1. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et puudutatud isik on suuteline tegema rahalisi

pisitehinguid. Ka avaldaja ja puudutatud isikule määratud esindaja on olnud menetluses

2-22-18866

seisukohal, et talle võiks jääda pisitehingute tegemise õigus. Arvestades vajadust tagada

puudutatud isiku sissetulekust tema eluks vajalike kulude katmine (sh eluase, toit ja ravimid) ja

seda, et puudutatud isikule kättesaadav rahasumma ei võimaldaks tal sõltuvushäire mõjul osta

korraga suures koguses alkoholi või sigarette, on põhjendatud näha puudutatud isikule

pisitehingute tegemiseks ette 15 eurot nädalas.

22.2. Samuti on puudutatud isikul õigus iseseisvalt otsustada perekonnaõiguslike tehingute

sõlmimise üle. Kuna puudutatud isiku üle ei seata eestkostet tema kõigi asjade ajamiseks, ei ole

puudutatud isik valimisõiguse osas teovõimetu TsMS § 526 lg 5 mõttes ning tal säilib õigus

teostada valimisõigust.

23. PKS § 204 lg-st 1 ja § 205 lg-test 1 ja 3 tuleneb, et kui eestkostjaks ei leita sobivat füüsilist

isikut ja pole võimalik määrata ka sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või

linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt

seotud mh selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud,

millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema

rahvastikujärgne elukoht. Siinsel juhul ei ole menetlusosalistele ega kohtule teada puudutatud

isiku lähedasi ega muid füüsilisi või juriidilisi isikuid, kes võiksid sobida eestkostja ülesandeid

täitma ja sellega ka nõus olla. Seega on põhjendatud määrata puudutatud isiku eestkostjaks

avaldaja, arvestades, et puudutatud isik elab vähemalt alates 2022. a suvest Harku vallas (Harku

sotsiaalkeskuses) ja asja materjalid ei võimalda järeldada, et ta oleks mõne muu valla- või

linnavalitsusega tugevamalt seotud kui avaldajaga.

24. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lg-le 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle

järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende

järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja vabastada. PKS § 179 lg 5 kohaselt peab

eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma

kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lg 3 järgi peab eestkostja

hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara enda

huvides.

25. Kohus märgib, et PKS § 202 ja § 184 lg 1 kohaselt esitab eestkostja piiratud teovõimega

isiku hariliku viibimiskoha järgsele kohtule kirjaliku nimekirja piiratud teovõimega isiku vara

kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Avaldajal tuleb esitada kohtule

kirjalik nimekiri puudutatud isiku vara kohta hiljemalt 1. aprillil 2024.

26. PKS § 194 lg 2 järgi esitab eestkostja eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude

ülesannete täitmise kohta kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuleb eraldi välja tuua

tehtud kulutused ning lisada neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud

kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid

tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab eestkostjat esitama iga aasta 20. veebruariks

eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande. Esimene

aruanne tuleb esitada 20. veebruariks 2025. Aruande vorm ja selle täitmise juhend on

kättesaadav aadressil https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/eestkostja-aruande-vorm.

Aruanne tuleb esitada Harju Maakohtule.

27. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse täisealisele isikule eeskostja määramise määruses

aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg-st 3

tulenevalt ei või nimetatud aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203

lg-st 4 tulenevalt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine

eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja

2-22-18866

ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Arvestades siinse juhtumi

asjaolusid ja eestkostja määramise põhjuseid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud

hinnata puudutatud isiku eestkostevajadust uuesti kahe aasta pärast. Seega tuleks kohtul

otsustada eestkoste lõpetamine või pikendamine hiljemalt 20. veebruaril 2026.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 kohaselt

menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 kohaselt riigi

kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei ole vaja menetluskulude rahalist suurust kindlaks

määrata.

29. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 531 lg 1 alusel hakkab määrus eestkostet puudutavas

osas kehtima ja on täidetav alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

30. TsMS § 696 lg 3 esimese lause ja § 532 lg 1 kohaselt võib praeguse määruse peale esitada

määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti (siinsel juhul puudutatud isik),

eestkostjaks määratu (avaldaja), samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa,

registreeritud elukaaslane, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik)

või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus.

(allkirjastatud digitaalselt)