3-24-156/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-24-156 Määruse kuupäev 20.02.2024 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Sergei Matvejevi ja Täisühingu Nardanar kaebus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON Tagastada Sergei Matvejevi ja Täisühingu Nardanar kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajatele kätte. ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik Sergei Matvejev esitas enda nimel ja Täisühingu Nardanar seadusliku esindajana 11.01.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub talle süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja leiab, et kahju on tekitatud talle sellega, et ta on 13 aastat olnud ebaseaduslikult vanglas, ning alusetult Riigikohtu 18.05.2021 tehtud õigeksmõistva otsusega asjas nr 3-1-1-41-12, aga mitte kohtu nimel tehtud määrusega. Viru Maakohus pani 16.12.2013 toime kuriteo karistusseadustiku (KarS) § 311 järgi otsuses nr 1- 10-15779, kui määras kaebajale teist korda karistuse KarS § 113 järgi. KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4). Halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja saada hüvitist selle eest, et ta on väidetavalt mõistetud kriminaalmenetluses ebaõigesti süüdi, mistõttu on ta viibinud vanglas alusetult 13 aastat. Kaebaja taotleb seega kohtu hinnangul süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist.

3. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3).

4. Kohus on seisukohal, et praeguses asjas esitatud kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Süüteomenetluses tekitatud

3-24-156

kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS). SKHS § 7 lg 1 näeb ette õiguse nõuda kahju hüvitamist sõltumata süüasja lõpptulemusest, kui menetleja on menetlusõiguse süülise rikkumisega isikule kahju tekitanud. Sellisel juhul tuleb esitada kahju hüvitamise taotlus kriminaalmenetluses prokuratuurile (SKHS § 14 lg 2). Kohus märgib täiendavalt, et kriminaalasja kohtumenetluse kestel esitatakse kahju hüvitamise taotlus maakohtule (SKHS § 18 lg 1). Seega sõltub nõude esitamise kord sellest, kas kahju hüvitamise taotlus esitatakse kriminaalasja kohtueelses menetluses või kohtumenetluses.

5. Eelkirjeldatud menetluskord kohaldub ka juhul, kui tegemist on kohtu tekitatud kahju hüvitamise nõudega (SKHS § 7 lg 3; Riigikohtu erikogu määrus nr 3-18-1652/15, p 9). Kohus selgitab, et taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama kahjust, sõltumata teadasaamisest aga mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates (SKHS § 14 lg 4). Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kaebaja on esitanud kriminaalasja nr 1-10-15779 raames kohtule taotluse talle süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks 01.02.2024.

6. Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)