1-21-3503/440 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-21-3503

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2024, Tallinn

Kriminaalasja number

1-21-3503 (20221000002)

Kohtukoosseis

Martin Tuulik, Silva Vokk ja Inga Ammermann

Kohtuistungi sekretär

Mariin Vaks, Hedvig Payne, Helen Aasma, Diana

Sooväli, Mia Loviisa Tänavsuu

Tõlk

Ülle Kasemaa, Anna Kaplina, Ingrid Oja, Anastasia

Karpushkina, Ljudmilla Belan, Marianna Sidorok,

Natalia Mehh, Ines Üprus, Katrin-Jana Vaab,

Kriminaalasi

Ilya Dyagelev süüdistuses KarS § 211 lg 1, KarS § 298

lg 2 p 3, KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi; Daniela Dalberg-

Dyageleva süüdistuses KarS § 211 lg 1, KarS § 201 lg 2

p 2, 4, KarS § 381 järgi; Daniel Nevsky süüdistuses KarS

§ 201 lg 2 p 2, 4 järgi; Transpire OÜ süüdistuses KarS §

201 lg 3 järgi; K.F süüdistuses KarS § 344 lg 1 järgi

Prokurörid

Sigrid Nurm, Eliisa Sommer, Liisa Nuut, Jürgen Hüva

Süüdistatavad

Ilya Dyagelev, ik 38603060224, Eesti kodanik, töökoht:

XXX, elukoht: XXX; kehtivaid karistusi ei ole; tõkend

puudub (kahtlustatavana oli kinni peetud 10-11.11.2020

ja vahistatud 03.12.2020-21.01.2022, s.o kokku 1 aasta 1

kuu ja 21 päeva, mis asendati elektroonilise valvega

03.12.2021, määrus jõustus 21.01.2022, elektrooniline

valve tühistatud 16.06.2022, tõkend elukohast lahkumise

keeld 16.06.2022-18.05.2023);

Daniela Dalberg-Dyageleva, ik 48003080276, Eesti

kodanik, töökoht: XXX, elukoht: XXX; kehtivaid

karistusi ei ole;

1-21-3503

Daniel Nevsky, ik 38707310340, Eesti kodanik, töökoht:

XXX, XXX, elukoht: XXX; kehtivaid karistusi ei ole;

tõkend puudub (oli kahtlustatavana kinni peetud 10-

11.11.2020, s.o 2 päeva);

Transpire OÜ, registrikood 14335786, asukoht: XXX;

seaduslik esindaja Daniel Nevsky; kehtivad karistused

puuduvad;

K.F, ik XXX, määratlemata kodakondsus, töökoht:

XXX, elukoht: XXX; kehtivaid kriminaalkaristusi 1;

Kaitsjad

Dmitri Teplõhh, Meeli Rondel, Stella Veber, Anatoli

Orlovski

Kannatanud

D.X, R.D, V.F OÜ, R.J, V OÜ, D.W, G.G, H.W, HLÜ

Erial

Kolmas isik

U.F, F OÜ

Kolmanda isiku esindajad

Aleksei Smelov (U.F lepinguline esindaja), Daniela

Dalberg-Dyageleva (F OÜ seaduslik esindaja), Meeli

Rondel (F OÜ lepinguline esindaja)

Resolutsioon

Juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 311-314 kohus

otsustas:

(a) Karistused

-

Süüdi tunnistada ILYA DYAGELEV KarS § 298 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle

karistuseks 4 aastat ja 2 kuud vangistust.

-

Süüdi tunnistada Ilya Dyagelev KarS § 211 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2

aastat ja 10 kuud vangistust.

-

Süüdi tunnistada Ilya Dyagelev KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ja mõista talle

karistuseks 3 aastat vangistust.

-

KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristusest raskeima

suurendamise teel, mõistes Ilya Dyagelevile liitkaristuseks 5 aasta pikkuse

vangistuse.

-

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 10-11.11.2020 ja

03.12.2020-21.01.2022, s.o kokku 1 aasta 1 kuu ja 21 päeva ning lõplikuks karistuseks

mõista vangistus 3 aastat 10 kuud ja 9 päeva.

-

KrMS § 414 lg 2 järgi lugeda vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse

saabumise aeg.

-

KarS § 491 lg 1 alusel kohaldada Ilya Dyagelevile ettevõtluskeeldu 3 aastaks.

2 / 108

1-21-3503

-

Süüdi tunnistada DANIELA DALBERG-DYAGELEVA KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4

järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

-

Süüdi tunnistada Daniela Dalberg-Dyageleva KarS § 211 lg 1 järgi ja mõista talle

karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

-

Süüdi tunnistada Daniela Dalberg-Dyageleva KarS § 381 järgi ja mõista talle

karistuseks 3 kuud vangistust.

-

KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristusest raskeima

suurendamise teel, mõistes Daniela Dalberg-Dyagelevale liitkaristuseks 3 aastat ja 6

kuud vangistust.

-

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui

Daniela Dalberg-Dyagelevale ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 järgi hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse

kuulutamisest, s.o alates 15.01.2024.

-

Süüdi tunnistada DANIEL NEVSKY KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ja mõista talle

karistuseks 3 aastat vangistust.

-

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10-

11.11.2020, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks jääb vangistus 2 aastat ja 11 kuud ja

28 päeva.

-

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui

Daniel Nevsky ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu. KarS § 78 lg 1 järgi hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest,

s.o alates 15.01.2024.

-

Süüdi tunnistada TANSPIRE OÜ (registrikood 14335786) KarS § 201 lg 3 järgi ja

mõista karistuseks rahaline karistus 10 000 eurot. Rahaline karistus tasuda 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või

EE401700017002872300 Luminor Bank, EE957700771001523585 LHV Pank ning

makse tegemisel märkida viitenumber 99924400000137. Viitenumbri märkimine

maksekorraldusele on kohustuslik.

-

Õigeks mõista K.F KarS § 344 lg 1 järgi.

(b) Menetluskulud

-

Välja mõista Ilya Dyagelevilt riigituludesse KrMS 180 lg 1, § 179 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1

p-de 9 kohaselt esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga

alammäära, s.o 2050 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates

kohtuotsuse

jõustumisest

Maksu-

ja

Tolliameti

arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning

makse tegemisel märkida viitenumber 99924700001221.

3 / 108

1-21-3503

-

Välja mõista Daniela Dalberg-Dyagelevalt riigituludesse KrMS 180 lg 1, § 179 lg 1 p

2 ja § 175 lg 1 p-de 9 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev

sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 1230 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva

jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning

makse tegemisel märkida viitenumber 99924700001234.

-

Välja mõista Daniel Nevskylt riigituludesse KrMS 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1

p-de 9 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga

alammäära, s.o 1230 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates

kohtuotsuse

jõustumisest

Maksu-

ja

Tolliameti

arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning

makse tegemisel märkida viitenumber 99924700001247.

-

Välja mõista Transpire OÜ-lt riigituludesse KrMS 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg

1 p-de 9 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga

alammäära, s.o 1230 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates

kohtuotsuse

jõustumisest

Maksu-

ja

Tolliameti

arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning

makse tegemisel märkida viitenumber 99924700001250.

Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui rahalised nõuded ei ole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib

süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult

kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või

ajatamist kuni ühe aasta võrra.

-

Sõiduki Mercedes-Benz AMG GLE 53 4Matic+coupe registreerimismärgiga XXX

(VIN: XXXXXXXX) hoolduse ja teisaldamise kulud kokku summas 1381,64 mõista

KrMS § 175 lg 1 p 7 ja § 180 lg 2 alusel välja Ilya Dyagelevilt.

-

Jälitustoimingute täiendav stenografeerimise kulu kokku summas 3377,34 eurot jätta

KrMS § 177 p 5 alusel riigi kanda.

-

Ilya Dyagelevi, Transpire OÜ, Daniel Nevsky menetluskulud, s.o lepingulistele

kaitsjatele makstud tasud, jäävad KrMS § 180 lg 1 järgi süüdistatavate endi kanda.

-

KrMS § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt K.F kasuks välja

tema valitud kaitsjale makstud tasud summas 17 600 eurot. Ülejäänud osa tema

valitud kaitsjale makstud tasudest jääb tema enda kanda.

-

Mõista Eesti Vabariigilt Daniela Dalberg-Dyageleva kasuks välja tema valitud

kaitsjale makstud tasud osaliselt, s.t süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise

taotluse esitamise kulud osaliselt, s.o summas 2114,25 eurot. Ülejäänud osa tema

valitud kaitsjale makstud tasudest jääb tema enda kanda.

4 / 108

1-21-3503

-

Kolmanda isiku U.F menetluskulud jätta kolmadna isiku kanda.

-

Mõista süüdistatavatelt Ilya Dyagelevilt, Daniela Dalberg-Dyagelevalt, Daniel

Nevskilt ja Transpire OÜ-lt solidaarselt F OÜ kasuks välja tema valitud kaitsjale

makstud tasud osaliselt (süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse

esitamise kulud osaliselt) s.o summas 599,04 eurot (ilma käibemaksuta). Ülejäänud

osa tema valitud kaitsjale makstud tasudest jääb XXX OÜ enda kanda.

-

Mõista Eesti Vabariigilt D OÜ tsiviilõigusjärglase F OÜ kasuks välja Harju

Maakohtu 08.07.2022 määruse p 28 loetletud menetluskulud osaliselt, st summas

5872,46 eurot (ilma käibemaksuta).

(c) Asitõendid ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes

kasutusele võetavad meetmed:

-

Kohtuistungil kohtule üle antud kuus laenukomitee otsust, mis asuvad kriminaalasja

materjalide juures- jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaalasja materjalide juurde;

-

Kohtule üle antud digitaalsed failid (andmekandjatel) jätta kohtuotsuse jõustumisel

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

-

Kõik kriminaalasjaga eeluurimisega seotud digitaalsed failid kohtueelse menetleja

andmeladudes ja andmekandjatel (järelepäringute vastused, menetlustoimingute

käigus andmekandjatest tehtud koopiad) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

kohtuotsuse jõustumisel.

-

KKK, PPP, Pärnu mnt 139/1 kab 307 Tallinn, sõiduk MB XXX, sõiduk Hyndai XXX,

XXX, sõiduk MB XXX läbiotsimisel leitud ja ära võetud dokumendid,

märkmepaberid, mälupulk, mis asuvad pakendites numbritega 0017447; S8162261;

K004718, K004719; S8161859; S8163734; S8163716; S8163717; S816371; K 004710/

K004711; S8163000; K0010768; K0012232; K0010770/K0010769; S8162997;

S8162933;

S8162994;

S8162987;

K0010809;

K

0000776/K0000775;

K004701/K004702; K004703/K 004704; 0017514; K0012233; 0017513; 0017519;

00011144; 0017515; K0012235; 0017520; 5L054127/5L054128; E14-093653, mis

asuvad Kaitsepolitseiametis (tagastamata asitõendid) - tagastada KrMS § 126 lg 3 p

1 alusel kohtuotsuse jõustumisel seaduslikele valdajatele.

-

Hoiu-laenuühistust ERIAL ära võetud dokumendid plommidega 015108 (019478),

0001808400(0001808080), 010107 (A463616), W040904 (015284), A463473

80001808976), W04922 (015369), 015107 (015242), A463617, W040924 (015391),

a463618, w040918 (015392), a463950, W040923 (015363), 018342 (019479), 018317

(010112), 018335 (015395), 018348 (010114), 018325 (015193), 018330 (015394),

018317 (010111), 018328 (A463537), A463475 (00008695), 0001808402 (W040907,

5 / 108

1-21-3503

0001808079), 018329 (010115), 0001808308 (010500), W040914 (A463619) ja šeif

Rosengrwnce; xxx ära võetud iPad A2230 ja iPhone, ERIAL logoga dokument,

erinevad dokumendid, paberid ja märkmepaberid, 4 SIM kaardi ümbrist, mis on

plommitud W032290, 0001808398 (W032289), (W032278), 018332 (A463503) ja D

OÜ kontorist ära võetud dokumendid plommidega 010306 (0001808390), 010317,

018331 (010313), 010316, mis asuvad Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude

büroos ja HLÜ ERIAL kontorist leitud šeifis olevad esemed turvapakendis 0146468,

mis on antud hoiule Politsei- ja Piirivalveametile (tagastamata asitõendid) -

tagastada KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel seaduslikele

valdajatele.

(d) Konfiskeerimised:

-

Harju Maakohtu 08.11.2022 määruse alusel arestitud kolmandale isikule F OÜ

(registrikood 16422950) kuuluv sõiduauto Mercedes-Benz AMG GLE 53

4Matic+coupe registreerimismärgiga XXX (VIN: XXXXXXXX) konfiskeerida KarS

§ 831 lg 11, lg 12, lg 2 p 1 ja 2 ja § 84 alusel. Sõiduki võtmed ja tehniline pass, mis on

antud hoiule Politsei- ja Piirivalveametile- jätta sõiduauto juurde.

-

Harju Maakohtu 15.11.2020.a kohtumääruse nr 1-20-8258 alusel arestitud ja

Transpire OÜ pangakontol nr XXXXXXXX olevad rahalised vahendid summas 125

545,16 eurot (15.02.2023 kuupäeva seisuga) konfikseerida KarS § 831 lg 1 ja § 84

alusel.

-

Mõista Transpire OÜ-lt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise

korras välja 757 414,84 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning

makse tegemisel märkida viitenumber 99924700001357. Viitenumbri märkimine

maksekorraldusele on kohustuslik. Transpire OÜ pangakonto nr XXXXXXXX jätta

kuni konfiskeerimisnõude rahuldamiseni arestituks.

-

Ilya Dyagelevi ja Daniela Dalberg-Dyageleva ühise elukoha läbiotsimisel leitud ja ära

võetud sularaha kokku 132 850 eurot, mis oli kohtueelses menetluses jäetud

arestimata ja kantud menetleja määruse alusel tagatiskontole, konfiskeerida

järgmiselt:

o

125 000 eurot KarS § 832 lg 1 alusel Ilya Dyagelevi varana.

o

7850 eurot KarS § 832 lg 2 p 1 alusel Daniela Dalberg-Dyageleva varana.

-

KarS § 201 lg 4, § 832 lg 1 ja § 84 alusel mõista Ilya Dyagelevilt välja kuriteoga

saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 80 510,96, mis tuleb tasuda 30 päeva

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti

6 / 108

1-21-3503

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447

Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585

LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99924700001360. Viitenumbri

märkimine maksekorraldusele on kohustuslik.

-

KarS § 201 lg 4, § 832 lg 2 p 1 ja § 84 alusel mõista Daniela Dalbeg-Dyagelevalt välja

kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 119 969 eurot, mis tuleb tasuda

30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447

Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585

LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99924700001373. Viitenumbri

märkimine maksekorraldusele on kohustuslik.

(e) Süüteomenetluses tekitatud kahju:

-

Rahuldada Daniela Dalberg-Dyageleva taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamiseks osaliselt ja mõista Eesti Vabariigilt tema kasuks välja VÕS § 113 lg 1

järgi viivis põhinõudelt (7850 eurot) alates 29.03.2021 kuni kohtuotsuse

kuulutamiseni 15.01.2024 summas 2030,14 eurot ja alates 16.01.2024 kuni kohustuse

kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

-

Rahuldada F OÜ taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks osaliselt ja

mõista Eesti Vabariigilt F OÜ kasuks välja ajavahemiku 10.11.2020-03.05.2021 eest

varaline kahju 4455,09 eurot.

-

Jätta rahuldamata Ilya Dyagelevi, Daniel Nevsky ja OÜ Transpire taotlused

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks.

Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud

kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast,

mil isik sai teada kohtuotsusest.

Kohus käsitleb kõigepealt menetluslike küsimusi ning seejärel esitatud süüdistusi samas

järjekorras nagu seda on tehtud süüdistusaktis (K 1 tl 2-54). Tõenditele viidates tähendab kd

poolte esitatud tõendite köidet ja K kohtutoimikut, kuhu on koondatud mh istungiprotokollid

ja kohtumäärused.

I. Menetluslikud küsimused

JÄLITUSTOIMINGUTEGA SAADUD TÕENDITE SEADUSLIKKUSE KONTROLL

7 / 108

1-21-3503

1. Märkimisväärne maht süüdistusakti tõenditest ja samuti kohtus uuritud tõenditest hõlmas

jälitustoimingutega kogutud tõendeid. Nende jälitusprotokollide aluseks olid kohtu ja

prokuratuuri poolt väljastatud load. Kaitsjad (D. Teplõhh ja M. Rondel) esitasid

kohtumenetluses ka ise samade lubade alusel vormistatud jälitusprotokolle nö õigustavate

tõenditena. Samas leidsid kaitsjad siiski, et jälitustoiminguid tuleks lugeda täies mahus

ebaseaduslikeks ning jätta tõendite kogumist välja, kuna nende arvates rikuti menetlusõigust

(ultima ratio ja proportsionaalsus) ning esitati loa taotlustes valeväiteid.

1.1. Kohtupraktikas on juurdunud, et arvestades jälitustoimingu eripära, ei saa kohus jätta

rahuldamata kohtumenetluse poole taotlust kontrollida jälitustoimingu seaduslikkust. Vastava

taotluse saamisel on kohtul kohustus veenduda eelkõige jälitustoimingu lubatavuse eelduseks

oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud

just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul (RKKK 3-1-1-14-14, p 668 ja 3-

1-1-63-08, p 13.3). Lisaks sellele tuleb aga hinnata ka sisulisi jälitustoimingu tegemise

eeldusi. Nimelt KrMS § 1261 lg 2 näeb ette jälitustoimingu lubatavuse eeldusena nõude, et

tõendite kogumine muude menetlustoimingutega peab olema välistatud või oluliselt

raskendatud (nn ultima ratio-põhimõte). Seega pidi prokuratuur ja maakohus kõnealustes

lubades esitama argumentatsiooni mh selle kohta, miks ei ole kriminaalasjas tõendite

kogumine muude menetlustoimingutega võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt

raskendatud. See eeldab muu hulgas, et kohtumäärus sisaldab vähemalt kokkuvõtlikult seda

tõendusteavet, mille alusel kohus loa väljastamise otsustas (RKKK 3-1-1-14-14 p 773).

1.2. Kohus viis kohtumenetluse ajal kaitsjate taotlusel läbi kontrolli selle kohta, et kas

kaitsjatele väljastatud jälitustoimingute taotluste ja lubade nö osaline kinni katmine oli

seaduslik. Selle käigus tutvus kohtus jälitustoimikutega täies mahus ning koostas selle

kontrolli kohta ka 08.02.2022 eraldi kirjaliku määruse (K 2 tl 246-251). Selle määruse alusel

said kaitsjad täiendavalt juurdepääsu prokuratuuri poolt varasemalt kinni kaetud taotlustele ja

lubadele, mille kohus nö lahti triibutas ja mida prokuratuur seejärel kaitsjatele täiendavalt

tutvustas. Alles peale seda esitas prokurör jälitusprotokollide aluseks olnud load ja taotlused

kohtumenetluses ka toimiku materjalide juurde ning kaitsja Teplõhh esitas samuti osad

taotlused ja määrused täiendavalt.

1.3. Vaidlust ei ole selles, et KrMS § 1262 lg 2 näeb tõendite kogumise eesmärgil ette

võimaluse teha jälitustoiminguid süüdistuse esemeks olnud tegude puhul (KarS § 201, § 211

ja § 298). Märkimist väärib eraldi see, et kuni kahe kriminaalasja ühendamiseni 02.11.2020

(Kd 1 tl 4-6) menetleti altkäemaksu andmise /võtmise kuritegu kriminaalasjas nr 2070000009

raames Kaitsepolitseiameti poolt. Jälitusmenetlust (toimik nr 2010000004) alustati 17.03.2020

Kaitsepolitseiameti poolt KrMS § 1262 lg 1 p 4 alusel seoses KarS § 298 lg 1 tunnustel

kriminaalasja menetlemisega. Investeerimiskelmuse ja omastamise episoode menetleti aga

kriminaalasja nr 20221000002 raames Keskkriminaalpolitsei poolt. Jälitusmenetlust (toimik

nr 2022100004) alustati 17.02.2020 Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo poolt

KrMS § 1262 lg 1 p 4 alusel seoses KarS § 211 lg 1 ja 2 tunnustel kriminaalasja

menetlemisega. Seetõttu on ka jälitusprotokollid koostatud kahe erineva uurimisasutuse poolt.

Kohus ei näe iseenesest selles probleemi, et selguse ja uurimispädevuse piires seda kohtueelse

menetleja poolt selliselt korraldati. Kohus ei nõustu kaitsja Teplõhhi väitega, et kahe erineva

uurimisasutuse poolt paralleelselt sama isiku (I. Dyagelevi) suhtes jälitustoimingute

teostamine oli lubamatu ja riivas tema põhiõigusi eriti intensiivselt.

8 / 108

1-21-3503

1.4. Kohus võib prokuröri taotlusel anda jälitustoiminguteks loa mh siis, kui 1) esineb vajadus

koguda kriminaalmenetluses teavet kuriteo kohta (KrMS § 1262 lg 1 p 4); 2) menetluse

esemeks on nn kataloogikuritegu (KrMS § 1262 lg 2); isiku puhul, kelle suhtes toimingute

tegemist taotletakse, on alust põhjendatult kahtlustada, et ta paneb toime mõne nn

kataloogikuriteo; 3) muud viisid tõendite kogumiseks on kas äärmiselt komplitseeritud või see

ei ole võimalik (KrMS § 1261 lg 2).

1.5. Erinevalt kaitsjatest leiab kohus, et kriminaalasjas on nii prokuratuur jälitustoiminguteks

taotluste esitamisel kui ka eeluurimiskohtunikud taotlusi rahuldades järginud kehtivat õigust

ja kohtupraktikat. Eraldi on vaja ära märkida see, et kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga tuleb

jälitustoimingu loa andmist otsustaval kohtul lähtuda neist asjaoludest, mis tal on teada

otsustamise momendil (vt nt RKKKo 3-1-1-79-16). Lisaks tuleb eeluurimiskohtunikul KrMS

§ 1264 lg 1 alusel prokuratuuri taotlus läbi vaadata viivitamatult. Järelikult tuleb

eeluurimiskohtunikul juhul, kui taotlus esitatakse menetluse algfaasis, lahendada see väga

napi teabe alusel ning üpris piiratud ja kitsas ajaraamis. Jälitustoimingute pikendamise faasis

tuleb aga arvestada seda, et ka siis on tõendusteave fragmentaarne, sest tõendite kogumine

toimub endiselt subjektide eest varjatult ning kõiki asjaolusid ei saa täiendavate tõenditega, sh

isikute ülekuulamisega, kontrollida. Seega on ilmne, et jälitustoiminguks loa andmisel kohtu

käsutuses oleva vähema ning fragmentaarse info ja toimingu kiireloomulisuse tõttu

põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu põhistamisele nii ranged nõuded kui kohtuotsuse

põhistusele süüküsimuse lahendamisel ei kehti.

1.6. Prokuratuur esitas kohtuliku uurimise ajal altkäemaksu episoodis tõenditena järgmised

süüdistusaktis nimetatud jälitusprotokollid, mis olid koostatud Kaitsepolitseiameti poolt

altkäemaksu episoodis :

-

21.09.2020 jälitusprotokoll (K4 tl 128-129), mille aluseks olid Harju Maakohtu

määrused 01.04.2020 nr KM9246/2020 (kd 26 tl 16-37) ja 29.05.2020 nr

KM9528/2020 (kd 26 tl 150-177) ning Riigiprokuratuuri 01.04.2020 luba

PL9241/2020 ja 29.05.2020 luba PL9592/2020.

-

23.10.2020 jälitusprotokoll (K4 tl 130-152), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus

25.02.2020 nr KM9085/2020 (kd 28 tl 10-24).

-

19.01.2021 jälitusprotokoll (K4 tl 154-156), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus

25.02.2020 nr KM9085/2020 (kd 28 tl 10-24).

-

04.11.2020 jälitusprotokoll (K4 tl 158-184), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus

25.02.2020 nr KM9085/2020 (kd 28 tl 10-24).

-

09.02.2021 jälitusprotokoll (K4 tl 186-210), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus

01.04.2020 nr KM9246/2020 (kd 26 tl 16-37).

-

12.02.2021 jälitusprotokoll (K4 tl 212-219), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus

01.04.2020 nr KM9246/2020 (kd 26 tl 16-37).

-

09.12.2020 jälitusprotokoll (K4 tl 221-231), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus

01.04.2020 nr KM9246/2020 (kd 26 tl 16-37).

-

18.01.2021 jälitusprotokoll (K4 tl 233-237), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus

29.05.2020 nr KM9582/2020(kd 26 tl 150-177).

-

20.10.2020 jälitusprotokoll (K4 tl 239-259), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus

29.05.2020 nr KM9582/2020(kd 26 tl 150-177).

-

23.11.2020 jälitusprotokoll (kd 5 tl 1-11), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus

29.05.2020 nr KM9582/2020(kd 26 tl 150-177).

-

20.11.2020 jälitusprotokoll (kd 5 tl 13-50), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus

29.05.2020 nr KM9582/2020(kd 26 tl 150-177).

9 / 108

1-21-3503

-

14.11.2020 jälitusprotokoll (kd 5 tl 52-68), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus

29.05.2020 nr KM9582/2020(kd 26 tl 150-177).

-

16.02.2020 jälitusprotokoll (kd 5 tl 70-92), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus

29.05.2020 nr KM9582/2020(kd 26 tl 150-177).

-

19.10.2020 jälitusprotokoll (kd 5 tl 94-107), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus

25.07.2020 nr KM9879/2020 (kd 27 tl 85-100).

-

17.12.2020 jälitusprotokoll (kd 5 tl 109-140), mille aluseks oli Harju Maakohtu

määrus 25.07.2020 nr KM9879/2020 (kd 27 tl 85-100).

-

06.01.2021 jälitusprotokoll (kd 5 tl 142-196), mille aluseks oli Harju Maakohtu

määrus 25.07.2020 nr KM9879/2020 (kd 27 tl 85-100).

-

22.10.2020 jälitusprotokoll (kd 5 tl 200-251; kd 6 tl 1-88), mille aluseks olid Harju

Maakohtu määrused 01.04.2020 nr KM9246/2020 (kd 26 tl 16-37); 29.05.2020 nr

KM9528/2020 (kd 26 tl 150-177); 25.07.2020 nr KM9879/2020 (kd 27 tl 85-100);

01.10.2020 nr KM10189/2020 (kd 27 tl 137-161).

1.7. Prokuratuur esitas kohtuliku uurimise ajal KarS § 211 ja § 201 episoodide kohta

tõenditena järgmised süüdistusaktis nimetatud jälitusprotokollid, mis olid koostatud

Keskkriminaalpolitsei poolt:

-

17.07.2020 jälitusprotokoll (kd 13 tl 1-178), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus

25.02.2020 nr KM9085/2020 (kd 28 tl 10-24).

-

30.09.2020 jälitusprotokoll (kd 14 tl 1-149), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus

23.04.2020 nr KM9351/2020 (kd 26 tl 47-62).

-

14.12.2020 jälitusprotokoll (kd 15 tl 1-213), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus

25.06.2020 nr KM9719/2020 (kd 26 tl 190-206).

-

30.12.2020 jälitusprotokoll (kd 16 tl 1-42), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus

01.10.2020 nr KM10189/2020 (kd 27 tl 137-161).

-

01.03.2021 jälitusprotokoll (kd 16 tl 46-241, kd 17 tl 1-86), mille aluseks oli Harju

Maakohtu määrus 25.08.2020 nr KM10001/2020 (kd 28 tl 1-20).

-

09.03.2021 jälitusprotokoll (kd 17 tl 89-260), mille aluseks oli Harju Maakohtu

määrus 01.10.2020 nr KM10189/2020 (kd 27 tl 137-161).

-

22.09.2020 jälitusprotokoll (kd 18 tl 1-196; kd 19 tl 1-207), mille aluseks oli Harju

Maakohtu määrus 25.02.2020 nr KM9085/2020 (kd 28 tl 10-24); 23.04.2020 määrus

KM9351/2020 (kd 26 tl 47-62); 23.04.2020 määrus KM9362/2020 (kd 26 tl 83-97)

-

24.09.2020 jälitusprotokoll (kd 20 tl 1-103), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus

23.04.2020 nr KM9351/2020 (kd 26 tl 47-62); 25.06.2020 määrus KM9719/2020 (kd

26 tl 190-206); 25.06.2020 määrus KM9721/2020 (kd 26 tl 231-247)

-

12.03.2021 jälitusprotokoll (kd 20 tl 106-117), mille aluseks oli Harju Maakohtu

määrus 25.06.2020 nr KM9719/2020 (kd 27 tl 190-206).

1.8. Kaitsjate poolt (D. Teplõhh ja M. Rondel) esitati samuti kohtumenetluse käigus ja nende

tellimusel koostatud järgmised jälitusprotokollid:

-

08.07.2022 jälitusprotokoll (kd 29 tl 1-53), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus

23.04.2020 nr KM9362/2020 (kd 26 tl 83-97) ja 25.06.2020 määrus KM9721/2020

(kd 26 tl 231-247).

-

04.07.2022 jälitusprotokoll (kd 29 tl 54-187), mille aluseks oli Harju Maakohtu

määrus 01.10.2020 nr KM10189/2020 (kd 27 tl 137-161).

-

25.04.2022 jälitusprotokoll (kd 33 tl 2-108), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus

25.02.2020 määrus KM9085/2020 (kd 28 tl 10-24), 23.04.2020 nr KM9351/2020 (kd

10 / 108

1-21-3503

26 tl 47-62), 25.06.2020 nr KM9719/2020 (kd 26 tl 190-206), 25.08.2020 määrus

KM10001/2020 (kd 28 tl 1-20).

-

12.07.2020 jälitusprotokoll (kd 33 tl 166-175), mille aluseks oli Harju Maakohtu

määrus 25.06.2020 määrus KM9721/2020 (kd 26 tl 231-247).

-

25.11.2021 jälitusprotokoll (kd 33 tl 218-233), mille aluseks oli Harju Maakohtu

määrus 25.02.2020 määrus KM9085/2020 (kd 28 tl 10-24), 23.04.2020 nr

KM9351/2020 (kd 26 tl 47-62), 25.06.2020 nr KM9719/2020 (kd 26 tl 190-206),

25.08.2020 määrus KM10001/2020 (kd 28 tl 1-20), 23.04.2020 määrus KM9362/2020

(kd 26 tl 83-97).

1.9. Kohtu arvates on nendes alusdokumentides, sh prokuröri taotlustes, ammendavalt

põhistanud süüdistatavate suhtes jälitustoimingute teostamise vajadust. Jälituslubade

põhjendused on kooskõlas nii kriminaalmenetluse seadustiku kui ka Riigikohtu praktikaga.

Nii on näha, et lubades on selgitatud, millised asjaolud on põhjendatud kuriteokahtluse mõttes

tuvastatud. Olemasoleva materjali põhjal jõuab kohus edasi järeldusele, et nende põhjal on

alust arvata, et toime on pandud nn raskete kuritegude kataloogi kuuluvad kuriteod, mille

puhul on võimalik teha jälitustoiminguid. Sellele järgnevad kohtu põhjendused uuritavate

kuritegude ja jälitussubjektide kriminoloogilise olemuse kohta, mis muudavad tõendite

kogumise avalike menetlustoimingutega oluliselt raskemaks, kui mitte lausa võimatuks.

Viimaks järgnevad põhjendused selle kohta, miks on vaja teostada just taotletud

jälitustoiminguid. Jälitustoimingute pikendamiste lubades on aga põhistatud, miks on vajalik

jälitustoimingutega jätkata. Saab möönda, et jälitustoimingudi tehti süüdistatavate suhtes

pikka aega (10 kuud), samas tuleb arvesse võtta seda, et kõik uuritavad kuriteod olid latentsed

ning sellisel puhul võtabki ka jälitustegevusega tõendite kogumine kauem aega. Samas ei ole

rikutud ka KrMS § 1264 lg 6 tingimust, et sama isiku suhtes ei tohi teha jälitustegevust järjest

üle 1 aasta. Eeltoodu alusel leiab kohus, et eeluurimiskohtunike lubade alusel

jälitusmenetlusega kogutud tõendid on lubatavad, nende kogumisel on järgitud seaduse

nõudeid ja ultima ratio põhimõtet, kõik toimingud on teostatud kohtumäärustes lubatud

ajavahemiku vältel, lubatud isikute suhtes ning lubatud ulatuses. Seega on nende alusel

kogutud teave ehk jälitusprotokollid tõendina lubatavad. Kohus on tutvunud nii

jälitustoimikus olevate taotluste ja lubadega täies mahus kui ka kohtule esitatud osaliselt

kinnikaetud lubadega ega pea kogumis seetõttu põhjendatuks kohtumenetluse käigus

väljendatud oletusi, et süüdistavate suhtes on jälitustoimingu lube välja antud alusetult või

valedel eeldustel, muu hulgas seetõttu, et eeluurimiskohtunikele oleks edastatud eksitavat või

lausa valeteavet.

1.10. I. Dyagelevi kaitsja leidis, et jälitustoimingud oleks pidanud lõppema 2020. aasta suvel,

kui olid toimunud vähemalt kaks omastamise süüdistuse aluseks olevat tehingut. Kaitsja

hinnangul olnuks uurimisasutusel kohustus sekkuda ning oodata täiendavate

omastamisepisoodide lisandumist, millega tekitati hoopis täiendavat kahju. Kohus seda

arvamust ei jaga ja nõustub siinkohal prokuröriga. Nimelt on oluline pöörata tähelepanu

sellele, millise kuriteo uurimiseks antud kriminaalmenetlust alustati. Selleks oli KarS § 211

sätestatud investeerimiskelmus, s.t. esines kahtlus, et hoiustajaid võidakse kaasata pettuslikul

teel. Selle tõendamiseks oli vaja muuhulgas tuvastada rahaliste vahendite päritolu rahaliste

sissemaksete osas D OÜ poolt, millega suurendati HLÜ Erial osakapitali. Selle tarbeks tehti

rahvusvahelise koostöö taotlused Leetu, sest mitmed kriminaalasjas tähtsust omavad

pangakontod seonduvalt nii KarS § 211 kui ka § 201 episoodiga asusid just nimelt Leedus.

Toimiku materjalidest nähtub, et esimene vastus Leedust saabus 20.10.2020 (kd 11 tl 186)

ning teine 2021 aasta alguses (kd 12 tl 20). Viimase osakapitali suurendamise ringis tuli

mängu ka Bulgaaria äriühing T. See rahvusvahelise koostöö taotlus Bulgaariasse saadeti välja

11 / 108

1-21-3503

08.07.2020 ning vastus tuli alles 08.01.2021 (kd 12 tl 77). Seega nõustub kohus prokuröriga,

et alles peale nende vastuste saamist sai koostada lõplikud asitõendi vaatlusprotokollid, mis

kinnitasid esialgset hüpoteesi osakapitali näiliku suurendamise kohta. Kuna KarS § 201järgi

kvalifitseeritav omastamise kuritegu tuli menetluse kestel juurde nö juhuleiuna, siis selle

toimepanemisest puudus kriminaalmenetluse alustamise hetkel üldsegi teadmine. Seega ei ole

kokkuvõttes õige ka kaitsja järeldus, et nö juhuleiu kohta tõendite fikseerimisel tulnuks

põhiasjas tõendite kogumine sootuks katkestada.

1.11. Kaitsja Rondel leidis, et eeluurimiskohtunikule on esitatud valeväiteid HLÜ Eriali

hoiustajate vanuse kohta ja tegemist on kokkuvõttes olulise valeteabe esitamisega

jälitustoimingute kontekstis. Nimelt leidis kaitsja, et prokuröri taotlustes esitatud väide selle

kohta, et „hoiustajad on valdavalt vanemad inimesed“ ei ole õige faktiväide. Selle kinnituseks

esitas kaitsja ka HLÜ Erial hoiustajate nimekirja (kokku 1599 isikut) koos sünniaegadega (kd

32 tl 79a cd plaat, K6 tl 117), ning kaitsja kokkuvõtliku hinnangu järgi olid ainult ca pooled

neist hoiustajatest vanemad kui 60 aastat, keda võiks vanemaealisteks nimetada. Kohus leiab,

et „vanemad inimesed“ on suhteline ja määratlemata mõiste ning üleüldse

investeerimiskelmuse kontekstis ebaoluline argument, sest kõik isikud sõltumata nende

vanusest on vaja kaitsta. Samas on märkimisväärne, et võlausaldajate kontekstis „eakaid

inimesi““ kajastatakse ka HLÜ Erial saneerimismenetluses, kus sama väide on 31.05.2021

saneerimiskava kinnitamise määruses tsiviilkohtu poolt esitatud (kd 33 tl 250p).

1.12. Kaitsja Rondeli leidis samuti, et D. D. Dyageleva kohta esitati jälitustoimingute

taotlustes valesid faktiväiteid tema aktiivse rolli (korraldas kohtumisi) ja varjati fakti, et ta

viibis lubade väljastamise ajal alates 2020 kevadest vastsündinud lapsega kodus. Vaidlust ei

ole selles, et tõepoolest D. D. Dyageleva viibis alates 2020 kevadest vastsündinud lapsega

kodus. Samas nähtub kohtu poolt edasiselt tsiteeritud telefonikõnedest, et vaatamata

vastsündinud lapsega kodus viibimisele jäi D. D. Dyagelevale siiski oluline roll ka HLÜ-s

Erial. Mh just pealtkuulatud telefonikõnede käigus on selgunud, et ta jäi siiski edasi tegema

pangamakseid nii HLÜ-s Erial kui ka viimase tütarettevõtetes ja OÜ-s D. Järelikult oli ka

tema kohta jälituslubade väljastamine ja tema jälitustegevusele allutamine endiselt

põhjendatud ning see, et ta viibis suurema osa ajast vastsündinud lapsega kodus, ei mängi

olulist rolli.

1.13. Kaitsjad heitsid prokuratuurile samuti ette seda, et jälitustoimingutega saadud teabest on

protokollitud vaid süüstav teave. Vahetult enne kohtuliku uurimise lõppemist tegid nad ka

taotluse, millega taotlesid, et kohus tagastaks prokuratuurile kõik jälitusprotokollid kui

lubamatud tõendid (K7 tl 41-43) või alternatiivselt kohustaks koostama uued protokollid,

kuhu koondada ka süüdistatavaid õigustav teave (K 7 tl 116p). Kohus jättis selle taotluse

rahuldamata (K 7 tl 115-116) ja leidis, et taotluse rahuldamiseks puuduvad alused. KrMS §

12610 lg 1 p 6 kohaselt kantakse protokolli jälitustoiminguga teave, mis on jälitustoimingu

eesmärgi täitmiseks või kriminaalasja lahendamiseks vajalik. Seda kas mingi teave on vajalik,

saab hinnata see pool, kes seda selleks peab. Kahtlemata on sellise valiku tegemine

menetlejale, kes jälitusprotokolli koostab, mõnevõrra keeruline, eriti olukorras, kus teavet on

palju ning osa teabest ilmselgelt ei puuduta süüdistusega seotud õigustavaid ja süüstavaid

asjaolusid. Samas märgib kohus järgmist. Kaitseõiguse tagamiseks võimaldas kohus peale

süüdistusakti kohtusse saatmist mitme kuu vältel kaitsjatele tutvuda kogu jälitustoimingutega

kogutud teabega ning vajadusel esitada kuni kohtuliku uurimise lõpuni ka õigustavaid

tõendeid. Kaitsjad seda võimalust ka kasutasid ning esitasid mh jälitusprotokolle, mille

koostamise ülesande pani kohus samuti uurimisasutusele. Seega on kohus taganud pooltele

võrdse võimaluse esitada nende positsioone kinnitavaid tõendeid, ning väide, et kohus ei

12 / 108

1-21-3503

kohelnud pooli võrdselt, ei vasta tõele. Kaitsjate poolt täiendavalt esitatud jälitustõendid ei

lükanud kohtu hinnangul ümber süüdistuse põhilisi alusväiteid ning ei muutnud kardinaalselt

ka süüküsimuse lõplikku tulemust. Puudub mõistlik eeldus spekuleerida, et mõni kohtu ette

tänaseni toomata jälitusteave seda siiski teha võiks.

SÜÜDISTUSAKTI NÕUETELE VASTAVUS

2. Kohtumenetluse käigus tõsteti korduvalt kaitsjate poolt küsimust, et kas süüdistusakt vastab

KrMS § 154 nõuetele. Kohus kontrollis süüdistusakti vastavust seaduses sätestatule

29.06.2021 kohtu alla andmise määruses (K 1, tl 194-202) ja leidis, et süüdistusakt vastab

KrMS § 154 nõuetele ning märkis, et süüdistuse suurem või väiksem detailsuse ja

põhjalikkuse aste, samuti süüdistuses kasutatud sõnastused võivad vaieldamatult mõjutada

kaitseõiguste teostamist, kuid tegemist polnud rikkumisetega, mis oleks tinginud süüdistusakti

tagastamise kohtumenetluse alguses.

2.1. Kohus jääb 29.06.2021 määruses väljendatud seisukoha juurde ning leiab, et süüdistusakt

vastab seaduses sätestatud nõetele. Riigikohus on märkinud, et süüdistuse sõnastusele ei ole

võimalik kehtestada mingit konkreetset standardit, kuid sellest peab piisava selguse ja

täpsusega nähtuma isikule tehtava etteheite faktiline alus. Süüdistusaktis faktiliste asjaolude

kirjeldamisel nõutav detailsus sõltub suuresti konkreetse süüteo toimepanemise asjaoludest

(RKKKo nr 3-1-1-83-11, p 10). Seejuures on oluline arvestada, et süüdistus on hüpotees,

mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta,

miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma

kohtuotsuses, mitte aga süüdistuses. Kohtu hinnangul on käsilolevas kriminaalasjas

süüdistusaktis piisava selguse ja täpsusega kajastatud faktilisi asjaolusid, mis on isikute

karistusõigusliku vastutuse eelduseks. I. Dyagelevi kaitsja etteheited süüdistusakti

puudulikkuse kohta KarS § 298 lg 2 p 3 koosseisu ei ole piisavad järeldamaks, et süüdistusakt

ei vasta seadusest sätestatud nõuetele. Kuigi mõningaid etteheiteid võib teha süüdistusaktis

kajastatud faktiliste asjaolude konkreetsusastmele, ei ole tegemist rikkumistega, mis

lõppastmes tingiks süüdistatavate õigeksmõistmise. Süüdistusaktist on võimalik piisava

selgusega aru saada, millised on I. Dyagelevile tehtud etteheited (KarS § 298 lg 2 p 3 järgi

altkäemaksu lubamine ja andmine) ning millistele faktilistel asjaoludel süüdistus põhineb.

Samuti nähtuvad süüdistusaktist selgelt DPi ametipädevuse ärakasutamise aluseks olevad

faktilised asjaolud. Asjakohatud on ka I. Dyagelevi kaitsja etteheited süüdistuse

puudulikkusele KarS § 211 ja KarS § 201 osas. Investeerimiskelmus KarS § 211 järgi eeldab

valeandmete esitamist või andmete esitamata jätmist oluliste asjade osas üldsusele või piiratud

isikute ringile suunatud teabes. Süüdistuses on kõik nimetatud objektiivse koosseisu

elemendid esitatud. Samuti on kohtu hinnangul süüdistuses kajastatud KarS § 201 omastamise

koosseisu objektiivsed kui ka subjektiivsed koosseisuelemendid. Kohtu hinnangul on

süüdistuses kasutatud väljendid („näilikult kõrgendatud hinnavahe“ ja „kunstlikult tõstetud

hinnavahe“ jms) süüdistust terviklikult lugedes mõistetavad ja piisavalt konkreetsed, mistõttu

jäävad tagajärjetuks ka D. Nevsky ja Transpire OÜ kaitsja ning D. Dalberg-Dyageleva kaitsja

etteheited süüdistuse puudulikkuse osas määraltemata õigusmõistete kasutuse osas. Seejuures

märgib kohus, et vaatamata kaitsjate etteheidetele süüdistuse puudulikkuse osas, on kaitsjad

menetluse kestel aktiivselt esitanud süüdistusele vastuväiteid ja omapoolseid tõendeid.

Järelikult on süüdistus olnud piisavalt selge, et aru saada, milles isikuid süüdistatakse ja et

kaitseõigust teostada.

2.2. Riigikohus on selgitanud, et puuduliku süüdistuse korral on süüdistatava

õigeksmõistmine võimalik siis, kui see toob endaga kaasa kuriteosündmuse või kuriteo

selgitamise võimatuse või kui sellega kaasneb tõendamiseseme asjaolude tuvastamatus. Seega

13 / 108

1-21-3503

peab kohus süüdistuse puudulikkuse korral kohtuotsuses ära näitama, millise KrMS § 309 lg-s

2 nimetatud asjaolu tuvastamatuse süüdistuse puudused endaga kaasa toovad, tingides seeläbi

isiku õigeksmõistmise (RKKKo 3-1-1-96-06, p 16). Käesoleval juhul on üldjoontes piisava

selguse ja täpsusega kajastatud faktilisi asjaolusid, mis on isikute karistusõigusliku vastutuse

eelduseks. Võimalik on aru saada nii konkreetsest kuriteo etteheitest kui ka prokuratuuri

õiguslikust hinnangust sellele. Kohtu hinnangul ei esine süüdistusaktis sääraseid puudusi, mis

annaks aluse süüdistatavate õigeksmõistmiseks süüdistusakti puudulikkuse tõttu.

ANDMEKANDJATELE LIGIPÄÄASU LUBATAVUS

3. Kaitsjad on vaidlustanud menetleja poolt läbiotsimise käigus ära võetud andmekandjatesse

sisenemise ning leidnud, et kuivõrd süüdistatavad ei andnud andmekandjatesse sisenemiseks

menetlejale paroole ja menetlejal puudus ka vastav kohtumäärus, siseneti andmekandjatesse

õigusliku aluseta. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et HLÜ Erial kontoris teostati

läbiotsimine 09.11.2020 läbiotsimise taotluse alusel (rahuldatud eeluurimiskohtuniku

pealdisega 09.11.2020) ja fikseeriti 10.11.2020 läbiotsimisprotokollis (kd 1 tl 88-126), Z

ruumides teostati läbiotsimine 18.11.2020 taotluse alusel (rahuldatud eeluurimiskohtuniku

pealdisega 18.11.2020) ning fikseeriti 24.11.2024 läbiotsimise protokollis (kd 1 tl 127-137),

D OÜ ruumides teostati läbiotsimine 09.11.2020 taotluse alusel (rahuldatud

eeluurimiskohtuniku pealdisega 09.11.2020) ning fikseeriti 10.11.2020 läbiotsimise

protokollis (kd 1 tl 138-146), D. Nevsky elukoha ja sõidukite läbiotsimist teostati 05.11.2020

läbiotsimise taotluse alusel (rahuldatud eeluurimiskohtuniku pealdisega 07.11.2020) ja

fikseeriti 10.11.2020 läbiotsimisprotokollides, samuti 09.11.2020 määruse alusel ja fikseeriti

10.11.2020 läbiotsimisprotokollis (kd 1 tl 147-183), I. Dyagelevi ja D. Dalberg-Dyageleva

elukoha ja sõidukite läbiotsimist teostati 09.11.2020 läbiotsimistaotluse alusel (rahuldatud

eeluurimiskohtuniku pealdisega 09.11.2020) ja fikseeriti 10.11.2020 läbiotsimisprotokollis

(kd 1 tl 184-253). Läbiotsimistel ära võetud esemete (sh andmekandjate) vaatlused on

fikseeritud vaatlusprotokollidega (kd 1 tl 254-269).

3.1. Riigikohus on selgitanud, et kui menetleja võtab kriminaalasja juurde avalikult

menetlustoiminguga arvuti ja hiljem vaatleb selles olevaid e-kirju, siis on tegemist

menetlustoimingutega, mis on kirjeldatud KrMS §-s 91 (läbiotsimine) ning §-s 86 (vaatlus)

(RKKKo 1-20-1208, p 47). Samas kriminaalasjas (nr 1-20-1208) on Tallinna

Ringkonnakohus selgitatud, et menetleja õigus isiku tahte vastaselt tolle kasutuses olnud

arvutisüsteemi siseneda tähendab kahtlustatava puhul seda, et kui menetlejal on see tehniliselt

võimalik, võib seadme lukustuse avada või sellest mööda minna ning arvutisüsteemis oleva

teabega tutvuda ka kahtlustatavalt nõusolekut saamata. Säärase käsitlusega nõustus ka

Riigikohus. Seejuures on ringkonnakohus selgitanud täiendavalt, et kui läbiotsimismääruses

on otsitava objektina nimetatud teavet, mis võib asuda teabekandjal või arvutisüsteemis, võib

otsitava leidmiseks tutvuda läbiotsimise käigus ka arvutisüsteemis või andmekandjal oleva

teabega (nii nagu võib läbiotsimise käigus tutvuda ka läbiotsitavast kohast leitud paberkandjal

dokumentidegagi) (Tln Ringkonnakohtu otsus 1-20-1208, lk 30). Kohus nõustub prokuröriga,

et käsilolevas kriminaalasjas on läbiotsimise taotlustega hõlmatud ka seademetes sisalduv

informatsioon, millele on saadud ka eeluurimiskohtuniku luba. Selliselt nähtub 09.11.2020

läbiotsimise taotluses, et eeluurimiskohtunik andis loa teostada läbiotsimine aadressil Suur-

Ameerika 12, Tallinn (Eesti HLÜ Erial, D OÜ, E OÜ ja EK OÜ ruumides), et leida ja ära

võtta kriminaalasjas menetletavate kuritegudega seotud ja kriminaalasjas tähtsust omavaid

objekte, sh kahtlustuse aluseks oleva investeerimiskelmuse, omastamise ja altkäemaksu

andmisega seotud dokumente nii elektroonilisel kujul kui paberkandjal, samuti kuritegudega

puutumuses olevad andmekandjad; kahtlustatavate, HLÜ ERIAL, E OÜ, EK OÜ ja nende

14 / 108

1-21-3503

töötajate kasutuses olevates arvutisüsteemides (sh nutitelefonid, mälupulgad, pilvevarundus)

olev teave (sh kirjavahetus) ning arvutisüsteemides, millele neil on juurdepääs, olev teave (sh

kirjavahetus), mis võib kajastada kuriteo toimepanemise asjaolusid (kd 1 tl 91). 20.11.2020

pealdisega on eeluurimiskohtunik andnud loa teostada läbiotsimine Z OÜ-s, et leida ja ära

võtta andmebaas, mis on seotud virtuaalserveri teenusega erial.ee ja mis kuulub I. Dyagelevile

alates 01.01.2018 kuni loa andmiseni (20.11.2020). Lisaks on eeluurimiskohtunik andnud loa

toimetada läbiotsimine D OÜ poolt kasutatavates ruumides, sh leidmaks tõendeid

elektroonilisel kujul, samuti D. Nevsky elukohas ja sõidukis (reg nr XXX), et leida ja ära

võtta menetletavate kuritegudega seotud ja kriminaalmenetluses tähtsust omavaid objekte, sh

dokumente nii elektroonilisel kujul kui paberkandjal, ja kuritegudega puutumuses olevaid

andmekandjaid, D. Nevsky kasutuses olevates arvutisüsteemides (sh nutitelefonid,

mälupulgad, pilvevarundus) olev teave (sh kirjavahetus) ning arvutisüsteemides, millele D.

Nevskyl on juurdepääs, olev teave (sh kirjavahetus) (kd 1 tl 151). Järelikult oli menetlejal

õigus läbiotsimise käigus siseneda andmekandjatesse ning otsida kriminaalasjas tähtsust

omavat teavet ning leida vajalike tõendeid. Tegemist on lubatavate tõenditega.

3.2. 30.11.2021 kohtuistungil on kaitsjad märkinud, et Z OÜ andmekandjatest andmete

allalaadimisel on rikutud asitõendite puutumatust ja menetlustoimingu seaduslikkust kuna

läbiotsimine vahepeal katkestati (turvakott pitseeriti kinni) ning järgmisel päeval läbiotsimise

jätkamisel jätkati sama andmekandja turvakotiga (K 2 tl 144-145). Samuti nähtub, et tehnik,

kes ei olnud KKP ametnik, iseseisvalt kopeeris mingeid andmeid. Kohus märgib, et

24.11.2020 läbiotsimisprotokollis (kd 1 tl 127-137) on üksikasjalikult kirjeldatud läbiotsimise

käiku. Muuhulgas nähtub, et 23.11.2020 kell 17.08 läbiotsimine katkestati failide mahuka

kopeerimise tõttu ning jätkati 24.11.2020 kell 14.10. Turvaümbrik nr 665108 avati

läbiotsimise jätkamisel. Logide väljavõtte järgi fail nimega virt70955-09112020.tag.gz

kopeerimist oli alustatud tehniku AK tööarvutisse 24.11.2020 kell 09:54:46 ja lõpetatud kell

12:30:42. Faili allalaadimise käigus ja peale allalaadimist muudetud ei ole. Allalaadimise

protsessi vahemikul 09:54:46 kuni 12:30:42 ei katkestatud. Läbiotsimise käigus kopeeritud

andmetega andmekandja oli pakendatud turvaümbrikusse nr 665139. Seejuures on

läbiotsimisprotokoll allkirjastatud ka tehnik AK poolt kes on ühtlasi kinnitanud kõikide tema

poolt politsei andmekandjale salvestatud andmete terviklikkust ja autentsust. Lisatud on

24.11.2020 AK tööarvuti logide väljatrükk ja selle tõlge. Läbiotsimisprotokolli on koostanud

eriasjade uurija AB. KrMS § 63 järgi on tõend muuhulgas uurimistoimingu protokoll.

Menetlustoimingu protokolli koostaja peab viibima menetlustoimingu juures, sest oma

allkirjaga kinnitab ta, et menetlustoiming tehti just sellisel viisil, nagu see on protokollis

kajastatud (RKKKo 3-1-1-31-11, p 20.1). Antud juhul ei viibinud menetleja fail virt70955-

09112020.tag.gz kopeerimise alustamise juures, kuid saabus 24.11.2020 kell 14.10 ning viibis

faili politsei andmekandjale allalaadimise juures. Seejuures on menetleja

läbiotsimisprotokollis piisava põhjalikkusega kirjeldanud faili kopeerimise protsessi ning

tuvastanud, et fail ei olnud allalaadimise käigus ega peale allalaadimist muudetud. Seega on

küsimus eelkõige selles, millist ajahetke saab pidada menetlustoimingu alguseks. Kohus leiab,

et menetlustoimingu alguseks tuleb lugeda 24.11.2024 kell 14.10 mil avati turvaümbrik ning

kell 14.22 alustati faili allalaadimist politsei andmekandjale. Kuigi faili kopeerimist alustas

tehnik varem (kell 09.54) ei olnud kopeerimine käsitletav menetlustoimingu osana vaid

toimingut ettevalmistava tegevusena. Failide kopeerimine on aeganõudev tegevus mistõttu

võib pidada lubatavaks olukorda, kus kopeerimist alustab tehnik, kes on menetleja jaoks

usaldusväärne isik. Seega viibis menetleja menetlustoimingu juures ning tegemist on lubatava

tõendiga.

KRIMINAALMENETLUSE KALLUTATUSE VÄIDE

15 / 108

1-21-3503

4. Menetluse kestel on kaitsjad korduvalt viidanud menetluse kallutatusele ning leidnud, et

rikutud on õigust õiglasele menetlusele. Nimelt on kaitsjad kohtumenetluse algusest heitnud

ette, et kohtueelses menetluses ei antud kaitsjatele piisavalt aega kriminaalasja materjalidega

tutvumiseks ja kaitseõiguse teostamiseks.

4.1. Vaidlust ei ole selles, et tegemist on mahuka kriminaalasjaga. Kriminaalasja toimikud

tehti prokuratuuri poolt kaitsjatele läbi AET nähtavaks lõplikult nähtavaks 29.04.2021.

Kaitsjad taotlesid toimikutega tutvumise tähtaja pikendamist kuid kaitsjate taotlused jäeti

rahuldamata ning prokuratuur saatis 16.05.2021 süüdistusakti kohtusse. Kohus on 29.06.2021

kohtu alla andmise määruses (punkt 8) möönnud, et kaitsjatele prokuratuuri poolt toimikutega

tutvumiseks ja taotluste esitamiseks seatud tähtaeg enne süüdistusakti kohtusse saatmist oli

asja mahtu ja keerukust arvestades liiga lühike ning see rikkus kaitseõiguse teostamist. Siiski

ei saa pelgalt kohtueelse menetluse minetuse tõttu järeldada, et menetlus on kallutatud. Pärast

kriminaalasjas süüdistusakti kohtusse saatmist andis kohus süüdistatavad kohtu alla

24.05.2021 kohtu alla andmise määrusega ning määras eelistungi 14.06.2021. 29.06.2021

täiendava kohtu alla andmise määrusega andis kohus kaitsjatele täiendava tähtaja

kriminaalasja materjalidega tutvumiseks ja kaitseakti täienduste esitamiseks kuni 10.09.2021.

Järelikult oli kaitsjatel aega kriminaalasja materjalidega tutvumiseks 29.04.2021-10.09.2021

ehk üle nelja kuu. Seega, isegi kui prokuratuur kiirustas kriminaalasja kohtusse saatmisega ja

ei võimaldanud kaitsjatele piisavalt aega kriminaalasja materjalidega tutvumiseks, kõrvaldas

kohus rikkumise kohtumenetluse käigus. Kaitsjatel oli kokkuvõttes piisavalt aega

kriminaalaja materjalidega tutvumiseks. Arvestades kriminaalasja mahtu ja keerukust oli

täiendavalt antud aeg piisav, et tagada kaitseõiguse teostamine.

KOHTUEELSE MENETLEJA TEGEVUS

4.2 Kaitsjad kritiseerisid samuti kohtueelse menetleja tegevust (Keskkriminaalpolitsei).

Nimelt väitsid kaitsjad, et kohtueelne menetlus ei olnud objektiivne, selgelt oli see suunatud

ainult perekond Dyagelevide kohta tõendite kogumisele ning tähelepanuta jäeti teiste

võimalike osalejate, eriti OLi ja Q rolli kohta tõendite kogumine. Kohus sellega ei nõustu.

Kohtule esitatud tõendite (eelkõige jälitusprotokollid, mida kohus käsitleb edasiselt) pinnalt

saab I. Dyagelevi ja D. D. Dyageleva rolli KarS § 211 lg 1 ja § 201 episoodide puhul pidada

keskseteks. OLi rolli kohta vt täiendavalt kohtuotsuse p 28.4. Seega allutati kahtlustatavatena

avalike menetlustoimingutega isikud, kelle suhtes oli tekkinud põhjendatud kahtlus, et nende

poolt on kuritegu toime pandud. Mh oli selleks isikuks ka Q, kellele samuti süüdistus esitati,

kuid kelle suhtes lõpetati menetlus kohtus KarS § 202 alusel.

II. Kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja õiguslik hinnang I Dyagelevile

esitatud süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 3 järgi

5. Süüdistuse (K1 tl 29-32p) kohaselt leppisid I. Dyagelev ja DP (kes oli ametiisik KarS § 288

lg 1 mõttes) eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal enne 04.09.2019 kokku, et I. Dyagelev

lubab ja annab DPile tema KKK maja ehitamiseks rahalisi vahendeid, korraldab maja

ehitusprojekti koostamise-, korraldab ehitusloa taotlemise, organiseerib maja ehitamiseks

vajalikud spetsialistid (näiteks arhitekt – projekteerija, geodeet) ja - tasub nende eest, pakub

vajalike materjalide soetamist ning maja projekti ja sisustuslahendusi turuhinnast soodsamatel

tingimustel ning DP nõustub ja võtab need vastu selle eest, et vastuteenena kasutab enda

ametiseisundit politseiametnikuna selleks, et lubab koguda, kogub ja edastab I. Dyagelevi

16 / 108

1-21-3503

palvel viimasele teda huvitavat politsei siseinfot ning kasutab enda ametialaseid

koostöökontakte, mis aitavad I. Dyagelevil suunata tema ja tema kontrolli all olevate

äriühingute suhtes tehtavaid otsuseid Finantsinspektsioonis, politseis ja muudes

ametiasutustes ning kahjustada I. Dyagelevi äride konkurente. Süüdistuse kohaselt DP

kasutaks oma ametiseisundit politseiametnikuna ning edastas I. Dyagelevile politsei

andmekogudest andmeid ning menetlusinfot ja lubas menetlusi suunata I. Dyagelevi huvides

kasutades oma ametialaseid koostöökontakte. Vastutasuna I. Dyagelev teadlikult lubas ja

andis DPile kui ametiisikule üle vara vähemalt 61 030,97 euro ulatuses ja soodustusi

ehitusmaterjalide soetamiseks.

5.1. Kokkuvõtvalt heidetakse I. Dyagelevile ette seda, et tema on lubanud ja andnud

ametiisikule, kelleks oli Politsei-ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo ametnik DP, suures

ulatuses vara või muid soodustusi vastutasuks selle eest, et DP ametiisikuna kasutaks oma

ametiseisundit.

5.2. KarS § 298 lg 2 p 3 järgi on karistatav altkäemaksu andmine suures ulatuses. KarS § 121 p

2 järgi on suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Seoses selle süüdistuse

episoodiga tuleb kõigepealt ära märkida see, et altkäemaksu võtmises KarS § 294 lg 2 p 4

järgi oli esitatud süüdistus samuti DPile. Tema suhtes aga lahendati kriminaalasi eraldi

kokkuleppemenetluses (K 1, tl 178-189). Seetõttu tuleb ka I. Dyagelevi süüdistust

altkäemaksu andmises KarS § 298 lg 2 p 3 järgi hinnata põhidelikti, so altkäemaksu võtmise

kontekstis, sh hinnata ka selle süüteokoosseisu elemente.

5.3. KarS § 298 põhidelikti (KarS § 294) objektiivse süüteokoosseisu moodustavad järgmised

tunnused: Ametiisikule (a) vara või muu soodustuse lubamise või andmise eest (b)

vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest (c). Kohus analüüsib edasiselt kõiki

koosseisuelemente eraldi.

a) ametiisik

6. KarS § 288 lg 1 järgi on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks

ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt,

tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise

alusel.

6.1. Korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 2 kohaselt seisneb ametiseisund õigusaktist,

tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande

täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises.

Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse

tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse

üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt

haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming,

sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas

avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav

tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises,

tegevusetuses või viivituses.

6.2. Kohus nõustub prokuröriga selles, et toiminguks selle sätte tähenduses saab pidada ka

politseiametniku poolt politsei andmebaasides oleva info kohta päringute tegemist.

17 / 108

1-21-3503

6.3. Kriminaalasjas on tuvastatud, et DP oli alates 24.05.2004 nimetatud Politsei- ja

Piirivalveameti politseiteenistusse politseiametniku ametikohale. Vaidlust ei ole ka selles, et

DP töötas alates 01.09.2010 PPA sisekontrollibüroos ning alates 01.07.2018 on

sisekontrollibüroo II talituse taustakontrolliametnik. Kaitsepolitseiameti päringu 19.11.2020

nr 8844 (kd 4 tl 1-2) alusel edastatud PPA sisekontrollibüroo talituse juhi vastusest ja DPi

ametijuhendist (kd 4 tl 15-20) nähtuvad DPi tööülesanded, sh oli tema ülesandeks teostada

taustakontrolli ja analüüsida saadud teavet (p 3.1); teostada vajadusel õigusaktide alusel

sätestatud jälitustoiminguid (p 3.2); sisestada jälitusteavet andmebaasidesse (p 3.5). Vastavalt

ametijuhendile vastutas DP teenistuskohustuste õigeaegse, korrektse, kohusetundliku ja

omakasupüüdmatu täitmise ning nõutaval tasemel tulemuse saavutamise eest (p 4.1);

teenistusse puutuvate õigusaktide ja korralduste järgimise ning täitmise eest, sh avaliku teabe

seadusest, isikuandmete kaitse seadusest ja riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest

tulenevate nõuete täitmise eest (p 4.2); tema kasutajatunnusega tehtud tegevuste eest kõigis

info- ja teabesüsteemi osades ning arvutite ja sidevahendite kasutamisel turvalisuse nõuete

täitmise eest (p 4.3); teenistusülesannete tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladuse,

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe, teiste inimeste perekonna- ja eraelu puutuvate

andmete ning muu juurdepääsupiiranguga saadud teabe hoidmise eest (p 4.5); ametikohale

avaliku teenistuse seadusega ja/või politsei ja piirivalve seadusega sätestatud piirangute

järgimise eest (p 4.9).

6.4. Oma teenistusülesannete täitmiseks oli DPil ligipääs PPA infosüsteemidele ja

andmebaasidele, mis sisaldavad muuhulgas asutusesiseseks kasutamiseks ja piiratud tasemel

riigisaladuseks tunnistatud teavet ning tal oli õigus siseneda teenistuskohustuste täitmise

eesmärgil kõikidesse PPA struktuuriüksuste ruumidesse, laevadele, PPA struktuuriüksuste

poolt valvatavatesse ruumidesse ja territooriumile (kd 4 tl 16-20).

6.5. Kohtus 01.02.2022 tunnistajana üle kuulatud DPi vahetu juht PP kinnitas, et DPi töötas

sisekontrollibüroos ja tööülesandeks oli taustakontrollide läbiviimine PPA-s ehk siis nende

isikute, kes kandideerivad tööle või liiguvad PPA siseselt, ja territooriumile lubamiste,

taustakontrollid (K 2 tl 218 p-223 p).

6.6. ATS § 5 p 1 kohaselt on avalik teenistus riigi avalik-õiguslik teenistus- ja usaldussuhe

ametnikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on avaliku võimu teostamine. PPVS § 33

lg 2 järgi on politseiteenistus avaliku teenistuse eriliik. Seega oli DP politseiteenistuses olles

ametiisikuks KarS § 288 lg 1 mõistes.

b) vara

või muu soodustus

7. Süüdistuse kohaselt koosnes I. Dyagelevi poolt DPile antud 61 030,97 eurot, mida

süüdistus peab koosseisu mõtte varaks järgmistest osadest:



Dyagelevi poolt HN arvelduskontole üle kantud rahasummadest, millest HN võttis 19

000 eurot sularahas välja ja andis üle DPile;



I. Dyagelevi poolt HN arvelduskontole üle kantud rahasumma, millest HN tasus DPi

eest AS A arveid summas 5702,89 eurot;



Dyagelevi poolt DPile vahetult üle antud 15 000 eurot sularaha;



DPi majaehitusel aadressil KKK EK OÜ nimel OÜ-st P tellitud ja tasutud ehituse

projektitööd ja ehitusloa taotlemine summas 7200 eurot ning AS-st Exact Geomark

mõõdistus-geodeetilised tööd summas 280,80 eurot;



DPi majaehitusel aadressil KKK S OÜ-st soetatud päikesepaneelide eest tasumine

summas 13 847,28 eurot.

18 / 108

1-21-3503

7.1. Kuna süüdistuse kohaselt on tegemist erinevate osategudega, siis hindab ja analüüsib

kohus neid kõiki eraldi.

c) lubamine

või andmine

8. I. Dyagelevi süüdistatakse nii altkäemaksu (hõlmab seaduse järgi nii vara kui ka muud

soodustust) lubamises kui ka andmises (/…/ et ta on lubanud või andnud /…/ süüdistusakti p

17.1) ning vaidlust pole selles, et mõlemad alternatiivid (lubamine ja andmine) on nii eraldi

kui ka kogumis karistatavad. Edasi tuleb markeerida seda, et kuna ebaõiguskokkulepe oli

süüdistuse kohaselt jätkuv ning hõlmas nii andja kui võtja poolt korduvaid käitumisakte, siis

kohati on nende alternatiivsete tegude vahet tegemine raskendatud.

8.1. Kaitsja on leidnud, et I. Dyagelevile etteheidetavad teod, so tema poolt vara üleandmine,

ei olnud seotud DPi ametiseisundi või ametipädevusega. Pooled ei vaidle selle üle, et DP sai I.

Dyagelevilt süüdistuses nimetatud vara või muud soodustust, kuid I. Dyagelevi seisukohalt

polnud tegemist korruptiivse ebaõiguskokkuleppega vaid muu võlaõigusliku suhtega.

Iseenesest on tegemist tähelepanuväärse väitega, mis lõpptulemusena õigeks osutudes

mõjutab ka süüdistuse põhjendatust. Nimelt mõjutab see seda, kas I. Dyagelev sai toime

panna altkäemaksu lubamise/andmise, sest viimane peab vastuteenena olema seotud just ja

ainult ametiisiku poolt ametiseisundi/pädevuse ärakasutamisega. Seega on tegemist

kokkuvõttes selle süüdistuspunkti keskse vaidluskohaga.

8.2. I. Dyagelev andis kohtus ütlusi, et kuigi ta teadis, et DPi näol oli tegemist

politseiametnikuga (K6 tl 249p-250), siis süüdistuses nimetatud vara üleandmine DPile,

millele ta objektiivselt vastu ei vaidle, ei olnud kuidagi seotud DPi ametiseisundiga. I.

Dyagelevi sõnul oli tegemist kas (a) tavalise laenusuhtega kahe eraisiku vahel või (b) DPi

poolt majaehitamisega, mida mh korraldas EK OÜ ja millega I. Dyagelev oli läbi OÜ EK

seotud. I. Dyagelevi sõnul tegutses EK OÜ kinnisvara arendamisega (K6 tl 250-250p) ning

lõppkokkuvõttes ei ole ka selles väites vaidlust. Seetõttu analüüsib kohus tõendite pinnalt

edasi neid vara või muu soodustuse lubamise või üleandmisega seotud asjaolusid, mida

süüdistuses ette heidetakse. Enne seda tuleb aga korraks põigata minevikku ning kaardistada

I. Dyagelevi ja DPi tutvuse, samuti suhtluse alguse ja jätkumisega seotud asjaolud.

8.3. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et I. Dyagelev ja DP tundsid teineteist. I.

Dyagelevi kohtuistungil antud ütluste järgi tutvus ta DPiga, kui viimane soovis 2019 aastal

maha müüa oma kinnistu aadressil ÄÄÄ (K6 tl 249 p-250). EK OÜ ostis ÄÄÄ kinnistu DPilt

arendusprojektina. Esialgne suhtlus käis läbi D. Nevsky, kes tegeles EK OÜ-s

arendusprojektidega. Pärast tutvumist suhtlesid tihedalt, paar päeva pärast ÄÄÄ müüki ütles

DP kohtumisel, et on politseiametnik (K6 tl 250). Järelikult oli I. Dyagelev teadlik alates 2019

aastast, et DP on politseiametnik. DP keeldus kohtuistungil ütlusi andmast (K 2 tl 213),

mistõttu esitas prokurör kohtule tema kohtueelses menetluses antud ütlused (kd 6 tl 89-108).

Sealt nähtub samuti, et I. Dyagelev oli temale tuttav isik samadel asjaoludel nagu I. Dyagelev

seda kinnitas. Kohus peab mõlema isiku ütlusi selles osas usaldusväärseks, sest see on leidnud

tõendamist ka muude tõenditega.

8.3.1. Nimelt Kinnistusraamatu (kd 3 tl 13-15) andmetel oli ÄÄÄ omanik DP, 17.07.2019

on kinnistamisavalduse alusel omanikuna sisse kantud 27.06.2019 EK OÜ. Kinnistu müüki

DPi poolt Erial Kinnisavara OÜ-le tõendavad ka 17.07.2019 sõlmitud hüpoteegi seadmise

leping ja asjaõigusleping (kd 3 tl 16-23), millest nähtub, et kinnistule aadressil ÄÄÄ on

19 / 108

1-21-3503

seatud hüpoteek HLÜ Erial kasuks. Kinnistu ÄÄÄ sõlmitud 17.06.2019 ostu-müügileping (kd

3 tl 36-46) tõendab, et DP müüs nimetatud kinnistu Erial Kinnisavara OÜ-le, keda tehingus

esindas juhatuse liige D. Dalberg-Dyageleva.

8.3.2. Pärast ÄÄÄ kinnistu müüki soetas DP uue kinnistu aadressile KKK. Seda kinnitab

kinnistusraamatu väljatrükk 10.09.2020 (kd 3 tl 47-48) ja 07.08.2019 sõlmitud kinnistu

müügileping ja asjaõigusleping (kd 3 tl 49-57). 03.09.2020 sõlmitud hüpoteegi seadmise ja

asjaõiguslepingu kohaselt (kd 3 tl 58-67) seati kinnistule KKK hüpoteek Luminor Bank AS

kasuks summas 76 700 eurot. Kriminaalasjas on samuti tõendamist leidnud, et peale kinnistu

ostmist hakkas DP sinna ehitama elumaja. Kohus ei pea oluliseks ega süüteokoossisu mõttes

määravaks seda, millised olid DPi täpsed motiivid altkäemaksu vastuvõtmisel. Kas selleks

olid tema leibkonna piiratud rahalised ressursid maja ehitamisel või muud motiivid. Samas

viiteid sellele, et DP elas oma rahaliste võimete piiril uuritud tõendite hulgas siiski on. Nii

nähtub, et DPil oli erinevate kaupade/teenuste ostmiseks sõlmitud mitmeid järelmaksu

lepinguid (kd 4 tl tl 47-54) ning vähemalt ühel korral on talle järelmaksu andmisest ka

keeldutud (kd 4 tl 43). Kaudselt viitavad need andmed sellele, et tema kulud ületasid tulusid

ning lõppeks ei pruugi prokuröri järeldus, et just see oli kuriteo toimepanemise põhiline

motiiv ka vale olla. Aga veelkord, kuna altkäemaksu võtmise motiiv ei ole koosseisuline

tunnus, siis ei pea kohus põhjalikumalt vajalikuks sel teemal peatuda.

8.4. I. Dyagelevi ja DPi vahelise ebaõiguskokkulepe hindamiseks tuleb kohtul tuvastada kas

ja milliseid hüvesid I. Dyagelev DPile lubas või andis ning milline oli DPi vastutasu.

Süüdistuse kohaselt andis I. Dyagelev DPile kokku vara vähemalt 61 030,97 euro ulatuses,

mis koosneb HN vahendusel antud 19 000 eurost (sularahas), HN poolt tasutud AS A arvetest

5702,89 eurot, OÜ EK nimel OÜ-st P DPile tema ehitatava maja KKK ehituse projekttööde ja

ehitusloa taotlemise tasudest 7200 eurot, AS-st EXACT Geomark mõõdistus-geodeetilistest

töödest 280,80 eurot, S OÜ-st soetatud päikesepaneelidest 13 847,28 eurot ja I. Dyagelevi

poolt DPile sularahana antud 15 000 eurost. Järgnevalt analüüsibki kohus iga osategu eraldi.

I. Dyagelevi poolt HN arvelduskontole kantud raha

9. 01.02.2022 kohtuistungil esitas prokurör rahvastikuregistri väljatrüki selle kohta, et HN on

surnud (kd 6 tl 109) ning KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel HN kohtueelses menetluses antud

ütlused. HN kohtueelses menetlused antud ütlused on lubatavaks tõendiks KrMS § 291 lg 1 p

1 järgi, sest tema ütlused riimuvad muude tõenditega, eelkõige dokumentaalsete tõenditega

ning jälitustoiminguga kogutud teabega. HN on 10.11.2020 ülekuulamisel selgitanud, et

tunneb DPi alates 2011. aastast, kutsub teda Timoks. I. Dyagelevi nime on kuulnud,

tõenäoliselt kohtunud ei ole, tutvustatud neid ei ole. HN omas pangakontot SEB pangas,

Swedbank´is ja Suurbritannia Monese pangas. I. Dyagelev kandis raha tema SEB kontole

2020. aastal kuna DP palus, et HN laseks raha enda kontole kanda, võtaks sularahas välja ja

annaks selle DPile. DP palus, et ta võtaks raha välja erinevate pankade automaatidest ja mitte

üle 3500 euro korraga. Raha andis üle DPile raha väljavõtmise päeval või sellele järgneval

päeval, nt Järve keskuse parklas, Tallinna Kaubamaja kõrval asuvas parklas, kõik rahade

üleandmised toimusid 2020.a jaanipäeva paiku ja peale seda juulis. I. Dyagelevi poolt üle

kantud rahast andis kõik DPile edasi. Samuti tasus ta 21.07.2020 ja 31.07.2020 AS A arved

kuna DP seda temalt palus. Tema kätte AS A kaup ei tulnud ja ta ei tea mis kaup see oli,

mäletab vaid, et olid Euronicsiga seotud arved (kd 6 tl 110-116).

9.1. HN ütlusi kinnitavad AS SEB Pank poolt Kaitsepolitseiametile edastatud vastused koos

HN arvelduskonto sularahaautomaatides tehtud tehingute salvestistega, samuti 21.07.2020

20 / 108

1-21-3503

tehingute andmed (kd 2 tl 23-35). Andmeid on vaadeldud 18.09.2020 koostatud

vaatlusprotokollis (kd 2 tl 147-149) ning vaatluse käigus on tuvastatud, et HN omab AS SEB

pangas arveldukontot nr XXXXXXXX. 07.09.2020 vastuse kohaselt on 21.07.2020 I.

Dyagelevi arvelduskontolt XXXXXXXX laekunud HNle 5000 eurot (dok 752) ja 5000 eurot

(dok 751), st kokku 10 000 eurot, mõlema makse selgitus „according on the contract“.

Vaatlusprotokolli kohaselt on pärast maksete laekumist perioodil 21-31.07.2020 kontolt välja

võetud sularaha kokku 4500 eurot ja AS-le A tehtud 21.07.2020 ülekanne summas 3846,29

eurot ja 30.07.2020 summas 1856,60 eurot. AS A AS vastusest Kaitsepolitseiameti päringule

koos lisadega (kd 4 tl 41-44) nähtub samuti, et arved on tasutud HN poolt. Seda kinnitab nii A

AS kullerteenuse tellimuse kinnitus nr 417591, 11.08.2020 (kd 4 tl 56-57) kui ka

maksekorraldused (kd 4 tl 61-64), millest nähtub, et DPi tellimuse eest tasus HN,

maksekorraldused 21.07.2020 summas 3846,29 eurot ja 30.07.2020 summas 1856,60 eurot. A

AS kullerteenuse tellimuse kinnituse järgi tellis DP kodumasinaid, sh pesumasina, kuivati,

külmkapi, teleri jne, st seadmeid mida ta vajas oma uude ehitatavasse eramusse (kd 4 tl 56).

9.2. AS SEB Pank 20.07.2020 vastusest nr 26258665 koos lisadega (kd 2 tl 118-120) nähtub,

et HN arvelduskontole on tehtud järgnevad ülekanded: 10.06.2020 summas 5000 eurot

(Worldlink), 12.06.2020 summas 2000 eurot (Worldlink), 17.06.2020 kaks ülekannet

summades 5000 eurot ja 3000 eurot (Payoneer Inc), kõikide ülekannete selgitus „according

on the contract“. AS SEB Pank vastusele lisatud ATM salvestiste väljavõtted (kd 2 tl 121-

130) kinnitavad, et HN on sularaha välja võtnud 12.06.2020 kahel korral, 19.06.2020 kahel

korral, 25.06.2020 ja 30.06.2020 kahel korral, iga kord 1000 eurot s.t kokku 7000 eurot.

9.3. HN on selgitanud, et DP ütles, et raha tuleks välja võtta mitte SEB panga automaadist,

aga teistest automaatidest ning korraga mitte üle 3500 euro (kd 6 tl 113). HN sellekohased

ütlused riimuvad AS LHV Pank poolt Kaitsepolitseiametile edastatud vastuskirjade ning

sellele lisatud ATM salvestiste väljavõtetega (kd 2 tl 114), millest nähtub, et HN võttis

sularaha välja muuhulgas ka AS LHV Pank sularahaautomaatidest. LHV AS vastuse kohaselt

asuvad sularahaautomaadid Järve Selveris (Pärnu mnt 238, Tallinn), Kristiine keskuses (Endla

45, Tallinn) ja AS LHV Tallinna kontoris (Taru mnt 2, Tallinn). LHV AS

sularahaautomaadist võttis HN välja kokku 7500 eurot (12.06.2020, 13.06.2020, 15.06.2020

kolmel korral ja 26.06.2020 kolmel korral). 07.07.2020 vaatlusprotokollis (kd 2 tl 145-146)

on vaadeldud HN arvelduskonto XXXXXXXX väljavõtet ning tuvastatud, et perioodil 10-

17.06.2020 laekus kontole 15 000 eurot (Worldlink kontolt 7000 eurot ja Payoneer kontolt

8000 eurot) ning perioodil 12-30.06.2020 on välja võetud sularaha kokku 14 500 eurot.

9.4. Lisaks eeltoodule kinnitavad I. Dyagelevi poolt DPile raha andmist HN vahendusel

jälitustoimingute protokollid. Selliselt nähtub, et DP küsis I. Dyagelevilt laenu 08.04.2020 (kd

4 tl 204) summas 35 000 eurot, 14.05.2020 (kd 4 tl 225) summas 30 000 eurot ja 18.07.2020

(kd 5 tl 40) summas 15 000 eurot. Sellest osa (25 000 eurot) kandis I. Dyagelev HN kontole.

20.10.2020 jälitustoimingu protokollis on I. Dyagelev selgitanud DPile, et praegu läks juba

seitse ära….täna läks kolm- see on kokku kümme. See nädal on kinni. Järgmine nädal ka

kümme ja pärast veel kümme (kd 4 tl 256). Samuti on I. Dyagelev andnud juhiseid, et välja

tohib võtta kolm nädalas, 1000 kaupa, ainult LHV pangast kuna on filtrid ja võõrast pangast

väljavõttes kontrolli ei järgne, tema saatis raha SEB-sse, aga SEB spetsialiseerub sellele, et

püüab kõiki rahapesuvõimalusi just nimelt läbi pangaautomaadi. Kõrvutades jälitustoimingu

protokollis kajastatud vestluse HN arvelduskonto väljavõtete, samuti HN ja DPi ütlustega on

üheselt aru saada, et ülalviidatud vestluse teemaks oli I. Dyagelevi poolt HN arvelduskontole

kantud raha.

21 / 108

1-21-3503

9.5. Kohtu hinnangul on nii HN kui ka DPi ütlustega ning HN arvelduskonto

vaatlusprotokollide, pankade vastuskirjadega ja jälitustoimingu protokollidega tõendatud, et I.

Dyagelev kandis HN arvelduskontole kokku 25 000 eurot. Kuigi ülekannete selgitused justkui

viitavad lepingujärgsele tasumisele, siis tegelikkuses HN ja I. Dyagelevi vahel mingit

lepingut ei olnud. Veelgi enam, HN sõnul ta küll I. Dyagelevi nimelist isikut teadis, kuid ei

tundud ega olnud kohtunud. I. Dyagelev selgitas 05.05.2023 kohtuistungil, et tema teada oli

HN DPi ehitaja ning viimane palus raha kanda ehitaja arvele kuna maja ehitamisega oli kiire

(K kd 6 tl 251p), ehk HN kontole kantud raha oli seega I. Dyagelevi laen DPile. Siinkohal

märgib kohus, et sellest, kas tegemist oli tegelikkuses laenuga või mitte, ei sõltu teo

karistatavus, kuna ka laen saab olla soodustus KarS § 298 tähenduses.

9.6. Kohus peab HN antud ütlusi usaldusväärseteks kuivõrd tunnistaja ütlused riimuvad teiste

kriminaalasjas kogutud tõenditega. I. Dyagelevi kohtuistungil antud selgitused, et tema teada

oli HN näol tegemist DPi ehitajaga (K kd 6 tl 251 p), ei ole eluliselt usutavad ega ühti

ülejäänud tõenditega. Raha liikumist HN arvelduskonto kaudu kinnitavad ka HN ja DPi

vahelised vestlused (kd 6 tl 1-88), sh on HN 25.06.2020 vestluses selgitanud, et ma eile jätsin

võtmata/…/ täna ma lähen ja annab ainult 1000/…./ (kd 6 tl 8-9). Kuigi makseteenuste

Worldlink ja Payoneer Inc laekumiste juurest ei nähtu ülekanded teinud isiku andmeid, on

sarnaselt I. Dyagelevi LHV AS arvelduskontolt tehtud ülekannetega makseselgitusena

märgitud „according on the contract“, mis tõendab, et kanded on tehtud sama isiku, st I.

Dyagelevi poolt. Seda kinnitavad ka I. Dyagelevi telefonile saabunud Payoneer

identifitseerimiskoodide kinnitused (kd 6 tl 2, 3, 4, 5, 7, 8, 21, 37, 44 ja 59). Kokkuvõttes on

kohtu hinnangul ülaltoodud tõenditega kinnitust leidnud, et I. Dyagelev kandis HN

arvelduskontole 25 000 eurot, millest HN võttis sularahas välja 19 000 eurot ja tasus DPi eest

AS A arved summades 3846,29 eurot ja 1856,60 eurot, seega andis I. Dyagelev DPile läbi HN

kokku 25 000 eurot, millest DP sai 24 702,89 eurot (19 000 eurot sularahas ja 5702,89 eurot

A OÜ arvete tasumisel). Kohus peab usaldusväärseks ka HN ütlusi, et sularahas väljavõetud

summad (st kokku 19 000 eurot) andis ta üle DPile. Kohus märgib, et kuigi I. Dyagelev

kandis HN arvelduskontole 25 000 eurot, sai DP selles endale 24 702,89 eurot ehk 297,11

eurot vähem, summade vahe läks tõenäoliselt panga teenustasude katteks, mida kinnitab ka I.

Dyagelevi ja DPi vaheline vestlus, kus viimane avaldas nördimust, et kaotsi läheb 26 eurot

1000 euro kohta (kd 5 tl 6).

I. Dyagelevi poolt DPile vahetult üle antud 15 000 eurot sularaha

10. Süüdistuse kohaselt andis I. Dyagelevi DPile vahetult üle sularaha kokku vähemalt 15 000

euro ulatuses, s.o DPi töökabineti seifist 21.05.2020 tuvastatud 10 000 eurot ja 08.07.2020

DPi jope taskust avastatud 5000 eurot, mis on fikseeritud 21.09.2020 koostatud

jälitustoimingu protokolliga (kd 4 tl 128-129). I. Dyagelevi ütluste kohaselt ei ole tema DPile

sularaha andnud (K6 tl 41). DP selgitas, et seifis tuvastatud 10 000 eurot võis olla tema enda

säästud, aga võis olla ka I. Dyagelevilt saadud raha. Jope taskus olnud 5000 eurot võis olla

raha, mille ta sai I. Dyagelevilt ärikontakti vahendamise eest, see teene ei olnud seotud tema

politseitööga (kd 6 tl 98). Lisaks selgitas DP, et I. Dyagelev on talle andnud laenu 5000 eurot

enda Suur-Ameerika tänava kontoris (kd 6 tl 96).

10.1. Kriminaalasjas on tuvastatud, et DP omas vaidlusalusel perioodil järgmisi

arvelduskontosid: Danske Bank AS Eesti filiaal arvelduskontod XXXXXXXX ja

XXXXXXXX, Swedbank AS-is XXXXXXXX ja Luminor Bank AS-is kontosid

XXXXXXXX ja XXXXXXXX, millest aktiivselt kasutas Luminor Bank AS

arvelduskontosid. DP sai rahalisi vahendeid 150 000 eurot ÄÄÄ kinnistu müügist 17.06.2019

22 / 108

1-21-3503

(kd 3 tl 36-46) ja 07.08.2019 ostis kinnistu KKK Saku vallas 50 000 euro eest (kd 3 tl 49-57).

DPi kontolt tehtud sularaha väljamaksetest nähtub, et 2020. aastal võttis DP välja sularaha

kokku 43 730 eurot (kd 3 tl 217-218). Sularaha väljamaksete tabeli järgi (kd 3 tl 222 CD plaat

lisa 3) olid väljamaksed tehtud perioodil maist kuni novembrini 2020. Seejuures enne

21.05.2020, mil töökabineti seifis tuvastati 10 000 eurot, oli DP kontolt välja võtnud sularaha

3200 eurot (24.03.2020 200 eurot, samuti 27.04.2020, 05.05.2020 ja 12.05.2020 1000 eurot

korraga, s.o kokku 3000 eurot). Järelikult ei saanud 21.05.2020 DPi töökabineti seifis

tuvastatud 10 000 eurot olla tema enda säästud. Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et leitud

sularaha 10 000 eurot oleks võinud olla varem säästetud raha. Seda eelkõige seetõttu, et

kriminaalasjas on tuvastatud, et DPil oli rahadega probleeme, mistõttu ta küsis korduvalt

laenu I. Dyagelevilt. Järelikult ei ole eluliselt usutav, et rahaprobleemide käes vaevleval isikul

võis olla 10 000 eurot enda sääste. Kohus märkis ka eelnevalt, et DPi kehva rahalist seisu

kinnitavad kaudselt ka erinevate kaupade/teenuste ostmiseks sõlmitud mitmeid järelmaksu

lepinguid (kd 4 tl 47-54) ning asjaolu, et vähemalt ühel korral on talle järelmaksu andmisest

ka keeldutud (kd 4 tl 43). Samuti ei ole kohtu hinnangul ka eluliselt usutav, et DPi taskust

tuvastatud 5000 eurot oleks võinud olla saadud kontakti vahendamise eest. Kontakti

vahendamisest ei rääkinud kohtuistungil I. Dyagelev, samuti ei ole võimalik tuvastada

jälitustoimingute käigus kogutud teabest, et I. Dyagelevi ja DPi vahel oleks olnud vestluseid

kontakti vahendamise teemal. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et 08.07.2020 DPi jope

taskust avastatud 5000 eurot sularaha oli samuti I. Dyagelevilt saadud laen, tegemist võis olla

I. Dyagelevi Suur-Ameerika tn kontoris antud 5000 euroga. Kohus ei pea I. Dyagelevi ütlusi

usaldusväärseks selles osas, et ta ei andnud DPile sularaha. Kohtu hinnangul ei olnud DPil

alust valetada, et I. Dyagelev talle sularaha andis (laenas). Külla aga on I. Dyagelevi ütlused

ses osas ennast õigustavad eesmärgiga pääseda võimalikust karistusest.

10.2. Kokkuvõttes on tuvastatud, et DPi töökabineti seifist leitud 10 000 eurot ja taskust leitud

5000 eurot on I. Dyagelevilt saadud vara, mis mahub üldise altkäemaksukokkuleppe alla.

OÜ-st P tellitud ja tasutud ehituse projektitööd ja ehitusloa taotlemine summas 7200 eurot

ning AS-st Exact Geomark mõõdistus-geodeetilised tööd summas 280,80 eurot

11. Süüdistuse kohaselt andis I. Dyagelev DPile vara 7200 euro eest tasudes tema eest OÜ EK

nimel OÜ-le P tema ehitatava maja KKK ehituse projekti tööde ja ehitusloa taotlemise eest,

samuti tasus AS EXACT Geomark mõõdistus-geodeetiliste tööde eest 280,80 eurot.

11.1. Esmalt märgib kohus, et EK OÜ on asutatud 16.07.2015, ainuosanikuks on HLÜ

ERIAL. EK OÜ juhatuse liige on I. Dyagelevi abikaasa D. D. Dyageleva. Kuigi EK OÜ

dokumente allkirjastas juhatuse liikmena D. Dalberg-Dyageleva, oli I. Dyagelev äriühinguga

seotud isikuks, sh mõjutas äriühingu tegevust ja arvete tasumist.

11.2. 05.05.2023 kohtuistungil selgitas I. Dyagelev, et DP pöördus nende poole (EK OÜ)

aadressile KKK uue maja projekteerimisteenuse saamiseks. Arhitektiks oli AP ja P OÜ, kes

tegi töid EK OÜ jaoks. Kogu kirjavahetus DPi projekti suhtes käis läbi I. Dyagelevi, välja

arvatud üks kord, kui DP rääkis APiga I. Dyagelevi telefoni kasutades (K 6 tl 250 p).

11.3. P OÜ 30.11.2020 vastusest nr 9125-2 koos lisadega (kd 4 tl 103-117) nähtub, et KKK

objektiga seotud projekteerimis ja konsultatsiooni teenuse on tellinud EK OÜ. P OÜ ja EK

OÜ vahel oli sõlmitud üldine konsultatsioonileping ja vastav hinnapakkumine.

Projekteerimistööde tellija ja arve maksja oli EK OÜ. Kõik KKK objektiga seotud arved (arve

nr 2020008 summas 5400 eurot ja arve nr 2020011 summas 1800 eurot) tasus Erial

23 / 108

1-21-3503

Kinnisava OÜ. 03.03.2020 eskiisi tellijaks oli Erial Kinnisavara OÜ ja 07.05.2020 koostatud

eelprojekti tellijaks DP. Seega tasus Erial Kinnisavara OÜ DPi maja KKK, xxx külas

projektitööde ja ehitusloa eest 7200 eurot. 26.01.2021 koostatud vaatlusprotokollis (kd 2 tl

150-151) on vaadeldud AS TBB Pank poolt PPA-le edastatud infot (kd 2 tl 36-49) ning sellest

nähtub, et 21.04.2020 on Erial KV OÜ tasunud P OÜ-le muuhulgas 15 000 eurot arve nr

2020008 eest ja 06.06.2020 3240 eurot arve nr 2020011 eest. EK OÜ tasus Exact Geomark

AS-le 280,80 eurot 13.05.2020 (kd 2 tl 150-151) I. Dyagelevi korraldusel (kd 5 tl 239-240).

Seda, et arve tasuti DPi maja geodeetiliste tööde eest kinnitab jälitustoimingutega kogutud

teave, sh vestlused DPi ja I. Dyagelevi vahel, samuti vestlused I. Dyagelevi ja APi vahel

14.04.2020, 15.04.2020, 16.04.2020 ja 24.04.2020 (kd 5 tl 200-251).

11.4. I. Dyagelev ei ole vaidlustanud ülalviidatud arvete tasumist Erial KV OÜ poolt kuid

selgitas 05.05.2023 kohtuistungil, et DP tellis Erial KV OÜ-lt eramu projekti, mille Erial KV

OÜ tellis omakorda P OÜ-lt. Selle eest esitati DPile sularaha arve (nr 020920-l), arve esitati

majaprojekti eest, arhitektuuriprojekti eest, geodeesia, vee, kanalisatsioon ja ehitusloa

taotlemise eest. DP tasus arve eest sularahas, sularaha andis I. Dyagelev raamatupidajale (K6

tl 251-252). Lisaks esitati DPile eraldi arve geodeesia ja päikesepaneelide eest ja kaasas

käivate dokumentide eest, mis ei läinud põhiprojekti alla. 05.05.2023 kohtuistungil esitas

kaitsja 10.09.2021 esitatud kaitseakti punktis 72 märgitud tõendi, s.o EK OÜ poolt DPile

väljastatud arve 16.04.2020 summas 240 eurot (kd 33 tl 216), maksjaks märgitud eraisik.

Samuti arve nr 1009211, 10.09.2021 summas 16 311,60 (kd 33 tl 215) maksjaks DP. Arve

summas 240 eurot oli I. Dyagelevi sõnul väljastatud energiamärgistuse eest, 10.09.2021

väljastatud arve oli esitatud hilinenult kuna seoses kriminaalmenetlusega oli äriühingu

majandustegevus häiritud, arve oli esitatud geodeesia ja päikesepaneelide ning sellega

kaasnevate lisatööde eest.

11.5. Kohus märgib, et vaidlust ei ole selles, et DP tasus 16.04.2020 EK OÜ-le 240 eurot

KKK energiamärgise koostamise eest, see nähtub ka 26.01.2021 vaatlusprotokollist (kd 2 tl

150-151) ja süüdistus ei hõlma energiamärgistuse koostamise eest tasutud summat.

11.6. Kriminaalasjas on tunnistajana üle kuulatud DPi ehitaja TT, kes kinnitas, et ehitas KKK,

xxx küla aadressile maja DPile, teadis teda kui Timo. Esialgne maja hinnapakkumine oli 50

000, lõplik maksumus oli 35 000, millest 2000 tasus DP sularahas. Ehituse ABC-st

materjalide ostmisel koostati üks kord arve ekslikult tunnistaja ettevõtte KP OÜ nimele. EK

OÜ-ga seost ei ole (K kd 2 tl 225 p-229). TT esitatud KP OÜ arved nr 20016, 20019, 20016,

20016 (kd 4 tl 120-124) kinnitavad, et aadressil KKK ehitustöödega seotud arved olid esitatud

TPi nimele kokku summas 35 640 eurot.

11.7. Tunnistaja P OÜ omanik AP selgitas kohtus, et tema tegi aadressil KKK asuvale

eramule arhitektuurilise projekti, objektiga seoses suhtles I. Dyageleviga ja tellijaks oli EK

OÜ. Tellimusel vahetati nimi valla nõudmisel kuna tellijaks pidi olema omanik, muidu ei

oleks ehitusluba saanud (K 5 tl 125-129). Lisaks kinnitas, AP, et sellist olukorda, kus tellijaks

oli EK OÜ aga kinnisvara omanikuks keegi teine, ta rohkem ei mäleta et oleks olnud. Seda, et

EK OÜ tasus ja I. Dyagelev tellis P OÜ-lt DPi eramu projekti 7200 euro eest kinnitavad ka

jälitustoimingute protokollides kajastud vestlused, millest nähtub, et I. Dyagelev suhtles DPi

maja projekteerimise ja geodeetiliste tööde küsimuses APiga. Samuti nähtub I. Dyagelevi ja

DPi vahelistest vestlustest, et I. Dyagelev tegeles KKK maja projekteerimise küsimusega.

11.8. Antud osateo puhul on eelkõige vaidlus selles, kas DP tellis Erial KV OÜ-lt

projekteerimisteenust (oli võlaõiguslik suhe) või oli tegemist I. Dyagelevi poolt antud varaga,

24 / 108

1-21-3503

mis kuulub üldise altkäemaksukokkuleppe hulka. Kohus märgib, et kriminaalasjas kogutud ja

kohtus uuritud tõendid viitavad sellele, et tegemist oli altkäemaksukokkuleppe osaga.

Eelkõige kinnitab seda tunnistaja APi selgitus, et rohkem selliseid olukordi kus tellijaks oli

EK OÜ ja kinnisvara omanikuks keegi teine, ta ei mäleta. Järelikult oli tegemist erandliku

olukorraga. Jälitustoimingutega kogutud teabest nähtub, et kogu DPi eramu projekteerimist

juhtis ja organiseeris I. Dyagelev, kes ühtlasi andis korraldusi arvete tasumiseks EK OÜ

nimelt. I. Dyagelev ja DP vestlesid korduvalt omavahel KKK eramu projekteerimisest ja

geodeesiast. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et DPi ja Erial Kinnisavara OÜ vahel ei olnud

sõlmitud lepingut, Erial Kinnisavara OÜ ei teeninud DPi eramu projekteerimise ja geodeesia

tööde vahendamisest tulu, mistõttu on väheusutav, et tegemist oli EK OÜ kui tulu teenimisele

suunatud äriühingu jaoks võlaõigusliku suhtega.

Päikesepaneelide eest tasumine summas 13 847,28 eurot

12. Järgnevalt peatub kohus süüdistuse osal, milles heidetakse I. Dyagelevile ette seda, et I.

Dyagelev tasus DPi ehitatava maja KKK S OÜ-st soetatavate päikesepaneelide eest 13 847,28

eurot. Tasumiseks DP ja I. Dyagelev mõtlesid koos välja ja leppisid kokku skeemi, kus I.

Dyagelev andis DPile firma nime OÜ L, mille nimele DP lasi S OÜ-l koostada arve ja OÜ L

tasus selle ning peale seda I. Dyagelev tasus DPi jaoks KKK päikesepaneelide eest OÜ EK

arvelt OÜ-le L. DP ühelegi äriühingule ega I. Dyagelevile nimetatud päikesepaneelide eest ei

ole tasunud.

12.1. I. Dyagelev selgitas 05.05.2023 kohtuistungil, et tema pakkus DPile välja, et ostab (EK

OÜ nimelt) OÜ-lt S päikesepaneelid ning müüb edasi DPile. Pakkus sellise variandi välja

selleks, et tekitada esmane kontakt OÜ-ga S edaspidiste võimalike soodustuste saamiseks.

Päikesepaneelide arve koostati ekslikult Udeselja krundi kohta kuna ehitaja (VG) sai valesti

aru (K6 tl 253). Päikesepaneelid sai DP kätte. I. Dyagelevi ülekuulamise käigus esitas kaitsja

arve nr 1009211, 10.09.2021 summas 16 311,60 (K 6 tl 252) maksjaks DP tõendamaks, et

DPile on esitatud arve päikesepaneelide tasumise kohustuse kohta.

12.2. DP on 20.01.2021 selgitanud, et päikesepaneelid on soetatud S OÜ-lt maksumusega 12

000-13 000 eurot, tema päikesepaneelide eest ei tasunud. Päikesepaneelide kohta tegi S OÜ

talle pakkumise 2020 kevadel, suve lõpus pöördus abi saamiseks I. Dyagelevi poole kes andis

talle ühe ehitusfirma nime (võis olla L OÜ) kelle nimelt esitada arve S OÜ-le. Arve edastas

tasumiseks I. Dyagelevile (kd 6 tl 98).

12.3. Vaidlust ei ole selles, et DPi eramu KKK päikesepaneelide eest tasus EK OÜ L OÜ

kaudu. Selliselt nähtub L OÜ 27.11.2020 vastusest (kd 4 tl 99), et L OÜ-le on S OÜ poolt

esitatud perioodil 2019-2020 ainult üks arve, mis oli esitatud Udeselja 37 Tallinn objektile

ostetud kauba eest, KKK, xxx küla aadressile ei ole L OÜ teenuseid osutanud. Kaup oli

ostetud EK OÜ palvel. Vastusele on lisatud S OÜ arve nr 100107 04.08.2020 (kd 4 tl 100)

summas 13 847,28 eurot, samuti L OÜ arve 10082020.1 10.08.2020 EK OÜ-le summas 13

908 eurot toote kirjeldus Udeselja 37, Pirita linnaosa. 10.08.2020 maksekorraldusest nähtub,

et arve tasus L OÜ S OÜ-le summas 13 847,28 eurot (kd 4 tl 70). Elektripaigaldise nõuete

deklaratsioon ED01/221020 ja tootmismooduli seadistamise protokoll (kd 4 tl 71-74)

kinnitavad, et päikesepaneelid paigaldati aadressile KKK, xxx külas, ehitise omanik DP. S

OÜ vastusest Kaitsepolitseiameti päringule (kd 4 tl 80) nähtub, et KKK objektile

päikesepaneelide ostmise ja paigaldamise eest väljastati arve L OÜ-le, 18.01.2021 vastuse (kd

4 tl 84) kohaselt oli L OÜ tellimuse kontaktisikuks TP, kes palus koostada arve L OÜ-le. DPi

25 / 108

1-21-3503

vestlus OÜ S esindaja SLga kinnitab, et päikesepaneelide tellimisega KKK eramule tegeles

DP (kd 5 tl 238).

12.4. Udeselja 37 Tallinn kinnistu vaatlusprotokoll (uue aadressiga Paabusilma 17, Tallinn)

kinnitab, et nimetatud kinnistul puudus maja millele oleks saanud päikesepaneele paigaldada

(kd 3 tl 191-208). See omakorda kinnitab, et tegelikkuses olid päikesepaneelid ostetud DPi

kinnistule ja L OÜ arvele oli märgitud aadress Udeselja 37 Tallinn selleks, et tegeliku objekti

aadressi ja seotust DPiga varjata. Kohus ei pea usaldusväärseks ka I. Dyagelevi väidet, et vale

aadress märgiti ekslikult ehitaja arusaamatuse tõttu.

12.5. Tunnistajana üle kuulatud VG (L OÜ juhatuse liige, omanik) kinnitas kohtus, et L OÜ-l

pole olnud kokkupuudet Kga. S OÜ arve tasus I. Dyagelevi palvel ja see oli seotud Udeselja

37 aadressiga, aadressi arvele panemiseks andis talle I. Dyagelev. Arve tasumise eest sai tasu

50-60 eurot, mille talle lubas I. Dyagelev. Suhtlus EK OÜ-ga käis läbi Ilya Dyagelevi,

dokumendid allkirjastas Daniela Dalberg Dyageleva. S paneele ei olnudki võimalik

Udeseljale paigaldada, sest katused olid erinevad (K5, tl 117 p-119). Seda kinnitab ka VGi ja

I. Dyagelevi vaheline WhatsApp vestlus 10.08.2020 (kd 3 tl 183).

12.6. I. Dyagelevi ja DPi vaheline kokkulepe päikesepaneelide ostu ja tasumise kohta nähtub

ka jälitustoimingutega kogutud teabest. 10.03.2020 pöördus DP esmakordselt I. Dyagelevi

poole jutuga, et soovib paigutada katusele kivi, millel on päikesepaneelid ning seda pakub S

OÜ (kd 4 tl 133). 08.04.2020 vestluses selgitab DP, et 12 000 on päikesepaneelid koos

paigaldusega ja ühendamisega, ja 5000 on katusekivi (kd 4 tl 193). 30.07.2020 vestluses

lepitakse kokku, et I. Dyagelev annab äriühingu nime, kelle nimelt päikesepaneelide arve

esitada ning DP maksab summa tagasi sulas ilma maksuta. Seejuures küsib DP, et kuidas sa

seda pärast selgitad?/ning I. Dyagelev vastab, et sa ära muretse, ma olen hullemaidki asju

selgitanud!/…/ Ma müün selle maha Bulgaaria omasse kõik. Bulgaarias on päike, neile on

vaja paneele (kd 5 tl 78-86).

12.7. Ülaltooduga on kinnitust leidnud, et EK OÜ soetas L OÜ kaudu DPi kinnistule

päikesepaneelid summas 13 847,28 eurot. I. Dyagelevi väide, et päikesepaneelid soetati

selleks, et luua ärikontakt S OÜ-ga ei ole usutav ning ei ühti jälitustoimingute käigus kogutud

teabega, sh I. Dyagelevi ja DPi vestlustes kajastatuga. Kriminaalasjas kogutud materjalidest

on selge, et DP ei ole päikesepaneelide eest tasunud. Kohtus esitas kaitsja arve nr 1009211

summas 16 311 60 eurot 10.09.2021 selle kohta, et DPile on edastatud arve, sh kohustusega

tasuda päikesepaneelide eest. Kohus nõustub prokuröriga, et hilisemate arvete esitamine on

tingitud vajadusest luua usutav kaitseversioon. Kohus märgib, et isegi, kui DPi ja I. Dyagelevi

vahel oli kokkuleppe tasuda päikesepaneelide eest (sularahas, ilma maksudeta), s.t et tegemist

oli laenuga, on ka laenu andmine vara KarS § 298 mõttes. Kuigi arve tasus EK OÜ kuulub S

OÜ-le tasutud summa altkäemaksukokkuleppe alla kuna EK OÜ oli I. Dyagelevi mõjusfääris,

st tasus arve I. Dyagelevi korraldusel.

Lubamine

13. Süüdistuse kohaselt andis I. Dyagelev DPile altkäemaksu kokku summas 61 030,97 eurot,

kuid lubas anda kokku 80 000 eurot. Kui kohus eelnevalt analüüsis kas ja millises ulatuses I.

Dyagelev andis altkäemaksu siis järgnevalt peatub kohus süüdistuse osas, mille kohaselt I.

Dyagelev lubas anda kokku 80 000 eurot, sest KarS § 298 järgi on karistatavad nii andmine

kui ka lubamine. Seega on vaja tuvastada kas I. Dyagelev lubas DPile laenu suuremas

ulatuses, kui ta tegelikult andis. DP küsis I. Dyagelevilt laenu 08.04.2020 (kd 4 tl 204)

26 / 108

1-21-3503

summas 35 000 eurot, 14.05.2020 (kd 4 tl 225) summas 30 000 eurot ja 18.07.2020 (kd 5 tl

40) summas 15 000 eurot.

13.1. Süüdistus altkäemaksu lubamises, st osas mis ületab eelnevalt tuvastatud summat, mille

I. Dyagelev DPile andis, baseerub eelkõige jälitustoimingute protokollidel, sh I. Dyagelevi ja

DPi vahelistel vestlustel. Süüdistuse järgi lubas I. Dyagelev anda DPile laenu või muid

soodustusi suuremas ulatuses kui ta tegelikkuses andis. Nimelt nähtub 08.04.2020 I.

Dyagelevi ja DPi vahelisest vestlusest, et DP küsib I. Dyagelevilt laenu 35 000 eurot (sa

mulle 35 tonni annad?/…/Mille peale?/…/Maja peale/…/ee…krediiti?/…/No, jaa, aga kuidas

siis veel! Muidugi krediiti/…/Aa, tuleb arvutada kui palju/…/Noh, võid kinkida muidugi, aga

ma millegipärast kahtlen…/…/Tuleb arvestada…paju sulle täpselt vaja on…./) (kd 4 tl 204).

Lisaks küsib DP I. Dyagelevilt laenu 14.05.2020 summas 30 000 eurot (kas saad välja

aidata?/…/jaa/…/aastaks/…/Kui palju?/…/30/…//Aga protsent on milline?/…/kolm

protsenti…no, nagu pangas lihtsalt/) (kd 4 tl 225-226). Kolmandat korda küsib DP laenu 15

000 eurot 18.07.2020 (Saad sa mulle kuuks ajaks anda?/…/ A palju sul vaja on?/…/15/…/Aa,

veel 15…/…/ma sulle kuu aja pärast annan tagasi) (kd 5 tl 40-41). Edasise vestluse käigus

selgitab I. Dyagelev, et tal hetkel on oma raha kinni ja võimalusel saaks kas mingi ettevõtte

alt kanda DPi ettevõttele või osta tema eest materjale, nt kivi. Altkäemaksu lubamine

tähendab toimepanija valmisolekut tasuda ametiisikule ametialase teo toimepanemise või

toime panemata jätmise eest mingi vara või muu soodustusega. Altkäemaksu lubamine ei

eelda vara või muu soodustuse üleandmist, kuid vajalik on tuvastada ametiisikule säärase

pakkumise tegemine. Antud juhul ei ole võimalik tuvastada, et I. Dyagelev oleks teinud DPile

pakkumise suuremas ulatuses, kui ta tegelikkuses üle andis. Kuigi isikute vahelistest

vestlustest nähtub, et DP võis küsida laenu kokku summas 80 000 eurot, pole võimalik üheselt

järeldada, et I. Dyagelev sellega nõustus.

13.2. Kohus eelnevalt tuvastas, et I. Dyagelev andis DPile raha HN kaudu vara 19 000 eurot,

tasus DPi arveid HN kaudu summas 5702,89 eurot, samuti tasus EK OÜ I. Dyagelevi

korraldusel DPi eest 7200 eurot OÜ-st P tellitud ja tasutud ehituse projektitööd ja ehitusloa

taotlemise eest, 280,80 eurot AS Exact Geomark mõõdistus-geodeetiliste tööde eest ja 13

847,28 eurot S OÜ-st soetatud päikesepaneelide eest. Samuti on kinnitust leidnud, et I.

Dyagelev andis DPile 15 000 eurot sularahas. Seega on tõendamist leidnud, et I. Dyagelev

andis DPile vara või muid soodustusi vähemalt summas 61 030,97 eurot. Samas ei saa kohtu

hinnangul piisava selgusega jälitustoimingu protokollides kajastatud vestlustest järeldada, et

I. Dyagelev nõustus andma laenu kokku 80 000 eurot. Kuigi jälitustoimingu protokollides

kajastatud vestlustest nähtub üheselt, et DP küsis laenu kolmel korral ja kokku summas 80

000 eurot, ei ole võimalik tuvastada kas I. Dyagelev andis nõusoleku anda laenu küsitud

ulatuses. Selliselt näiteks nähtub 18.07.2020 vestlusest, et pärast laenu küsimist arutlevad DP

ja I. Dyagelev selle üle, et kuidas raha andmise asemel saaks viimane tasuda mõne arve DPi

eest. Samas jääb selgusetuks kas mingisugusele kokkuleppele jõutakse ja kas I. Dyagelev

andis nõusoleku küsitud summas laenu andmiseks, mida võiks käsitleda altkäemaksu

kokkuleppe osana. Kokkuvõttes ei ole kohtu hinnangul võimalik kriminaalasjas kogutud ja

kohtus uuritud tõendite pinnalt üheselt järeldada, et I. Dyagelev lubas anda DPile laenu 80

000 eurot. Küll aga on tuvastatud, et I. Dyagelev andis DPile vara kokku vähemalt summas 61

030,97 eurot.

Ehitusmaterjalide lubamine turuhinnast soodsamatel tingimustel

27 / 108

1-21-3503

14. Järgnevalt peatub kohus süüdistuse osas, mille kohaselt pakkus I. Dyagelev DPile KKK

maja ehitamiseks vajalike materjalide soetamist ja sisustuslahendusi turuhinnast soodsamatel

tingimustel.

14.1. I. Dyagelev selgitas 05.05.2023 kohtuistungil, et tal oli DPiga juttu ehitusmaterjalide

tellimisest. Kuna EK OÜ sai ehitusmaterjale suurte allahindlustega, oli kasulik neid edasi

müüa ning seeläbi ettevõttele tulu teenida. Kuna DPi jaoks olid ehitusmaterjalide hinnad

mitteaktsepteeritavad, siis kokkuleppele ei saadud (K kd 6 lk 250 p-251). DP on selgitanud, et

vastab tõele, et I. Dyagelev lubas maja ehitamiseks vajalike materjalide soetamist soodsamatel

tingimustel. Samuti lubas suuri allahindlusi (kd 2 tl 96).

14.2. Süüdistuses kirjeldatud antud osategu põhineb samuti eelkõige jälitustoimingutega

kogutud teabel, sh I. Dyagelevi ja DPi vahelistel vestlustel. Nimelt nähtub jälitustoimingu

protokollidest, et I. Dyagelevi ja DPi vahel aset leidnud vestlustes on süüdistatav muulhulgas

pakkunud DPile erinevaid lahendusi eramu ehitamiseks vajalike materjalide soetamist

turuhinnast soodsamalt. Süüdistuse kohaselt lubas I. Dyagelev jälitustoimingutes kajastatud

vestluses DPile ajavahemikul 18.10.2019 - 30.07.2020 organiseerida maja ehituseks vajalike

materjale soodsamatel tingimustel pakkudes näiteks soodsamalt vundamendi ehitust, akende

ostmist, õuekive ja siseuksi, samuti materjale Ehituse ABC-st allahindlusega kuni 50%. I.

Dyagelevi ja DPi vahel 08.04.2020 toimunud vestlusest nähtub, et pärast 35 000 eurose laenu

küsimist arutatakse erinevevate ehitusmaterjalide maksumuse üle, sh kuidas hoida

ehitusmaterjalide ja tööjõu pealt kokku (kd 4 lk 204-205). Samuti on süüdistatava ja DPi

vaheliste vestluste käigus olnud juttu eramu ehitamiseks vajalike materjalide soetamisest

võimalikult soodsatel tingimustel. Kuigi jälitustoimingute protokollides kajastatud vestlustes

on arutatud erinevaid lahendusi (sh vundamendi ehitamist soodsamatel tingimustel, akende

ostu soodsamalt jne) ei ole kohtu hinnangul jälitustoimingutes kajastatud vestluste pinnalt

üheselt võimalik järeldada, et tegemist oli soodustuse pakkumisega, mida saaks käsitleda

altkäemaksukokkuleppe osana ja mis ei oleks olnud hõlmatud üldise altkäemaksukokkuleppe

(61 030,97 eurot) summaga. Seejuures ei ole süüdistatava ega DPi ütlustest samuti võimalik

tuvastada kas tegemist oli eraldi kokkuleppe või üldise kokkuleppe osaga. Kuigi DP on

kohtueelses menetluses tunnistanud, et I. Dyagelev pakkus talle ehitusmaterjale soodamatel

tingimustel, ei saa DPi ütlustest järeldada, et tegemist ei olnud osaga, mis võis olla hõlmatud

juba altkäemaksuna antud rahaliste vahendite ja muu varaga. Seejuures on oluline märkida, et

kohtumenetluses DP keeldus ütlusi andmast. Kohtueelses menetluses 10.11.2020 antud

ütlustes aga on vastuolusid tegelikkuses hiljem tuvastatud asjaoludega (nt väitis DP, et I.

Dyageleviga suhtlemise eesmärk oli tuvastada kas I. Dyagelev võis teha jõustruktuurides

kellegagi koostööd). Järelikult tuleb DPi 10.11.2020 antud ütlustesse suhtuda reservatsiooniga

ning ei saa pidada usaldusväärseks kui puuduvad tema eeluurimisel antud ütlusi kinnitavad

muud tõendid.

14.3. Jälitustoimingute käigus kogutud andmed viitavad, et ehitusmaterjalide lubamine

soodsamatel tingimustel võib olla hõlmatud üldise altkäemaksu andmisega. Kohus möönab, et

kuivõrd tegemist oli jätkuva teoga, mis koosnes erinevatest osategudest, on kohati keeruline

jälgida milline osa kuulus altkäemaksu kokkuleppe alla, milline osa oli altkäemaksu lubamine

ja mis on hõlmatud altkäemaksu andmisega. Siiski on võimalik üheselt väita, et

altkäemaksukokkulepe oli ühelt poolt suunatud DPi eramu ehitamisele ning I. Dyagelevi roll

oli luua DPile selleks soodsad lahendused. Seejuures on kahtlusteta kinnitust leidnud, et I.

Dyagelev andis DPile eramu ehitamiseks vara kokku summas 61 030,97 eurot. Küll aga ei ole

võimalik jälitustoimingute protokollides kajastatud vestluste pinnalt kindlalt järeldada, et

ehitusmaterjalidele soodustuste lubamine oli eraldi osategu. Silmas tuleb pidada, et

28 / 108

1-21-3503

jälitustoimingute protokollides kajastatud vestlustes on I. Dyagelev ja DP vestelnud

erinevatest võimalustest kuidas DPil oleks võimalik eramu valmis ehitada võimalikult

soodsalt. Seejuures ei saa kõiki arutusel olnud lahendusi pidada altkäemaksu andmise

(lubamise) osaks. Kuigi KarS § 298 objektiivse koosseisu täidab ka altkäemaksu lubamine, ei

moodusta altkäemaksu lubamine ja selle hilisem andmine kogumit, vaid altkäemaksu

andmises neeldub ka selle varasem lubamine. Kuivõrd käsilolevas ajas ei ole võimalik

tuvastada, kas ehitusmaterjalide lubamine soodsamatel tingimustel neeldub altkäemaksu

andmises, tuleb KrMS § 7 lg-s 3 väljendatud in dubio pro reo-põhimõttest tekkinud

kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks.

d) ametiseisundi kasutamine

15. Otsustamaks kas I. Dyagelevi tegevus vastab KarS § 298 koosseisule on vaja tuvastada

kas DP kasutas oma ametiseisundit vastutasuna I. Dyagelevilt saadud hüvede vastuvõtmise

eest. Esitatud süüdistuses on välja toodud 16 osategu (K1 tl 30-32) seoses DPi ametiseisundi

ärakasutamisega vastutasuna I. Dyagelevilt saadud hüvede eest.

15.1. Riigikohus on selgitanud, et altkäemaksu saaja tegu peab olema seotud tema

ametipädevusega. See tingimus on täidetud, kui mingi tegu või sellest hoidumine oli

toimepanija jaoks võimalik vaid lähtuvalt tema ametiisiku kvaliteedist, s.o talle teatud

ametiisikuna usaldatud volituste tõttu (RKKK 3-1-1-22-10 p 12). Väljapoole ametiseisundit

jääv tegu mingi hüve eest ei ole koosseisupärane: kui nt kasutab ametiisik oma oskusteavet

mingi sellise teenuse osutamiseks, milleks tal ei ole vaja oma ametiseisundit rakendada,

puudub alus rääkida ametialasest teost (RKKK 3-1-1-12-14 p 9.3). Asjaolu, kas ametialane

tegu oli altkäemaksuandja jaoks ka kasulik, vajalik või objektiivselt põhjendatud, on

tähtsusetu (RKKK 3-1-1-22-10 p 13.1; 3-1-1-31-14 p 23).

15.2. Kaitsja on leidnud, et süüdistusakt on puudulik osas, mis puudutab DPi kui ametiisiku

ametipädevuse ära kasutamist. Süüdistusaktist ei nähtu faktilisi asjaolusid, mis kinnitaksid

seda, et etteheidetavad teod olid seotud DPi ametipädevusega.

15.3. Kriminaalasjas on tuvastatud, et DP lõi endale e-posti aadressi HPi nimele, mille kaudu

suhtles muuhulgas I. Dyageleviga. Seda kinnitab Läti Vabariigi poolt edastatud teave e-posti

aadressi xxx salvestatud andmete kohta (kd 2 tl 179-201) ja asitõend vaatlusprotokoll

27.10.2020 koos lisadega, tõlkega ja CD-plaadiga (kd 2 tl 202-287, kd 3 tl 1-7), millest

nähtub e-posti aadressil xxx toimunud kirjavahetus, selle sisu ja toimumise aeg, samuti see, et

kirjavahetust peeti ka xxx ja xxx postkastiga ning postkast oli loodud HPi nimele.

15.4. DPi poolt süüdistuse järgi vastutasuna toimepandud ametialaste tegude osas märgib

kohus kokkuvõtvalt järgmist. Esiteks 04.09.2019 pöördus HPi nimelise e-postkasti kaudu DPi

poole I. Dyagelev, et küsida ametialast nõu seoses HLÜ Erial suhtes ajakirjanduses ilmunud

negatiivse alatooniga artiklitega, samuti edastas 05.09.2019 Äripäeva ajakirjaniku e-kirja

küsimustega HLÜ Erial tegevuse kohta ning 09.09.2019 ja 11.09.2019 HLÜ Erial tegevust

kritiseerivad täiendmaterjalid. I. Dyagelevi pöördumine DPi poole HPi nimelise e-postkasti

kaudu näitab poolte vahelise suhtluse konspireeritust, samuti I. Dyagelevi ootusi DPile

probleemide lahendamisel, kuid kohtu hinnangul ei nähtu suhtlusest süüdistatava ja DPi vahel

seoses negatiivse meedikajastusega milles seisnes antud juhul konkreetselt DPi ametiseisundi

kasutamine. Kohtule jääb arusaamatuks millised ootused olid I. Dyagelevil DPile seoses HLÜ

Erial negatiivse meedikajastusega. Siinkohal tuleb nõustuda kaitsjaga, et DPi ametijuhendist

29 / 108

1-21-3503

ei ole võimalik järeldada, millisel moel võiks tema ametipädevusest tulenevate volituste alusel

olla võimalik teha midagi seoses meedias avaldatud negatiivse alatooniga artiklite osas.

15.5. Küll aga nähtub DPi edasistest tegevustest, et ta on kasutanud oma ametiseisundit I.

Dyagelevi huvides. DP teostas oma ametiseisundit- ja ametialast pädevust kasutades I.

Dyagelevi soovil töö ajal, kuid tööülesannete väliselt:

-

08.10.2019 politsei infosüsteemis KAIRI päringuid OMi sünniaja/isikukoodi järgi ja

vaatas isiku ankeetandmeid, – seoseid ja – seotud infosid;

-

ajavahemikul detsember 2019 – märts 2020 päringuid politsei infosüsteemides KAIRI

ja SIKO EKi (ka T) seoste-, perenimede „T“ ja „K“ järgi ning vaatas isiku

ankeetandmeid ja – seoseid, mida järgnevatel kohtumistel edastas I. Dyagelevile;

-

17.02.2020 teostas politsei infosüsteemis SIKO perenime „U“ päringu;

-

09.12.2019 teostas andmebaasides otsingu AT kohta.

15.5.1. I. Dyagelev pöördus DPi poole HPi nimelise e-postkasti kaudu 02.10.2019 Interpoli

poolt tagaotsitava OMi välisriigis kinnipidamise küsimuse lahendamiseks saates e-kirja

teemal Tervist on abi vaja, isik OM xxx isik on Interpolis tagaotsitav/…./Poola piiril isik peeti

kinni ja viidi minema/……/Kas saab kuidagi lahendada või mida sel puhul teha? (kd 2 tl 217-

218). Sellele järgnenud vestlusest nähtub, et DP andis I. Dyagelevile nõu edasisteks

sammudeks, sh kirjutas, et üritada välja uurida kes ta kinni pidas, kui kauaks ja kus ta on, las

seda teevad sugulased/…/kui ta on eesti kodanik siis tuleb teatada ja uurida

Välisministeeriumi või Varssavi konsulaadi kaudu/…./kui midagi veel teada saad siis anna

teada/. 07.10.2019 saatis I. Dyagelev DPile OMi advokaadi JJ´i e-kirja Eesti saatkonda

Roomas koos fotodega OMi Vene Föderatsioonile väljaandmist ja Interpoli otsingut

puudutavate dokumentide kohta (kd 2 tl 219). 08.10.2019 teostas DP politsei infosüsteemis

KAIRI päringu OMi kohta isiku sünniaasta/isikukoodi järgi, isiku ankeedi, seoste, info

vaatamine (kd 3 tl 12). Samal päeval, see on 08.10.2019, lepiti kokku kohtumises. OMi

suhtes politsei andmebaasis KAIRI teostatud päring ei olnud seotud DPi tööülesannete

täitmisega vaid teostatud I. Dyagelevi poolt saadetud andmete pinnalt ja selleks, et edastada I.

Dyagelevile infot OMi kohta. Sellisele järeldusele saab jõuda lähtuvalt I. Dyagelevi ja DPi

vahelistest e-kirjade sisust, millest nähtub selgelt I. Dyagalevi huvi OMi vastu. Tunnistaja PP

selgitas kohtus, et Kaitsepolitseiametile vastates tuli välja, et DP tegi mõned päringud, mis ei

olnud tema tööülesannetega seotud (K2 tl 219 pöördel). Kuigi DPi töösisust tulenevalt tuli

teha päringuid seoses isikutega, kes kandideerisid tööle ja isikute suhtes kellega tööle

kandideeriv isik läbi käis, ei ole tuvastatud, et OMil oleks olnud seos mõne tööle kandideeriva

isikuga, selline kokkusattumus oleks ka äärmiselt ebatõenäoline.

15.5.2. Samuti pöördus I. Dyagelev DPi poole HPi nimelise e-posti kaudu 07.10.2019 kell

19.25 kirjaga „Tbb“ „juhatuse liige on EK, isikukood xxx T“ (kd 2 tl 219). Tunnistaja P

ütlustega on kinnitust leidnud, et EKi taustakontroll võis olla seotud ka LK politseisse

kandideerimisega. Siiski on tuvastatud, et DP teostas EKi suhtes PPA andmebaasides otsingu

kolmel korral, KAIRI andmebaasis 18.12.2019 ja 30.12.2019, SIKO andmebaasis 04.03.2020

(perenimede T, K otsimine, andmete vaatamine) (kd 3 tl 12). Tunnistaja PP ütlustega on

kinnitust leidnud, et LK kandideeris politseisse 2019 lõpus, seega viimane, 04.03.2020 SIKO

otsing ei saanud olla seotud tööle kandideerimisega. Jälitustoimingutega kogutud teabest

nähtub, et DP edastab Ti kohta infot I. Dyagelevile 10.03.2020 vestluse käigus (kd 4 tl 145-

146).

30 / 108

1-21-3503

15.5.3. 17.02.2020. aastal kell 20:08 pöördus I. Dyagelev kasutaja HP nimelise e-postkasti

kaudu DPi poole laskeklubide ALPHA ja TPSC-ga seotud isikute taustaandmete kohta

taustainfo saamiseks kirjutades Täpsustasin mõningaid momente meie klubi ALPHA

direktorilt ja selgitasin välja /…/ U (TPSC klubi direktor) /…./ samuti on selline pretsedent

kus ebakaines olekus rooli taga kinni peetud isik on siiani piirkonna esindajaks ning

laskevõistlustel peakohtunikuks, mis seaduse järgi pole võimalik, kuid juhatus katab teda. /.../

(järgneb süüdistus) V.Ii süüdistatakse…/ (kd 2 tl 231-232). Samal päeval, see on 17.02.2020

teostas DP töö ajal, kuid tööülesannete väliselt politsei infosüsteemis SIKO perenime „U“

päringu (kd 3 tl 12).

15.5.4. 09.12.2019 teostas DP politsei infosüsteemis KAIRI päringu AT (kd 3 tl 12) kohta

ning hilisema vestluse käigus I. Dyageleviga rääkis nimetatud isikust. Töökohtuste raames

saadud info jagamine tööväliste isikutega on lubamatu. Siiski ei saa nõustuda prokuratuuri

käsitlusega justkui DP oleks AT kohta töökohustuste käigus saadud infot jaganud I.

Dyageleviga. Jälitustoiminguga kogutud teabest nähtub, et I. Dyagelev ja DP vestlesid ATst

ning vestluse käigus ütles DP AT kohta ta ei ole midagi nii võimas (kd 5 tl 8), mis ei viita

kohtu hinnangul kuidagi andmebaasidest saadud teabele vaid pigem iseloomustab DPi

subjektiivset seisukohta isiku suhtes.

16. Lisaks eeltoodule seisnes süüdistuse järgi DPi ametiseisundi kasutamine muuhulgas ka

selles, et ta:

-

andis ametialast teavet ja lubas kasutada ametialaseid kontakte HLÜ ERIAL litsentsi

saamisega seotud probleemide lahendamiseks kohtudes korduvalt I. Dyageleviga

(26.03.2020, 08.04.2020, 08.05.2020, 14.05.2020, 03.07.2020);

-

edastas ametialast infot Põhja-Eesti Hoiulaenuühistuga seotud võimaliku menetluse

kohta;

-

I. Dyagelev küsis DPilt ametialaseid võimalusi (sh kasutada politsei andmebaase)

isikute kahjustamiseks. Oma ametiseisundit- ja ametialast pädevust kasutades DP

lubas kasutada enda ametialaseid koostöökontakte, et I. Dyagelevi probleemide

lahendamiseks edastada vajalikku teavet.

-

I. Dyagelev küsis DPilt ametialast nõu DWPile kättemaksu planeerimiseks.

16.1. Viidatud süüdistuse osa kohta märgib kohus järgmist. Vaidlust ei ole selles, et DP

kohtus I. Dyageleviga tihedalt ning lõi viimasele ettekujutuse, et suudab mõjutada HLÜ Erial

litsentsi saamist Finantsinspektsioonist. Kohtule jääb siiski arusaamatuks prokuratuuri

seisukoht, et DP andis I. Dyagelevile ametialast teavet HLÜ Erial litsentsi saamisega seotud

probleemide lahendamiseks. Jälitustoimingu protokollidega kogutud teabest nähtub, et

süüdistatav ja DP vestlesid HLÜ Erial litsentsi küsimuses korduvalt (26.03.2020, 08.04.2020,

08.05.2020, 14.05.2020, 03.07.2020), sh pöördus I. Dyagelev DPi poole sooviga saada abi

HLÜ Erial litsentsi saamiseks. Vestlustest nähtub, et DP lubas I. Dyagelevile suunata

protsesse Finantsinspektsioonis. Siiski ei nähtu süüdistusest ega kriminaalasjas kogutud

tõenditest kas ja kuidas DP tegelikkuses Finantsinspektsiooni protsesse juhtis või suunas.

Süüdistuses on konkretiseerimata milline oli see ametialane teave, mida ta nendel juhtudel

andis. Kohtu hinnangul saab tõdeda, et DP andis I. Dyagelevile teavet, milleks tal polnud vaja

oma ametiseisundit rakendada ehk tegemist ei olnud sel juhul ametialase teoga.

Jälitustoimingu protokollide pinnalt saab järeldada, et DP lõi teadlikult I. Dyagelevile vale

ettekujutuse, et tal on ametiseisundist tulenevalt suurem pädevus mõjutada protsesse mida ta

aga tegelikkuses teha ei saanud. Andmata hinnangut DPi tegevusele märgib kohus siiski, et

kui ametiisik moonutab tema ja altkäemaksuandja vahelise ekvivalentsussuhte sisu (nt lubab

tegu, mis pole tema pädevuses), võib tegemist olla kelmusega.

31 / 108

1-21-3503

Ebaõiguskokkulepe

17. Kohus tuvastas eelnevalt, et I. Dyagelev andis DPile KKK maja ehitamiseks vara.

Samuti on tõendamist leidnud, et DP kasutas enda ametiseisundit, et anda I. Dyagelevile

ametialast teavet ja politsei sise- ning koostööinfot, millele juurdepääs ja teadmisvajadus I.

Dyagelevil puudus. Järgnevalt tuleb kohtul välja selgitada, et kas kohtule esitatud tõendite

pinnalt saab jaatada ekvivalentsussuhte olemasolu. Ekvivalentsussuhe on olemas, kui

ametiisiku ja altkäemaksuandja vahel on üksmeel (ei pea aga olema seda üksmeelt ühiselt

väljendanud), et tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest (RKKKo

nr 3-1-1-31-14, p 15).

17.1. Kaitsja ei ole vastu vaielnud sellele, et I. Dyagelev andis DPile vara või muid soodustusi

kuid on väitnud, et tegemist oli tavalise võlaõigusliku suhtega, kus I. Dyagelev andis DPile

laenu. Samuti ei olnud kaitsja hinnangul süüdistusaktis viidatud DPi teod seotud tema

ametipädevusega. Seonduvalt DPi ametipädevusega on kohus tuvastanud, et DP kasutas oma

ametiseisundit korduvalt teostades I. Dyagelevi huvides PPA andmebaasides isikute suhtes

otsinguid politsei siseinfo hankimiseks ja edastas saadud info I. Dyagelevile. Seejuures on DP

ülekuulamisel tunnistanud, et ta korduvalt rõhutas I. Dyagelevile, et tal on tutvuseid kõikides

jõustruktuurides ja saab läbi oma ametialaste kontaktide juurdepääsu laiemale infole, kui seda

saaks keegi teine.

17.2. Kriminaalasjas ei ole tuvastatud täpselt ebaõiguskokkuleppe sõlmimise aega, küll aga on

põhjendatud alus järeldada, et vastava kokkulepe sõlmiti enne 04.09.2019, mil I. Dyagelev

pöördus esmakordselt DPi poole HPi nimele loodud e-postikasti kaudu. Kokkuleppe

sõlmimist kinnitab teise väljamõeldud isiku nimele e-postkasti loomine DPi poolt ja selle

kasutamine just konkreetse suhte tarvis. Tähelepanuväärne on ka viis kuidas I. Dyagelev

DPile nn laenu andis kasutades selleks HN arvelduskontot ja tasudes päikesepaneelide eest

teise äriühingu (L OÜ) kaudu. Seejuures joonistub ka jälitustoimingutega kogutud

tõendusteabest välja I. Dyagelevi ja DPi vaheline kommunikatsioon, s.h tahe varjata

omavahelist suhtlust ja soov leida viise kuidas I. Dyagelev saaks DPile anda vara läbi teiste

isikute.

17.3. Kohus nõustub prokuröriga, et ka I. Dyagelevi suhtlus PPA Sisekontrollibüroo töötajate

TL ja ATiga kinnitab, et tal puudus DPiga võlaõiguslik suhe. Nimelt nähtub jälitustoimingu

protokollides kajastatud vestlustest, et I. Dyagelev pakub sisekontrollibüroo töötajatele infot

DPi kui politseiametniku kohta, kelle kaudu on võimalik saada raha eest politsei siseinfot, sh

seda kas kedagi uuritakse või mitte (kd 5 tl 142-197). Nõustuda tuleb prokuröriga selleski, et

info jagamisest sisekontrollibüroo töötajate TL ja ATiga saab järeldada, et I. Dyagelev asus

endale looma võimalikult usutavat tagatist olukorras, kus tunnetas, et miski võib tulevikus

tema vastu pöörduda. Samuti viitab I. Dyagelev KMle (uue nimega L), kui

Finantsinspektsiooni töötajale, kes saab menetlusi suunata seoses litsentsiga. K.L on

24.03.2023 kohtus selgitanud, et tunneb DPi läbi HN. Korraldas kohtumise Erial HLÜ ja KKi

vahel, kus osales ka ise. Kohtumine korraldati Erial HLÜ juristide palvel, et saaks selgust

seadusandluses. Tema suhtlus DPiga seisnes muus osas selles, et viimane otsis tööd kuna

soovis töökohta vahetada. Võis olla ka teemasid seoses Finantsinspektsiooniga, kuid sellesse

ta ei süvenenud, litsentsi osas kellegagi ei suhelnud kuna see ei ole tema eriala (K 6 tl 171 p-

173). Kohtu hinnangul on I. Dyagelevi poolt sisekontrollibüroo töötajatele avaldatud infost

võimalik järeldada, et süüdistatav püüdis luua enda tegevuse suhtes usutavat põhjendust kuna

32 / 108

1-21-3503

teadis, et altkäemaksukokkuleppe sõlmimine DPiga võidakse tuvastada ja oli vaja luua usutav

ennast säästev põhjendus miks ta DPiga lävis.

17.4. Kokkuvõttes on kinnitust leidnud, et I. Dyagelevi ja DPi vahel oli sõlmitud

altkäemaksukokkuleppe, mille järgi I. Dyagelev andis DPile maja ehitamiseks vara ning

vastutasuna DP andis I. Dyaglevile tema ametipädevusest tulenevat teavet. Seejuures tuleb

veel kord rõhutada, et KarS § 298 järgi ei ole oluline kas I. Dyagelevi poolt antud soodustused

ja muu vara oli laen, kuivõrd ka laenu andmine on käsitatav hüvena altkäemaksu andmise

mõttes. Kokkuvõttes peab kohus tuvastatuks, et I. Dyagelev andis DPile altkäemaksu kokku

summas 61 030,97 eurot nii rahas kui muu vara näol. DP aga kasutas enda ametiseisundit, et

anda I. Dyagelevile ametialast teavet kasutades info saamiseks politsei andmebaase.

Koosseisu täitmiseks ei ole oluline kas I. Dyagelev sõlmis ebaõiguskokkuleppe lootuses saada

DPilt suuremat abi kui ta tegelikkuses sai.

17.5. Altkäemaksu andmine võib olla toime pandud jätkuva süüteona, kui on täidetud jätkuva

süüteo tingimused, st et erinevad altkäemaksukokkulepped peavad olema seotud ajalis-

ruumiliselt, toime pandud sarnase viisiga ja kantud ühtsest tahtlusest. Arvestada võib seda, kui

erinevad altkäemaksukokkulepped on suunatud sama ametiisiku poolt toimepandavatele

sarnastele tegudele või on tegemist ühe teo toimepanemisele suunatud kokkuleppega, millele

järgneb ka selle kokkuleppe täitmine. Käsiolevas kriminaalasjas on eeltoodud kriteeriumid

täidetud, st altkäemaksukokkulepped olid seotud DPi ametialasest pädevusest tuleneva

ligipääsuga politsei andmebaasidele ja vastutasuna oli altkäemaksu andmine suunatud DPi

eramu ehitamisele soodsamatel tingimustel.

17.6. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda

võimalikuks. I. Dyagelev pani KarS § 298 lg 2 p 3 (suures ulatuses, st üle 40 000 euro KarS §

121 p 2 mõttes) järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, st et ta

seadis endale eesmärgiks saada DPilt ametipädevusest tulenevat abi ja infot ning selle eest

andis viimasele altkäemaksu. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud.

III. Kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja õiguslik hinnang I. Dyagelevile ja D.

D-Dyagelevale esitatud süüdistustes KarS § 211 lg 1 järgi

18. Selle episoodiga seotud süüdistuse (K1 tl tl 36p-40) kordamist isegi kokkuvõtlikul kujul ei

pea kohus otstarbekaks. Ükski süüdistatav ei ole enda süüd selles episoodis tunnistanud.

18.1. KarS § 211 sätestab vastutuse investeeringu saamise eest üldsusele või

kindlaksmääratud isikute ringile suunatud teabes olulistes asjaoludes valeandmete esitamise

või olulistes asjaoludes esitamata jätmise eest.

18.2. Kaitsja tõstatas kohtuvaidlustes küsimuse, et kas hoiust saab üldse käsitleda

investeeringuna KarS § 211 mõttes. Kohus leiab, et saab ja põhjendab seda järgmiselt.

Investeering on pikaajalise kasusaamise eesmärgil tehtav rahaline ülekanne1. Koosseis on

täidetud, kui nimetatud tagajärg on saabunud – investor on teostanud rahapaigutuse, mille

vastu saab ta rahaliselt hinnatava õiguse. Eesti Õigekeelsussõnaraamat defineerib

1 Karistusseadustik, kommenteeritud väljaanne, lk 706 p 7.1, M. Kairjak

33 / 108

1-21-3503

investeeringut samuti kui kapitalimahutust2. Kohtus üle kuulatud kannatanud on üheselt

selgitanud (kohus käsitleb nende ütlusi edasiselt), et HLÜ-sse Erial hoiustamisel oli nende

peamiseks motiiviks tulu teenimine. Vaidlust ei ole selles, et HLÜ Erial pakkus rahaliste

vahendite hoiustamisel intresse, näiteks pikaajalise hoiuse „Era 12“ eest intressiks oli ette

nähtud intress 12% aastas (kd 7 tl 140). Samuti oli võimalik intressitulu teenida sellelt, et kui

investeeriti HLÜ Erial osakutesse. Just intressi näol saadavat tulu pidasid mitmed

kriminaalasjas ülekuulatud kannatanud oluliseks asjaoluks, miks nad üldse oma vara HLÜ-s

Erial hoiustasid. Lisaks sellele sätestas HLÜ Erial põhikiri (millel kohus peatub täpsemalt

edasiselt), et HLÜ liikmetele võidakse maksta dividende vastavalt nende osamaksu suurusele.

Ka osamakselt saadava dividendi näol oli tegemist nö passiivse tuluga, mis iseloomustab

tavaliselt investeeringut. Samuti nähtus www.erial.ee esilehel link „Investeeri“ (kd 7 tl 34-57).

Kokkuvõttes saab seega järeldada, et nii intressi kui dividenditulu teenimise võimalus muutis

HLÜ-sse rahapaigutuse investeeringuks KarS § 211 mõttes.

18.3. Esitatud süüdistuse kontekstis moodustavad kuriteokoosseisu objektiivse külje (a)

investoritele olulistes asjaoludes valeandmete esitamine, (b) mille tulemusel tehakse nende

poolt investeering. Investeerimiskelmus on lõpule viidud, kui investeering on teostatud – raha

on paigutatud süüdlase arvele või see on saanud muul viisil tema vara osaks (TlnRnK 1-15-

8500 p 5.1).

18.4. Süüdistuse kohaselt seisnesid olulises osas esitatud valeandmed järgmistes osategudes:

a) HLÜ Erial omakapitali suuruses, mida kunstlikult suurendati; b) HLÜ Erial 2018 aasta

majandusaasta aruandes valeandmete esitamises, et varjata HLÜ Erial kahjumit; c) HLÜ

Erial 2019 aasta majandusaasta aruandes valeandmete esitamises, et varjata HLÜ kahjumit;

d) HLÜ Erial tütarettevõtte OÜ EK 2019 aasta majandusaasta aruandes valeandmete

esitamises, et varjata osaühingu kahjumit.

18.5. Kuna süüdistuse kohaselt toimus investoritele valeandmete esitamine läbi keerulise

tehingute jada, milles osales palju erinevaid juriidilisi isikuid, siis kõigepealt kaardistabki

kohus ära olulised juriidilised faktid ning seotud isikud.

19. HLÜ Erial asutati 02.01.2018 asutamislepinguga kui tulundusühistu (kd 6 tl 126).

Asutajaliikmeid oli algselt kokku 30 füüsilist ja juriidilist isikut (sh OÜ D), keda asutamisel

esindas kõiki volikirja alusel I. Dyagelev. HLÜ Erial osakapital oli asutamisel 31 950 eurot

ning see jagunes asutajate vahel võrdselt nii, et igaühe osa oli 1 065 eurot (tl 127p-128). HLÜ

Erial omas tegevusluba nr FFA000232 tegutsemiseks finantseerimisasutusena, see oli

väljatatud 26.03.2018 Rahapesu andmebüroo poolt (kd 8 tl 250-251). Vastavalt HLÜ Erial

põhikirja p-le 4.1 oli ühistu kõrgeim organ üldkoosolek ning 4.11 järgi on igal ühistu liikmel

üks hääl (tl 132p-133). Ühistu igapäevast majandustegevust ja raamatupidamist korraldas kuni

kolmeliikmeline juhatus (p 5); juhatuse üle teostas vastavalt põhikirja p-le 6 nõukogu, kelle

liikmed valis üldkoosolek (p 6.3). Lisaks oli ühistul ka revisjonikomisjon, laenukomisjon ja

audiitor. HLÜ Erial juhatuse liikmeks valiti ühistu asutamisel I. Dyagelev (p.8), kes tasus

04.01.2018 ühistu AS-s Swedbank avatud nn stardikontole 31 950 eurot selgitusega

„osakapitali sissemakse“ (tl 136); 18.01.2018 asutamislepingu muudatusega lisandusid ühistu

juhatuse liikmeteks veel ka AS ja AG (kd 6 tl 141). Nõukogu liikmeteks valiti üldkoosoleku

otsusega D. D. Dyageleva, U.F ja DK (p 9). 09.02.2018 toimunud erakorralise üldkoosoleku

otsusega, kus I. Dyagelev esindas 30 ühistu liiget, kutsuti nõukogust tagasi D. D. Dyageleva

ja uueks nõukogu liikmeks valiti MR (kd 6 tl 150). Sama päeva (09.02.2018) nõukogu

otsusega kutsuti I. Dyagelev juhatuse liikme kohalt tagasi ja uueks juhatuse liikmeks valiti

2 (https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=investeering&F=M)

34 / 108

1-21-3503

tema asemele D. D- Dyageleva (kd 6 tl 153). Vastavalt HLÜ Erial põhikirjale p 3.1 koosneb

ühistu vara mh tema liikmete osamaksudes; p 3.2 kohaselt moodustatakse ühistu osakapital

liikmete osamaksudest; ühistu osakapital on 31 950 eurot (p 3.3) ning seda on võimalik ilma

põhikirja muutmata suurendada kuni 127 800 euroni (tl 132). Ühistu liikmetele makstakse

dividende vastavalt liikme osamaksu suurusele (p 3.12), vastavasisulise ettepaneku teeb

üldkoosolekule nõukogu (p 3.11).

19.1. HLÜ Erial 2018 aasta konsolideeritud majandusaasta aruandest (allkirjastatud

02.08.2019) nähtuvalt oli 2018 aasta lõpuks HLÜ-l 612 liiget ning sel aastal kaasati 6,5

miljonit eurot hoiuseid (kd 7 tl 93). Osakapital oli 31.12.2018 seisuga 831 950 eurot (tl 94p).

HLÜ Erial omas 31.12.2018 seisuga 100% osalust kokku neljas tütarfirmas (EK OÜ, Erial A

OÜ, D OÜ ja L OÜ, tl 99p).

19.2. HLÜ Erial 2019 aasta konsolideeritud majandusaasta aruandest (allkirjastatud

18.08.2020) nähtuvalt oli 2019 aasta lõpuks HLÜ-l 1579 liiget ning sel aastal kaasati 10,6

miljonit eurot hoiuseid (kd 7 tl 114). Osakapital oli 31.12.2019 seisuga 1 000 000 eurot, mille

eest on täielikult tasutud (tl 123p). Sisse maksmata osakapital koosneb 1453 osaniku

liikmemaksust nimiväärtusega 241 808 eurot3 (tl 123p). HLÜ Erial omas 31.12.2019 seisuga

100% osalust kokku kolmes tütarfirmas (EK OÜ, Erial A OÜ, E OÜ, tl 120p).

19.3. HLÜ Erial äriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtub, et HLÜ osakapital oli perioodil

19.01.2018-28.06.2018 summas 31 950 eurot; perioodil 28.06.2018-01.10.2018 summas 281

950 eurot; perioodil 01.10.2018-17.12.2018 summas 531 950 eurot; perioodil 17.12.2018-

26.03.2019 summas 831 950 eurot; perioodil 26.03.2019- 13.03.2020 summas 1 000 000

eurot ja alates 13.03.2020 summas 1 500 000 eurot (kd 6 tl 123).

19.4. Internetis avalikult kättesaadav olnud www.erial.ee veebilehe vaatlusprotokollist (kd 7 tl

134-154) nähtub, milliseid andmeid oli 15.01.2020, 06.05.2020 ja 06.10.2020 seisuga

veebilehe külastajal võimalik visuaalselt näha. Vaatlusprotokolli lisaks olevad

videosalvestised samadest kuupäevadest kinnitavad protokolli andmeid selle kohta, millal on

salvestised protokolli lisaks olevale andmekandjale (DVD) salvestatud ja järelikult ka seda,

millal on kodulehte menetleja poolt vaadeldud. Seetõttu on ilmne, et vaatlusprotokolli enda

lõppkuupäevaks märgitud 02.04.2020 (kd 7 tl 154p) on vale ning eksimus, mis aga ei mõjuta

tõendi usaldusväärsust ja lubatavust. Vaatlusprotokollist ilmneb, et kõikidel kodulehe vaatluse

salvestistel (15.01.2020, 06.05.2020 ja 06.10.2020 seisuga) oli lisaks põhikirjale,

üldtingimustele, pakutavatele laenude ja hoiuste liikidele oli võimalik ka reaalajas näha ka

HLÜ Erial omakapitali suurust, mida kodulehel visuaalselt nähtavalt reklaamiti. Nii nähtub, et

15.01.2020 kl 10.22 HLÜ Erial omakapital (mille üheks osaks on ka osakapital) kasvas

interaktiivselt alates 1 827 963 eurost kuni 1 828 069 euroni (tl 137-137p). Selle all on kollast

värvi aken tekstiga „Investeeri“. Seisuga 06.05.2020 on ühingu omakapital reklaamitud

kodulehel summas 1 818 696 eurot (kd 7 tl 144) ja seisuga 06.10.2020 on ühistu omakapital

reklaamitud summas 1 866 285 eurot (tl 144). HLÜ Erial palgal oleva IT tehniku AR, kes

tegeles ka HLÜ Erial kodulehe arendamise ja hooldamisega ning andmete uuendamisega sai

enda sõnul tööülesandeid I. Dyagelevilt (K5 tl 51p) ning kodulehel oleva omakapitali summat

muudeti samuti tema sõnul käsitsi peale seda kui raha oli panka laekunud (tl 52p).

19.5. HLÜ Erial omas 100% osalust E OÜ-s (endise nimega OÜ L, kellega 11.04.2019 ühines

OÜ D, mõlema äriühingu endine osanik ja juhatuse liige oli MR). EM HLÜ Erial juhatuse

3 Liikmemaks summas 30 eurot arvestatakse kui osakumaks HLÜ liikmeks sisseastumisel. Osakumakse

kehtestatud miinimum suuruseks on 30 eurot. Liikmel on õigus tasuda ka omal soovil suuremat osakumakset.

Osakumaks tagastatakse peale liikmelepingu lõpetamist -HLÜ 2018 MAJ aruanne, tl 123p, lisa 15.

35 / 108

1-21-3503

liikmena ja OÜ E ainuosaniku esindajana otsustas 14.01.2020 suurendada osaühingu

osakapitali senise 2500 euro asemel 537 300 euro võrra kuni 539 800 euroni (kd 7 tl 168).

27.04.2020 ainuosaniku otsusega on lisaks juba juhatuses olnud EMile valitud teiseks

juhatuse liikmeks D. D-Dyageleva (kd 7 tl 165). OÜ L ja OÜ D ühinemisotsuse on heaks

kiitnud ainuosaniku esindajana D. D- Dyageleva. Paysera LT poolt 10.01.2020 esitatud

tõendist nähtub, et perioodil 03.01.2020- 08.01.2020 on HLÜ Erial poolt tehtud kokku 41

erineva ülekandega samas summas ülekanded OÜ L arvelduskontole osakapitali

sissemaksetena (kd 7 tl 170). Seega on osakapitali suurendamise ülekanded tehtud enne seda

kui ainuosanik otsustas 14.01.2020 osakapitali suurendamise 14.01.2020.

19.6. HLÜ Erial pangakonto allkirjaõiguslik isik ja internetipanga kasutaja oli D. D.

Dyageleva (kd 9 tl 3). EK OÜ ainuosanik oli HLÜ Erial ja juhatuse liige D. D- Dyageleva (kd

7 tl 215-215p). Pangakonto allkirjaõiguslik isik ja internetipanga kasutaja oli D. D.

Dyageleva. D OÜ ainuosanik ja juhatuse liige oli D. D-Dyageleva (kd 8 tl 1-1p). Äriregistri

teabesüsteemi väljatrükist nähtuvalt tegeles firma 2015 aastast programmeerimisega.

Pangakontot allkirjaõiguslik isik oli D. D. Dyageleva. P LTD (Küprose firma)

omanik/direktor I. Dyagelev (kd 8 tl 45). G LTD (Inglismaa firma) omanik/direktor I.

Dyagelev (kd 8 tl 45). C OÜ ainuosanik ja juhatuse liige oli I. Dyagelev (kd 8 tl 43). F OÜ

ainuosanik ja juhatuse liige oli I. Dyagelev (kd 8 tl 44). XXX osanik ja juhatuse liige oli I.

Dyagelev (kd 8 tl 21-21p). Äriregistri teabesüsteemi väljatrüki kohaselt tegeles 2019 aastal

lillede hulgimüügiga. Transpire OÜ osanik ja juhatuse liige äriregistri teabesüsteemi

väljatrüki järgi on D. Nevsky (kd 8 tl 69). E OÜ osanik ja juhatuse liige LJ (kd 8 tl 88). T

(Bulgaaria firma) omanik ja esindaja AV (kd 8 tl 96-96p). Maksuametilt saadud infost nähtub,

et HLÜ Erial, EK OÜ maksudeklaratsioone esitas KK. D OÜ maksudeklaratsioone esitas VP

(kd 8 tl 190).

19.7. Edasi analüüsib kohus süüdistuse neid väiteid, mis puudutavad HLÜ Erial osakapitali

kunstlikku suurendamist ja on seotud nn raharingidega (kokku viis raharingi).

Osakapitali suurendamine ja nn 1. raharing

20. 21.05.2018 toimus HLÜ Erial erakorraline üldkoosolek, kus protokolli järgi otsustati

ühistu uue põhikirja vastuvõtmine ning ühistu osakapitali suurendamine 250 000 euro võrra

kuni 281 950 euroni. HLÜ osakapitali otsustati suurendada ühe osa võrra nimiväärtusega 250

000 eurot ja uue osa märkimise õigus anti OÜ-le D (kd 6 tl 161p). Põhikirjas sätestati

üldkoosoleku kui kõrgeima organi kõrvale paralleelselt ka volikogu4, kes edaspidi võis võtta

üle enamuse üldkoosoleku kui kõrgeima organi pädevusse kuuluvatest küsimustest. Volikogu

liikmed (kuni 20 liiget) valiti omakorda üldkogu poolt (tl 166p, p 4.1). Koosoleku protokolli

järgi osales üldkoosolekul 63 ühistu liiget, kes kõik ettepaneku poolt hääletasid.

Üldkoosolekul osalenud liikmete nimekirjast nähtub, et 63-st liikmest esindas I. Dyagelev

volikirja järgi seitset liiget ning D. D. Dyageleva esindas volikirja järgi kõiki ülejäänud

liikmeid (tl 162p-163p). Seega sisuliselt otsustasid just nemad kahekesi kõigi liikmete nimel

kõik vastuvõetud muudatused ja osakapitali suurendamise. Kandeavalduse muudatuste

tegemiseks koos dokumentidega esitas 26.06.2018 Äriregistrile D. D. Dyageleva (kd 6 tl 172).

Üldkoosoleku (21.05.2018) otsusena kinnitatud uuest HLÜ põhikirja redaktsioonist nähtub, et

erinevalt eelmisest redaktsioonist, pidi ühistu liikmeks vastuvõtmisel uus ühistu liige

väljastama kirjaliku volituse juhatuse poolt määratud isikule-esindajale, kes edaspidi esindas

4 Tulundusühistuseaduse § 54 lg 1- Kui ühistul on üle 200 liikme, võib põhikirjaga ette näha, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või

osaliselt üle volinike koosolekule. Ühistul peab olema vähemalt 20 volinikku.

36 / 108

1-21-3503

ühistu liiget ühistu üldkoosolekutel (p 2.8). Sellest punktist keeldumine tähendas põhikirja p

2.11.4 järgi samuti seda, et kui liikmeks sooviv isik sellist volitust keeldus väljastamast, siis ta

ei vastanud ühistusse vastuvõtmise tingimustele (p 2.11.4; kd 5 tl 164p). Samuti sätestati uues

põhikirjas (p 2.17), et kui ühistu liige võtab tagasi p 2.8 alusel antud volituse, siis on ta

võimalik juhatuse otsusega ühistust välja arvata (kd 6 tl 165).

20.1. Äripanga 25.06.2018 tõendist Äriregistrile nähtub, et perioodil 18.06.2018-21.06.2018

on OÜ D teinud HLÜ Erial arvelduskontole nr 9320060912 TBB pangas kokku 11 ülekannet

summas 250 000 eurot selgitusega „osakapitali suurendamine, vastavalt 21.05.2018

üldkoosoleku otsusele“ (kd 6 tl 170).

20.2. HLÜ Erial, OÜ L, OÜ D, OÜ D, G LTD, XXX, P LTD, EK OÜ ja F OÜ perioodi

01.01.2018-01.07.2020 arvelduskontode5 vaatlusprotokollist (kd 11 tl 38-68), nähtub selle D

OÜ poolt tehtud osakapitali suurendamise kohta (summas 250 000 eurot) järgnev.

20.3. 11.06.2018 kandis HLÜ Erial TBB AS (Tallinna Äripank) kontolt a/a lõpuga…925)

OÜ-le EK (Paysera Ltd Leedus asuvale kontole a/a …407) üle 250 000 eurot selgitusega „EK

oü osakapitali suurendamine nr 12880472“.

20.4. 14.06.2018 ajavahemikus kl 13:41-13:42 (+03:00) kandis OÜ EK üle P LTD-le (Paysera

Ltd Leedu a/a ..500) kahe ülekandega kokku 249 950 eurot (99 950 eur ja 150 000 eur)

selgitusega „proforma invoice 120618-1 ja 120618-2“.

20.5. P LTD kandis D OÜ-le (Paysera Leedu a/a ..595) 14.06.2018 kl 15:01 summa 25 000

eur selgitusega „contract 120620181“; 15.06.2018 kl 10:08 summa 26 000 eur selgitusega

„contract 120620181“; 15.06.2018 kl 18:28 summa 29 000 eur selgitusega „contract

120620181“; 18.06.2018 kl 10:26 summa 29 000 eur selgitusega „contract 120620181“;

18.06.2018 kl 17:19 summa 17 000 eur selgitusega „contract 120620181“; 19.06.2018 kl

16:39 summas 24 000 eur selgitusega „contract 120620181, finaal payment for this contract“;

19.06.2018 kl 11:34 summa 30 000 eur selgitusega „invoice 1906181, part 1“; 20.06.2018 kl

11:34 summa 30 000 eur, kl 11:35 summa 20 000 eur ja kl 11:46 summa 20 000 eur

(selgitused invoice 1906181 part 2, 3, 4).

20.6. D OÜ tegi 18.06.2018 kl 14:32 kaks ülekannet summades 24 500 eur ja 21 000 eur;

19.06.2018 kell 14:31 kaks ülekannet summades 29 500 eur ja 21900 eur; 20.06.2018 kell

14:31-14:32 kokku kuus ülekannet summades 28 000 eur, 25000 eur, 30000 eur, 28500 eur,

25000 eur ja 16500 eur HLÜ Erial arvelduskontole (lõpuga …912) ja kõikidel juhtudel on

ülekannete selgituseks „osakapitali suurendamine vastavalt 21.05.2018 üldkoosoleku

otsusele“.

20.7. Kokkuvõttes toimusid rahalised ülekanded lihtsustatult järgmise skeemi järgi:

HLÜ Erial – OÜ EK – P LTD – D OÜ - HLÜ Erial

20.8. Vaatlusprotokolli p 4.2.1 järgi olid EK OÜ, P LTD ja D OÜ arvelduskontode saldod

enne neid tehinguid -2 eur kuni 52 eur (tl 39). Sellest saab järeldada, et ülekandeid tehti sama

250 000 euro arvelt, mis algselt HLÜ Erial poolt EK OÜ-le 11.06.2019 üle kanti.

5 Hõlmab nii Eesti kui välisriikide krediidiasutuste arvelduskontosid

37 / 108

1-21-3503

Osakapitali suurendamine ja nn

2. raharing

21. HLÜ Erial erakorraline üldkoosolek toimus 01.07.2018, kus otsustati ühistu uue põhikirja

vastuvõtmine ning ühistu osakapitali suurendamine 250 000 euro võrra 531 950 euroni. HLÜ

osakapitali otsustai suurendada ühe osa võrra summas 250 000 eurot ja uue osa märkimise

õigus anti OÜ-le D (kd 6 tl 174p). Protokolli järgi osales koosolekul 116 ühistu liiget, kes

kõik ettepaneku poolt hääletasid. Kandeavalduse muudatuste tegemiseks koos dokumentidega

esitas 06.09.2018 Äriregistrile D. D. Dyageleva (kd 6 tl 184).

21.1. Äripanga 29.08.2018 tõendist Äriregistrile nähtub, et perioodil 17.07.2018-24.08.2018

on OÜ D teostanud HLÜ Erial arvelduskontole nr 9320060912 kokku 17 ülekannet summas

250 000 eurot selgitusega „osakapitali suurendamine, vastavalt 01.07.2018 üldkoosoleku

otsusele“ (kd 6 tl 182).

21.2. HLÜ Erial, OÜ L, OÜ D, OÜ D, G LTD, XXX, P LTD, EK OÜ ja F OÜ perioodi

01.01.2018-01.07.2020 arvelduskontode vaatlusprotokollist (kd 11 tl 38-68) nähtub selle D

OÜ poolt HLÜ Erial kontole tehtud osakapitali suurendamise kohta 17.07.2018-28.08.2018

summas 250 000 eurot järgnev.

21.3. HLÜ Erial tegi OÜ-le D rahalisi ülekandeid järgmiselt: 13.07.2018 summas 15000 eur

(selgitus IL0207181); 17.07.2018 summa 15000 eur (selgitus IL0207181); 18.07.2018

summas 15000 eur (IL0207181); 19.07.2018 summas 15000 eur (IL0207181); 23.07.2018

summas 15000 eur (IL0207181); 25.07.2018 summas 15000 eur (IL0207181); 26.07.2018

summas 15000 eur (IL0207181); 30.07.2018 summas 15000eur (IL0207181); 01.08.2018

summas 15000eur (IL0207181); 02.08.2018 summas 15000eur (IL0207181); 06.08.2018

summas 15000eur (IL0207181); 07.08.2018 summas 15000eur (IL0207181); 08.08.2018

summas 15000eur (IL0207181); 09.08.2018 summas 15000eur (IL0207181); 10.08.2018

summas 15000eur.

21.4. HLÜ Erial tegi OÜ-le L rahalisi ülekandeid järgmiselt: 15.08.2018 summas 15000eur

(selgitus IL3007181); 16.08.2018 summas 20000eur (IL3007181); 17.08.2018 summas

15000eur (IL3007181); 21.08.2018 summas 20000eur (IL3007181); 22.08.2018 summas

20000eur (IL3007181); 23.08.2018 summas 20000eur (IL3007181); 24.08.2018 summas

15000eur (IL3007181).

21.5. D OÜ tegi G LTD-le (Paysera konto Leedus) rahalisi ülekandeid järgmiselt: 13.07.2018

summas 10000 eur (invoice 0207UK20181); 16.07.2018 summas 10000 eur (invoice

0207UK20181); 17.07.2018 summas 10000 eur (invoice 0207UK20181); 18.07.2018 summas

10000 eur (invoice 0207UK20181); 19.07.2018 summas 10000 eur (invoice 0207UK20181);

20.07.2018 summas 10000 eur (invoice 0207UK20181); 23.07.2018 summas 10000 eur

(invoice 0207UK20181); 24.07.2018 summas 10000 eur (invoice 0207UK20181); 25.07.2018

summas 10000 eur (invoice 0207UK20181); 26.07.2018 summas 10000 eur (invoice

0207UK20181); 27.07.2018 summas 5000 eur (invoice 0207UK20181); 27.07.2018 summas

5000 eur (invoice 0207UK20181); 30.07.2018 summas 10000 eur (invoice 0207UK20181);

31.07.2018 summas 10000 eur (invoice 0207UK20181); 01.08.2018 summas 10000 eur

(invoice 0207UK20181); 02.08.2018 summas 10000 eur (invoice 0207UK20181); 03.08.2018

summas 10000 eur (invoice 0207UK20181); 06.08.2018 summas 5000 eur (invoice

0207UK20181); 07.08.2018 summas 10000 eur (invoice 0207UK20181); 08.08.2018 summas

5000 eur (invoice 0207UK20181); 08.08.2018 summas 5000 eur (invoice 0207UK20181);

38 / 108

1-21-3503

09.08.2018 summas 10000 eur (invoice 0207UK20181); 10.08.2018 summas 10000 eur

(invoice 0207UK20181); 13.08.2018 summas 10000 eur (invoice 0207UK20181); 14.08.2018

summas 10000 eur (invoice 0207UK20181); 15.08.2018 summas 10000 eur (invoice

0207UK20181); 16.08.2018 summas 10000 eur (invoice 0207UK20181).

21.6. L OÜ tegi G LTD-le (Paysera konto Leedus) rahalisi ülekandeid järgmiselt: 16.08.2018

summas 14950 eur (contract 3007UK20181); 17.08.2018 summas 19950 eur (contract

3007UK20181); 20.08.2018 summas 14950 eur (contract 3007UK20181); 21.08.2018

summas 19950 eur (contract 3007UK20181); 22.08.2018 summas 19950 eur (contract

3007UK20181); 23.08.2018 summas 19950 eur (contract 3007UK20181); 24.08.2018

summas 14950 eur (contract 3007UK20181).

21.7. G LTD tegi P LTD-le (Paysera konto Leedus) rahalisi ülekandeid järgmiselt: 16.07.2018

summas 18250 (repayment for a credit); 17.07.2017 summas 10000 eur (repayment for a

credit); 18.07.2018 summas 10025 eur (agency agreement); 20.07.2018 summas 20000eur

(agency agreement); 23.07.2018 summas 10000 eur (agency agreement); 26.07.2018 summas

30000 eur (agency agreement); 31.07.2018 summas 16800 eur (agency agreement);

01.08.2018 summas 10000 eur (agency agreement); 02.08.2018 summas 19000 eur (agency

agreement); 06.08.2018 summas 15000 eur (agency agreement); 09.08.2018 summas 30000

eur (agency agreement); 13.08.2018 summas 20000 eur (agency agreement); 15.08.2018

summas 19950 eur (agency agreement); 16.08.2018 summas 5000 eur (agency agreement);

16.08.2018 summas 14950 eur (credit agreement); 17.08.2018 summas 14350 eur (credit

agreement); 20.08.2018 summas 14950 eur (credit agreement); 21.08.2018 summas 14950

eur (credit agreement); 23.08.2018 summas 14950 eur (credit agreement); 23.08.2018

summas 20000 eur (credit agreement); 27.08.2018 summas 20000 eur (credit agreement).

21.8. P LTD tegi D OÜ-le (Paysera konto Leedus) järgmised rahalised ülekanded: 16.07.2018

summas 18250 eur (contract 160720181); 17.07.2018 summas 10025 eur (contract

160720181); 18.07.2018 summas 10000 eur (contract 160720181); 23.07.2018 summas

16200 eur (contract 160720181); 26.07.2018 summas 10000 eur (contract 160720181);

31.07.2018 summas 16500 eur (contract 160720181); 01.08.2018 summas 10000 eur

(contract 160720181); 02.08.2018 summas 19000 eur (contract 160720181); 06.08.2018

summas 15000 eur (contract 160720181); 13.08.2018 summas 14000 eur (contract

160720181); 15.08.2018 summas 13850 eur (contract 160720181); 16.08.2018 summas 3500

eur (contract 160720181); 16.08.2018 summas 15000 eur (contract 160720181); 17.08.2018

summas 14300 eur (contract 160720181); 20.08.2018 summas 15000 eur (contract

160720181); 21.08.2018 summas 19900 eur (contract 160720181); 23.08.2018 summas

16850 eur (contract 160720181); 23.08.2018 summas 16900 eur (contract 160720181);

23.08.2018 summas 3000 eur (contract 160720181); 27.08.2018 summas 20000 eur (contract

160720181).

21.9. OÜ D tegi HLÜ Erial kontole nr …0912 järgmised ülekanded selgitusega „osakapitali

suurendamine, vastavalt 01.07.2018 üldkoosoleku otsusele“: 16.07.2018 summas 18300 eur,

17.07.2018 summas 10000 eur; 18.07.2018 summas 10050 eur; 23.07.2018 summas 16200

eur; 26.07.2018 summas 10 000 eur; 31.07.2018 summas 16500 eur; 01.08.2018 summas 10

000 eur; 02.08.2018 summas 19000 eur; 06.08.2018 summas 15000 eur; 13.08.2018 summas

14000 eur, 15.08.2018 summas 13850 eur; 16.08.2018 summas 16950 eur; 17.08.2018

summas 14300 eur; 22.08.2018 summas 14800 eur; 23.08.2018 summas 16900 eur;

23.08.2018 summas 19900 eur; 27.08.2018 summas 14250 eur.

39 / 108

1-21-3503

21.10. Kokkuvõttes toimusid rahalised ülekanded lihtsustatult siis siis järgmise skeemi järgi:

HLÜ Erial – OÜ D – G- P - D- HLÜ Erial

HLÜ Erial- OÜ L -G- P - D- HLÜ Erial

21.11. Vaatlusprotokolli p 4.2.2 järgi olid P LTD, D OÜ ja L OÜ arvelduskontode saldod

enne neid tehinguid pigem rahatud (Pil 26,31 eurot, Dl 96,50 eurot, Lil 0 eurot, (tl 42). Sellest

saab järeldada, et ülekandeid sel perioodil tehti vähemalt 243 747 ,53 euro ulatuses sama raha

arvelt, mis algselt HLÜ Erial poolt D OÜ-le ja L OÜ-le üle kanti.

Osakapitali suurendamine ja nn 3. raharing

22. HLÜ Erial erakorraline üldkoosolek toimus 09.10.2018, kus otsustati ühistu uue põhikirja

vastuvõtmine ning ühistu osakapitali suurendamine 300 000 euro võrra 831 950 euroni. HLÜ

osakapitali otsustati suurendada ühe osa võrra nimiväärtusega 300 000 eurot, mille märkimise

õigus anti OÜ-le D (kd 6 tl 199p). Protokolli järgi osales koosolekul 364 ühistu liiget, kes

kõik ettepaneku poolt hääletasid. Koosolekut juhatas D. D- Dyageleva ja protokollis AK.

Kandeavalduse muudatuste tegemiseks koos dokumentidega esitas 14.12.2018 Äriregistrile D.

D. Dyageleva (kd 6 tl 198).

22.1. Äripanga 07.12.2018 tõendist Äriregistrile nähtub, et perioodil 11.10.2018-16.11.2018

on OÜ D teostanud HLÜ Erial arvelduskontole nr 9320060912 kokku 11 ülekannet kokku

summas 300 000 eurot selgitusega „osakapitali suurendamine, vastavalt 09.10.2018

üldkoosoleku otsusele“ (kd 6 tl 194).

22.2. HLÜ Erial, OÜ L, OÜ D, OÜ D, G LTD, XXX, P LTD, EK OÜ ja F OÜ perioodi

01.01.2018-01.07.2020 arvelduskontode vaatlusprotokollist (kd 11 tl 38-68), nähtub D OÜ

poolt HLÜ Erial kontole tehtud osakapitali suurendamise kohta 11.10.2018-16.11.2018

summas 300 000 eurot järgnev.

22.3. HLÜ Erial tegi OÜ-le L rahalisi ülekandeid järgmiselt: 11.10.2018 summas 20000eur

(selgitus IL1409181); 12.10.2018 summas 20000eur (selgitus IL1409181); 15.10.2018

summas 20000eur (selgitus IL1409181); 16.10.2018 summas 20000eur (selgitus IL1409181);

17.10.2018 summas 20000eur (selgitus IL1409181); 18.10.2018 summas 20150eur (selgitus

äritegevusse investeerimise leping IL1409181); 01.11.2018 summas 19950eur (selgitus

IL1409181); 02.11.2018 summas 19950eur (selgitus IL1409181); 06.11.2018 summas

20000eur (selgitus IL3110181); 07.11.2018 summas 20000eur (selgitus IL3110181);

09.11.2018 summas 20000eur (selgitus IL3110181); 12.11.2018 summas 20000eur (selgitus

IL3110181); 13.11.2018 summas 20000eur (selgitus IL3110181); 14.11.2018 summas

20000eur (selgitus IL3110181); 15.11.2018 summas 20000eur (selgitus IL3110181).

22.4. OÜ L tegi G LTD-le (Paysera konto Leedus) järgmised rahalised ülekanded:

11.10.2018 summas 19950 eur (contract 1709UK20181); 12.10.2018 summas 19950 eur

(contract 1709UK20181); 15.10.2018 summas 19950 eur (contract 1709UK20181);

16.10.2018 summas 19950 eur (contract 1709UK20181); 17.10.2018 summas 19950 eur

(contract 1709UK20181); 18.10.2018 summas 19950 eur (contract 1709UK20181);

19.10.2018 summas 19950 eur (contract 1709UK20181); 22.10.2018 summas 19950 eur

40 / 108

1-21-3503

(contract 1709UK20181); 02.11.2018 summas 19950 eur (contract 1709UK20181);

05.11.2018 summas 19950 eur (contract 1709UK20181); 06.11.2018 summas 19950 eur

(contract 1709UK20181); 07.11.2018 summas 19950 eur (contract 1709UK20181);

09.11.2018 summas 19950 eur (contract 1709UK20181); 12.11.2018 summas 19950 eur

(contract 1709UK20181); 13.11.2018 summas 19950 eur (contract 1709UK20181);

14.11.2018 summas 19950 eur (contract 1709UK20181); 15.11.2018 summas 19950 eur

(contract 1709UK20181).

22.5. G LTD tegi P LTD-le (Paysera konto Leedus) järgmised rahalised ülekanded:

11.10.2018 summas 29900 eur (credit agreement); 12.10.2018 summas 29850 eur (credit

agreement); 12.10.2018 summas 29900 eur (credit agreement); 15.10.2018 summas 29700 eur

(credit agreement); 16.10.2018 summas 28000 eur (credit agreement); 16.10.2018 summas

29900 eur (credit agreement); 17.10.2018 summas 29950 eur (credit agreement); 17.10.2018

summas 29850 eur (credit agreement); 18.10.2018 summas 28650 eur (credit agreement);

18.10.2018 summas 1000 eur (credit agreement); 19.10.2018 summas 29750 eur (credit

agreement); 19.10.2018 summas 29890 eur (credit agreement); 23.10.2018 summas 25900 eur

(credit agreement); 02.11.2018 summas 17350 eur (credit agreement); 06.11.2018 summas

19900 eur (credit agreement); 06.11.2018 summas 16000 eur (credit agreement); 09.11.2018

summas 1000 eur (credit agreement); 09.11.2018 summas 18950 eur (credit agreement);

12.11.2018 summas 19900 eur (credit agreement); 13.11.2018 summas 18000 eur (credit

agreement); 13.11.2018 summas 20300 eur (credit agreement); 15.11.2018 summas 15950 eur

(credit agreement).

22.6. P LTD tegi D OÜ-le (Paysera konto Leedus) järgmised rahalised ülekanded: 11.10.2018

summas 29800 eur (contract 160720181); 12.10.2018 summas 29850 eur (contract

160720181); 12.10.2018 summas 29800 eur (contract 160720181); 15.10.10.2018 summas

29950 eur (contract 160720181); 16.10.2018 summas 29850 eur (contract 160720181);

17.10.2018 summas 29900 eur (contract 160720181); 18.10.2018 summas 24900 eur

(contract 160720181); 19.10.2018 summas 28700 eur (contract 160720181); 24.10.2018

summas 16600 eur (contract 160720181); 02.11.2018 summas 17300 eur (contract

160720181); 06.11.2018 summas 19700 eur (contract 160720181); 09.11.2018 summas

18950 eur (contract 160720181); 12.11.2018 summas 19950 eur (contract 160720181);

13.11.2018 summas 21300 eur (contract 160720181); 15.11.2018 summas 15400 eur

(contract 160720181); 15.11.2018 summas 20300 eur (contract 160720181).

22.7. OÜ D tegi HLÜ Erial kontole nr …0912 (Äripank) järgmised ülekanded selgitusega

„osakapitali suurendamine, vastavalt 09.10.2018 üldkoosoleku otsusele“: 11.10.2018 summas

29800 eur; 12.10.2018 summas 29800 eur; 15.10.2018 summas 29950 eur; 16.10.2018

summas 29900 eur; 17.10.2018 summas 29950 eur; 19.10.2018 summas 29850 eur;

22.10.2018 summas 29950 eur; 07.11.2018 summas 29900 eur; 14.11.2018 summas 29700

eur; 14.11.2018 summas 15150 eur; 15.11.2018 summas 15950 eur.

22.8. Kokkuvõttes toimusid rahalised ülekanded lihtsustatult siis järgmise skeemi järgi:

HLÜ Erial – OÜ L – G- P – D- HLÜ Erial.

22.9. Vaatlusprotokolli järgi olid P LTD saldo enne nimetatud tehingute tegemist 2,41 eurot,

D OÜ saldo 16 910,30 eurot ja Li saldo 21300 eurot (tl 52). Sellest saab järeldada, et

ülekandeid osakapitali suurendamiseks sel perioodil tehti vähemalt 264 903,73 euro ulatuses

sama raha arvelt, mis algselt HLÜ Erial poolt OÜ-le ja L üle kanti.

41 / 108

1-21-3503

Osakapitali suurendamine ja nn 4. raharing

23. HLÜ Erial erakorraline üldkoosolek toimus 12.02.2019, kus otsustati ühistu uue põhikirja

vastuvõtmine ning ühistu osakapitali suurendamine 168 050 euro võrra 1 000 000 euroni.

HLÜ osakapitali otsustati suurendada ühe osa võrra nimiväärtusega 168 050 eurot, mille

märkimise õigus anti OÜ-le D (kd 6 tl 204p). Protokolli järgi osales koosolekul 768 ühistu

liiget, kes kõik ettepaneku poolt hääletasid. Koosolekut juhatas D. D-Dyageleva ja protokollis

AD (tl 205). Protokollist nähtub, et HLÜ 768 liikmest esindas D.D. Dyageleva 763 liiget,

ülejäänud viite liiget esindas I. Dyagelev (kd 6 tl 206-215). Kandeavalduse muudatuste

tegemiseks koos dokumentidega esitas 15.03.2019 Äriregistrile D. D. Dyageleva (kd 6 tl 225).

23.1. Äripanga 12.03.2019 tõendist Äriregistrile nähtub, et OÜ D on teinud perioodil

19.02.2019-08.03.2019 makseid summas 168 050 eurot HLÜ Erial arvelduskontole

selgitusega „osakapitali suurendamine vastavalt 12.02.2019 üldkoosoleku otsusele“ (kd 6 tl

223).

23.2. HLÜ Erial, OÜ L, OÜ D, OÜ D, G LTD, XXX, P LTD, EK OÜ ja F OÜ perioodi

01.01.2018-01.07.2020 arvelduskontode vaatlusprotokollist (kd 11 tl 38-68), nähtub D OÜ

poolt HLÜ Erial kontole tehtud osakapitali suurendamise kohta 19.02.2019-08.03.2019

summas 168 050 eurot järgnev.

23.3. HLÜ Erial kandis OÜ-le D üle rahalisi vahendeid selgitusega „IL0701191“ järgmiselt:

18.02.2019 summas 15 000 eurot, 19.02.2019 summas 15 000 eurot, 20.02.2019 summas

15000 eurot, 21.02.2019 summas 15000 eurot, 22.02.2019 summas 15000 eurot, 25.02.2019

summas 15000 eurot, 26.02.2019 summas 15000 eurot.

23.4. HLÜ Erial kandis OÜ-le L üle rahalisi vahendeid selgitusega „ IL2702191“ järgmiselt:

27.02.20199 summas 15000 eurot, 28.02.2019 summas 15000 eurot, 01.03.2019 summas

15000 eurot, 04.03.2019 summas 15000 eurot, 05.03.2019 summas 15 000 eurot, 06.03.2019

summas 15000 eurot, 07.03.2019 summas 15 000 eurot.

23.5. OÜ D kandis G LTD-le üle rahalisi vahendeid selgitusega „0701UK20191“ järgmiselt:

18.02.19 summas 9950 eur; 19.02.19 summas 9950 eur; 20.02.19 summas 9950 eur; 21.02.19

summas 9950 eur; 22.02.19 summas 9950 eur; 25.02.19 summas 9950 eur; 26.02.19 summas

9950 eur; 27.02.19 summas 9950 eur; 28.02.19 summas 9950 eur; 01.03.19 summas 9950

eur; 04.03.19 summas 9950 eur; 05.03.19 summas 9950 eur.

23.6. OÜ L kandis G LTD-le üle rahalisi vahendeid järgmiselt: 27.02.19 summas 14950 eur

(selgitus „2602UK20191); 28.02.19 summas 14950 eur (selgitus „2602UK20191); 01.03.19

summas 14950 eur (selgitus „2602UK20191); 04.03.19 summas 14950 eur (selgitus

„2602UK20191); 06.03.19 summas 19950 eur (selgitus „2602UK20191); 07.03.19 summas

9950 eur (selgitus „2602UK20191); 07.03.19 summas 10000 eur (selgitus „2602UK20191).

23.7. G LTD kandis P LTD-le üle rahalisi vahendeid selgitusega „credit agreement“

järgmiselt: 19.02.19 summas 9950 eur; 21.02.19 summas 19900 eur; 22.02.19 summas 8650

eur; 26.02.19 summas 18700 eur; 27.02.19 summas 13500 eur; 27.02.19 summas 1400 eur;

28.02.19 summas 19800 eur; 28.02.19 summas 13500 eur; 05.03.19 summas 18700 eur;

42 / 108

1-21-3503

05.03.2019 summas 23900 eur; 05.02.19 summas 7000 eur; 06.03.19 summas 10200 eur;

07.03.19 summas 9900 eur; 07.03.19 summas 10050 eur.

23.8. P LTD kandis D OÜ-le üle rahalisi vahendeid järgmiselt: 21.02.19 summades 17900 eur

ja 11600 eur (contract 160720181); 22.02.19 summas 8700 eur; 27.02.19 summas 13400 eur;

01.03.19 kaks ülekannet summades 12200 eur ja 19800 eur; 05.03.19 kaks ülekannet

summades 21400 eur ja 22500 eur; 06.03.19 summas 10800 eur; 07.03.19 summades 9950

eur ja 9000 eur.

23.9. D OÜ kandis HLÜ Erial kontole üle järgmised rahalised vahendid selgitusega

„osakapitali suurendamine, vastavalt 12.02.2019 üldkoosoleku otsusele“ : 19.02.19 summas

19300 eur; 21.02.19 summas 21200 eur; 22.02.19 summas 18200 eur; 27.02.19 summas

14900 eur; 01.03.19 summas 19800 eur; 01.03.19 summas 8500 eur; 05.03.19 summas 26000

eur; 05.03.19 summas 11050 eur; 06.03.19 summas 20500 eur; 07.03.19 summas 8000 eur.

23.10. Kokkuvõttes toimusid rahalised ülekanded lihtsustatult siis järgmise skeemi järgi:

HLÜ Erial – OÜ D – G--- P – D-- HLÜ Erial

- OÜ L –

23.11. Vaatlusprotokolli järgi olid G LTD saldo enne nimetatud tehingute algust 11,27 eurot,

P LTD saldo enne nimetatud tehingute tegemist 25,57 eurot, D OÜ saldo 24237 eurot ja L

saldo 2900 eurot ja D saldo 15883,24 eurot (tl 61). Sellest saab järeldada, et ülekandeid

osakapitali suurendamiseks sel perioodil tehti vähemalt 157180,60 euro ulatuses sama raha

arvelt, mis algselt HLÜ Erial poolt OÜ-le D ja OÜ-le L üle kanti.

Osakapitali suurendamine ja nn 5. raharing

24. 07.01.2020 toimus HLÜ volinike6 erakorraline koosolek, kus MR kutsuti nõukogust tagasi

ja uueks nõukogu liikmeks valiti JK; samuti valiti revisjonikomisjoni liikmeks S.Q ning

senise audiitori IE asemel valiti audiitoriks AK (kd 7 tl 3p-5). Koosolekul osales 20-st

volinikust 18 volinikku, kellest enamusi (12 isikut) esindas volikirja alusel D. D. Dyageleva

(kd 7 tl 7). Vähemalt neljast kohtule esitatud volikirja tekstist nähtuvalt oli volitus väljastatud

tähtajatult või kuni voliniku liikmelisuse lõppemiseni (kd 7 tl 8-11). Samuti nähtub

05.02.2020 HLÜ nõukogu (U.F, KA ja JK) digiallkirjastatud otsusega kutsuti AEi juhatuse

liikme kohalt tagasi ja uueks juhatuse liikmeks valiti OL (kd 7 tl 18).

24.1. 20.02.2020 toimus HLÜ volinike erakorraline koosolek, kus osales 18 volinikku, kellest

4 olid kohal ja 14 esindatud volikirjade alusel (kd 7 tl 24). Koosolekul otsustati täiendavalt

valida HLÜ nõukogu liikmeteks RL ja AE; samuti otsustati suurendada HLÜ osakapitali 1

500 000 euroni (tl 25). Samuti kinnitati HLÜ uus põhikirja redaktsioon, mille samal päeval

allkirjastas D. D-Dyageleva (kd 7 tl 38).

24.2. Paysera LT (Leedu makseteenuse osutaja) 16.01.2020 tõendist Äriregistrile nähtub, et

OÜ D on teinud perioodil 03.01.2020-07.01.2020 makseid (kokku 39 makset) HLÜ Erial

arvelduskontole selgitusega osakapitali suurendamine (kd 7 tl 40-40p).

6 Volinike valmise kohta pole tõendit esitatud, samas nähtub 13.01.2020 volinike erakorralise koosoleku

protokollist, et HLÜ volinike valimine toimus HLÜ 22.10.2019 otsuse alusel.

43 / 108

1-21-3503

24.3. D OÜ, P LTD, HLÜ Erial, T ja L pangakontode 02.02.2021 vaatlusprotokollist (kd 11 tl

69-82) nähtub seoses osakapitali suurendamisega perioodil 03.01-07.01.2020 järgnev.

24.4. HLÜ Erial on OÜ L kontole (Leedus, Paysera, algsaldo 02.01.2020 seisuga 0,00 eur)

teinud 03.01.2020 ajavahemikus kell 22:39-23:56 järgmised ülekanded: 14000 eur; 14500

eur, 13500 eur, 8000 eur, 10 000 eur, 14500 eur, 13500 eur, 12000 eur (kõikide maksete

selgitus „Kapitali suurendamine“). 04.01.2020 on toimunud järgmised ülekanded: 14900 eur,

14800 eur, 14500 eur, 13500 eur, 13600 eur, 14000 eur, 14700 eur (selgitus „kapitali

suurendamine“). 05.01.2020 järgmised ülekanded 14700 eur, 14300 eur, 13500 eur, 10500

eur, 14200 eur, 13800 eur, 10000 eur, 9000 eur (selgitus „kapitali suurendamine“).

06.01.2020 järgmised ülekanded 14800 eur, 14500 eur, 14600 eur, 14900 eur, 14600 eur,

13200 eur (selgitus „kapitali suurendamine“). 07.01.2020 järgmised ülekanded 13500 eur,

12900 eur, 13600 eur, 13800 eur, 14000 eur, 14900 eur (selgitus „kapitali suurendamine“).

24.5. OÜ L samalt kontolt on tehtud T kontole (Leedu, Paysera, algsaldo 02.01.2020 seisuga

0,00 eur) järgmised ülekanded, millede selgituseks on kõikidel juhtudel märgitud „according

to contract“: 03.01.2020 summas 12000 eur, 14000 eur, 10000 eur, 13500 eur; 04.01.2020

summas 14000 eur, 12300 eur, 12200 eur, 11500 eur, 11500 eur, 14000 eur, 14500 eur, 8500

eur, 9600 eur, 14900 eur, 14500 eur, 12900 eur; 05.01.2020 summas 14900 eur, 12500 eur,

12600 eur, 13000 eur, 12500 eur, 13000 eur, 13000 eur, 14200 eur, 13300 eur, 13800 eur,

10000 eur, 9900 eur; 06.01.2020 summas 9900 eur, 13700 eur, 14300 eur, 14900 eur, 13500

eur, 11000 eur, 9300 eur; 07.01.2020 summas 13500 eur, 13900 eur, 12600 eur, 14500 eur,

14200 eur, 14000 eur.

24.6. T samalt kontolt on tehtud P LTD kontole (Leedu, Paysera, algsaldo 02.01.2020 seisuga

31985,64 eur) järgmised ülekanded, millede selgituseks on märgitud „agency service“:

03.01.2020 summas 12000 eur, 13900 eur, 10100 eur, 13400 eur; 04.01.2020 summas 14500

eur, 14600 eur, 10500 eur, 10500 eur, 14500 eur, 14600 eur, 14500 eur, 14500 eur, 14500 eur,

14800 eur, 12500 eur; 05.01.2020 summas 12500 eur, 13000 eur, 13000 eur, 14200 eur,

14500 eur, 13500 eur, 14000 eur, 5050 eur; 06.01.2020 summas 14350 eur, 14000 eur, 14500

eur, 14500 eur, 14500 eur, 14500 eur; 07.01.2020 summas 14500 eur, 14500 eur, 14500 eur,

14500 eur, 14500 eur, 10900 eur.

24.7. P LTD samalt kontolt on tehtud D OÜ kontole (Leedu, Paysera, algsaldo 02.01.2020

seisuga 467,26 eur) järgmised ülekanded, millede selgituseks on märgitud „contract number

160720181“: 03.01.2020 summas 14900 eur, 14700 eur, 14600 eur, 13700 eur, 13800 eur,

14800 eur, 14900 eur; 04.01.2020 summas 14950 eur, 14500 eur, 13500 eur, 13100 eur,

14000 eur, 12500 eur, 10500 eur, 11000 eur, 10000 eur; 05.01.2020 summas 14500 eur,

13000 eur, 14000 eur, 14000 eur, 9000 eur, 11500 eur, 8600 eur, 10000 eur; 06.01.2020

summas 14100 eur, 12000 eur, 12500 eur, 12800 eur, 12500 eur, 14000 eur, 7000 eur;

07.01.2020 summas 14800 eur, 13600 eur, 12500 eur, 13900 eur, 9000 eur, 10900 eur, 12900

eur, 14000 eur, 14400 eur, 12800 eur.

24.8. D OÜ samalt kontolt (Leedu, Paysera) on tehtud HLÜ Erial kontole (Äripank) järgmised

ülekanded, mille selgituseks on märgitud „osakumaks D oü“: 03.01.2020 summades 14500,

13500 eur, 14900 eur, 7100 eur, 14900 eur, 14900 eur, 13000eur; 04.01.2020 summades 7200

eur, 14000 eur, 14500 eur, 13900 eur, 14900 eur, 14800 eur, 10900 eur, 7500 eur, 9500eur;

05.01.2020 summades 14500 eur, 14900 eur, 13100 eur, 7500 eur, 9600 eur, 14400 eur,

14500 eur; 06.01.2020 summades 11500 eur, 14500 eur, 14900 eur, 14600 eur, 13500 eur,

44 / 108

1-21-3503

14400 eur, 14050 eur, 14050 eur: 07.01.2020 summades 14100 eur, 14900 eur, 14500 eur,

13600 eur; 07.01.2020 summades 13700 eur, 13800 eur, 14700 eur ja 14300 eur.

24.9. Kokkuvõttes toimusid rahalised ülekanded lihtsustatult siis järgmise skeemi järgi:

HLÜ Erial – OÜ L– T – P LTD – D OÜ-- HLÜ Erial

24.10. Vaatlusprotokolli järgi olid OÜ D saldo enne nimetatud tehingute tegemist 467,26

eurot, OÜ Li saldo 0 eurot, T saldo 0 eurot, P LTD saldo 31985,64 eurot (tl 70). Sellest saab

järeldada, et ülekandeid osakapitali suurendamiseks sel perioodil tehti vähemalt 400 147,10

euro ulatuses sama raha arvelt, mis algselt HLÜ Erial poolt OÜ-le ja L üle kanti.

25. Kui vaadata kõikide nende eelpoolnimetatud ülekannete aluseks olnud alusdokumente ja

lepinguid, siis saab tuvastatuks lugeda järgneva. HLÜ Erial raamatupidamisdokumentide

vaatlusprotokollist nähtub, et HLÜ ja OÜ E vahel oli sõlmitud järgmised lepingud:

02.07.2018 nr IL0207181 summas 300 000 eurot (D); 30.07.2018 nr IL3007181 summas 300

000 eurot (L); 08.04.2019 nr IL9804191 summas 330 000 eurot (L); 14.09.2018 nr

IL1409181 summas 400 000 eurot (L); 31.10.2018 nr IL3110181 summas 420 000 eurot (L);

07.01.2019 nr IL0701191 summas 300 000 eurot (D); 27.02.2019 nr IL2792191 summas 150

000 eurot (L); 12.02.2020 nr 1202201 summas 100 000 eurot (L/V&G Anton); 19.02.2020 nr

190220201 summas 40 000 eurot (L/V&G Anton); 19.02.2020 nr 190220201 summas 50 000

eurot (L/V&G Anton); 20.02.2020 nr 200220201 summas 65 000 eurot (L/V&G Anton)

25.1. Nn 1. raharingi käigus kandis HLÜ Erial üle 250 000 eurot EK OÜ-le viimase

osakapitali suurendamiseks. Mõni päev hiljem kandis EK OÜ Küprose firmale P LTD, mis oli

I. Dyagelevile kuuluv firma, kahe pro-forma arve (st ettemaksu arvete) alusel üle kokku 249

950 eurot. P LTD väljastatud pro-forma arvetelt nr 1206181 ja 120618-2 nähtub, et tegemist

oli „ettemaksetega ehitusmaterjalide ja metallitöötlemisseadmete eest“ (kd 22 tl 110-111). I.

Dyagelev selgitas kohtus, OÜ EK ja P LTD vaheline tehing hõlmas ehitusmaterjalide ostu-

müüki, täpsemalt oli see seotud haljastusega „kastmissüsteemid ja sellised asjad“, kauba ja

rahamahtu ei mäleta ilma arveta (K 7 tl 26p). Samas audiitor AKilt menetlejale edastatud

dokumentide hulgas on I. Dyagelevi poolt 17.08.2020 audiitorile saadetud (kd 23 tl 157)

leping, mis kannab kuupäeva 14.06.2018 ja on käsitsi allkirjastatud D. D-Dyageleva ja I.

Dyagelevi vahel „äritegevusse investeerimise leping nr EKV140620181“(kd 23 tl 158).

Lepingu kohaselt annab EK OÜ kui investor P LTD-le laenu 249 950 eurot „P äritegevuse

arendamise eesmärgil“ (kd 23 tl 163). Seega on vastuolu I. Dyagelevi kohtus antud ütluste ja

ülekande aluseks olnud dokumentide vahel.

25.2. Kui vaadata edasi P LTD poolt D OÜ-le ülekantud summasid, siis nende puhul

viidatakse „contract 120620181“ ja „invoice 1906181“. I. Dyagelevi kohtus antud ütluste

kohaselt olid P ülekanded D OÜ-le seotud IT tarkvara/programmeerimistööde ostmisega (K7

tl 27) ja see omakorda oli seotud Küprose ettevõtte P LTD sooviga arendada välja üle-

euroopaline hoiulaenuühistu süsteem, mis pidi realiseeruma 2021 aastal, kuid politsei ja

prokuratuuri tegevuse tõttu (alustatud kriminaalmenetlus ja isikute kinnipidamine) ei

realiseerunud (K 7 tl 27).

25.3. Nn 2. raharingi käigus tegi HLÜ Erial hoiustajatelt saadud raha eest kõigepealt

ülekandeid OÜ-dele D ja L, mis hiljem ühinesid ja muutis nime OÜ-ks E. Tegemist oli HLÜ

Erial tütarfirmadega nii enne kui peale ühinemist. Sealjuures viitas HLÜ Erial OÜ D puhul

45 / 108

1-21-3503

ülekandeid tehes lepingule IL0207181 ja OÜ L puhul lepingule IL3007181. HLÜ Erial

raamatupidamisdokumentide vaatlusprotokolli lisa 19 (kd 21 tl 1-59 lisaks oleval cd plaadil)

nähtub, et IL0207181 näol on tegemist eesti keelse „äritegevusse investeerimise lepinguga nr

IL0207181“, mille HLÜ Erial poolt on 02.07.2018 käsitsi allkirjastanud EM ning OÜ D poolt

MR (mõlema firma algne juhatuse liige ja ainuosanik enne HLÜ-d Erial). Lepingu järgi andis

HLÜ Erial „äritegevuse arendamiseks“ 300 000 eurot investeerimislaenu D OÜ-le 15%

intressiga. Lepingu IL300720181 näol on tegemist analoogse lepinguga „äritegevuse

arendamiseks“ summas 300 000 eurot 18% intressiga, mille on allkirjastanud HLÜ nimelt

30.07.2018 EM ja OÜ L nimelt MR, (vaatlusprotokolli lisa 17).

25.4. EMi kohtus antud ütlused nende HLÜ Erial nimel sõlmitud lepingute kohta olid väga

üldsõnalised ja ebamäärased. Ta ei mäletanud HLÜ Erial juhatuse liikmena seda, kas oli

mingeid lepingulisi suhteid (K 5 tl 26), „ma kardan, et mul läheb midagi sassi, aga pidid

olema, aga ma ei mäleta. Ma ei oska neid nimetada“ (tl 26). Lepingute sisu ei teadnud, „seda

vormistasid juristid“ (tl 26). Ei tea ja ei oska kommenteerida, kas allkirjastas mingeid

laenulepinguid või mitte (tl 26p). MR ei soovinud esialgu kohtus neid lepinguid

kommenteerida ja viitas ettevõtete vahelisele „kommertssaladusele„ (k5 tl 213p), hiljem aga

siiski selgitas, et nii D kui L puhul laenati raha edasi G LTD-le, sest „Erial ei saanud

investeerida otse XXXsse“ (K5 tl 213p-214). MRi sõnul oli G I. Dyageleviga seotud „edukas

ettevõte“ ning rahade ülekandmine oli seotud lilleäriga „erinevatesse suundadesse, ei mäleta

kumb ettevõte oli kumba suunda täpselt, aga üks oli siis Ukraina suund ja teine Venemaa

suund“ (K5 tl 214). MRi sõnul „läbirääkimised toimusid Ilyaga“ ja tegemist oli tegemist

„pikaajaliste lepingutega“, ta ei mäleta, kas laenu tagasimakseid on sooritatud (tl 214). I.

Dyagelev ei osanud kohtus prokuröri küsimustele vastates samuti täpsemalt nende laenude

kohta muud öelda, kui et tegemist oli investeerimistehingutega, kus D ja L (E OÜ) said

laenudelt „protsendivahe 2-4%“ (K7 tl 10p). I. Dyagelev selgitas, et OÜ L laen G LTD-le ca

1,6 miljonit eurot, „ kasutati ettevõtte töös“ (K 7 tl 26) kas logistikaga või refinantseerimisega

võimalik et P (tl 26p). D laene G LTD-le ca 600 000 euro ulatuses ei osanud ta ilma

dokumentideta kommenteerida (tl 26p). Tunnistajana üle kuulatud audiitor AK, kes teostas E

OÜ 2019 aasta auditit, selgitas kohtus, et nii P LTD kui ka G LTD maksevõimelisusega oli

tema hinnangul probleeme- talle kui audiitorile ei esitatud konkreetset äriplaani, kuidas G

LTD pidi seda raha hakkama kasutama (K4 tl 103).

25.5. G LTD ja P LTD vahelisi lepinguid (ülekannetes kui credit agreement või agency

agreement) ei ole kohtule tõendina esitatud. G LTD ja P LTD muu võimaliku

majandustegevuse kohta pole samuti tõendeid esitanud, v.a tunnistaja MRi selgitused, et

tegemist oli „edukate ettevõtetega, registrites suurete käivetega ja teenitud tuluga“ (kd 5 tl

213) ning I. Dyagelevi enda ütlustega, et kummagi firma aastane käive oli ca 12 miljonit eurot

(K7 tl 10p). P LTD majandustegevuse kohta pole samuti ühtegi tõendit esitatud, ei D OÜ

poolt teostatud programmeerimistööde kohta kui ka frantsiisitehingust (mida kohus käsitleb

edasiselt) tulenevate tegevuste kohta. Kui prokurör küsis I. Dyagelevilt kohtus, et millistes

pankades on P LTD kontod, siis iseloomustab seda ebamäärasust järgnev vestlus prokuröri ja

I. Dyagelevi vahel: „Mis pankades PiI kontod olid“? –„Neid oli väga palju, ma ei oska

praegu kõiki nimetada“. „Kasvõi mõni, kui teile meenub“? –„Ei, ma ei saa öelda. Neid oli

väga palju“. „Mõni riik, kus see pank asus“? –„Üle kogu Euroopa“. „Kas neid paljusid

pangakontosid omasite samaaegselt või neid on lihtsalt erinevatel aegadel olnud palju“? –

„Ma ei oska öelda, kui palju oli üheaegselt või samaaegselt kontode arvu“ (K7 tl 24).

Olukorras, kus on esitatud mingi aktiivne kaitseväide, siis peab pool seda aktiivselt ka ise

tõendama. Praegusel juhul seda (Pi aktiivne majandustegevuse kohta) tehtud ei ole.

46 / 108

1-21-3503

25.6. Mis puudutab P LTD rahaülekandeid D OÜ-le, siis siin viidati ülekannete tegemisel

16.07.2018 lepingule (contract 160720181). Nimetatud käsikirjaliselt allkirjastatud leping D.

D. Dyageleva ja I. Dyagelevi vahel on ka D OÜ raamatupidamisdokumentide juures (kd 24 tl

107-110) ning selle kohaselt on lepingu esemeks veebilehe www.paybuy.com rakenduste

arendamine ja programmeerimine (p1.1) summas 5000 eur. Lisaks on D OÜ

raamatupidamisdokumentide juures ka teine P LTD-ga sõlmitud leping nr 16072018-1

(allkirjastatud D. D. Dyageleva ja I. Dyagelevi poolt 16.07.2018) ja mis hõlmab D OÜ poolt

IT programmeerimistööde teostamist summas 550 000 eur (kd 24 tl 117-120). Samas nähtub

D OÜ raamatupidamisandmetest, et sama lepingu (nr 160720181) alusel on P LTD poolt

tehtud perioodil 16.07.2018-07.01.2020 makseid summas 1 639 365 eurot (tl 84), ehk ca 1

miljoni euro ulatuses rohkem. D. D-Dyagelev oma ütlustes kinnitas, et P oli tehingupartner

Küproselt, keda esindas I. Dyagelev ja P „tegi ettemaksu programmi eest“, mida kasutas ka

Erial HLÜ (kd 7 tl 59p). Samas ülekantud summasid ta ei mäletanud (tl 59p). D. D.

Dyageleva ei mäletanud prokuröri küsimustele vastates ka ühtegi muud D OÜ poolt tehtud

tööd või IT programmi, mida D OÜ väidetavalt arendas (K7 tl 59), v.a HLÜ Erial koduleht ja

IT keskkond. Kokkuvõttes ei ole kohtu arvates tegemist usutava väitega, et sellises ulatuses

ja mahus võidi OÜ D poolt teostada I. Dyageleviga seotud Küprose firmale P LTD üldse

mingeid reaalseid IT programmeerimistöid. Kohtus tunnistajana 14.11.2022 ülekuulatud AR,

kes oli alates 2019 augustist (K5 tl 51) HLÜ Erial palgaline veebiarendaja ja vastutas HLÜ

Erial kodulehe ja IT süsteemide eest, selgitas aga, et töötab OÜ-s F (OÜ D õigusjärglane)

alles 5 kuud (K5 tl 52), seega alles 2022 kevad-suvest. Ka HLÜ Erial 2020 aasta oktoobri

tööaja arvestusleht kinnitab, et tegemist oli HLÜ Erial töötajaga, mitte OÜ D töötajaga.

Samas I.Dyagelevi ja D. D-Dyageleva telefonivestlustest ilmneb, et vajadusel tehtigi

pangaülekandeid nii, et lepingut kui sellist veel ei olnud olemas ning ülekandeks märgiti

lihtsalt ülekande kuupäev. Nii näiteks nähtub 18.09.2020 kõnest, et HLÜ arvelt tehtud

ülekande (Transpire OÜ-le) selgituseks märgibki D. D. Dyageleva kokkuleppel I.

Dyageleviga IL180920201 (kd 16 tl 189) ning selle nad kooskõlastavad alles samas

telefonikõnes.

25.7. G LTD ja P LTD raamatupidamist tegi V (K) VP, kes vahendas I. Dyagelevilt saadud

infot Inglismaa ja Küprose raamatupidamisfirmale, kes nendega tegeles, samas enda sõnul

tema ei „süvenenud“, millega firmad tegelesid (K4 tl 88p). Seda väidet kinnitavad ka

nendevahelised telefonikõned. Näiteks 26.06.2020 kõnes küsib I. Dyagelev P LTD kahjumi

kohta, V. VP vastab, et „kahjum on 1 700 000 /…/kas kahjum on tohutu? I. Dyagelev vastab,

et „see kõik on normaalne“. VP ütleb seepeale, et lahendame kõigepealt küsimuse

kahekateistkümnenda aastaga“ (kd 15 tl 8-9). See viitab sellele, et P LTD ei esitanud

Küprosel õigeaegselt või jättis üldse esitamata oma tegevuse kohta finantsandmeid. Kohus

leiab, et P LTD näol võis olla tegemist nö välisriigis asuva „ juriidilise kehaga“, kuhu

vajadusel sai koondada näilisi nõudeid ja kohustusi ning seda firmat kasutati vähemalt

süüdistuse kontekstis Eestis pettuslikel eesmärkidel. Tehingute näilisust kinnitab ka I.

Dyagelevi ja HLÜ Erial raamatupidaja KKi 31.08.2020 telefonikõne, kus I. Dyagelev küsib,

et „kas meil XXX müüb ainult Küprosele või ostab ka Küproselt“? KK vastab, et ainult müüb

(kd 16 tl 139). Tegeliku majandustegevuse korral oleks selline küsimus nii P kui G tegevjuhi

I. Dyagelevi poolt eluliselt mitteusutav. Näilise majandustegevuse korral, kus „liikusid ainult

erinevad lepingud“ tundub selline küsimus aga kohane, sest järelikult tekkis tal ka endal

kohati segadus selles, kuidas dokumendid on vormistatud.

25.8. Kogumis viitab see kohtu arvates sellele, et G LTD ja P LTD tegevus, mis seondus

„äritegevuse arendamisega“ HLÜ-st saadud investeerimislaenude näol ja lõpuks jõudis läbi

OÜ D tagasi HLÜ-sse, oli seotud justnimelt süüdistuses märgitud HLÜ osakapitali

47 / 108

1-21-3503

suurendamise ja nn raharingidega ning mingit muud äritegevust nende lepingute alusel

tegelikult ei tehtud.

25.9. Seoses eelpoolnimetatud raharingidega (millest kahte esimest kohus ka eelnevalt

lähemalt analüüsis) ja mis kõik puudutavad kokkuvõtted OÜ D poolt HLÜ Erial osakapitali

suurendamist, märgib kohus kokkuvõtlikult veel järgmist. Reeglina toimusid rahaülekanded

nn raharingides samas summas ja samal päeval. Kõik firmad olid otseselt või kaudselt I.

Dyagelevi juhtimise ja kontrolli all (sh HLÜ Erial ja OÜ D), pangakontosid käsutasid ja

ülekandeid tegid I. Dyagelevi ja D. D. Dyageleva ise või tehti need nende korraldusel. Lisaks

sellele saab pangaülekannete osas märkida, et need on tehtud ka kellaajaliselt pigem lühikese

ajaperioodi jooksul- eriti ülekanded G ja P LTD ning P LTD ja D OÜ vahel (näiteks

17.07.2018 teeb G LTD ülekande P LTD-le kell 13:36 ja juba kell 13:37 teeb P LTD ülekande

D OÜ-le ja kell 14:32 teeb D OÜ ülekande juba HLÜ Erial kontole. Kohtu jaoks viitavad

tehingute näilisusele lisaks samal päeval ja kellaajal tehtud ülekannetele mh järgmised

asjaolud: üldsõnalised ülekannete selgitused (agreemnt, contract) ja ülekantud ümmargused

ning korduvad summad (näiteks 10 000), mis tavaliste arvete puhul ei oleks pigem eluliselt

usutavad ja viitavad sellele, et ülekannete aluseks ei olnud mitte majandustehingud vaid

vajadus rahasumma lihtsalt „läbi ringitada“. Samuti viitab kohtu arvates tehingute näilisusele

ka see, et samaaegselt tekkis erinvatel raharingis osalevatel firmadel justkui vajadus täita

erinevaid lepingulisi kohustusi samal päeval (lilleäri arendamisest Ukraina ja Venemaa suunal

kuni programmeerimisteenuste osutamiseni). Samuti viitab tehingute näilisusele kohtu

hinnangul ka see, et nn raharingis on kasutatud mh välisriikide ettevõtteid (Inglismaa ja

Küpros, samuti viimase „raharingi“ ajal Bulgaaria) ning samuti teises välisriigis (Leedu)

asuvaid Paysera pangakontosid. See võib viidata soovile muuta nn raharingi toimumise

avastamine Eestis raskemaks ning seda tuleb mh arvesse võtta ka selles kontekstis, et I.

Dyagelev oli väga hästi kursis nii Eestis asuvate pankade kui ka õiguskaitseasutuste

töömetoodikatega, mida kohus käsitles juba ka altkäemaksu episoodis. Samuti viitab

tehingute näilisusele ka viimases raharingis kasutatud Bulgaaria firma T-ga seonduv, kus

firma ametlik esindaja AV andis kohtuistungil ütlusi, et rahaliigutamised T kontole ja kontolt

toimusid I. Dyagelevi korraldusel (K 5 tl 155p) ja AVil endal mingit sõnaõigust rahade

liigutamise osas ei olnud. Lisaks nähtub Küprosest 10.12.2020 saabunud vastusest, et P LTD

ei ole 2020 september seisuga esitanud ühtegi majandusaasta aruannet alates 2018. aastast.

See seab kahtluse alla ka I. Dyagelevi väited ca 12 miljoni euro suurusest aastakäivetest ning

aktiivsest majandustegevusest. Lisaks tuleb siinkohal märkida, et raharingides osalesid

firmad, mis olid kõik kas otseselt või kaudselt I. Dyagelevi kontrolli ja juhtimise all, kes

ainukesena nägi nö suurt pilti ja koordineeris kogu seda tegevust. Seda iseloomustab hästi ka

see, kuidas kõik firmad omavahel garantiikirju väljastasid ning tagasid üksteise kohustuste

tasumist (kd 23 tl 88-97). Ilmselt olid need garantiikirjad vajalikud selleks, et tagada audiitori

poolt positiivne otsus.

Valeandmete esitamine 2018 ja 2019 majandusaasta aruannetes

26. Järgnevalt analüüsib kohus seda osa KarS § 211 esitatud süüdistusest, mis puudutab

investoritele valeandmete esitamist 2018 ja 2019 aasta HLÜ Erial ja OÜ EK (HLÜ Erial

tütarfirma) majandusaasta aruannetes. Süüdistuse kohaselt kajastati HLÜ 2018 ja 2019 aasta

aruandes näilist frantsiisi müüki I. Dyagelevi Küprose firmale P LTD ning samuti kajastati

HLÜ tütarettevõtte EK OÜ 2019 aasta konsolideeritud aruandes näilist frantsiisi müüki

Venemaa ettevõttele OOO K. Tänu sellele oli võimalik varjata nii HLÜ Erial kui ka viimase

48 / 108

1-21-3503

tütarettevõtte OÜ EK kahjumit ning luua võimalus investorites positiivset kuvandit tekitada.

Kohus nõustub süüdistusega selles, et majandusaasta aruannetes kajastuv kahjum oleks

koosseisu mõttes olulise asjaoluna kokkuvõttes võinud hoiustajates tekitada kõhklusi.

26.1. HLÜ Erial 2018 aasta konsolideeritud majandusaasta aruandest, mille on allkirjastanud

juhatuse liikmed D. D. Dyageleva, AE ja EM nähtub, et selles deklareeriti teenuse müüki

Küprosele (P Ltd-le) summas 452 300 eurot (kd 7 tl 103) ning aruandeaasta kasumina 78 789

eurot (tl 95).

26.2. HLÜ Erial 2019 aasta konsolideeritud majandusaasta aruandest, mille on allkirjastanud

juhatuse liikmed D. D. Dyageleva, OL ja EM nähtub, et selles deklareeriti teenuse müüki

Küprosele juba summas 1 453 200 eurot (kd 7tl 124) ning HLÜ Erial aruandeaasta kasumina

136 602 eurot (tl 116).

26.3. EK OÜ 2019 aasta majandusaasta aruandest, mille on 28.08.2020 allkirjastanud D. D.

Dyageleva nähtub, et selles deklareeriti teenuse müüki Venemaale (OOO K) summas 350 000

eurot (kd 7 tl 242). EK OÜ 2019 aruandeaasta kasumina deklareeriti 284 390 eurot (tl 238).

Audiitorina üle kuulatud tunnistaja AK selgitas kohtus, et tütaräriühingu (so Erial Kinnisivara

OÜ) kahjum mõjutanuks konsolideeritud aruandes ka emaettevõtja ehk HLÜ Erial tulemusi

(K4 tl 98).

26.4. Seega saab nõustuda süüdistuse järeldusega, et ilma Küprose ja Venemaa frantsiisi

müügituluta oleks HLÜ Erial ja OÜ EK olnud 2018 ja 2019 aastal olnud kahjumis ning

lõppkokkuvõttes oleks see võinud mõjutada ka võimalikele uutele hoiustajatele ohumärgina

investeerimisotsuse tegemisel.

26.5. Seda, miks HLÜ Erial poolt intellektuaalomandi müük 2018 ja 2019 aastal P LTD-le oli

näilik, tõendab kohtu arvates ühemõtteliselt järgnev. Vaidlust ei ole selles et P LTD oli I.

Dyagelevi Küprosel asuv ettevõte, seda on ta ka ise tunnistanud ning kohus on neid asjaolusid

juba ka eelnevalt käsitlenud. Kui nn raharingide episoodis ostis P LTD D OÜ-lt IT väidetavalt

programmeerimisteenust ning selle järgi liikus pangakontodel ülekannetega ka reaalne raha,

mida keerutati osakapitali suurendamise jaoks, siis HLÜ-ga Erial sõlmitud frantsiisilepingu

puhul oli olukord natuke erinev. Nimelt. I. Dyagelev selgitas seda kohtus nii: P LTD ostis

selle frantsiisi HLÜ-lt Erial selleks, et registreerida sarnane ettevõte Küprosele, mis oleks

võimaldanud töötada üle terve Euroopa. HLÜ-lt ostetud frantsiis andis õiguse kasutada Eriali

brändi (tl 23p). 2018 ja 2019 aasta frantsiisi ost-müük oli „üks terviktehing kahes etapis“ (tl

23p). „P tasus rahaga (tl 23p), aga ei mäleta, kas ka tasus, sest P Ltd-l olid probleemid raha

liikumisega erinevates euroopa pankades“ (tl 24). Seonduvalt viimase väitega tuleb kohe

tähelepanu juhtida sellele, et probleemid raha liikumisega on juba eelmises nn raharingi

episoodis ümber lükatud, sest seal nähtus, et Leedus Paysera Ltd makseteenuse osutaja

kontolt liikusid rahad ilma probleemideta G LTD, P LTD ja D OÜ vahel. Samuti väitis I.

Dyagelev ka eelnevalt, et P LTD-l oli „kontosid üle terve euroopa“. Seega väited rahade

liikumise probleemi kohta ei ole usutavad. Pigem tuleb järeldada seda, et nn frantsiisitehingu

puhul ei olnudki rahade liigutamine niivõrd oluline, sest kasumiaruandes nn tehingu

deklareerimisest piisas, et kahjum muutuks kasumiks. Samas nähtub HLÜ Erial

raamatupidamisdokumentide vaatlusest, et HLÜ Erial väljastas P LTD-le frantsiisilepingu

eest ka arveid ning osaliselt P LTD selle eest ka tasus. Näiteks perioodil 16.08.2018-

31.12.2018 tasus P LTD frantsiisi eest HLÜ-le tasu kokku 162 500 eurot ning 31.12.2018

saldoteatise järgi (P poolt allkirjastanud I. Dyagelev) jäädi HLÜ-le võlgu 287 500 eurot (kd

22 tl 28). 2019 aastal väljastas HLÜ Pile frantsiisilepingu eest arveid kokku summas 1400000

49 / 108

1-21-3503

eurot, P tasus kokku sel aastal 205800 eurot ning 31.12.2019 saldoteatise järgi võlgnes P

HLÜ-le 1 481 700 eurot (kd 22 tl 30-31). Samas pangakontode 27.01.2021 vaatlusprotokoll

viitab aga jällegi sellele, et sarnaselt osakapitali tõstmisel korraldatud nn raharingidega,

pärines ka antud juhul enamus P LTD poolt HLÜ-le Erial tasutud summadest algselt jällegi

HLÜ Erial enda rahalistest vahenditest, mida keerutati teiste I. Dyagelevi kontrolli all olevate

Eesti ja välismaa firmade (L OÜ, D OÜ, XXX, G LTD) vahel enne kui see P LTD-lt jällegi

HLÜ Erial kontole jõudis justkui tasu väljastatud intellektuaalomandi müügiarve eest (kd 11 tl

83-96). HLÜ Erial ja tema tütarettevõtete audiitorina ülekuulatud AK selgitas, et P LTD ja G

LTD maksevõimekusega oli probleeme- „auditi käigus jõudsin järeldusele, et ei saa kinnitada

nende maksevõimekust“ (K4 tl 97p). AKi väitel tuvastas ta, et P LTD polnud praktiliselt

midagi HLÜ-le frantsiisi eest maksnud, ta küsis selle kohta ka selgitusi ja sai vastuseks, et

tegemist on juhtkonnaga seotud äriühinguga, see on maksevõimeline ja et raha makstakse

aasta jooksul või normaalse majandustegevuse raames lähiperioodidel (K4 tl 98). AKi sõnul

esitas I. Dyagelev talle ka P LTD aruande, sealt aga nähtus hoopis kahjum (tl 98). Audiitor K

kokkuvõttes see olukord ei rahuldanud ning ta teatas, et ei saa kinnitada P maksevõimelisust.

Samas pakkus ta enda sõnul välja ka lahendusi- „teatasin juhatusele, et selle nõude

kinnituseks võib olla vahendite faktiline laekumine, mingisuguse tagatise või hüpoteegi

olemasolu kinnitav leping, äriühingult garantiikirja esitamine“ (K4 tl 98p). Peale seda

esitatigi talle garantiikirjad OÜ Transpire, F, XXX OÜ ja D OÜ poolt (tl 98p), neid

garantiikirju on kohtus ka uuritud ning tuvastanud nende firmade seotuse I. Dyagelevi ja D.

D.Dyagelevaga.

26.6. Veelgi olulisem ja ilmekam ning modus operandi mõttes kogu intellektuaalomandi

müüki ning üleüldse I. Dyagelevi tegevust iseloomustavamana on aga EK OÜ väidetav

frantsiisimüük Venemaa ettevõttele OOO K. Süüdistatav D. Nevsky selgitas kohtus, et OOO

K ja EK OÜ vahelist tehingut vahendas tema, läbirääkimised toimusid 2019 aastal korduvalt

Venemaal, kus ta enda sõnul viibis ja OOO K omanik ongi tema isiklik tuttav, kes vaimustus

ideest rajada Venemaale mitu hotelli frantsiisi alusel (K 7 tl 73, 78p). Kohus peab neid D.

Nevsky ütlusi täielikult ebausaldusväärseteks. Nimelt sattus selle tehingu „planeerimine“

kriminaalmenetluse raames nn jälitustegevuse sfääri ning selle tehingu tagantjärele

ettevalmistamist HLÜ Erial kontoris kuulati menetleja poolt salaja pealt. Oluline on

kõigepealt ära markeerida see, et I. Dyagelevi ja raamatupidaja KK ning samuti Q vahel

toimusid need vestlused alles 2020 aasta juulis, kuigi aruande järgi toimus tehing juba 2019

aasta detsembris (leping allkirjastatud EK OÜ ja OOO K vahel 28.12.2019 (kd 23 tl 61-67).

Nii nähtub kõigepealt pealt kuulatud 09.04.2020 vestlusest, et raamatupidaja KK andis I.

Dyagelevile teada, et EK OÜ kahjum tuleb umbes 200 000 eurot. Edasi 12.07.2020 HLÜ

Erial kontoriruumide pealtkuulamise vestluses I. Dyagelev ja KK arutasid jälle EK oü

kasumisse saamise võimalust. KK pakub välja mõelda selline teenus, ms oleks osutatud

kolmandasse riiki ning mis üldse deklaratsiooni ei satu „Ma ei tea, mida veel valetada, kus,

kuidas? Me ei saa rohkem midagi teha peale selle müüa teenus, mida kusagil ei deklareerita,

mis deklaratsiooni ei lähe noh saad aru vaid läheb ainult kasumiaruandesse“ (kd 15 tl 47).

Edasi jõutakse Venemaani ning I. Dyagelev vastab, et „sain aru, just nii, saab kõik olema“.

Järgmisel päeval, 13.07.2020, on vestlusesse kaasatud juba ka jurist S.Q, kus arutatakse

„Venemaa tehingu“ üksikasju ja I. Dyagelev teatab, et „lühidalt, tähendab, leidsime, kust

võtta raha“ (kd 15 tl 46). „ Lühidalt, teema on niisugune, Venemaa ettevõte, kohe sõidab

poole tunni pärast minu juurde, tähendab, ostis meilt eelmisel aastal hotellide projekti /…/

väga tahavad“. KK selgitab naerdes juurde, et „eile õhtul sõna otseses mõttes saime teada“.

Samuti I. Dyagelev paneb mh paika ka tehingu hinna, so 350 000 eurot („tähendab, teeme

350 000 peale“), peale seda kui KK on küsinud, et „mis summa peale me teeme?“. Samuti I.

Dyagelev selgitab Q täpsustavate küsimuste, kes tundub, et ei saa kogu plaanist päris lõpuni

50 / 108

1-21-3503

aru, et „ei, kas sa ei saanud aru /…/me ei hakka ju temalt raha saama“ (kd 15 tl 47, 49).

Pealtkuulatud vestlusest on samuti aru saada, et dokumente on vaja „vormistada“ seoses

audiitori (Ljoša ehk AK) järgmisel päeval eesootava külastusega (S.Q: „sa ütlesid, et ta tuleb

homme kl 9, kell 10?“, KK vastab, et kell 10 jah. I. Dyagelev küsib, et kas saame talle kohe

praegu helistada ja uurida, et kas ta aktsepteerib sellise tehingu või mitte (tl 50). KK seejärel

helistab audiitorile („Ljoša, tere päevast /…/ vaata, me tahame müüa Venemaale frantsiisi

alusel ning tähendav, kas sina aktsepteerid, kui me viime selle tehingu läbi eelmise aataga?“

(tl 50). KK küsib telefonis edasi, et „kas kreditoorset võlgnevust aktsepteeritakse sel aastal?“.

Kõne ajal ütleb KK Dyagelevile „“kinnitada ettevõtte maksevõimet“, Dyagelev küsib, et

„millega? Millist kinnitust on tarvis? Kuidas millega täpselt ja vastab ise, „a, garantiikiri

Transpirelt“ (kd 15 tl 50).

26.7. Täiendavalt toetab prokuratuuri süüdistusversiooni ka see, et 2020. aastal mh EK OÜ

auditit teostanud audiitor AK on menetlejale edastanud ka kõnealuse lepingu EK OÜ ja

Venemaa äriühingu OOO K vahel, mille I. Dyagelev on talle e-kirjaga (manuses kaks .pdf

faili) edastanud 27.07.2020 (kd 23 tl 58). I. Dyagelevi poolt audiitorile saadetud

frantsiisilepingu (inglise keeles) kohaselt allkirjastati see 28.12.2019 käsitsi EK OÜ nimel

D.D. Dyageleva ning OOO K nimel kellegi AZ poolt. D. D. Dyageleva selgitas kohtus, et

lepingu allkirjastamist ta ei mäleta, ei süvenenud selle sisusse, usaldas juristi Qt, kes selle ette

valmistas ja I. Dyagelevi, kes selle talle ilmselt koos muude dokumentidega koju

allkirjastamiseks tõi (K7 tl 59p). Kohus ei pea mittesüvenemist ja liigset usaldamist aga

usutavaks, sest näiteks 21.07.2020 telefonikõnes, kus I. Dyagelv palus D.D.Dyageleval mingi

leping allkirjastada, siis nähtus, et Dyageleva uuris enne, et mis leping täpsemalt, ning peale

selgituse saamist alles allkirjastas selle digitaalselt (kd 15 tl 112). Seega ei iseloomusta D.D.

Dyagelevat selline „pimesi“ allkirjade panemine. OOO Kga sõlmitud lepingu tekstist nähtub

samuti, et selle sisuks on hotellifrantsiisi ostu-müügi tehing. Lisaks on I. Dyagelev edastanud

audiitorile ka lepingu lõpetamise lisa, mis väidetavalt on allkirjastatud 02.03.2020 ning milles

viitega koroonapandeemiale lepitakse poolte vahel kokku, et leping loetakse lõppenuks ning

EK OÜ poolt väljastatud arve 28.12.2019 maksmine toimub OOO K poolt neljas võrdses osas

nii, et esimene makse toimub 02.01.2022 ja viimane makse 02.01.2025 (kd 23 tl 67).

Täiendavalt on AK edastanud EK OÜ arve kuupäevaga 28.12.2019 OOO-le K summas 350

000 eurot (Kd 23 tl 118), mille xxx on saatnud 03.08.2020 audiitor AKle (kd 23 tl 117).

Eelviidatud kõnede pealtkuulamisest on seega selgunud, et tegelikkuses tekkis see idee alles

2020. aasta juuli keskpaigas ning selle lepingu eesmärk oligi katta EK OÜ-l tekkinud kahjum.

Täiendavalt on AK edastanud menetlejale ka selle lepingu lisa kuupäevaga 02.03.2020, milles

on märgitud, et esimene makse tuleb teostada alles 02.01.2022, põhjuseks on toodud

koroonaviiruse levik. Samal ajal on näha, et kuigi maksetähtaeg polnud veel lähedalgi, teostas

D OÜ garantiikirja alusel makse EK OÜ-le summas 50 000 eurot. Selle garantiikirja on

samuti edastanud AK menetlejale ning järelikult saab seda 13.07.2020 vestlusega kõrvutades

pidada nn „maksevõime kinnituseks“, millest KK ja I. Dyagelev räägivad (Transpire asendus

lihtsalt Dga). Kohus nõustub, et üldjuhul on garantiikirja andja ülesanne astuda võlasuhtesse

olukorras, kus põhivõlgnik ei ole saanud tähtaegselt oma kohustusi täita. Antud juhul sellist

olukorda ei ole aga tuvastatud ning selle versiooni lükkab üheselt ümber ka lepingu lisa, mille

kohaselt tuli esimene osamakse Venemaa äriühingul OOO K tasuda alles 02.01.2022. Kohus

nõustub prokuröriga selles, et OÜ D makse oli seotud sellega, et näidata audiitorile, et

tegemist on reaalse nõudeõigusega ning kui osa lepingus märgitud kohustustest on täidetud,

siis annab see audiitorile veendumuse, et tegemist on reaalse tehinguga ning seeläbi saavutada

audiitori poolt ka majandusaasta aruande kohta märkusteta arvamuse saamine. Tunnistajana

ülekuulatud AK selgitas kohtus, et esialgses aruandluse versioonis seda OOO K tehingut ei

sisaldanud ja see tuligi juurde auditi lõpus kas 2020 juulis-augustis kui raamatupidaja KK

51 / 108

1-21-3503

sellest tehingust teatas (K4 tl 97p ). Mingit selgitust, miks see tehing algselt välja jäi, talle ei

esitatud, tema ise ka ei küsinud, teda huvitas ainult see, et see oleks dokumentaalselt

korrektselt esitatud (tl 98). Esialgses temale esitatud aruandes oli hoopis kahjum 65610 eurot

(K4 tl 98). Kokkuvõttes on EK OÜ 2019 aasta raamatupidamise aruande audiitor AK lugenud

auditeerituks 28.08.2020 kui ta on ka „sõltumatu audiitori aruande“ allkirjastanud (kd 7 tl

244). Eelöeldut kinnitab ja täpsustab veel ka 29.03.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll,

milles on kajastatud OOO K ja EK OÜ vahelise tehinguga seotud dokumendid ja

raamatupidamisandmed. Vaatlusest nähtub, et OÜ D on teostanud ülekanded garantiikirja

alusel 17.08.2020 ja 18.08.2020 kogusummas 50 000 eurot, samas kui mingit vajadust

tulenevalt K ja EK lepingust selleks veel ei olnud. Seetõttu saab järeldada, et D ennetähtaegne

garantiikirja järgne makse oli seotud vajadusega tagada audiitorilt tehingute kohta rahuldav

hinnang, mis omakorda tagas selle, et EK 2019 aasta majandusaasta aruandes asendus kahjum

kasumiga. OÜ D pangakontodele oli ligipääs ja ülekande tegemise võimalus ainult D.D-

Dyageleval. Täiendavalt pidi tema allkirjastama ka garantiikirja D OÜ nimelt. Seega oli ka

D.D-Dyagelva selle tehinguga kursis.

26.8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nii P LTD kui ka OOO K sõlmitud

frantsiisitehingud olid näilised ning need olid tehtud raamatupidamise tarvis ainult selleks, et

varjata HLÜ ja EK OÜ kahjumit. Mõlemat frantsiisitehingut nagu ka IT

programmeerimistöid, mida kohus eelnevalt käsitles, iseloomustab see, et tegemist on

mittemateriaalse kauba/teenusega, mida on väga raske nö tagantjärele kontrollida (erinevalt

materiaalsest ehisest või muust tarnitud kaubast). Seetõttu on seda ka hea nö osutatud

teenusena näidata, seda enam kui tehingud toimusid osaliselt veel seotud isikute vahel. Kohus

leiab, et jälitustegevusega pealt kuulatud 2020 aasta juulis toimunud vestlused on niivõrd

ilmekad ning vastupidisele järeldusele kui see, et tegemist oli näiliste tehingutega, on väga

keeruline jõuda. Kohtul ei ole selle tulemusena võimalik tõsiseltvõetavaks pidada mitte ühtegi

frantsiiside või IT programmeerimistöödega seotud paljasõnalist väidet ilma konkreetsete

tõenditeta, mida aga kohtumenetluses ei esitatud. Kaitseaktides oli märgitud nii isikulisi kui

dokumentaalseid tõendeid, mis pidanuks kinnitama nii Pi frantsiisi kui ka D poolt IT

programmeerimistööde osutamist, sh programmeerimistöid teostanud tunnistaja KSi

ülekuulamine. Ühtegi sellist õigustavat tõendit kokkuvõttes aga kohtu ette ei toodud.

26.9. Samuti tuleb lisaks hinnata ka nende „projektide“ elulist usutavust. See tähendab, et kui

eluliselt usutav on väide, et I. Dyageleviga seotud Küprose ettevõte soovis välja arendada üle-

euroopalise hoiulaenuühistu süsteemi ning ostis selle jaoks a) HLÜ-lt Erial frantsiisi alusel

nime kasutamise õigust ning b) D. D-Dyageleva Eestis asuvalt firmalt D OÜ ca 1,6 miljoni

euro eest programmeerimisteenust, mille kohta pole kokkuvõttes ühtegi tõendit peale väidete

esitatud. Kohtupraktikas on välja kujunenud nõue, mille kohaselt on ütluste usaldusväärsuse

kontrollimisel muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk

seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 19. septembri 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-74-05, p 15 ja 1. detsembri

2008. a otsus asjas nr 3-1-1-61-08, p 16.6). Ütluste eluline usutavus on ütluste kui tõendi

usaldusväärsuse hindamise oluline kriteerium (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.

veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-89-12, p 14). Ehkki lepingulise suhte tuvastamine

lepingupoolte ütluste alusel ei ole välistatud, ei saa see tähendada seda, et kui pooled väidavad

lepingu olemasolu, peab kriminaalasja lahendav kohus lähtuma üksnes nendest ütlustest ja

lepingu olemasolu automaatselt tuvastatuks lugema. Eriti olukorras, kus süüdistuse kohaselt

on leping näilik, peab kohus analüüsima ka teisi tõendeid, samuti tehingut kinnitavate ütluste

usaldusväärsust (sh elulist usutavust).

52 / 108

1-21-3503

(b)

investeeringu tegemine

27. Kuna investeerimiskelmuse näol on tegemist materiaalse ehk tagajärjedeliktiga (tegu ehk

valeandmete esitamine peab tagajärjena kaasa tooma investeeringu ja nende vahel peab olema

põhjuslik seos), siis edasi tuleb kontrollida seda, et kas mõni süüdistuses nimetatud investor

(kannatanu) üldse tegi reaalselt süüdistuses nimetatud teabe pinnalt varakäsutuse. On ilmne, et

kui varakäsutust just süüdistuses nimetatud (vale)teabe pinnalt ei ole tehtud, siis puudub ka

kuriteokoosseis. KarS § 211 ei eelda investoritel kahju tuvastamist (TlnRnK 1-12-5921 p 11).

Investeerimiskelmus on lõpule viidud, kui investeering on teostatud – raha on paigutatud

süüdlase arvele või see on saanud muul viisil tema vara osaks (TlnRnK 1-15-8500 p 5.1).

27.1. KarS § 211 kuriteokoosseis näeb ette valeandmete esitamist kas piiratud ringile

investoritele või üldsusele. Antud juhul on selge, et süüdistuse kontekstis oli tegemist

üldsusele suunatud valeteabega, sest süüdistuses kirjeldatud valeteavet esitati süüdistatavate

poolt üldsusele suunatud kanalitest (internetis avalikult kättesaadav www.erial.ee koduleht

(omakapitali suurus ja majandusaasta aruanne) ja samuti internetis avalikult kättesaadavas

äriregistri teabesüsteemis olevad andmed omakapitali suuruse ja majandusaasta aruannete

kohta. Sellele omakorda eelnes massiivne reklaamikampaania nii TV-s kui internetis, milles

uusi hoiustajaid meelitati HLÜ-sse Erial hoiuseid avama, seda tõendavad ka prokuratuuri

poolt kohtus avaldatud ja uuritud sisuturunduse artiklid ning kannatanute poolt antud ütlused,

millel kohus edasiselt peatub.

27.2. Süüdistusaktist nähtub, et prokuratuur on kohtueelses menetluses kaasanud

investeerimiskelmuse episoodis kannatanuna ainult väga väikese osa HLÜ Eriali hoiustajatest

(kokku kaheksa isikut) ehk koosseisu mõttes investorit. Prokurör selgitas seda asjaolu sellega,

et kõikide kannatanute/investorite kaasamine ei oleks olnud menetluslikult võimalik, kuna

neid oli liiga palju, et neid kõiki kriminaalmenetlusse kaasata. Kohus peab seda selgitust

iseenesest asjakohaseks ja põhjendatuks, sest toimiku materjalidest nähtuvalt oli HLÜ Erialil

2020 oktoobri seisuga st vahetult enne kriminaalmenetluse avalikuks tulekut tõepoolest

rohkem kui 1700 hoiustajat ja kõikide nende kaasamine menetlusse oleks olnud mõeldamatu.

Seega on iseenesest põhjendatud ka eeluurimisel tehtud juhuvalimik nendest

hoiustajatest/kannatanutest, kes süüdistuse perioodil HLÜ-s Erial hoiustasid raha ehk tegid

investeeringu KarS § 211 mõttes. Oluline on see, et oleks tuvastatav rohkem kui ühe investori

(KarS § 211 räägib investoritest mitmuses) poolt varakäsutuse tegemine, sest ainult ühe

investori puhul oleks tegemist tavalise kelmusega KarS § 209 järgi. Edasi kontrollibki kohus

nende kaheksa menetlusse kaasatud kannatanu ütluste pinnalt, kas süüdistuse väited valeteabe

pinnalt varakäsutuse tegemisest on tõendatud. Tõendatud peab olema põhjuslik seos esitatud

valeteabe ja investori varakäsutuse ehk investeeringu vahel.

27.3. Kohtumenetluses kuulati prokuröri poolt kutsutud kannatanutest üle D.X (K3 tl 115-

130), OÜ V.F esindaja AL (K3 tl 164p-171p); D.W (K3 tl 171p-178); T (K3 tl 179); G.G (K3

tl 190p); R.D OÜ esindaja R.D (K3 tl 201p); H.W (K3 tl 219p) ja OÜ V esindaja RL (K4 tl

126p). Kohus teeb järgnevalt nende poolt antud ütluste pinnalt lühikese kokkuvõtte, kus

proovib kaardistada need motiivid, miks nad otsustasid HLÜ-sse Erial hoiuse avada.

53 / 108

1-21-3503

27.4. D.X liitus HLÜ Erial hoiustajana 2018 septembris, olles alates 2018 märtsist jälginud

Eriali tegemisi mh kodulehelt. Liitus, sest hoiuste struktuur, mis oli hea ja unikaalne ning

erines teiste HLÜ hoiustest (K3 tl 122, 125). Kokku hoiustas D.X Erialis 48 160 eurot (K3 tl

115p). Eriali kodulehelt nägi, et ca 6-7 kuuga oli osakukapital tõusnud, tema jaoks näitas see

seda, et HLÜ-sse kogunenud juba päris palju liikmeid, mis annaksid oma hoiustega HLÜ-le

„manööverdamisvõime ja elujõu“ (115p), osakapitali näit oli tema jaoks oluline, see näitab,

kui suur on võimalus HLÜ-l anda välja laene, kapitalist sõltubki just see protsentuaalne suhe,

et kui palju anda laene. Mida suurem kapital, seda rohkem saab laene anda (tl 120p). HLÜ

omakapitali tõusu jälgis läbi Eriali kodulehe ja samuti läbi äriregistri teabesüsteemi ja

www.teatmik.ee vahendusel (115p). „Ma andmete järgi nägin, et asi areneb ja olin tõesti täis

lootusi ja ootusi, et see on normaalne otsus“ (tl 125). HLÜ Erial 2018 aasta aruandega tutvus

põgusalt 2019 aastal vahetult enne HLÜ Erial üldkoosolekut Rahvusraamatukogus ja siis

huvitas teda see osa, mis kajastas HLÜ Erial kulutusi reklaamile (tl 115p).

27.5. OÜ V.F esindaja AL liitus HLÜ-ga Erial 10.03.2020 kui paigutas HLÜ-sse 150 000

eurot 10 aastasele hoiusele intressiga 12% aastas (K3 tl 164p). Huvi HLÜ Erial vastu tekkis

peale „intensiivset reklaamikampaaniat“ , peale mida vaatas internetist (sh HLÜ kodulehelt)

„nii palju andmeid kui seal oli“ (tl 164p). Talle sobis, et Erial tegeleb kinnisvaraga, käis ka

objekte vaatamas, nägi et asi käib ja liigub ja see nagu rahustas (tl 166p). Liitumisel sai

määravaks ahnuseinstinkt -intressid olid võrreldes teistega suuremad ja see sai ikkagi

otsustavaks (tl 165p). Omakapitali suurus ei olnud tema jaoks oluline, nägi seda vist 2018

aastaaruandest, ei oska isegi kommenteerida, kas see oli suur või väike (tl 166p). Samuti

äratas usaldust hoiustajate hulk, mis oli üle tuhande (tl 165p). 2018 aruandega tutvus põgusalt,

„diagonaalis vaatas läbi“ (tl 168) „pigem ei näinud sellist infot, mis sellele (liitumisele) vastu

räägiks, näiteks revisjonikomisjoni negatiivseid otsuseid „ (tl 165p). 2019 aruandega ei ole

tutvunud (tl 170).

27.6. D.W liitus HLÜ-ga Erial 19.11.2018 kui allkirjastas liitumislepingu (K3 tl 177), aga

hoiuse summas 65000 eurot paigutas hiljem. Ei mäleta, millal, see oli „päris pikk aeg“ (tl

177p). Liitumisel said määravateks hea intress, hoiuste väljamakse tingimused, hoiuste liigid,

kodulehe keskkond (tl 172). Vaatas ka HLÜ Erial osakapitali suurust, see oli „üks väga

olulistest momentidest“ (tl 172) sest „omakapital annab peamise garantii“ (tl 172p).

Osakapitali suurus oli nende kodulehel üleval, lisaks kontrollis Finantsinspektsioonist tausta

(tl 172). „Osakapitali suurus oli üks plussidest, miks paigutada raha just Eriali“, ei oska öelda,

kas ilma selleta oleks ka raha paigutanud Eriali (172p). 2018 MAA-ga tutvus, „peamine

näitaja oli see, et kahjumit ei olnud“, muidu ei oleks raha sinna pannud (tl 173). 2019 aasta

aruandega pole tutvunud (tl 173).

27.7. R.J liitus HLÜ-ga Erial 18.05.2018, kui tegi esimese hoiuse (K3 tl 182p), kokku avas

erineval ajal mitu erinevat hoiust (30 000 eur, 2x16000 eur, 8000 eur, 5000 eur, tl 182p),

kogusumma, mis on jäänud tänaseks päevaks tagasi saamata on 60 000 eurot (tl 179). Esimese

hoiuse avamisel avaldasid mõju kõrged intressid ja väljamaksete tingimused (179). Enne

esimese hoiuse avamist vaatas HLÜ Erial tausta äriregistri tasuta versioonist või krediidiinfost

(tl 182p), vaatas omakapitali ja käivet (tl 179). 2019 aastal, kui avas Erialis teise hoiuse, siis

„need numbrid olid seal veelgi suurenenud ja minu jaoks tähendas see seda, et asjad lähevad

hästi“, omakapitali suurenemine oli tema jaoks HLÜ-sse investeerimisel oluline (179p).

Eriali kodulehelt vaatas hoiuse tüüpe ja tingimusi, ei mäleta, kas omakapitali vaatas (179p).

HLÜ Erial 2018 aruandega on tutvunud 2019 aastal, tema jaoks oli oluline, et kahjumit ei

oleks. Kahjum näitab tema jaoks ettevõtte üleüldist rahalist ja ärilist edu, HLÜ Erial kasum oli

tema jaoks oluline (180p). HLÜ 2019 aruandega ei ole tutvunud (tl 181).

54 / 108

1-21-3503

27.8. G.G liitus HLÜ Eriali hoiustajana 2018 aastal, hoiustas 35000 eur, tegi seda tuttava

soovitusel olles enne ka reklaami näinud tv-s (tl 190p). Kontrollis internetist üle HLÜ Eriali

osakapitali suuruse ja vaadata juhatuse liikmete tausta (190p). Osakapitali suurus oli liitumisel

oluline, „kui see oleks olnud mingi minimaalne summa nagu tavaliselt tehakse, siis ma ilmselt

ei oleks seda teinud“ (192p). Osakapitali suurust täpselt ei mäleta, aga „seal ikka oli

korralikult neid nulle“ (192p). Tema jaoks tähendas osakapital „tavainimesena rääkides“

(193) seda, et firma on „piisavalt maksevõimeline“ (tl 193). „Ma nägin sellist minu jaoks

tõsiseltvõetavat summat, siis ma muidugi kaldusin selle poole, et usaldada Eriali“ (193).

27.9. R.D OÜ (esindaja R.D) liitus HLÜ-ga Erial 2019 aastal, hoiustas 4000 eurot 12%

intressiga, leidis HLÜ läbi reklaami (K3 tl 202). Enne hoiustamist vaatas ka HLÜ Eriali 2018

aruannet, eriti just osakapitali suurust, tema jaoks see näitas, et kui osakapital tõuseb, siis

ettevõte on edukas (tl 202). Kui liitus, siis osakapital oli 1 miljon eurot (tl 202). Kuigi

hoiustamisel lubatud 12% intress tundus talle kõrge, siis suur osakapital pani arvama, et ju siis

on võimalik veelgi kallimalt seda edasi laenata ja tulu teenida, „see oli minu loogika“ (tl

203p). „Majandusharidust mul ei ole, aga üht teist mõistan ikka“ (tl 205).

27.10. H.W esimene hoius HLÜ-s Erial oli 50 000 eurot, nägi reklaami, seal pakuti kõige

suuremat intressi hoiusele (K3 tl 220). Liitumisel oli tema jaoks oluline HLÜ Eriali kapital,

omanike taust (tl 220). „Teatmikust“ nägi, et kapital on miljon eurot, tema jaoks tähendas

seda, et „firmal on olemas raha väljamaksete tegemise korral, et nad saavad minu hoiuseid

tagada“ (tl 220). Vahepeal kapital tõusis pooleteise miljoni peale (tl 221). HLÜ Erial 2018 ja

2019 aruandeid on näinud, aga ei saanud neist aru (tl 221).

27.11. OÜ V (esindaja RL) liitus HLÜ-ga Erialiga 2019 aprillis, sõlmis 2019 aprillis-mais

neli erinevat hoiust, igaüks 10 000 eurot. Nägi reklaami TV-s, internetis. Liitumisel ei olnud

veel 2018 aasta aruannet väljas, sellega enne liitumist ja hoiustamist sellega ei tutvunud (tl

127). Tänaseks tagasi saanud 500 eurot, saamata 39500 eurot (tl 127). HLÜ Eriali valis, sest

paljud teised HLÜ-d ei paku juriidilistele isikutele hoiuseid (tl 128). HLÜ Erial 2018

aruandega tutvus 2019 aastal vahetult enne üldkoosolekut, siis huvitasid teda HLÜ töötajate

palgad, raha jääk pangas ja audiitori arvamus (tl 127p). Lisaks on hiljem tutvunud ka HLÜ

Erial 2019 ja 2020 aruandega, siis vaatas samu asju (tl 127p). Osakapitali suurust vaatas ka,

aga see ei mõjutanud tema arvamust (tl 128).

27.12. KarS § 211 ei eelda investoritel kahju tuvastamist (TlnRnK 1-12-5921 p 11). Seetõttu

ei ole tõendamiseseme seisukohalt oluline ka see, kui palju reaalselt on kannatanutele

tänaseks materiaalset kahju tekkinud. Vaidlust ei ole selles, et hoiustatud summad on tänaseks

neile tagastamata või on seda tehtud mõne kannatanu puhul väga marginaalses osas ning kõik

ülejäänud hoiuste tagasisaamisega seotud küsimused lahendatakse võimaluse korral HLÜ

Erial saneerimismenetluses, kuhu ka nimetatud kannatanud võlausaldajatena on kaasatud (Kd

33 tl 247-248p).

27.13. Küll on aga ülalviidatud kaheksa kannatanu ütluste pinnalt siiski võimalik järeldada

seda, et süüdistuse hüpotees olulistes asjaoludes valeandmete esitamisel tehtud

investeerimisotsuse kohta on leidnud tõendamist. Nimelt nähtub, et kannatanutest D.X, D.W,

R.J, G.G, R.D, H.Wi jaoks oli HLÜ Erial osakpaitali suurus oluline argument HLÜ-sse

hoiustamisel. Ainult AL ja RL ei pidanud HLÜ osakapitali suurust oluliseks. D.W ja R.J

pidasid aga oluliseks ka HLÜ Erial majandusaasta aruandes esitatud teavet selle kohta, et

HLÜ-l ei ole kahjumit. Kohus leiab, et nii omakapitali suurus (mille üks osa on ka osakapital)

55 / 108

1-21-3503

kui ka kahjumi olemasolu on iseenesest KarS § 211 mõttes olulisteks asjaoludeks. Ka

õiguskirjanduses on leitud, et investeeringu saaja kapitaliseeritust puudutavad asjaolud on

koosseisu mõttes olulisteks asjaoludeks7. Kannatanud selgitasid kohtus antud ütlustes „oma

sõnadega „ kuidas nad osakapitali mõistet enda jaoks mõtestavad ning kohtu jaoks on see

veenev. Õiguskirjanduses on märgitud, et KarS § 211 kuriteokoosseis ei sea nõudeid, milline

peaks olema valeandmete esitamise tekitatud eksimuse mõju investorile. Seega on

valeandmetena käsitatavad ka andmed, mis on objektiivselt ebareaalsed, ent ilmselgelt

olulised ja peamised kriteeriumid investeerimisotsuse tegemiseks8. Sel põhjusel ei oma

tähtsust ka kaitseväide, et osakapitali näol äriregistris on tegemist konstitutiivse kandega.

Kannatanud selgitasid, et eelkõige sattusid nad üldse HLÜ Erial hoiustajaks tänu aktiivse

reklaamikampaania (teleris ja internetis) mõjule, reklaamiti kõrgeid hoiuseintresse ning siis

juba uurisid täpsemalt nii HLÜ Erial kodulehelt kui ka avalikult kättesaadavatest allikatest

täiendavat infot, mis neid lõplikult investeerimise kasuks kallutasid. Seega on vähemalt kuus

HLÜ Erial hoiustajat/investorit teinud investeerimisotsuse olulistes asjaoludes (osakapitali

tegelik suurus) esitatud valeandmete pinnalt ja süüdistus on selles osas leidnud tõendamist.

Teabe avaldamise viis ei ole oluline sh kuuluvad teabe alla nii audiovisuaalsed teavitused,

heliklipid kui ka suulised selgitused, valeandmete esitamine võib toimuda ka mitmete

kinnituste koosmõjul (TlnRnK 1-12-5921 p 14). Teabe esitamise aeg ei ole iseenesest oluline,

kuid teave peab olema esitatud enne investeerimisotsuse tegemist. Üldsusele suunatud teabe

puhul on oluline, et teabe saajate ring ei ole mingite kriteeriumide kaudu määratletud või on

teabe edastamise viis selline, et sellele ligipääsu ei ole võimalik piirata (nt teave veebilehel,

reklaam kirjalikult ajalehes)9.

27.14. Mis puudutab aga valeandmete esitamist 2018 aasta ja 2019 aasta HLÜ Erial

aruannetes ja nende pinnalt investeerimisotsuse tegemist, siis siin tuleb märkida järgmist.

Kohtus üle kuulatud kaheksast kannatanust kolm märkisid, et nad tutvusid HLÜ 2018 ja 2019

aasta aruannetega, teised seda ei teinud või tegid seda „diagonaalis lugedes“. Nendest

kolmest, kes aruannetega aga sisuliselt tutvusid selgus järgmine. Kõigepealt RL märkis, et

tema jaoks olid olulised hoopis HLÜ Erial töötajate palgad, raha jääk pangas ja audiitori

arvamus (tl 127p). Neid asjaolusid ei ole aga süüdistuses nimetatud kui „olulises ulatuses

ebaõiged andmed“. Kohus on süüdistuse piiridega seotud ja seetõttu neid ka edasiselt ei

käsitle. Kaks ülejäänud kannatanut (D.W ja R.J) pidasid aruannete kontekstis

investeerimisotsuste tegemisel aga enda sõnul oluliseks just kahjumi olemasolu. Iseenesest on

see loogiline väide, sest äriühingu kahjum on tõepoolest tavaarusaama kohaselt selliseks

asjaoluks, mille pinnalt võib ilma süvaanalüüsita teha investeerimisotsust mõjutavat otsustuse,

isegi kui see ei pruugi objektiivselt olla põhjendatud. Samas on mõlema nimetatud kannatanu

puhul jäänud tõendamata see, et millal nad täpselt oma investeeringud hoiustamise mõttes

HLÜ-sse Erial tegid. Arvesse tuleb võtta seda, et HLÜ Erial 2018 aasta konsolideeritud

majandusaasta aruanne allkirjastati 02.08.2019 (kd 7 tl 93) ja enne seda ei olnud võimalik

avalikkusel ja ka investeeringu teinud hoiustajatel sellega tutvuda. D.W sõlmis HLÜ-ga

liitumislepingu 2018 aasta novembris, aga hoiuse avas „mõni aeg hiljem“, mis on aga jäänud

täpsemalt tuvastamata, et millal see toimus. Seega ei ole üheselt võimalik järeldada, et hoiuse

avas ta peale 02.08.2019 (ca 9 kuud peale HLÜ-ga liitumist, mis on päris pikk aeg) olles

eelnevalt tutvunud ka 2018 aasta aruandega. Sellega võis ta 2018 aruandega tutvuda ka peale

hoiuse tegelikku paigutamist, aga siis ei omanud see enam varakäsutuse mõttes mingit

tähendust, kuna varakäsutuse otsustuse oli ta sel juhul teinud juba ilma selles oleva teabeta.

Kannatanu R.J liitus HLÜ-ga Erial 2018 aasta mais, siis avas kohe ka esimese hoiuse. Hiljem

7 Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, M. Kairjak, lk 705 p 5)

8 samas

9 Samas, p 6.1-6.2

56 / 108

1-21-3503

avas R.J HLÜ-s veel mitu hoiust, aga jällegi on jäänud täpsemalt tuvastamata, kas need

toimusid enne või peale 02.08.2019, st 2018 aruande allkirjastamist ja avalikuks tegemist. Ka

tema võis 2018 aruandega tutvuda hoopis hiljem kui hoiused olid juba avatud ja investeering

KarS § 211 mõttes tehtud. Kuna kokkuvõttes on 2018 ja 2019 aruannetes valeandmete

esitamine just KarS § 211 süüdistuse kontekstis jäänud tõendamata (tõendamata on selle

pinnalt põhjusliku seosena tehtud varakäsutus), siis on tegemist kõrvaldamata kahtlusega ning

in dubio pro reo printsiibi kohaselt tuleb lugeda süüdistatavate kasuks.

28. Edasi on paslik analüüsida seda, kuidas süüdistatavatel üleüldse HLÜ-s Erial ning samuti

selle tütarettevõtetes oli võimalik toimetada nii nagu uuritud tõenditest nähtub. Iseenesest pole

ju vaidlust selles, vähemalt äriregistrile esitatud dokumentide pinnalt, et HLÜ-l Erial oli

seadusest tulenevalt vähemalt kolmeliikmeline juhatus, lisaks nõukogu, kes pidi juhatuse üle

järelevalvet pidama, samuti revisjonikomisjon, krediidikommitee ning lõpuks ka üldkoosolek

ja volikogu.

28.1. Alustades HLÜ Erial kõrgeimast otsustusorganist, st hoiustajate üldkoosolekut ja

hiljem selle baasil moodustatud volikogust, siis saab järeldada, et need mõlemad olid I.

Dyagelevi ja D. D- Dyageleva kontrolli all. Üldkoosoleku pädevuses olid mh näiteks

põhikirja muutmine, osakapitali suurendamine, nõukogu liikmete valimine jne. Samas on

näha, et kõik hoiustajad pidid HLÜ-ga liitumisel allkirjastama kohustuslikus korras volikirja

„esindajale“. Kohtuistungil vaidlesid pooled selle üle, et kas D. D. Dyageleva oli ainuke

võimalik valik, keda hoiustajad kohustuslikus korras volitada said või oli tehniliselt võimalik

ka teisi juhatuse liikmeid volitada. Tehniliselt jäigi see küsimus kohtuistungil lahendamata.

Samas ei ole see ka nii oluline, sest kui vaadata nii üldkoosolekute kui ka volikogu

hääletusprotokolle, siis need näitasid üheselt, et just D. D-Dyageleva, kasutas neid

üldkoosoleku otsuste läbiviimisel. Juhatuse liige OL kinnitas, et temale polnud väljastatud

ühegi hoiustaja volitust (K4 tl 57). Samuti ei tundu selles kontekstis tõsiseltvõetav ka kaitse

väide, et hoiustajatel „säilis“ teoreetiline võimalus siiski ka ise otsustusprotsessides osaleda.

28.2. Sama tendentsi on näha ka üldkoosoleku baasil moodustatud volikogu (20 volinikku)

puhul. Volikogu võttis suures osas üle üldkoosoleku pädevuse. Ka volikogus omasid I.

Dyagelev ja D. D. Dyageleva just viimasele väljastatud volituste alusel kvoorumit, mis tagas

neile ükskõik milliste otsuste vastuvõtmise. Samuti on näha, et volinikeks „valiti“ neile

lähedased isikud- näiteks kaassüüdistatavad K.F, KK, Q, D. Nevsky oma abikaasaga (C),

jurist JK, MRi mitmed lähedased isikud (LL, tl 80), AVi lähedased isikud SA, tl 76; SA tl 80

jne. Üldkoosoleku kokkukutsumise teatest (saadetud hoiustajatele 15.10.2019) nähtub, et

volinike valimine toimus 22.10.2019 HLÜ Erial kontoris Suur-Ameerika 12 ja volikogu

kandidaatide nimekirjaga oli võimalik eelnevalt tutvuda perioodil 17.10.2019 kuni 22.10.2019

(kd 33 tl 176). Järelikult olid kandidaadid juba eelnevalt valitud ning üldkoosolekul toimus

ainult esitatud nimede kinnitamine. Volikogusse kuulus ka D.X, kes kannatanuna kohtus

ütlusi andis. Tema ütlustes nähtub, et volikogu liikmeks sai ta Q soovitusel. Kandideerimise

sooviavalduse saatis ta kas e-mailiga (tl 118). Selgitas lisaks, et kui ta soovis ühte küsimust

arutada volikogu teiste liikmetega, siis ta ei teadnud, kes sinna volikokku veel kuuluvad ja

talle ei väljastatud teiste volinike nimesid (tl 118), ta sai teiste volinike nimed teada alles 2020

detsembris, st kui kriminaalmenetlus oli juba avalikuks tulnud (tl 118). Kuna D.X oli

keskmisest aktiivsem hoiustaja ja esitas regulaarselt ka päringuid jurist Qle, siis kohtu arvates

kaasatigi ta volikogu liikmeks just sellepärast. Samas ei muutnud see kuidagi volikogu

jõujooni selliselt, et ohus oleks olnud vajalike otsuste vastuvõtmine. Hea näide sellest, kuidas

volikogu poolt võeti otsuseid vastu nähtub järgnevast. Nimelt 27.03.2020 toimus HLÜ

volinike erakorraline koosolek elektroonilisel kujul (seoses koroonaviiruse ohuga), kus

57 / 108

1-21-3503

otsustati muuta põhikirja p 3.16, mis piiras erandkorras vääramatu jõu (koroonaviirus) hoiuste

väljamaksete tegemist hoiustajatele (kd 7 tl 43-46). Volinikud hääletasid e-posti teel ning

volinikud saatsid oma vastused HLÜ-sse Erial samuti e-postiga. Koosoleku otsuse esitas

äriregistrile D.D. Dyageleva 21.05.2020 (kd 7 tl 91). Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt

otsustasid I. Dyagelev ja Q põhikirja muuta alles 19.03.2020 telefonikõnes, kui põhikirja

muutmise vajaduses kokku leppisid - I. Dyagelev: „Davai võtame kiiresti põhikirjas

muudatused vastu“ (kd 13 tl 77). 20.03.2020 saatis S.Q välja HLÜ Erial erakorralise

üldkoosoleku kokkukutsumise teate võimalusega hääletada elektrooniliselt 27.03.2020 kell

12.00-16.00 (kd 7 tl 42). 27.03.2020 telefonikõnedes tuletas I. Dyagelev meelde nii MRile kui

ka D. Nevskyle, et nad e-postiga saadaksid oma seisukohad põhikirja muutmise küsimuses ära

(kd 13 tl 110). Sh. MR selgitas, et „Natalja ja vanaema teevad ära, emaga on keeruline, ta ei

lase kedagi ukselävele, aga ma püüan midagi välja mõelda, et ta saaks, prooviks“ (tl 111). E-

kirjadest on näha, et lähedaste nõusolekud on mh saadetud AVi ja MRi isiklikelt e-

postiaadressidelt.

28.3. Samuti oli olemas HLÜ Erial nõukogu, kes pidanuks teostama järelevalvet juhatuse

üle, selgelt nn kohatäitja rollis. KA kohtus antud ütlustest selgus, et HLÜ nõukogus oleku ajal

ei suhelnud ta kellegi teisega peale D.D-Dyageleva, kes tal üldse paluski HLÜ nõukogu

liikmeks hakata (K4 tl 81). U.F (D.D.Dyageleva ema) keeldus kohtus ütlusi andmast oma

lähedaste (D. D-Dyageleva ja I. Dyagelev) vastu, kuid ilmselt oli tema puhul olukord täpselt

sama nagu KA puhulgi, et nõukogu liikmeks sattus ta D. D. Dyageleva palvel. AEi kohtus

antud ütlustest nähtub, et ta oli alates 2019 kõigepealt HLÜ Erial juhatuse liige (K4 tl 74p) ja

siis 2020 algusest nõukogu liige. Mõlemal juhul tegi ta seda D.D-Dyageleva ja I. Dyagelevi

palvel, neid tutvustas temale S.Q (tl 74p). Sisuliselt ta juhatuse liikmena ega ka nõukogu

liikmena HLÜ Erial töös ei osalenud, selgitas, et ta on Q palvel allkirjastanud mingid

dokumente ja ta usaldas Qt. Teise juhatuse liikme EMiga ta kohtunud ei ole (tl 75p). JK sõnul

osutas ta HLÜ-le Erial juriidilist teenust, ta oli nõukogu ja volikogu liige. Peamine kontakt

tööülesannete jaoks oli S.Q, kelle firmas SPB Estonia ta juristina töötas ja kes HLÜ-le

juriidilist teenust osutas (K5 tl 200p). HLÜ-d juhtisid D. D-Dyageleva ja I. Dyagelev (tl 202).

Esimene nõukogu kohtumine oli novembris peale kriminaalmenetluse avalikuks tulekut.

Suhtlus nõukogu liikmete vahel puudus (K5 tl 201p). EMi rolli juhatuse liikmena kuni 2021

ei tea, peale seda muutus tema roll aktiivsemaks (tl 202). RLi sõnul tuli ta HLÜ Erial nõukogu

liikmeks oma venna OLi kutsel 2019 lõpus või 2020 alguses (K5 tl 43p), tal on pikaajalised ca

20 aastased riskijuhtimise ja siseaudiitori kogemused (tl 46p), töötanud aastaid

siseaudiitorina. HLÜ-s ei ole kordagi täitnud nõukogu liikme funktsiooni. Esitas seepeale

01.09.2020 lahkumisavalduse, I. Dyagelev proovis seepeale teda ümber veenda ja jääma edasi

„tema kogemuse ja pädevuse pärast“ (tl 44p). Nõukogu ei saanud tema ajal kordagi kokku,

vähemalt tema ei osalenud ühelgi koosolekul. Käis omal initsiatiivil 2020 alguses HLÜ

kontoris tutvumas raamatupidaja ja juristiga, sisulistele küsimustele vastuseid ei saanud,

juurdepääsu raamatupidamisele, lepingutele ja programmidele ei saanud. Tema ei teadnud

midagi HLÜ tütarettevõtetest ja neile väljastatud laenudest (K5 tl 43p). Nõukogu tegevust

iseloomustab lisaks nende enda ütlustele ka 29.09.2020 telefonikõne S.Q ja I.Dyagelevi

vahel, kus nähtub, et oli tekkinud vajadus nõukogu liikmetelt allkirju koguda notari tehingu

jaoks- „Sa võtad allkirjad L ja K käest, saada mulle, mina võtan A (AE) ja L (JK) käest,

saadan Ele. E saadab maksedokumendi kohe juba 5 minuti pärast Danielale…“. Järgmine

protokollitud kõne toimubki D. D-Dyageleva poolt KAle ning süüdistatav annab teada, et

tuleb notariaalne tehing, maa müük ning selle tarbeks on vaja allkirjastada koosoleku

protokolli. Peale seda kui K (KA) saadab meiliga lepingu D. D-Dyageleva -le tagasi, siis

viimane kontrollib üle, et kas ikka sai digiallkirjastatud (K: „kas kontrollisid ära“?) (tl 5).

Seda, et nõukogu liikmete sobivus ja valik sõltus ainult süüdistatavatest, näitab mh ilmekalt

58 / 108

1-21-3503

ka 19.05.2020 telefonikõne, kus I. Dyagelev teatab S.Qle, et R (L) on vaja välja vahetada, sest

R olla rääkinud tema kohta „hunniku sitaseid asju“ ja I. Dyagelev ei soovi temaga edasi

töötada (kd 14 tl 22) /…/ „kohe kui saame litsentsi (Finantsinspektsioonilt) vahetame ta välja

(tl 34).

28.4. Lisaks D. D-Dyagelevale kuulus HLÜ Erial juhatusse veel OL ja EM. AEi lühiajalist

rolli juhatuse liikmena kohus eelnevalt juba käsitles. Kaitseverisoon on olnud läbivalt see, et

OL oli HLÜ Erial aktiivne ning kõikidest tehingutest teadlik juhatuse liige. Kohus selle

versiooniga ei nõustu. Kohus nõustub prokuratuuri hinnanguga, et tegelikkuses hoiti OLi just

süüdistuse kontekstis olulistest küsimustest eemal. Tema olemasolu juhatuses oli vajalik

ennekõike näitamiseks, et juhatusse kuulub keegi, kellel on ka reaalne kogemus

finantsvaldkonnaga ja selleks sobis Li varasem töökogemus Citadele pangas. See oli

muuhulgas vajalik Finantsinspektsioonist loa taotlemisel, sest varasem Finantsinspektsiooni

keeldumise põhjus oligi juhatuses ja nõukogus ebapädevate isikute olemasolu. Kohus ei pea

usutavaks kaitse väidet, et juhatuse liikmeks oleku ajal ei suutnud OL ära õppida HLÜ osas

maksete tegemist ja see oli ka põhjus, miks D. D-Dyageleva pidi seda ise tegema sel ajal kui

viibis lapsehoolduspuhkusel ja enamus aega kodus. See versioon kõlas esimest korda alles

süüdistatavate ülekuulamisel kohtus ja OLilt (kes enne süüdistatavaid tunnistajana ütlusi

andis) seda üldse ei küsitud. Järelikult oli süüdistatavatele vajalik see, et nö „rahakoti“, st

pangakontode juures viibiks endiselt D. D-Dyageleva, sest just tema tegi HLÜ Erial ja teiste

tütarettevõtete ning ka OÜ D kontodelt süüdistuse etteheidetega seotud rahaülekandeid. Seega

oli ka vältimatult vajalik, et D.D-Dyageleva jääks endiselt peale lapsehoolduspuhkusele

siirdumist ka rahaliste vahendite ainsaks liigutajaks, sest OL oleks ilmselt hakanud esitama

väga ebamugavaid küsimusi selliste ülekannete põhjuste kohta. Seda ilmestab mh 02.04.2020

telefonikõne, kus I. Dyagelev ütleb Qle: „Kui sulle äkki helistab A (AE), üleüldse keegi

töötajates, O (OL), kõik küsimused lahendame sina, mina, Daniela! Kõik!“ . Telefonikõnes on

aru saada, et I. Dyagelev on väga vihane OLi peale „teda tuleb väga karmilt kontrollida“ (kd

13 tl 131). I. Dyagelev:“ Ühesõnaga lepime kokku, jah, et kui keegi helistab sulle mingite

lepingute suhtes /…/kõik need lepingud nagu meie teeme, see tähendab vormistame“ (tl 132).

Sama päeva teises kõnes ütleb I. Dyagelev Qle- „kui helistab O, A või keegi kontorist mingite

dokumentide suhtes, helista palun mulle alguses!“ (tl 137). Teises telefonikõnes I. Dyagelevi

ja Q vahel lepitakse kokku, et ilma OLta on vaja kontoris asju arutada (kd 16 tl 126), samas

kõnes iseloomustab I. Dyagelev OLi negatiivselt (koleerik, vinguja, argpüks) (kd 16 tl 127). Q

omakorda räägib, et L „piinab“ KKit, et too näitaks talle seal mingisuguseid bilansikirjeid/…/

vot praegu ta tüütab selle Küprosega (kd 16 tl 131). OL selgitas kohtus, et paaril korral

raamatupidaja KK tõepoolest takistas talle mingite HLÜ tütarettevõtete

raamatupidamisdokumentide väljastamist ja näitamist (K4 tl 67). Edasi nähtub 26.08.2020

telefonikõnes, et I. Dyaagev keelas OLil ajakirjanikega telefoni teel suhtlemise (kd 16 tl 61).

I. Dyagelev keelab samuti EMil igasuguste kommentaaride andmise ajakirjanikele (kd 16 tl

64). ning palub viimasel üldse võõrastele telefoninumbritele teatud päevani vastamise (kd 16

tl 75). 26.08.2020 kõnes süüdistatavate vahel on I. Dyagelev väga vihane OLi peale, kes oli

ajakirjanikele mingeid kommentaare HLÜ frantsiisitehingute kohta Küprosega andnud. I.

Dyagelev: „ Kuule, davai vallandame ta munni, ah? Ta on ära nussinud, lits, reaalselt“. D.D-

Dyageleva: Meil pole kedagi panna. Ja nii palju aega maksame talle palka. Ilya Dyagelev:

Jah, leiame kellegi teise/…/ ta on ära nussinud (kd 16 tl 71). D.D-Dyageleva: Mhmh. Kas

tema käest küsiti reaalselt Küprose kohta? (kd 16 tl 71). 30.04.2020 telefonikõnes seoses

VVV kinnistu tehinguga (oluline kõne KarS § 201 süüdisuse kontekstis) küsib Q I.

Dyagelevilt, et kas „OL hakkab lepingut tegema? Või mina teen seekord“? I. Dyagelev

vastab: „Ei, ei, ei, vaata, tähendab jäta meelde! OL ei hakka midagi tegema! See on meie

sisemine! Need on meie sisemised tehingud! OL maksimum võib tegeleda ainult jooksvaga,

59 / 108

1-21-3503

mis tuleb e-ee sellesse...(kd 18 tl 72). Kokkuvõttes need näited iseloomustavadki juhatuse

liikme OLi panust ja rolli mh tema kaasamisel nö juhatuse liikme tegevustesse. Tõsi, teda

kaasati äriplaanide ja arvestuste tegemisse (mis ei puudutanud süüdistuses märgitud

tehinguid), laenukommitees osalemist ja laenude väljastamise üle otsustamist (mitte

süüdistuses märgitud HLÜ tütarettevõtetele) vaid tavaliste laenulepingute puhul. Näiteks

01.04.2020 telefonikõnes arutavad I. Dyagelev ja OL mingi laenu andmise üle ja selle üle, et

L asub kohe süsteemis hääletama (kd 13 tl 117). Sama teemat arutavad I. Dyagelv ja KK

järgmises kõnes, I. Dyageleve juhendab KKit minema laenukommitee programmi ja ühel

juhul hääletama vastu ja teisel juhul (autojupid.ee laenu puhul) hääletama poolt (tl 122).

09.06.2020 pikas telefonikõnes arutavad I. Dyagelev ja OL erinevate ehitusobjektide kohta, I.

Dyagelev ütleb, et kuni septembrini ei osta midagi, et „rasva koguda“ (kd 14 tl 70). Nendest

kõnedest nähtub, et OLi kaasati HLÜ Erial tegemistesse „nii palju kui võimalik“, et mh temas

endas tekitada tunnet, et tema panus juhatuse liikmena on vajalik ja oluline. Kaitsja on

esitanud tõendina mh OLi poolt excelis peetud finantsarvestuse tabelid ja seda just OÜ EK

ehitusobjektide tulukuse kohta (kd 30 tl 66-70), samuti tõendid selle kohta, et OL arvutas

välja 2019 aasta HLÜ majandusaasta aruandes erinevaid finantsnäitajaid (näiteks ROA ja

ROE). See justkui kogumis peaks kaitsja hinnangul näitama OLi aktiivset rolli ja teadlikkust

juhatuse liikmena. Kohus sellega kokkuvõttes siiski ei nõustu ja leiab, et isegi kui OL

osaliselt nendesse teemadesse kaasati, siis tema teadlikkus süüdistuse kontekstis tähtsust

omavates käitumisaktides oli ikkagi piiratud.

28.5. Mis puudutab HLÜ Erial kolmandat juhatuse liiget EMit, siis siin märgib kohus

järgmist. EM on tänaseni HLÜ Erial juhatuse liige. Kohus peab vajalikuks natuke kajastada

tema kohtus antud ütlusi. EMi sõnul oli I. Dyagelev kogu „selle Eriali looja ja korraldaja“,

tema pakkus ka seda ametit, põhjuseks oli raha, tol ajal vajasin raha (K5 tl 20). Selgitab, et

tema vastutus oli seotud ehitusega (K5 tl 20), D.D-Dyageleva vastutas kinnisvara eest ja AE

aitas majandusalastes küsimustes (K 5 tl 20). Mi sõnul Daniela vist oli juhatuse esimees, tal

oli haridus ja siis tal oli kõrgeim autoriteet (K 5 tl 20p). Kohtuistungil ilmnes vastuolu Mi

eeluurimisel antud ütlustega, mis puudutas seda, et kas tema ka juhatuse liikmena tegeles

reaalselt juhtimisülesannetega. Kui eeluurimisel vastas ta sellele eitavalt, siis kohtus jaatavalt.

Vastuolu selgitas eeluurimisel ülekuulamise ajal politseinike käitumisest tingitud šokina.

Raamatupidamise andmetele tal ligipääsu ei olnud. Kui olid mingisugused küsimused, siis

pöördus raamatupidaja poole või Daniela poole (tl 23). Ei oska selgitada kuidas oli

reguleeritud juhatuse liikmete esindusõigus (tl 21). Kui millestki aru ei saanud, siis „meil oli

ikkagi osakond, mis tegeles nende vastustega, juristid majandusteadlased, raamatupidajad“ (tl

21p). Kui kõrvutada neid ütlusi jälitustegevuse kaudu kogutud tõenditega, siis nähtub järgnev.

25.02.2020 kõnes selgitab I. Dyagelev EMile, mida viimane peab pangas ülekannete kohta

rääkima (/…/need olid laenud ja…see oli tagastus ettevõtte teiselt kontolt /…/). M küsib, et

kas see oli laen, I. Dyagelev vastab jaatavalt (tl 6). 26.02.2020 kõnes laseb I. Dyagelev jurist

Ql minna koos EMiga panka, samuti selgitab I. Dyaglev, et /…/need ei olnud arved, see kõik

oli lepingute järgi/…/need olid investeerimislepingute koopiad, mida muide, oled sa samuti

allkirjastanud/…/tl 12. Kuna just EM on HLÜ Erial juhatuse liikmena allkirjastanud OÜ-ga L

ja D (mis hiljem ühinesid ja sai uue nime E OÜ) seotud investeerimislepingud, siis on aru

saada, et sisuliselt ei saanud ta oma rollist nende lepingute allkirjastamisel lisaks nende sisule

midagi aru. Kohus ei välista, et Mi roll just ehituslikes küsimustes oligi sisuline ja tegelik, sest

HLÜ Erial tütarfirma EK OÜ ostis ja arendas erinevaid kinnisvaraobjekte ning ilmselt leidis

EM sisulist rakendust just ehitusega seotud igapäevastes küsimustes. Samuti on

märkimisväärne tunnistaja JK kohtus antud ütlus, et EM muutus juhatuse liikmena aktiivseks

alles 2021 aastal, st peale seda kui kriminaalmenetlus oli avalikuks tulnud ning I. Dyagelev

60 / 108

1-21-3503

vahistatud. Sellest järeldub mh see, et varasemalt teda sisulistesse otsustesse väga palju ei

kaasatud.

28.6. Investeerimiskelmuse võib toime panna igaüks (TlnRnK 1-15-8500 p 5.4). Toimepanija

või osavõtja võib olla iga isik, kes osaleb teabe ettevalmistamisel või selle levitamisel, oluline

on tegelik teopanus. Järgnevalt vaatlebki kohus konkreetsemalt süüdistatavate I. Dyagelevi,

D. D-Dyageleva teopanust ja rolli. OÜ D suhtes on kriminaalmenetlus KarS § 211 lg 2

süüdistuses 08.07.2022 määrusega KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel seoses äriregistrist

kustutamisega lõpetatud (K4 tl 132-141)

28.7. Vaidlust ei ole selles, et D. D-Dyageleva oli HLÜ Erial juhatuse liige kogu süüdistuse

perioodi, st alates 2018 aastast. Tema väide on olnud see, et sel ajal kui ta alates 2020

kevadest alates viibis seoses lapse sünniga töölt eemal ning HLÜ sisulises juhtimises sel ajal

ei osalenud. Usaldas nii jurist SQt, raamatupidaja KKit, samuti teisi juhatuse liikmeid, st OLi

ja EMit. Samas selgitas, et HLÜ Erial ja tütarettevõtete pangakontodel jäi ta endiselt maksete

teostajaks, sest juhatuse liige OL ei suutnud ära õppida programmis maksete tegemist. Selle

väite tõele mittevastavust kohus eelnevalt juba käsitles. Lisaks sellele, et D. D. Dyageleva tegi

pangaülekandeid nii HLÜ Erial, OÜ EK, OÜ E, OÜ D pangakontodel, siis just tema poolt on

äriregistrile esitatud ka kandeavaldused ja samuti panga kinnituskirjad selle kohta, et HLÜ

Erial osakapitali suurendada. Samuti oli tema just selleks HLÜ Erial juhatuse liikmeks, kellele

HLÜ Erial hoiustajad väljastasid volikirjad ja kes neid hiljem HLÜ Erial erakorralisel

üldkoosolekutel kasutas selleks, et mh osakapitali suurendamisega seotud otsuseid vastu

võtta. Seega nähtub, et tema roll ja panus KarS § 211 episoodis oli kaalukas. Lisaks sellele

ilmestavad eelkõige jälitustegevusega kogutud tõendid ja eelkõige I. Dyageleviga

pealtkuulatud kõned seda, et HLÜ Erial ja samuti tütarettevõtetega seotud teemad olid nende

„ühised teemad“, seda enam et nad on omavahel abielus. Mõned näited. 03.03.2020 väga

emotsionaalses kõnes I. Dyagelevi ja D. D-Dyageleva vahel oli jutuks Finantsinspektsiooni

poolt HLÜ-le mitteväljastatud litsents, milles D. D-Dyageleva näeb nn konkurentide

tellimustööd, samuti arutavad nad omavahel juhatuse liikmete OLi ja EMi sobivust juhatuse

liikme ametikohale (kd 13 kd 47). 06.03.2020 telefonikõnes arutavad D. D-Dyageleva ja

I.Dyagelev uute HLÜ Erial klientide vahel auto loosimise võimalust, näha on jälle nn meie

otsustame konteksti (tl 54). 30.03.2020 kõnes arutavad nad omavahel väljamaksete tegemise

üle, D.D-Dyageleva ütleb, et käib lapsega jalutamas ära ja siis „teen ära tänased väljamaksed /

…/ja siis ma saan sulle öelda, kui palju on tänase päeva seisuga“ (kd 13 tl 114). 02.06.2020

kõnes arutavad nad rahalisi ülekandeid, mida D. D-Dyageleva peaks EKlt „Daniilile“ (Daniel

Nevsky firmale Transpire OÜ) tegema. D.D-Dyageleva selgitab, et ta kandis osade kaupa

midagi üle, „me leppisime sinuga kokku, et me hakkame kõike tüki kaupa“ (kd 14 tl 56) .

04.08.2020 kõnes arutavad I. Dyagelv ja D.D-Dyageleva, et mingite asjade kohta soovib pank

saada lisainfot, D.D-Dyagelva ütleb, et enne vastamist „on tarvis õigesti järele mõelda“ (Kd

15 tl 174). 26.08.2020 kõnes, kus teemaks on ajakirjanduse huvi HLÜ tegevuse vastu ja OLi

kommentaarid ajakirjanikele, selgitab Daniela Dalberg-Dyageleva: Las püüavad, las

hauguvad, las klähvivad. Lihtsalt me peame praegu seal lihtsalt veidike OLile koha kätte

näitama. Sa pead temaga nelja silma all rääkima, jah. See tähendab mitte riidlema, mitte

karjuma, mitte seal, mitte solvama, mitte liiga tegema, vaid lihtsalt mõista andma. Ilva

Dyagelev: Nojah, jah (kd 16 tl 73). Kohtu jaoks näitavad need kõned kogumis ning samuti

teiste uuritud tõenditega seda, et nende omavaheline tegevus oli koordineeritud ja nad

tegutsesid ühise eesmärgi nimel, arvestasid ja olid kursis üksteise arvamusega ning üldise

teoplaani ja kõikide tehingutega. Kohus ei pea usutavaks ega teiste tõenditega kooskõlas

olevaks seda kaitseväidet, et alates 2020 kevadest, kui D. D. Dyageleva jäi vastsündinud

lapsega koju, oleks ta sisuliselt taandunud HLÜ Erial ja selle tütarettevõtete kaasjuhtimisest

61 / 108

1-21-3503

koos I. Dyageleviga. Seonduvalt D. D. Dyageleva väitega, et ta usaldas teisi juhatuse liikmeid

ja töötajaid märgib kohus järgmist. Usalduspõhimõte piirab küll üksikisiku hoolsuskohustuse

määra ka valdkondades, kus tegutsetakse tööjaotuslike põhimõtete alusel. Muu hulgas kehtib

see juhtudel, kus kohustused ja ülesanded, mis tavapäraselt lasuvad ühel isikul, jagunevad

ettevõtetes/organisatsioonides töökorraldusest johtuvalt erinevate subjektide vahel. Kui

ülesanded ja töökohustused on ettevõttes jaotatud, siis võib enda pädevuse piires tegutseja

tugineda arusaamale, et ka teised on enda ülesanded (enne) korrakohaselt täitnud ning ta ei

pea neid reegeljuhtumil üle kontrollima, iseäranis kui on tegu vertikaalse võimusuhtega.

Usalduspõhimõttele ei saa tugineda juhul, kui on selged viited ja/või teadmine, mis annavad

aluse kahelda, kas teine isik on enda kohustused nõuetekohaselt täitnud (RKKK nr 4-17-1195,

p 9). Kohus leiab, et nn usalduspõhimõttele ei saa sellest tulenevalt tugineda ka olukordades,

kus tegelikult hoitakse teisi nn usaldatavaid teadlikult nende nn vastutusvaldkonda jäävates

küsimustes eemal ning de facto ise kontrollitakse seda valdkonda.

28.8. I. Dyagelev oli enda kohtus antud ütluste kohaselt HLÜ Erial tegevuse peamine

organisaator ja kogu arengusuuna andja, ametlikult oli tema ametikohaks arendusjuht (k7 tl

2,4), lisaks turundusele (reklaami planeerimine) tegeles ta enda sõnul ka kõikide

tütarettevõtete ja tegevussuundade arendamisega (k7 tl 4). Enda sõnul astus ta peale HLÜ

Erial asutamist 2018 aastal juhatuse liikme kohalt tagasi seoses kehtiva kriminaalkaristusega

maksukuriteo eest (k7 tl 23). Kuigi ametlikult oli ta HLÜ Erial töölepingu järgi HLÜ

kommunikatsiooni-ja turundusjuht (kd 22 tl 7), siis tegelikkuses näitavad kohtus uuritud

tõendid seda, et I. Dyagelev oli nii HLÜ Erial kui ka kõikide selle tütarettevõtete, samuti nn

raharingides kasutatud välismaa firmade (P LTD, G LTD, T) faktiline juht ja olulisemate

küsimuste otsustaja, sh nendes küsimustes, mida ka süüdistuses ette heidetakse. Ainukesed

isikud, kelle arvamusi ta üldse arvesse võttis mingite juhtimisotsuste tegemisel olidki tema

abikaasa D. D-Dyageleva, lepinguline jurist SQ ja pearaamatupidaja KK. 15.10.2020

telefonikõnes räägib S.Q D. D-Dyagelevale edasi I. Dyagelevi poolt talle eelnevalt räägitud

„nalja“, et tema (I. Dyagelevi) „ajusid peedistavad kolm naist“, need on D.D-Dyageleva, Q ja

KK (st abikaasa, jurist ja raamatupidaja) (kd 17 tl 53). Võttes arvesse, et just need „kolm

naist“ olid ka uuritud tõendite pinnalt ainukesed, kelle arvamusega I. Dyagelev seoses HLÜ

Erial ja tütarettevõtete sisulisest juhtimisest kõige rohkem arvestas, siis on see kõnes öeldu

kindlasti ka asjakohane ja tõendamist leidnud.

28.9. Süüdistuse kohaselt panid I. Dyagelev, D. D. Dyageleva ja OÜ D (viimase osas on

menetlus lõpetatud KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel) investeerimiskelmuse toime

kaastäideviijatena st ühiselt ja kooskõlastatult. Kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus

sisaldub KarS § 21 lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest

siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on

omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu

ta oleks seda ise teinud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb KarS § 21 lg 2

esimest lauset sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui funktsionaalset teovalitsemist.

Funktsionaalne täideviimine on seega tervik, mis realiseerub alles siis, kui kõik

kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma funktsiooni süüteokoosseisu realiseerides

(RKKK 3-1-1-57-09 p 19.2). Tähtis on, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma

teopanuse läbi tegu tervikuna ning et selle panuse äralangemisel, s.o funktsiooni täitmata

jätmisel ühe või mitme grupi liikme poolt, ei panda tegu kas üldse toime või see ei leiaks aset

sellisel kujul (RKKK 3-1-1-57-10 p 6.2). Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et

täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt

süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud

ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga

62 / 108

1-21-3503

täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline. Kokkuvõtvalt tegutsevad isikud

kooskõlastatult, kui neil on ühine teoplaan ning iga isik soovib enda teopanust näha osana

selle teoplaani täitmisest. Isikud tegutsevad ühiselt, kui igast isikust sõltub olulisel määral,

kas, kuidas ja millal süütegu toime panna. Kohus leiab, et nii I. Dyagelevi kui ka D. D.

Dyageleva teopanus oli investeerimiskelmuse toimepanemisel olulised. Kohtu poolt eelpool

viidatud tõenditele tuginedes I. Dyagelevi ja D. D. Dyagelevi teopanust analüüsides saab

nõustuda süüdistuse järeldusega, et investeerimiskelmus pandi nende poolt toime ühiselt ja

kooskõlastatult just kaastäideviijatena.

28.10. Kohus leiab, et I. Dyagelev ja D. D-Dyageleva panid investeerimiskelmuse toime

kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Selle kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab

eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt

peab seda võimalikuks. Nii I. Dyagelev kui ka D. D. Dyagleveva teadsid, et HLÜ Erial kohta

esitatud andmed omakapitali suuruse kohta ei ole tegelikult tõesed. Seega teadsid nad, et

loovad investoritele tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, mille tulemusena viimased

teevad varakäsutuse. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

IV. Kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja õiguslik hinnang I. Dyagelevile, D.

D-Dyagelevale ja D. Nevskyle esitatud süüdistustes KarS § 201 lg 2 p 2, 4 ja OÜ-

le Transpire esitatud süüdistuses KarS § 201 lg 3 järgi

29. Selle episoodiga seotud süüdistuse (K1 tl tl 40p-48) kordamist isegi kokkuvõtlikul kujul ei

pea kohus otstarbekaks. Ükski süüdistatav ei ole ennast selles episoodis süüdi tunnistanud.

29.1. Kohus kaardistab kõigepealt süüdistuses märgitud kinnisvaratehingud nii nagu

dokumendid ja seotud isikute pangaväljavõtted seda kajastavad. Nende faktiliste asjaolude

osas pooltel ka vaidlust ei ole.

VVV kinnistu ost-müük

30. Kinnistu registriosa nr-ga xxxxxx (VVV) registriosa väljatrükist (kd 8 tl 104-104p)

nähtub, et 07.05.2020 kinnistamisavalduse alusel on 11.05.2020 omanikuna sisse kantud OÜ

Transpire (esindaja D. Nevsky) ning 19.05.2020 kinnistamisavalduse alusel on 27.05.2020

omanikuna sisse kantud EK OÜ.

30.1. Notarilepingust nähtub, et Transpire OÜ ostis kinnistu K OÜ-lt (esindaja UM) 92 040

euro eest ning kinnistule seati samas HLÜ Erial kasuks hüpoteek summas 405 000 eurot (kd 8

tl 107p-108). Lepingu punkti 3.2.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja kõik

nõuded Transpire OÜ vastu, mis tulenevad HLÜ Erial ja Transpire OÜ vahel sõlmitud

laenulepingust nr 7052020-1 ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest. Notarilepingu p

2.2.3 ja 2.2.4 nähtub, et kinnistu ostuhinna tasus läbi notari deposiitkonto müüjale HLÜ Erial

ja selle summa võrra vähenes ka HLÜ Erial poolt OÜ-le Transpire väljastatud laenusumma

(laenuleping nr 07052020-1) (tl 108). HLÜ Erial TBB Pank As pangakontolt nr EE…912

nähtub, et 05.05.2020 on Notar Lia Martensi kontole kantud 92040 eurot selgitusega „VVV,

xxx küla, xxx vald, Harju maakond ostmine“ (kd 11 tl 118). HLÜ-d esindas tehingus volikirja

alusel Q (kd 8 tl 120-121), notariaalse volikirja oli talle 29.04.2020 väljastanud HLÜ juhatuse

liige D. D-Dyageleva.

63 / 108

1-21-3503

30.2. OÜ Transpire müüs 19.05.2020 sama kinnistu (VVV) edasi EK OÜ-le summas 300 000

eurot. EK OÜ-d esindas juhatuse liikme D. D-Dyageleva notariaalse volikirja alusel Q (kd 8 tl

132). Lepingu järgi võttis EK OÜ üle Transpire OÜ ja HLÜ vahel sõlmitud lepingu

07052020-1 tuleneva OÜ Transpire võlakohustuse HLÜ Erial ees (p1.13) ja kinnistu

ostusummas 92040 eurot tasaarveldati selles ulatuses. HLÜ Erial ja EK OÜ vahel oli

omakorda 19.05.2020 sõlmitud laenuleping nr IL19052020-1 summas 300 000 eurot VVV

kinnistu arendamiseks (kd 22 tl 8, lisa cd). Kinnistu ostu-müügi hinnast 207 960 eurot kanti

EK OÜ poolt 20.05.2020 läbi notar Priidu Pärna deposiitkonto OÜ Transpire kontole (p 2.3),

tl 126).

ÕÕÕ kinnistu ost-müük

31. Kinnistu registriosa nr-ga xxxxxx (ÕÕÕ) registriosa väljatrükist (kd 8 tl 134-135p)

nähtub, et 12.05.2020 kinnistamisavalduse alusel on 13.05.2020 omanikuna sisse kantud OÜ

Transpire ning 19.05.2020 kinnistamisavalduse alusel on 27.05.2020 omanikuna sisse kantud

EK OÜ.

31.1. Notarilepingust nr 803 nähtub, et Transpire OÜ (esindaja D. Nevsky) ostis kinnistu TM

käest 300 000 euro eest (tl 137p). Punkti 3.2 kohaselt hoiustati ostuhind 300 000 eurot

hüpoteegipidaja HLÜ Erial poolt notari Ülle-Riin Raja pangakontole. Sama asjaolu nähtub ka

HLÜ Erial TBB Pank AS pangakontolt, et 08.05.2020 on selline summa (300 000 eurot)

notarile üle kantud (kd 11 tl 117p). Notarilepingu p 5.2.1 kohaselt tagati hüpoteegiga summas

810 000 eurot kõik HLÜ Erial nõuded Transpire OÜ vastu, mis tulenesid HLÜ Erial ja

Transpire OÜ vahel 12.05.2020.a sõlmitud laenulepingust nr 120320201 ja selle võimalikest

lisadest (tl 137p, p 5). Hüpoteegipidajat (HLÜ Erial) esindas notaritehingus volikirja alusel Q.

31.2. 19.05.2020 notarilepingust nr 1783 nähtub, et OÜ Transpire (D. Nevsky) müüs sama

kinnistu edasi OÜ-le EKle (esindaja volikirja alusel Q) summas 600 000 eurot (tl 145, p 2.1).

EK OÜ (esindaja D. D-Dyageleva ja HLÜ Erial (EM) vahel oli 19.05.2020 sõlmitud leping

IL19052020-2, mille järgi laenas HLÜ Erial EK OÜ-le 600 000 eurot ÕÕÕ asuva kinnistu

edaspidiseks arendamiseks (kd 22 tl 8 ja tl 119, lisa cd). Notarilepingu p 1.9 kohaselt võttis

EK OÜ üle Transpire OÜ ja HLÜ Erial vahel 12.05.2020.a sõlmitud laenulepingust nr

120520201 tulenevad kohustused hüpoteegipidaja ees, millest tulenevalt on EK OÜ-l 300

000,00 euro suurune nõue Transpire OÜ vastu. Punktis 2.2 lepiti kokku, et EK OÜ ja

Transpire OÜ tasaarvestavad omavahelised nõuded summas 300 000,00 eurot. Punkti 2.3

kohaselt hüpoteegipidaja HLÜ Erial oli hoiustanud ostuhinna osa summas 300 000 eurot

Tallinna notar Priidu Pärna hoiukontole. Sama nähtub ka HLÜ Erial pangakontolt, et

18.05.2020 on 300 000 eurot üle kantud notar Priidu Pärna kontole selgitusega „ÕÕÕ,

Tallinn“ (kd 11 tl 118). OÜ Transpire kontolt (Seb pank a/a nr EE…7223) nähtub, et

20.05.2020 on notar Priidu Pärna teinud ülekande summas 300 000 eurot selgitusega „ÕÕÕ

Tallinn“ (kd 11 tl 118). Punkti 3.1 kohaselt alates notariaalakti nr 1783 sõlmimisest ei taga

hüpoteek enam nõudeid Transpire OÜ vastu. Punkti 3.2 kohaselt on hüpoteegipidaja HLÜ

Erial nõuded tagatud EK OÜ ja HLÜ Erial vahel 19.05.2020.a sõlmitud laenulepingust nr

1L19052020-1 ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest.

VVV 9 kinnistu ost-müük

32. Kinnistu registriosa nr-ga xxxxxx (VVV 9) registriosa väljatrükist (kd 8 tl 154-154p)

nähtub, et 30.06.2020 kinnistamisavalduse alusel on 06.07.2020 omanikuna sisse kantud OÜ

64 / 108

1-21-3503

Transpire ning 08.07.2020 kinnistamisavalduse alusel on 10.08.2020 omanikuna sisse kantud

EK OÜ.

32.1. 30.06.2020 kinnistu notariaalsest müügilepingust nr 3550 nähtub, et Transpire OÜ

(esindaja D. Nevsky) ostis kinnistu N OÜ-lt (esindaja JA) summas 97 000 eurot (kd 8 tl 156,

p 2.1). Lepingust nähtub, et Transpire OÜ hoiustas nimetatud summa ka notari

deposiitkontole. Sama nähtub ka OÜ Transpire pangakontolt, et 29.06.2020 on summa üle

kantud notar Margus Veskimäe kontole. Pooled leppisid kokku, et notar edastab hoiustatud

raha müüjale kahe pangapäeva jooksul arvates lepingu kinnistusosakonnale esitamisest.

32.2. 08.07.2020 kinnistu müügilepingust nr 4110 nähtub, et Transpire OÜ (D. Nevsky) müüs

kinnistu 384 000 euro eest EK OÜ-le, keda notariaalse volikirja alusel esindas Q (kd 8 tl

160). Lepingu p 2.1 kohaselt oli VVV 9 kinnistu müügi summa 384 000 eurot müüjale

pangaülekandega tasutud enne käesoleva lepingu sõlmimist ning müüa esindaja kinnitas

nimetatud summa laekumist. Transpire OÜ pangakontol nr XXXXXXXX ja Erial Kinnsivara

OU vahel on toimunud järgnevad kanded, mis on toimunud peale N OÜ ja Transpire OÜ

vahelist notariaaltehingut ning enne notariaaltehingut numbriga 4110. Nimelt nähtub (kd 11 tl

119), et EK OÜ tegi OÜ Transpire pangakontole järgmised ülekanded: 29.06.2020 summas

60 000 eurot, 02.07.2020 summas 25000 eurot, 03.07.2020 summas 25000 eurot, 06.07.2020

summas 25 000 eurot, 08.07.20 summas 29000 eurot. Kõikidel juhtudel on makse selgituseks

märgitud „arve-saateleht 01/29062020“. Lisaks nähtub OÜ Transpire kontolt, et EK on

teinud järgmised ülekanded selgitusega „ettemaks kinnisvara ostmiseks“: 02.06.2020 summas

49 000 eurot, 03.06.2020 summas 49 000 eurot, 05.06.2020 summas 22000 eurot, 09.06.2020

summas 48000 eurot, 10.06.2020 summas 48 000 eurot ja 11.06.2020 summas 4000 eurot.

Kokku on ülekandeid tehtud summas 384 000 eurot.

ÄÄÄ kinnistu ost-müük

33. Kinnistu registriosa nr-ga xxxxxx (ÄÄÄ) registriosa väljatrükist (kd 8 tl 164-164p)

nähtub, et 22.09.2020 kinnistamisavalduse alusel on 12.10.2020 omanikuna sisse kantud OÜ

Transpire ning 01.10.2020 kinnistamisavalduse alusel on 27.10.2020 omanikuna sisse kantud

EK OÜ.

33.1. 22.09.2020 notarilepingust nr 5389 nähtub, et OÜ Transpire (esindaja D. Nevsky) ostis

kinnistu VLlt 200 000 euro eest (tl 169). See summa (200 000 eurot) oli hoiustatud OÜ

Transpire poolt notar Robert Kimmeli deposiitkontol (tl 169p, kd 11 tl 119p) ja pooled

leppisid kokku, et notar maksab selle müüjale välja peale lepingu sõlmimist.

33.2. 01.10.2020 notarilepingust nr 5739 nähtub, et Transpire (D. Nevsky) müüs kinnistu

edasi EK OÜ-le, keda esindas (videosilla vahendusel) D. D-Dyageleva (tl 175).

Hüpoteegipidajana osales tehingus HLÜ Erial, keda samuti esindas D. D-Dyageleva. Kinnistu

ostu-müügihind oli 408 000 eurot (tl 176p). Lepingust (p 2.2) nähtuvalt oli see EK OÜ poolt

täies ulatuses üle kantud Transpire OÜ pangaarvele. OÜ Transpire konto väljavõttest (SEB

nr…7223) nähtub, et EK OÜ oli ajavahemikus 20.07.2020-02.10.2020 kokku 11 ülekandega

kandnud 293 000 eurot selgitusega „ettemaks kinnisvara ostmiseks“. Samuti nähtub, et HLÜ

Erial kandis OÜ Transpire kontole 21.09.2020 kokku 115 000 eurot (2 x 57 500) selgitusega

„IL180920201“ (kd 11 tl 120). Lepingu p 3.1 kohaselt seati HLÜ Erial kasuks hüpoteek

esimesele vabale järjekohale summas 530 400,00 eurot. Punkti 3.2 kohaselt tagati

hüpoteegiga kõik nõuded EK OÜ vastu, mis tulenevad HLÜ Erial ja EK OÜ vahel

65 / 108

1-21-3503

18.09.2020.a. sõlmitud lepingust nr IL18092020-1 summas 408 000 eurot (kd 22 tl 8) ja selle

võimalikest lisadest.

34. Süüdistuse kohaselt oli Transpire OÜ poolt EKle müüdud nelja kinnistu puhul hinda

alusetult „kunstlikult suurendatud“ sest mingeid parendusi vahepealsel ajal kinnistutel ei

tehtud ning saadud hinnavahe, mis jäi OÜ Transpire pangakontole, süüdistatavate poolt

omastatud. Süüdistatavad ennast kohtuistungil süüdi ei tunnistanud, väitsid hoopis, et OÜ

Transpire poolt EK OÜ-le müüdud kinnistute hind kujunenud läbirääkimiste käigus, sellel

olid selged põhjendused ja OÜ Transpire teenis tehingute hinnavahelt kokkuvõttes ausat

kasumit.

34.1. Vaidlust ei ole nendes süüdistuses nimetatud faktilistes asjaoludes, mis puudutab OÜ

Transpire SEB arvelduskontol ülalnimetatud kinnisvaraobjektide eest rahade liikumist ja

samuti selles, et OÜ Transpire SEB arvelduskontol on perioodil 20.05.2020-01.10.2020

tekkinud süüdistuses nimetatud nelja kinnisvaratehingu hinnaerinevustest nn OÜ Transpire

kasum summas 1 002 960 (kd 11 tl 99-112 ja 113-115).

34.2. Süüdistatav D. Nevsky selgitas kohtuistungil, et OÜ Transpire asutati 2017 aastal ja

tegeles kinnisvara ostu-müügi ja samuti kinnisvara arenduste projektijuhtimisega (K7 tl 67).

EK OÜ-ga sai nendevaheline koostöö alguse läbi I. Dyagelevi (tl 67p), kes pakkus koostöö

võimalust. EK OÜ-le on ta pakkunud kümneid arendusprojekte (tl 68). Süüdistuses nimetatud

neli kinnisvaratehingut olid tema firma jaoks kasumlikud, sest OÜ Transpire teenis nende

pealt kasumit (tl 68). I. Dyagelev teadis Transpire poolset kinnistute ostuhinda (tl 67p-68),

sest HLÜ Erial laenas tehingute jaoks OÜ-le Transpire rahalisi vahendeid ja seadis

kinnistutele hüpoteegi laenu tagatiseks. Hinnatõus oli seotud sellega, et OÜ Transpire poolt

kinnistute edasimüümisel lisandus konkreetse kinnistu arendusele ka ca „2 aastane

projektijuhtimise teenustasu“ (tl 67p-68), mida Nevsky kokkuvõtlikult selgitas nii: „kui ma

objekti müün, mida hakatakse arendama, siis ma tegelen ka selle objekti ehitusajalise

projektijuhtimisega“ (elekter, vesi, jooksvad probleemid), kõigi kooskõlastustega, lubade

väljaandmisega, naabritega (kõige jubedam osa vist, emotsionaalne töö) (tl 68p). Samuti iga

objekti dendroloogiline uuring puude kohta, mida võtta ja mida jätta, paari objekti puhul

ornitoloogi kaasamine sipelgapesade ümberkolimiseks (Pirital) (tl 69). Samuti kuulus sinna

alla ka objekti valmimisel selle müügiga seotud maakleritöö (68p). „Sisuliselt iga objekti

kohta 2 aastat orjust, aga kasumlik“ (tl 68p). Nevsky selgitas lisaks, et nn projektijuhtimise

kohta ei olnud sõlmitud mingit kirjalikku lepingut või kokkulepet, oli ainult suuline

kokkulepe I. Dyageleviga, keda ta usaldas. Sama küsimust sai arutatud ka jurist S.Qga, kes

leidis samuti, et kirjalikult pole vaja seda fikseerida (tl 79), sest kirjalikult ei oleks olnud

võimalik fikseerida kõikvõimalikke kohustusi, mida Transpire selle raames täitis (tl 69p).

34.3. Süüdistatav I. Dyagelev kinnitas kohtus ütlusi andes Nevsky sõnu. Nimelt, et D. Nevsky

oli EK OÜ koostööpartner läbi OÜ Transpire ja otsis neile objekte (K7 tl 2p, 6p). OÜ

Transpire lisas EK OÜ-le müüdud kinnistute hinnale juurde nn projektijuhtimise tasu, sest

kinnisvaraehituse protsessile kulub palju ressurssi, mida OÜ Transpire pidi edasiselt täitma

(„arhitektide otsingud, eskiiside kooskõlastamine, muude teiste struktuuride korraldamine

alates santehnikutest kuni muruniitmiseni, projekteerimine, projektide muudatused,

ettevalmistus muudatusteks detailplaneeringu osas, objektid mida me ostsime isegi kui

mõningatele objektidele olid väljastatud ehitusluba, siis need ei vastanud meie ehitusklassile

ja selleks, et viia neid sellele klassile, seisundini ja väljanägemiseni, mis vastaks meie

ootustele, see kõik kuulus tema ülesannete hulka/…/ Edasi on veel sellega kaasnevad tööd,

mis on seotud vahetult ehitusplatsiga, enne ehituse algust tuleb teavitada kõiki naabreid. Kui

66 / 108

1-21-3503

me räägime erasektorist, seal on alati mingid veealused kivid, mingid linnud, mis seal elavad,

mets, mida on vaja raiuda maha, seda kõike tuleb korraldada, tuleb leida dendroloogi, on

vaja leida, ma praegu ei mäleta mitte dendroloog vaid ornitoloogi, kes peab kontrollima kas

tohib neid linde ära ajada ja millal seda võib teha. Tähendab, see on väga-väga palju

rutiinset tööd“ (K7 tl 6p-7). Lisaks hõlmas see tasu Dyagelevi sõnul veel ka valmis

arendusprojekti maaklermüüki OÜ Transpire poolt (K7 tl 7).

34.4. I. Dyagelevi sõnul arutas ta seda küsimust ka HLÜ Erial juristi S.Qga, et kas ja kuidas

fikseerida see koostöö OÜ-ga Transpire ja juristi arvamus oli olnud, et jätta see koostöö üldse

kirjalikult fikseerimata (K7 tl 7p). Kohtu küsimusele vastates, et kas EK OÜ-le või kogu

Eriali kontsernile ei oleks olnud odavam palgata eraldi projektijuht, kui maksta nii kõrget

juurdehindlust (4 objekti peale rohkem kui 1 miljon eurot) kontsernivälisele isikule, vastas I.

Dyagelev nii: Ei, selgitan miks. Maakler, see on üks struktuur, projektijuht on hoopis teine.

Kui maakler hakkab tegelema objektiga, see ei ole mitte ainult kuulutuse ülespanemine

City24 ja ootad kuni tuleb mõni klient, see oli võib-olla varem. Praegu on olukord nii, et sa

pead täielikult aru saama, mida sa müüd, sa pead orienteeruma dokumentides, sa pead

oskama vastata küsimustele, sa pead planeerima, terve kontseptsioon, terve suur lugu.

Peetakse silmas, et kui üks inimene juhib projekti, ta arendab seda ja teab seda projekti, siis

sellise inimesel on rohkem šansse see objekt maha müüa, aga maakler lihtsalt paneb

kuulutuse üles ja saab oma protsendi, kui tekib klient. Kasumlikkus on selles, et sa juhid nii

projekti ja paralleelselt tegeled klientidega ja müügivõimalustega. See on väga mugav töö

(K7 tl 52p). Dyagelev selgitas OÜ Transpire ja EK OÜ tehingute (süüdistuses nimetatud)

hinna kujunemist nii: „hind kujunes kinnistu omahinnast ja tekkinud vahe, tähendab me

arvestasime välja projekti, tegime selgeks, milline saab olema kasum ja edasi juba

arvestasime, millise osa moodustab tema maakleerteenus ja kogu projektijuhtimine. Kuna

kõik kinnisvara objektid leidis tema, siis tema märkis mingit protsenti, selle eest, et ta leidis

need objektid“ (K7 tl 7p). Me pidasime läbirääkimisi ja läbirääkimiste käigus me leppisime

kokku (K7 tl 48p).

34.5. Kohus leiab, et nii I. Dyagelevi kui ka D. Nevsky ütlused on selles osas

ebausaldusväärsed ning jätab nende nn tehingute hinnakujunemise selgitused kõrvale. Kohus

leiab, et nende ütlused ei ole kooskõlas muude uuritud tõenditega ning on kokkuvõttes ka

eluliselt ebausutavad ja äriloogika vastased. Kohus leiab, et OÜ Transpire oli tegelikult

vähemalt alates 2020 aprillist I. Dyagevi kontrolli ja juhtimise all ning süüdistuses nimetatud

tehingutelt tekkinud nn OÜ Transpire kasum omastati eelkõige temaga seotud isikutele.

Kohtu arvates kinnitavad seda järgmised tõendid.

34.6. Alustuseks tuleb ära markeerida see, et süüdistuses nimetatud neli kinnistut, mis osteti

läbi OÜ Transpire, olid ainukesed kinnistud EK OÜ „portfellis“, milles vahendajana kasutati

OÜ Transpire teenust. See nähtub 27.03.2020 märtsi seisuga audiitorile esitatud andmetest, vt

veerg „müüja“ (kd 29 tl 192), et ülejäänud kinnistud olid ostetud otse kinnistu müüjatelt ja

Oü-d Transpire seal tehingutes ei figureerinud. Üheselt ei ole kindel, kas selle põhjuseks oli

2020 novembris avalikuks tulnud kriminaalasi või mingid muud põhjused.

34.7. Uuritud tõenditest nähtub, et omastamise episoodi nn ettevalmistavas faasis, st enne

esimest süüdistuses nimetatud tehingut 2020 mais, palkab I. Dyagelev OÜ Transpire

raamatupidajaks V. VP, kes tegi raamatupidamist ka kõikide teiste I. Dyageleviga seotud

firmadele, mida kohus ka investeerimiskelmuse kontekstis juba markeeris. Nimelt 22.04.2020

telefonikõnes selgitab Dyagelev raamatupidaja VPile: „kuule, on palve, mul on seal tuttaval

üks ettevõte, jah /…/ ei ole maksukohuslane, e-ee ma palusin teda e-ee kõik dokumendid 19-

67 / 108

1-21-3503

nda aasta eest kokku korjata e-ee /…/ Mul on palve. Sa võid teha talle aruande? V. VP vastab

selle peale jaatavalt. Dyagelev jätkab: Ja, e-ee sa võid võtta siis selle ettevõtte teenindamisse,

aga maksma selle eest hakkan mina. VP: Okei, hästi. Millega tegeleb? Ilya Dyagelev: „seal

on kinnisvara, mille ta ostab ja müüb mulle lihtsalt“ (kd 18 tl 11). Kõnest selgub ka see, et

OÜ Transpire ei ole veel käibemaksukohuslane ja peale 19-nda aasta aruande esitamist tuleb

ka see taotlus ära esitada esitada.

34.8. Samuti nähtub, et I. Dyagelev suhtleb ka peale seda veel korduvalt VPga OÜ Transpire

raamatupidamise ja maksudeklaratsioonide teemadel- näiteks 20.05.2020 kõnes (kd 14 tl 36);

17.07.2020 kõnes (kd 15 tl 85); 20.08.2020 kõnes (kd 15 tl 200); 19.19.2020 kõnes (kd 17 tl

76) või tundis muul moel muret raamatupidamise ja maksudeklaratsioonide pärast. Samuti

Dyagelevi ja VP vahel ka arvukad whatsapp suhtlusrakenduse vestlused seonduvalt Transpire

raamatupidamise ja maksudeklaratsioonide küsimustes, samuti aastaaruande esitamise teemal

(kd 21 tl 87p). 19.06.2020 kõnes palub Dyagelev kontrollida e-maksuametist, et kas

Transpire osas maksmiseks kuuluv summa on seal juba arvestatud? Nevsky lubab kontrollida

ja tagasi helistada. Tähelepanu väärib ka 17.11.2020 pealtkuulatud vestlus HLÜ Erial

kontoriruumides, kus I. Dyagelev arutas koos juristi Q ja Eriali kontserni raamatupidaja

KKiga, et kas Transpire peaks ÄÄÄ eest esitatud arvet deklareerima või mitte, I. Dyagelev

viitab samas võimalikule maksukuriteo koosseisule „üle 40 000 see on (KarS) 389 lõige 2“

(kd 16 tl 20).

34.9. Samas pole kohtule esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et OÜ Transpire ainuke

seaduslik esindaja ja juhatuse liige D. Nevsky oleks ise oma raamatupidajaga otse suhelnud.

Näiteks 06.07.2020 telefonikõnes Nevsky ja Dyagelevi vahel tuleb juttu ka V. VPst ja D.

Nevsky kinnitab, et ei tunne teda, I. Dyagelev selgitab, et „ta on umbes nendevanune“ (kd 20

tl 91).

34.10. Kohus ei pea D. Nevsky ütlusi selles kohta, mis puudutab OÜ Transpire

raamatupidajaga suhtlemist läbi I. Dyaglevi, usaldusväärseks ega tõsiseltvõetavaks. Tõendi

näitavad pigem seda, et Nevskyl endal ei tekkinudki mingit vajadust oma raamatupidajaga

suhelda ja see oli algusest peale just Dyagelevi ülesanne. Seega süüdistuse väide, et OÜ

Transpire raamatupidamist kontrollis de facto I. Dyagelev on leidnud tõendamist ning

kogumis viitab see sellele, et I. Dyagelevi jaoks oli oluline nö sünkroniseerida OÜ Transpire

raamatupidamist ja maksudeklaratsioone EK OÜ omadega, et vältida võimalikke probleeme

ja vasturääkivusi erinevate isikute aruandluses ja maksudeklaratsioonides.

34.11. Kõige tähelepanuväärsem ning ilmselt kogu kuritegelikku teoplaani fikseeriv vestlus

selle süüdistuse episoodi kontekstis toimus I. Dyagelevi ja D. Nevsky vahel 28.04.2020 HLÜ

Erial kontoriruumides, kus nad kogu plaani omavahel arutavad. Võib eeldada, et kohtumisel

räägiti „lahtise tekstiga“, mida telefonis I. Dyagelev on korduvalt vältinud (Nevskyga seoses

näiteks 12.05.2020, kus ta kahel korral Nevskyt manitseb, et telefoni teel ei räägiks (kd 19 tl

42). 28.04.2020 kontoris toimunud vestlusel aga küsib Nevsky, et ega see imelik ei ole ja

Dyagelev selgitab, et „see ei ole ebaseaduslik tehing, ma sulle kannan üle maa eest rohkem ja

võin sulle üle maksta 50 korda rohkem“ (kd 18 tl 22). Nevsky küsib sellepeale, et „kas

alusetult“? Dyagelv selgitab, et alused on olemas „“projekteerija, sest et sa hakkad tegema!“.

Dyagelev selgitab täiendavalt, et „jäta meelde, see on väga tähtis, see on suletud teema“ (kd

18 tl 23) Samas vestluses arutavad veel edasi ka seda, et mis saab Transpire pangakontole

jäänud rahaga, Dyagelev selgitab /…/ „aga vahe sul peab minema sinu juurde, sest et meie

tingimuste järgi sa pead tegema mõningad manöövrid“ (kd 18 tl 24) „me teeme nii, et oleks

täpselt kõik nulliga. Üldiselt võib teha nagu nii, et las raha tuleb XXXle. Psse oleks tulnud

68 / 108

1-21-3503

mingi võlg XXXlt /…/ ma joonistan kõik“. Nevsky ültleb, et joonista jah (kd 18 tl 25). Sellest

vestlusest järeldub, et algselt vajas D. Nevsky ka ise veenmist, et kõik see on korrektne ja

loogiline, mida edasi tegema hakati. Samuti järeldub sellest vestlusest, et juba alguses kohe

otsustati ära ka see, mis saab nö OÜ Transpire „teenitud kasumist“ ja kuhu seda I. Dyagelevi

juhiste järgi tuleb üle kandma hakata. See lükkab ümber D. Nevsky väite, et ta ise otsustas,

kuhu ta OÜ Transpire kasumi investeeris ja et juhuslikult sattusid need investeerimisprojektid

(investeeringud ja laenud) olema kõik I. Dyageleviga seotud isikutega seotud. Nevsky

esialgset segadust iseloomustab hästi ka 21.05.2020 kõne, kus Nevsky küsib ühe järgmise

tehingu kohta- „Ma teen seda Erialiga või ilma? Dyagelev: Erialiga muidugi! See krediteerib

sind nagu alati! Nevsky: A-aa, see tähendab, ma ei võta praegu selle eest, mis mul on, jah?

Dyagelev: Ei, ei, ei, ei. Sellele, sellele on hoopis teisiti. See, noh see on teise jaoks, sinna pole

vaja... sealt pole vaja võtta! (kd 19 tl 169). Sellest kõnest järeldub esiteks see, et a) Nevky ei

otsustanud midagi, mida teha Transpire kontol oleva vaba rahaga, mida oleks saanud kasutada

ka järgmise tehingu finantseerimiseks ja b) eelmise tehingu nn ülejääki (hinnavahe, mis jäi

Transpire kontole) ei tohtinud järgmise tehingu jaoks kasutada, sest see pidi minema mujale

(st I. Dyagleviga seotud firmadele) ja Nevskyl puudus siin sõnaõigus.

34.12. Seda, et nii OÜ Transpire poolt kinnistute ostu kui ka samade kinnistute müügihind oli

eelnevalt rangelt I. Dyageleviga kooskõlastatud, tõendavad järgmised tõendid.

- 27.04.2020 telefonikõnes annab Nevsky ülevaate leitud kinnistutest ja I. Dyagelev ütleb, et

„need kolm objekti, need on huvitavad“ /…/ See tähendab, siis lepi hinnas kokku

/…/Tähendab võtame siis ÕÕÕ (kd 18 tl 16).

- 30.04.2020 telefonikõnes I. Dyagelevi ja D. Nevsky vahel arutavad nad VVV kinnistuga

seotud küsimusi ja I. Dyagelev ütleb: „Tähendab, ma praegu kirjutan kirja SQle e-ee ja

panen sulle koopia. Sa näed summat, kui kallilt sa ostad ja küsid temalt sellele summale

arvet. Ja näed seda summat, kui kallilt hakkad mulle müüma“ (kd 18 tl 60).

- 22 ja 23.06.2020 telefonikõnedes selgub, et Nevsky sai juhuslikult kokkuleppele VVV 9

kinnistu omanikuga ning I. Dyagelev annab loa see kinnistu ära osta (kd 20 tl 6), Nevsky

kauples hinna 97000 euroni (kd 20 tl 9), I. Dyagelev ütleb, et „sa algul ostad ja siis müüd

Kinnisvarale“ (kd 20 tl 10). I. Dyagelev lubab Nevskyle ettemakse teha Kinnisvara pealt, ja

ütleb, et „ma saadan sulle neljapäeval raha, ostad praegu ise endale, ja mina siis ostan sinult

Kinnisvarale, lihtsalt panen ise juba hüpoteegi endale (kd 20 tl 11).

- 02.09.2020 vestluses HLÜ Erial kontoriruumides ütleb Dyagelev ÄÄÄ kinnistu kohta

Nevskyle: „Ei, 200-ga võib osta! Kurat temaga! 200-ga võib osta“ (kd 16 tl 150).

Kokkuvõttes on näha, et need on täpselt need samad hinnad, millega Transpire OÜ esialgselt

kinnistud ostis.

34.13. Samuti tõendavad eelmises punktis märgitud ka sõlmitud notarilepingute tingimused.

Kõige märkimisväärsem tähelepanek on see, et kui OÜ Transpire ostis VVV kinnistu näiteks

92040 euro eest ja laenas HLÜ-lt Erial selle jaoks täpselt sama suure summa (laenuleping

070520201, allkirjatatud D.D.Dyageleva ja Nevsky vahel) siis notarilepingust nähtuvalt seati

koheselt OÜ EK kasuks kordades suurem hüpoteek, st 405 000 eurot, mis hakkas edaspidi

tagama juba hilisemat EK OÜ kohustust HLÜ Erial ees (OÜ Transpire müügihind EK OÜ-le

oli 300 000 eurot ja HLÜ Erial krediteeris ka seda tehingut nendevahelise sõlmitud

laenulepingu alusel). Täpselt samasugune olukord nähtub ka ÕÕÕ kinnistu ostmisel-

Transpire laenas laenulepingu 120520201 (allkirjastas Dyageleva ja Nevsky) alusel HLÜ-lt

Erial 300 000 eurot (mis oli ka Transpire poolt kinnistu ostuhind), aga notarilepingus seati

hüpoteek HLÜ Erial kasuks juba summas 810 000 eurot (Transpire müügihind oli 600 000

eurot). Nevsky ise selgitas seda kohtus nii: „müügitehing oli mul juba ajus olemas, ma juba

69 / 108

1-21-3503

sain aru, mis hinnaga ma müün selle ja EKle kulude kokkuhoidmiseks me kohe esimese

ostutehinguga panime hüpoteegi HLÜ Erial kasuks lähtudes juba minu müügihinnast“ (tl 70).

Kohus peab seda Transpire ja Nevsky vaates täiesti absurdseks olukorraks. Nimelt kui EK OÜ

oleks näiteks loobunud kinnistu ostmise plaanist (päriselus täiesti võimalik äririsk, seda enam,

et poolte vahel puudus igasugune kirjalik leping nn ostmiskohustuse kohta), siis oleks HLÜ

Erial kasuks jäänud ikkagi kordades suurem hüpoteek koos kohese sundtäitmise võimalusega

HLÜ Erial kasuks. Kohus leiab, et ainuke mõistlik selgitus selle saabki olla see, et tegelikult

oli Nevskyl ükskõik sellest, mida täpselt tema nimel oleva firmaga tehakse, sest ta ise midagi

ei otsustanud.

34.14. Kohus leiab, et D. Nevsky roll Eriali kontserni heaks töötamisel võis seisneda küll

arendusobjektide otsimises ehk nö klassikalises maakleritöös ja samuti mõne EK OÜ

kinnistuga seotud töö organiseerimises (näiteks sipelgapesade ümberkolimine, dendroloogine

konsultatsioon ja puude raiumise korraldamine jms) aga sellega tema roll ka piirdus. Seda

kinnitab esiteks D. Nevsky kasutuses olnud arvuti vaatlus, mis kajastab kirjavahetusi

kinnistutega seotud tehingute teemal (kd 21 tl 61-82). Kaitsja poolt kohtusse kutsutud

tunnistaja UM (VVV kinnistu müüja) K6 tl 126p; LA (VVV 9 kinnistu müüja abikaasa, kes

tehinguga kursis oli) K6 tl 132; ja VL (ÄÄÄ kinnistu müüja) kinnitasid seda, mis nähtus ka

juba uuritud dokumentidest- D. Nevsky oli OÜ Transpire esindajaks, kellega nad sõlmisid

kinnistute ostu-müügi tehingu, aga seda, mis rolli täitis Nevsky väidetava kokkuleppe alusel I.

Dyageleviga (edasine projektijuhtimine samadel kinnistutel), nad ei teadnud rääkida.

Tunnistaja UM selgitas, et VVV kinnistu oli hoonestamata kinnistu, millele oli väljastatud

ehitusluba, samuti olid olemas kõik kommunikatsioonide liitumised kuni kinnistu piirini

(elekter, vesi, kanalsisatsioon, drenaaž, teede võrk) K 6 tl 128p. Tunnistaja LA sõnul oli VVV

9 kinnistu naaberkinnistuga „sarnases seisus“ (K6 tl 134p) järelikult ka koos lubade ja

liitumistega. Mõlema tunnistaja sõnul oli D. Nevsky see, kellega nad tehinguga seoses

läbirääkimisi pidas ning kes notariaja broneeris ja korraldas. Samuti järeldub mõlema

tunnistaja ütlustes see, et kinnistud olid juba valmis arendusprojektid (kommunikatsioonid

tehtud, ehitusluba väljastatud), seega jääb üldse arusaamatuks, mida konkreetselt D. Nevsky

seal veel oleks pidanud täiendavalt tegema, sest nn projektijuhtimistasu sai ta nende kahe

kinnistu pealt ca 500 000 eurot, olukorras kus mõlema kinnistu turuhind (kinnisvaraportaalis,

kus nad pikalt müügis olid) oligi ca 100 000 eurot ehk kokku kahe kinnistu eest 200 000

eurot. Kaitsja ei ole esitanud kohtule ka muid kaalukaid tõendeid selle kohta, mida täpsemalt

Nevsky poolne „projektijuhtimine“, v.a klassikaline maakleritöö, notaritehingu korraldamine

ja mõningate kinnistuga seotud dokumentide e-posti teel vahetamine siis hõlmas. Tunnistajate

VGi (EK objektidel ehitustöid teostanud ehitusfirma esindaja) ja APi (samade objektide

arhitekt) sõnul suhtlesid nemad kõikides ehitusalastes ja arhitektuuriga/projekteerimisega

seotud küsimustes ainult kas I. Dyagelevaga või D. D- Dyagelevaga (K5 tl 122) mitte aga D.

Nevskyga (K5 tl 114-132). VG teadis Nevskyt kui maaklerit, ühtegi muud ülesannet, mida ta

täitis ei tea (tl 125). Arhitekt AP selgitas samuti, et arhitektuuri ja projekteerimisküsimustes

oli tema jaoks kontaktisikuks kas I. Dyagelev või D. D. Dyageleva (K5 tl 126), D. Nevskyt

teab kui maaklerit. Paaril objektil (mitte süüdistusega seotud objektid, st Udeselja ja Laiamäe)

tegeles Nevsky tema teada ka dendroloogiliste uuringute korraldamisega (tl 127p), mitte aga

kõnealustel objektidel. Järelikult nähtub uuritud tõenditest see, et I. Dyagelev ja D. D.

Dyageleva tegelesid kinnisvaraarendustega (suhtlemine objektide ehitaja ja arhitektiga) otse

ilma D.Nevsky vahenduseta, mis muudab D. Nevsky väidetava projektijuhtimise sisu ja mahu

ja selle eest tasutud summa (4 süüdistuses nimetatud objekti eest ca 1 miljon eurot) veelgi

küsitavamaks ja absurdsemaks.

70 / 108

1-21-3503

34.15. Esitatud süüdistuse kontekstis on edasi samuti oluline analüüsida seda, et mis siis sai

nö sellest OÜ Transpire kasumist summas 1 002 960 eurot, mis ta nende nelja kinnistu ostu-

müügi vahena justkui teenis. Turumajanduse tingimustes saab poolte tahe (st lepingu hind)

tõepoolest erineda märkimisväärselt nö turu keskmisest ja ainuüksi see fakt karistusõiguslikus

mõttes mingit kaalu ei oma. Kohus nõustuks sellega ainult juhul kui Transpire OÜ oleks

olnud „sõltumatu“ ja tehingute hinnavahelt tekkinud kasum D. Nevsky tahte järgi käsutatav.

Praegusel juhul see nii aga ei ole. Nimelt nähtub uuritud tõenditest see, et OÜ Transpire nö

kasum oli mõeldud I. Dyagelevi ja D. D-Dyageleva kui ka kolmandate isikute huvides

kasutamisele ja Nevskyl selles sõnaõigust ei olnud.

34.16. D. Nevsky selgitas kohtus, et tekkinud kasumi investeeris ta iseseisvalt, I. Dyagelev

tegi talle ainult ettepanekuid investeeringute osas. Samas nagu oli näha juba eelpoolviidatud

28.04.2020 kohtumisel HLÜ Erial kontoriruumides „joonistas“ Dyagelev ette „mõningaid

manöövreid“, mida Nevsky pidi saadud rahaga tegema (kd 18 tl 24). I. Dyagelevi kohtus

antud ütlustest samuti ei selgunud, et kas ja kui palju ta enda arvates oli seotud OÜ Transpire

pangakontolt tehtud ülekannetega (K7 tl 36 alates). Konkreetseid vastuseid ta prokuröri

küsimustele vastates ei andnud, samas kinnitas, et ta „ei ajanud asju Transpire eest“ (K7 tl

36p) ning mõningate prokuröri poolt ettenäidatud telefonikõnede kohta Nevskyga, mis justkui

näitasid vastupidist, vastas, et ta ei mäleta neid telefonikõnesid ja seetõttu ei oska neid ka

kommenteerida. Kohus vaatab mõnda kõnet lähemalt, mida tõepoolest on vastupidise

tõlgenduse kohaselt raske kommenteerida.

34.17. 07.05.2020 vestluses I. Dyagelevi sõidukis selgitab I. Dyagelev: „Kuula mind

tähelepanelikult! Tähendab e-ee, sa, e-ee me lahutame sellest summast sinu protsendi 25 000,

nagu me sinuga kokku leppinud olime. Lahutame selle summa, mille sa tasusid notari eest ja

sellest rahast, vahe, mis jääb, sa maksad siis selle lepingutasu, juba eelmiste tehingute eest /

…/Kõik ja pärast siis mina, ma juba selleks ajaks..., võimalik ütled mulle, mis summa on

jäänud. 357 000 peale on kindlasti juba leping, mille sa saadad Erial Are..., HLÜ'sse

(arusaamatu) Daniel Nevsky: Mhmh (kd 18 tl 182). Samas vestluses aruavad ka seda, et pank

võib hakata selgitust küsima Nevkylt, et miks ülekanne on tehtud HLÜ-le. I. Dyagelev lubab

selle kohta talle dokumendi teha. Nevsky: „tähendab tuleb valetada“. I. Dyagelev: „jaa, pole

esimene kord, läheb läbi“ (kd tl 183).

26.05.2020 kõnes ütleb I. Dyagelev, et Nevsky tuleks läbi „allkirjastame kaks

garantiilepingut ja ühe laenulepingu“ (kd 19 tl 197). Nevksy lubab kohale minna.

02.06.2020 kõnes ütleb I. Dyagelev Nevskyle, et üks ülekanne on vaja kohe ära teha „sinu

oma pealt“, Nevsky luba kohe ära teha. Kõnes mainitakse T Pro-d (kd 14 tl 50).

16.06.2020 kõnes ütleb I. Dyagelev, et „praegu saadetakse sulle see Bulgaaria arved, palun

maksa ära“, Nevky küsib, et kas kohe? I. Dyagelev vastab, et jah (kd 14 tl 90).

22.10.2020 kõnes juhendab Dyagelev: „tee 50 Eele, see, mis seal oli aa... garantiikirja järgi.

Pärast ma viskan seal juurde. Nevsky: „Aga mida selgitusse kirjutada“? Dyagelev: „Seda,

mida sa tegid juba selgituses E OÜ kohta“. Nevsky: „Ahah. Kõik, hästi, sain aru“ (kd 17 tl

83).

35. Kohus vaatab järgnevalt lähemalt neid OÜ Transpire süüdistuses nimetatud kulutusi, mida

kinnistute vahendamise eest teenitud kasumiga perioodil 20.05.2020-01.10.2020 tehti.

35.1. 26.05.2020 telefonikõnes selgitas Dyagelev Nevskyle kahe garantiilepingu

allkirjastamise vajadust ja kutsus kontorisse (kd 19 tl 197). 27.05.2020 ja 29.05.2020 tegi D.

Nevsky ülekanded Transpire kontolt HLÜ Erial kontole kokku summas 100 000 eurot (2x 50

000 eurot) selgitusega „vastavalt lepingule“. 27.05.2020 ja 29.05.2020 tegi D. Nevsky

71 / 108

1-21-3503

ülekanded Transpire kontolt OÜ E kontole kokku summas 100 000 eurot (2x 50 000 eurot)

selgitusega „vastavalt lepingule“. Kohus leiab, et kuigi nendele isikutele tehtud ülekannetes

on viidatud „lepingule“, siis tegelikult peeti silmas garantiikirjasid, mida Nevsky 26.05.2020

allkirjastamas käis. Nevsky ise selgitas, et garantiikirjad palus väljastada Dyagelev, et aidata

tagada võlgu, tema oli sellega nõus ja tasus osaliselt ka selle nõude eest, tal oli Dyageleviga

kokkulepe, et kunagi klaarivad selle ära (tl 78). Nimelt on kohtus uuritud neid kahte

garantiikirja (kd 23 tl 96 ja tl 104) ning nendest nähtub, et OÜ Transpire hakkas sama

kuupäeva kandva garantiikirja alusel tagama HLÜ Erial (esindaja D. D. Dyagelev) nõuet P

LTD (esindaja I. Dyagelev) vastu summas 1 400 000 eurot, mis oli seotud frantsiisimüügist

tekkinud nõudega Pi vastu. Samuti hakkas ta tagama E OÜ (endised L ja D) nõuet G LTD

vastu summas 357 301 eurot. Kuigi mõlemad garantiikirjad nägid ette ainult nõude tagamist,

siis pangakontolt nähtuvalt tegi Transpire juba järgmisel päeval ka esimesed ülekanded selle

eest. Seega kokkuvõttes vähenes HLÜ Erial nõue ja E OÜ nõue I. Dyagelevi välismaal

asuvate ettevõtete P Ltd ja G LTD vastu. Nimetatud nõuded oli juba varasemalt tekitanud

küsitavusi ka Eriali kontserni auditeerinud audiitorites (IE ja hiljem AK) ja seetõttu oli vajalik

vähendada seda nõuet või vähemalt näidata võlanõuete perspektiivikust. Selleks oligi vajalik

kaasata garantii andjaks OÜ Transpire, kes neid nõudeid omastatud vara arvelt aitas

vähendada. Seda, et Transpire võtab „lepingu alusel“ üle XXX võlad, teatas Dyagelev Eriali

kontserni raamatupidaja KKile juba 13.05.2020 vestluses HLÜ kontoriruumides (Kd 19 tl

101). Kuna G LTD ja P LTD olid mõlemad I. Dyagelevi kontrolli all, kes kontrollis ka HLÜ

Erial ja OÜ E tegevust ja raamatupidamist, siis kokkuvõttes on näha, et need ülekanded

toimusid nende huvides.

35.2. Edasi nähtub alates 22.05.2020 Transpire OÜ kontolt Bulgaaria firmale T tehtud

ülekanded kokku summas 201 698 eurot. Nevsky sõnul olid ka need ülekanded jällegi seotud

I. Dyageleviga, kes tutvustas talle T juhti AVit, ning seepeale alustas ta AViga ärilisi suhteid

mitmel erineval liinil. Esiteks aitas AV tal leida investeerimisvõimalusi Bulgaariasse (Sunny

Beach piirkonda kinnisvara arenduse projekti) ja selle eest maksis ta enda sõnul ka T-le nn

esindustasusid (tl 72). Teiseks äriliiniks oli T poolt Bulgaarias nn „odava IT tööjõu“

ärakasutamine ja sealt ehitiste 3D modelleeritud mudeljooniste ostmine. AV tõi talle need

joonised hiljem mälupulga peal (tl 72p). Tema laadis need 3D mudelid enda lauaarvutisse, aga

peale politsei poolt arvuti äravõtmist olid need sealt kadunud (tl 77). Kolmandaks ärisuunaks

oli OÜ-l Transpire veel Tga lilleäri suund, nimelt Transpire ostis T Prolt alles valmivaid lilli

(tl 72p). Nevsky selgitas, et täna ei ole ta kõiki võlgnevusi veel T käest sisse nõudnud

(saamata jäänud kaubad ja teenused), ootab kohtuprotsessi ära, hetkel OÜ Transpire kontod

on arestitud ja ei ole mõtet sellega tegeleda, AV väldib temaga kontakti (tl 72p). AV selgitas

aga omakorda kohtus, et Bulgaaria firma T juhiks hakkas ta I. Dyagelevi ettepanekul (k5 tl

153), OÜ-le Transpire väljastas ta arveid nii 3D modelleerimise, elupuude, kinnisvaraga

seotud agenditeenuse eest I. Dyagelevi korraldusel. Ta ei tea, kas ja kes nende 3d

modelleerimistega üldse tegeles (tl 156). OÜ-lt Transpire laekunud raha ca 200 000 eurot „T

kontol kaua ei seisnud“, vaid I. Dyagelevi korraldusel kandis ta selle edasi P LTD-le või

„mingisugusele inglise äriühingule“ (K5 tl 155). AVi sõnul kohtus tema Nevskyga ühe või

kaks korda seoses elupuude mahalaadimisega Laiamäe objektil, arvas siis, et Nevsky tegeles

seal haljastamisega. Seda, et Nevsky oli Transpire esindaja sai ta hoopis hiljem teada (tl 156).

Kokkuvõttes on jällegi näha sama mustrit, kus näiliste kaupade ja teenuste eest, mis on

initsieeritud Dyagelevi poolt, kanti raha kokkuvõttes tema kontrolli all olevatele firmadele

välismaal. Isikute omavahelised ütlused on vastuolulised, väidetavalt Transpire poolt ostetud

kaubad ja teenused aga sellised, mida on võimatu tagantjärele kontrollida

(investeerimisvõimaluse otsimine Bulgaarias või 3D arvutijooniste tellimine, mis on tänaseks

72 / 108

1-21-3503

politsei süül arvuti desktopilt kadunud). Kokkuvõttes nõustub kohus süüdistuse hüpoteesiga,

et ka T-le kantud rahasummad on tegelikult lihtsalt omastatud.

35.3. Transpire OÜ kontolt nähtub ülekanne M OÜ-le summas 57429,60 eurot. Nevsky

arvuti vaatlusest nähtub, et selle arve saatis talle tasumiseks I. Dyagelev (kd 21 tl 77), mitte M

OÜ juht MR. Nevsky sõnul oli tegemist ettemakstud TV reklaamikuluga, see oli omakorda

seotud uue ja suure projektiga (kinnisvaramüügi interaktiivne platvorm), mis pidi käivituma

kohe-kohe (kogu eeltöö oli praktiliselt valmis), aga politsei ja prokuratuuri tegevuse tõttu

2020 novembris jäi projekt katki (tl 72). Nevsky lisas, et ilmselt on see „projekt nüüd ka ära

põlenud“, sest telereklaam oli ette väljaostetud ja seda tagastama ei hakata. Aga nad koos

MRiga leppisid kokku, et kunagi kui protsess on läbi, siis hakkavad mõtlema selle portaali

uuesti käivitamisele (tl 77p). MR ja I. Dyagelev kinnitasid D. Nevsky versiooni (R: „hästi

innovatiivne ja hästi suur projekt ja geniaalne projekt“ (K5 tl 215), kuid sellegipoolest peab

kohus kõigi nende ütlusi ebausaldusväärseks. Jällegi esitatakse ilma konkreetsete tõenditeta

väited projekti kohta, mis oli kohe valmimas, aga toimuva kriminaalmenetluse tõttu jäi

realiseerimata. Kui projekt oleks tõesti olnud peaaegu valmis, siis on enam kui kindel, et selle

kohta oleks olnud võimalik esitada ka aktiivset kaitseväidet kinnitavaid tõendeid nii nagu

kõrgema astme kohtupraktika sellisel puhul ka ette näeb. Kohus ei pea ka MRi ütlusi, kes ei

ole süüdistatav, vaid tunnistaja, usaldusväärseteks, sest juba investeerimiskelmuse episoodist

on markeeritud see, et tema allkirjastas OÜ L ja OÜ D nimel „äritegevusse investeerimise

lepingud“ HLÜ-ga Erial ning omakorda kandis saadud rahad edasi I. Dyagelevi kontrolli all

olevatele välismaa „registrites suurte käivetega edukatele ettevõtetele“ (K5 tl 213), samas kui

P LTD kahjum oli 2018 aastal 1700000 eurot. Samuti olid MRi lähedased isikud (sh ema ja

vanaema) HLÜ Erial volikogu liikmed ja võib eeldada, et sarnaselt D. Nevkyle (kes ka koos

oma abikaasaga volikogu liikmed olid) oli ka MR üheks nn usaldusisikuks. Samuti ei ole

välistatud see, et kuna M OÜ osutas ka HLÜ-le Erial ja OÜ-le EK reklaamiteenuseid kuni

2020 aasta lõpuni (K5 tl 210p-211, tl 214p) ja see reklaamikampaania oli intensiivne (vt

investeerimiskelmuse episoodi kannatanute ütlused), siis kulude vähendamiseks võidigi

vormistada osa reklaamikulusid läbi OÜ Transpire. Lisaks nähtub, et OÜ Transpire on andnud

100 000 eurot laenu MRile hüpoteegi tagatisel, R palus koroonaviiruse ajal maksepuhkust, ta

oli nõus sellega, Tänaseks on nõue ära müüdud (tl 71p), samas kui R selgitas kohtus, et

maksis laenu tagasi, aga ei mäleta kellele „eeldan, et see oli Transpire“ (K5 tl 219.

Vahemärkusena tuleb markeerida, et läbiotsimisel leiti I. Dyagelevi valdusest Transpire ja

MRi laenuleping 01.06.2020 summas 100 000 eur, samuti notariaalne hüpoteegi seadmise

leping (kd 21 tl 18-33), millest saab järeldada, et ka selle konkreetse laenuga oli just I.

Dyagelev seotud. Seda, kas ja kellele see laen hiljem tagastati või ei tagastatud, selle koha

pole kohtule tõendeid esitatud. Samuti ei nähtub see laenu tagastamine OÜ Transpire

pangakontolt või muudest OÜ-ga Transpire seotud dokumentidest.

35.4. Edasi nähtub, et OÜ Transpire pangakontolt on 03.06.2020 tehtud ülekanne summas 120

000 eurot OÜ-le D selgitusega „arve 1405201“ (kd 11 tl 111). D. Nevsky selgitas

kohtuistungil, et tegemist oli maksega IT programmeerimisalaste tööde eest, mis olid seotud

kavandatava interaktiivse kinnisvaraportaali avamisega seoses. Sama selgitas kohtuistungil ka

D. D. Dyageleva ja I. Dyagelev. Lisaks nähtub, et D. D. Dyageleva on sama väitnud ka

Citadele panga töötajale kui ta 08.06.2020 e-kirjas selgitas selle ülekande kohta, et see on

„seotud IT teenusega“ ning esitas pangatöötajale selle kinnituseks ka sama arve 14052020 (kd

11 tl 126). Kohtul on alus pidada nii D. Nevsky kui D. D-Dyageleva ütlusi selles osas

ebausaldusväärseteks järgmistel põhjustel. Nimelt kui vaadata ajateljel selle ülekandega ning

samal ajal paralleelselt sõiduki Mercedes-Benz ostmisega seotud asjaolusid, siis saab teha

järgmised järeldused, mis seda kinnitavad.

73 / 108

1-21-3503

02.06.2020 on OÜ D (esindaja D. D. Dyageleva) ja Saksamaa automüüja 9XX Automotive

GmbH esindaja vahel sõlmitud sõiduki Mercedes-Benz GLE 53 AMG (Vin kood

XXXXXXXX) ostu-müügileping summas 101 600 eurot. Ostja, st OÜ D kohustub tasuma

selle summa tasuma koheselt müüja kontole (kd 24 tl 144-145).

03.06.2020 kl 9:19 helistas D.D.Dyageleva Citadele Panka ja uuris OÜ D kontol

ülekandelimiitide suuruse kohta „mul tuleb lihtsalt praegu ettevõttele auto ostmine ja seal on

lihtsalt arve, kui ma ei eksi, 101 000“ (kd 19 tl 202).

03.06.2020 kl 11:57 teatab AV whatsapp vestluses I. Dyagelevile, et auto eest saadeti arve

„ofertale ja mina sinu aadressile“, AV ütleb et „valmistage raha ette“ (kd 21 tl 85p). AV

selgitas kohtus, et just tema tegeles Dyagelevi korraldusel selle sõiduki ostmisega ja

Saksamaalt Eestisse toomise ning kogu kaasneva paberimajandusega nii Saksamaal kui ka

Eestis (K tl).

Samal päeval, st 03.06.2020 kl 14:42 helistas D. D.-Dyageleva I. Dyagelvile ja küsis, et mis

summa peale tuleb Daniilile arve esitada? I. Dyagelev vastab, et „120“ . D.D.Dyageleva

küsib, et kas auto eest? I. Dyagelev vastab, et „no jah, 100 pluss 20“. D.D.Dyageleva ütleb, et

aga „meil on ju seal 101800?“ I.Dyagelvev vastab, et pole tähtsust (kd 19 tl 206).

03.06.2020 kl 14:58 saatis D. D. Dyageleva OÜ D meiliaadressilt (xxx) e-kirja D.Nevskyle,

mille manuseks oli Transpire OÜ-le adresseeritud arve 14.05.2020 kuupäevaga summas 120

000 eurot. Arve sisuks on „kinnisvaraportaali IT arendus“ ja arve maksmistähtaeg on

05.06.2020 (kd 21 tl 77, cd plaadi peal olev fail „arve 1615933.msg“).

Kohe samal päeval st 03.06.2020 tasus D. Nevsky OÜ Transpire kontolt selle arve summas

120 000 eurot OÜ-le D ära. OÜ D pangakontolt nähtub edasi, et 04.06.2020 on tehtud

ülekanne firmale 9XX Automotive GMBH (Saksamaa) summas 101 600 eurot ning

selgitusega „auto ostu eest XXXXXXXX“.

OÜ D raamatupidamisest nähtuvalt on nimetatud tehing OÜ-ga Transpire perioodil

01.01.2017-01.10.2020 ainuke nendevaheline toimunud tehing (kd 24 tl 93).

Autoregistrikeskuse andmetest nähtub, et sama sõiduk Mercedes-Benz GLE 53 AMG (Vin

kood XXXXXXXX) on Eestis arvele võetud 11.06.2020, sõidukile väljastati EV

registreerimisnumber XXX ning sõiduki omanikuks on märgitud OÜ D (kd 22 tl 173).

10.11.2020 kui teostati kriminaalasja raames läbiotsimised ja I. Dyagelev peeti kl 8:50

kahtlustatavana kinni, siis oli ta just nimetatud sõidukiga elukohast lahkumas (kd 1 tl 196).

Kokkuvõttes järeldub ülalnimetatud tõenditest see, et nn OÜ Transpire kasumist, mis tekkis

süüdistuses märgitud kinnistute vahendamisest, osteti kallis luksussõiduk, mida asusid

kasutama süüdistatavad I. Dyagelev ja D. D. Dyagelva. Ajalisel teljel tõendeid ja asjaolusid

kõrvutades on selge, et süüdistatavate poolt esitatud versioon sellest, et Transpire OÜ

ülekanne D OÜ-le oli seotud mingite IT programmeerimistöödega, ei ole usaldusväärne ja

usutav. Eriti ilmekas on just AVi 03.06.2020 teade Dyagelevile, et „valmistage raha ette“ ning

peale seda hakatakse koheselt ka toimetama OÜ-le Transpire arve väljastamisega. Mh ei saa

D. D. Dyageleva aru, miks arve on vaja väljastada summas 120 000 euro, kui auto maksab

101 000 eurot, aga Dyagelev ütleb, et sel pole tähtsust. Kohus nõustub, et kõik need vestlused

puudutavad kogumis sama teemat ja ei arutata erinevaid teemasid. Samuti ei ole oluline see,

kas OÜ D pangakontol oli enne 04.06.2020 Saksamaale ülekande tegemist vajalik rahasumma

olemas või mitte. Igatahes on näha, et Transpire OÜ ülekanne summas 120 00 eurot D OÜ-le

oli seotud just eesootava autoostu ja selle eest tasumisega.

35.5. OÜ Transpire kontolt nähtub 27.05.2020 ülekanne summas 30 000 eurot; 21.07.2020

ülekanne summas 10 000 eurot; 23.07.2020 ülekanne summas 10 000 eurot; 12.08.2020

ülekanne summas 5000 eurot ja 09.10.2020 ülekanne summas 20 000 eurot EM OÜ

pangakontole selgitusega „vastavalt lepingule“. D. Nevsky selgitas kohtus, et EM OÜ-le

andis ta OÜ Transpire poolt laenu, mille pealt oleks pidanud saama kasumit, EMi esindaja oli

74 / 108

1-21-3503

LJ (tl 71). Nevsky lisas, et lepingu aitas ette valmistada I. Dyagelevi jurist, sest LJt tutvustaski

talle just I. Dyagelev, kes rääkis talle, et see on korralik firma (tl 71). Nevsky selgitas, et laenu

pole tänaseks tagastatud, põhjuseks on OÜ Transpire arestitud konto (tl 76p). LJ kohtus antud

ütlustest nähtub kogumis, et tegemist oli pigem EM variisikuga. Kohtusaalis viibijatest ei

tundnud ta kedagi, sh Nevskyt (K5 tl 138p) kuigi Nevsky sõnul suhtles ta just LJga

laenuandmise teemadel. Samuti selgitas LJ ka ise, et tema isal (AJl) oli vaja äriühingut, mingil

põhjusel ta ei saanud ise firmat teha, seetõttu „olin mina vahendajaks ütleme nii“ (K5 tl

138p). Firma tegeles metallitöödega ja igapäevast juhtis seda tema isa AJ (tl 138p). Lev

teadis, et HLÜ-st Erial oli võetud üks laen tööpingi ostmiseks, neid asju ajas tema isa (tl 139),

aga tööpink ei hakanud õigesti tööle, mingi probleem oli sellega. LJ ei olnud kursis sellega, et

E OÜ on 19.02.2020 ja 20.02.2020 saanud OÜ-lt L laenu 65 000 eurot ja 50000 eurot (K5 tl

139), samuti ei teadnud ta seda, et tema nimel on ka käenduslepingud sõlmitud, selgitas, et

usaldas oma isa (tl 138p), kes asju tema nimel ajas. Samuti ei teadnud ta midagi OÜ-st

Transpire võetud laenust. Tunnistaja AJ selgitas omakorda kohtus, et HLÜ Erial ostis või

liisis ca 250 000 eurot eest Stokkerist tööpingi ning see anti E kasutusse, kes tegi LMile

alltöövõttu (K5 tl 142p). Läbirääkimisi seadme ostu osas pidas ta I. Dyageleviga, kellele ta

saatis äriplaani (tl 142p). Stokkerist ostetud tööpink aga ei hakanudki kunagi korralikult tööle,

erinevad keerulised tehnilised probleemid, mida keegi ei suutnud likvideerida (tl 143). Lõpuks

nad tagastasid tööpingi ja lõpetasid lepingu (tl 143 p), ei tea täpselt kuidas sai Erialiga

arveldatud (143p). OÜ-st L sai juurde laenatud 65 000 ja 50 000 eurot kui asjad olid halvad ja

võlad hakkasid katkise tööpingi pärast tekkima, läbirääkimisi selles osas pidas I. Dyageleviga,

lootus oli olukorda päästa (tl 143p). Erialist enam laenata ei saanud, seal oli juba võlg

tekkinud, Dyagelev lubas siis mõelda ja aidata (tl 144). AJ ütlused selle kohta, kas ja kui palju

ta D. Nevskyga ja mis põhjuste suhtles, olid kohtus vastuolulised ja kokkuvõttes jäigi

arusaamatuks, kas ja miks nad omavahel suhelnud on ning selles osas olid tema ütlused

vastuolulised ka eeluurimisel antud ütlustega. Seda, et nii LJ kui ka D. Nevsky eest ajasid asju

hoopis Dyagelev ja AJ, tõendab samas ka I. Dyagelevi telefonist leitud whatsapp vestlused

AJga perioodist 13.07-23.07.2020 (kd 21 tl 88p), kus nähtub, et just I. Dyageleviga ajas

Transpire OÜ-ga seotud asju. D. Nevsky rolli kinnitab samuti 28.05.2020 Dyagelevi poolt

Nevskyle saadetud e-kiri, kus Dyagelev saadab EMi lepingu ja ütleb, et ootab nendele Nevsky

poolst allkirju. 20.08.2020 kõnes (mis puudutas Transpire raamatupidamist) tuli VP ja I.

Dyagelevi vahel jutuks ka E ja Dyagelev ütles, et „EM pane laenuks. Aga seal me veel lihtsalt

viskame talle juurde ning siis teeme lõpus lepingu, jah. Seni pane laenuks“ (kd 15 tl 195).

13.05.2020 toimunud jutuajamisel ERIAL-i kontoris I. Dyagelevi, Q ja KKi vahel selgitas

Dyagelev ka EMiga seotud olukorda- „Meil on kahekordne situatsioon“ (kd 19 tl 106). ID

annab kogu sisendi vestlusele ning selle sisust on võimalik aru saada, et raha andmine EMile

on tema kontrolli all. I. Dyagelv räägib eelnevalt ka OÜ L poolt antud laenudest (65 000 ja 50

000 eurot) ning vaidlusest seoses katkise tööpingiga Stokkeriga. Lisaks räägitakse arvete

esitamisest E OÜ-le ning seda, et arved tuleb teha E OÜ poolt. I. Dyagelv lubas isiklikult sõita

ja need arved kohale viia (kd 19 tl 106-107). Kokkuvõttes saab järeldada, et OÜ Transpire

poolt tehtud ülekannetega EM OÜ kontole tasuti viimase poolt võlgnevus varasema E OÜ

(endine L OÜ) laenust tuleneva kohustuse ees. See fakt nähtub ka 23.03.2021 OÜ Transpire

raamatupidamise vaatlusprotokollist (kd 21 tl 190-195).

35.6. OÜ Transpire SEB pangakontolt on tehtud perioodil 22.05.2020-13.07.2020 ülekandeid

XXX pangakontole nr DE135..245 (Payoneer Inc.) kokku 39 600 eurot (kd 24 tl 40). Samuti

nähtub XXX pangakontolt, et samal ajal teeb ka T Pro LTD sinna ülekandeid. D. Nevsky

selgitas kohtus, et Transpire OÜ koostöö XXX-ga oli seotud I. Dyagelevi pakutud

võimalusega teenida lilleäri pealt, et kui oli vajalik käibevahenditega sellesse panustada (tl

70p). Nevsky arvuti vaatlusprotokollist nähtub, et Dyagelev on talle saatnud XXX arveid

75 / 108

1-21-3503

tasumiseks, näiteks 12.05.2020 arve summas 12 000 eur kaubaveo nõustamise eest (kd 21 tl

75). Samal ajal nähtub aga XXX pangakontolt, et OÜ-lt Transpire laekunud raha on I.

Dyagelev tasunud enda isiklikule pangakontole ülekannete tegemiseks kokku summas 27

707,50 eurot, kusjuures sama pangaväljavõtte väljatrükil, mis leiti läbiotsimisel Suur-

Ameerika 12 kontorist (tl 40), on temale tehtud ülekannete puhul tehtud märked „div“ (kd 24

tl 46-47), mis viitab dividendimaksetele. Samuti on just sellelt pangakontolt liikunud ka

ülekanded HN pangakontole summas, mis oli seotud DPile tasutud altkäemaksudega.

35.7. P LTD-le nähtub üks ülekanne summas 5500 eurot ja Nevsky sõnul oli see seotud

sellega, et P LTD leidis Küproselt ühe venemaalase (Transpire OÜ klient) jaoks elamisluba

vormistada aitava juristi ja Transpire tasus siis selle eest tasu (tl 72p). Nevsky arvuti

vaatlusest selgub aga, et 19.07.2020 e-kirjas Dyagelevile, et „5500 on järgi“ (kd 21 tl 79) ning

järgmisel päeval so 20.07.2020 saadab Dyagelev talle P LTD poolt arve

konsultatsiooniteenuse eest (consulting service) summas 5500 eurot. See viitab sellele, et

ülekande aluseks olnud tehing oli näilik ning genereeriti vastavalt vajadusele (5500 järgi)

mingi arve, mille alusel ülekanne teha.

35.8. Kaitseversiooni kohaselt oli jurist S.Ql kaalukas roll omastamissüüdistuse tehingute

läbiviimisel. Talle oli algselt esitatud samuti süüdistus omastamisele kaasaaitamises, kuid see

lõpetati prokuratuuri taotlusel KrMS § 202 alusel. Kohus ei pea vajalikuks ega võimalikuks

arvestada Q kohtus avaldatud ütlustega, sest eeldused nende nö usaldusväärseks pidamisel ei

ole täidetud. Samuti ei pea kohus võimalikuks avaldada Q poolt kohtueelsele menetlejale

vabatahtlikult väljastatud materjale, sest e-kirjade pealdisest on näha, et neid võib olla

redigeeritud. Samas leiab kohus, et ka ilma nende tõenditeta on tema rolli ja panust võimalik

kindlaks teha. Samuti leiab kohus, et kuigi ta juristina aitas vormistada kõikide ülalnimetatud

omastamistehingute üksikasju, valmistas ette laenulepingud ja notarilepingud, siis sisend selle

jaoks tuli ikkagi I. Dyagelevilt ning Ql juristina mingit sisulist kaasarääkimise õigust ei olnud.

I. Dyagelev võis küll arvestada tema arvamusega, aga jurist ei otsustanud iseseisvalt

omastamistehingutega seotud detaile, sh kinnistute ostu ja müügihinda, omastatud rahaliste

vahendite edasist kasutamist jne.

35.9. Samuti ei nõustu kohus sellega, et HLÜ Erial juhatuse liige OL oleks

omastamistehingutega olnud üldse kursis või oleks HLÜ Erial juhatuse liikmena nendele

tehingutele mingisugusegi nõusoleku andnud. Kohus on juba eelnevalt markeerinud

telefonikõnesid I. Dyagelevi ja Q ning samuti I. Dyagelevi ja D. D-Dyagleva vahel, mille

sisuks oli justnimelt OLi nö pimeduses hoidmine just teatud kindlatel teemadel. Nende

teemade alla käisid ka kõnealused kinnisvaratehingud. Vaidlust ei ole selles, et OL sai nendest

tehingutest sisuliselt teada alles peale seda kui kriminaalmenetlus oli 2020 novembris tulnud

avalikuks, mh esitatud kahtlustus oli tulnud avalikuks, ning seejärel HLÜ Erial juhatuse

liikmena üritas ta ennast nende teemadega kurssi viia. Kaitsja poolt esitatud jälitusprotokolli

kõned, mis peaksid näitama, et OL oli tehingutest teadlik juba nende toimumise ajal, ei ole

kohtu hinnangul leidnud tõendamist. Samuti ei ole leidnud tõendamist see, te OL oleks

kõikide kinnisvara arenduse objektide üle pidanud detailset arvestust Excelis. Tõepoolest,

kaitsja esitatud tõenditest nähtub, et ta pidas sellist tabelit, aga oluline on märkida, et seal

tabelites ei ole kõnealust nelja kinnistut (VVV 9, VVV, ÕÕÕ, ÄÄÄ). Kaitsja poolt esitatud

jälitusprotokollist, mis kajastab kogutud teavet peale kriminaalmenetluse avalikuks tulekut,

nähtub, et OL sai ÄÄÄ objektist teada alles eile (st kriminaalmenetluse raames teostatud

läbiotsimiste ja kinnipidamiste käigus). Q selgitab samas protokollis, et talle räägiti ÄÄÄ

kohta seda, et Transpire pidi hakkama tegelema seal arendusega, et „mitte jätta kulusid meie

ettevõtete peale“ (kd 29 tl 172). Kd 29 tl 172-182 kajastab vestlust HLÜ Erial ruumides päev

76 / 108

1-21-3503

peale seda kui seal toimus läbiotsimine ja I. Dyagelev oli kinni peetud. Vestluses olevad KK,

Q, OL ja nõukogu liige R.L. Vestlusest on aru saada, et isikud püüavad kild-killu haaval

kokku pann tervikpilti ja mõtestada lahti kinnistutega seotud kahtlustuse sisu. Kõik räägivad

sellest, mida nemad konkreetselt teavad nendest tehingutest, sh jurist Q, kes küll nägi nö

tervikpilti, aga samas selgitab, et talle selgitati nende tehingute taust ja hinnakujunemine ära.

Sellest vestlusest ei ilmne kuidagi seda, et Q või ka keegi vestluses viibinu oleks sisuliselt

nende tehingute planeerimises osalenud. Seda sama iseloomustab ka VVV kinnistuga

tekkinud probleem notaris, nimelt jurist S.Q teatab I. Dyagelevile, et „E (notar) palus lahti

kirjutada e-ee hinna vahe, kust tuleb seal. Miks ostame 90 eest, müüme 300 eest? /…/ Noh, sa

mulle seleta, miks seal tuleb välja vahe 200 000? Ilya Dyagelev: Noh, sest et hakatakse

tegema projekti dokumentatsiooni, jooniseid, töö/…/ Noh, sest et saime väga suure

hinnaalanduse, seal, samuti! /…/ See tähendab ostsime selle eest, müüme selle eest! mind

ajab pingesse, natukene ajab pingesse E! Oma küsimustega! Sest et vaata, ma sulle seletasin,

et tõenäoliselt tal tulebki mittemõistmine kui me hakkame tegema ühe notari juures! (kd 18 tl

96-97). Kaitsjad on esitanud tõendeid, näiteks 15.07.2020 seisuga e-kiri OLile, mille manuses

on exceli tabel, kus nähtuvad ka VVV ja ÕÕÕ objektid koos soetushinnaga, mis peaks

näitama OLi teadlikkust seonduvalt omastamisepisoodiga. Kohus sellega ei nõustu ja juhib

tähelepanu sellele, et see tabel kajastab neid andmeid, mis puudutavad Transpire ja Erial KV

vahelist tehingut, mitte aga Transpire ja algselt kinnistu müünud isiku vahelist tehingut.

Samuti kui vaadata OLi ja I. Dyagelevi vahelist kirjavahetust 27.05.2020 koos manusega

„projektide prognoos“ (kd 30 tl 66-70), siis ka sealt on näha, et kuigi sellist objektide tulukuse

prognoosi OL tõepoolest exceli tabelina pidas iga objekti kohta eraldi (ja seda on kinnitanud

ka pealkuulatud telefonivestlused) siis konkreetsest 27.05.2020 seisuga ülevaatest neid

objekte (VVV 9, VVV, ÕÕÕ ja ÄÄÄ) ei kajastu (kd 30 tl 68).

35.10. Lisaks ütles Nevsky kohtu küsimustele vastates, et tänasel päeval (alates enda

kahtlustatavana kinnipidamisest) ta enam kuidagi nende kinnisvaraobjektidega seotud ei ole.

Tema sõnul oli see just OLi otsus „võtta mind nagu maha“ (K7 tl 80p). Kohus leiab, et kui OL

olnuks ka sisuliselt Nevsky väidetavast rollist teadlik ja oleks juhatuse liikmena neid

tehinguid ja hinnavahet aktsepteerinud, siis ei oleks ta sellist otsust teinud ja eeldanud Nevsky

poolt „suulise kokkuleppe“ alusel oma kohustuste edasi täitmist.

35.11. Kokkuvõttes on ülaltoodud näidetest näha, et süüdistatavate poolt HLÜ-st Erial

omastatud rahaliste vahendite arvelt OÜ-le Transpire tehtud kulutused olid kõik seotud I.

Dyageleviga seotud isikutega ja tehtud I. Dyagelevi korraldusel ja huvides. Need kulutused ei

olnud seotud mitte kuidagi süüdistuses nimetatud nelja kinnistu arendamisega või

parendamisega. OÜ-l Transpire puudusid tegelikud kohustused isikute ees, kelle kontodele

tehti HLÜ Erial hoiustajate varaga ebaseaduslikke ülekandeid. Kohtupraktika kohaselt

sisustatakse omastamise koosseisuelementi "enda või kolmanda isiku kasuks pööramine" nn

manifesteerimisteooria alusel. Enda või kolmanda isiku kasuks pööramist kujutab endast tegu,

mille põhjal saab järeldada, et teo toimepanija soovib edaspidi kas ise võõra asja või vara

omanikuna käituda või tahab ta lasta seda teha kolmandal isikul. Seega peab isik mingil

objektiivselt avalduval moel omastamistahte manifesteerima (RKKKo nr 3-1-1-23-14, p 21).

Võõra vara valdaja käitumises peab objektiivselt avalduma tahe muuta asja faktilist kuuluvust

ehk käituda edaspidi ise või lasta kolmandal isikul käituda asja omavaldajana (RKKKo nr 3-

1-1-99-15, p 26). Seega pöörasid süüdistatavad HLÜ Erial hoiustajate vara summas 1 002 960

eurot enda või kolmandate isikute kasuks, sest see omastatud vara ei jõudnud enam tagasi

HLÜ Erial hoiustajate vara hulka ning võttes arvesse omandatud vara arvel tehtud

varakäsutusi, siis puudub ka mõistlik alus eeldada, et see tulevikus juhtuks.

77 / 108

1-21-3503

35.12. Vaidlust ei ole sellest, et nii OÜ Transpire ja ka OÜ EK tegevust finantseeris

läbi laenude andmise just HLÜ Erial, kes kasutas selleks HLÜ hoiustajate rahalisi

vahendeid. Seda on kinnitanud ka süüdistatavad ise, et HLÜ Erial sissetulekud ja

rahalised vahendid pärinesid just HLÜ hoiustajatelt. Järelikult teostati kõnealuseid

tehinguid süüdistatavate jaoks võõra varaga, sest HLÜ Erial hoiustajate vara ei

kuulunud neile ja oli seega õiguslikult nende jaoks võõras. Hoiustajad ei olnud sellisel

tingimustel tehingu jaoks andnud oma nõusolekut ei üldkoosoleku otsusena ega ka

volikogu otsusena. HLÜ Erial ja EK OÜ pangakontode üle omas kontrolli ja makseid

teostas D. D. Dyageleva, kelle pädevus pangakontode käsutamisel tulenes nii juhatuse

liikmeks olemisest (seadusest ja põhikirjast) ja juhatuse sisemisest tööjaotusest. OÜ

Transpire pangakontot kontrollis ja ülekandeid tegi D. Nevsky. Nii D. D. Dyagelevat

kui D. Nevsky tegevust ühendas I. Dyagelev, kes võttis vastu kõik sisulised

otsustused kõikidel pangakontodel (HLÜ Erial, EK OÜ ja Transpire OÜ) tehtud

ülekannete ja tehingute osas ning otsustas OÜ Transpire pangakontol olnud rahaliste

vahendite edasise kasutamise üle. Prokuratuur süüdistab I. Dyagelevi, D. D.

Dyagelevat, D. Nevskyt ja OÜ-d Transpire HLÜ-le Erial usaldatud võõra vara

ebaseaduslikus enda või kolmanda isiku kasuks pööramises. KarS § 201 osutatud

koosseisualternatiivi kohaselt saab omastamise täideviijaks olla vaid isik, kellele on

vara usaldatud. Lähtuvalt vaidlusaluse kriminaalasja tehioludest tuleb vara

usaldamisena mõista juurdepääsu HLÜ Erial pangakontodele, läbi mille oli võimalik

käsutada HLÜ-le usaldatud hoiustajate vara. Seda juurdepääsu omas HLÜ Erial

juhatuse liige D. D. Dyageleva. Võttes arvesse nii I. Dyagelevi, D. Nevsky kui ka OÜ

Transpire teopanust ja rolli, siis on põhjendatud käsitleda neid kõiki kaastäideviijatena

KarS § 21 lg 2 mõttes (vt täiendavalt otsuse p 28.9 kaastäideviija materiaalõigusliku

käsitluse kohta). Kuivõrd kinnisvara tehingute vahest tekkinud rahaga sai Transpire

OÜ tasuda enda kohustusi ning kasvatada käivet, siis toimus see KarS § 14 lg 1 järgi

mh juriidilise isiku OÜ Transpire huvides.

35.13. Vastavalt Hoiu-laenuühistu ERIAL põhikirja p-le 1.5 (kd 7 tl 33-38) reguleerib ühistu

tegevust hoiulaenuühistu seadus, tulundusühistuseadus ja teised Eesti Vabariigi õigusaktid

ning põhikiri. HLÜS § 3 lg 2 alusel on hoiu-laenuühistu tulundusühistu. TÜS § 1 kohaselt on

ühistu eesmärgiks toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise

majandustegevuse. Tulenevalt HLÜS § 28 lg 7 laenu andmine hoiu-laenuühistu liikmest

juhatuse, nõukogu või revisjonikomisjoni liikmele ja nendega samaväärset majanduslikku

huvi omavatele isikutele võib toimuda ainult üldkoosoleku otsusega ettenähtud korras ning

HLÜS § 31 lg 3 ei või Hoiu-laenuühistu nimel tegutsev isik esindada hoiu-laenuühistut

tehingute tegemisel ning õigusvaidluste pidamisel kolmanda isikuga, kelle suhtes hoiu-

laenuühistu nimel tegutseval isikul või temaga samaväärset majanduslikku huvi omavatel

isikutel on isiklikke majanduslikke huvisid. HLÜ Erial põhikirja p 1.8 kohaselt tuleb ühistu

liikmeid võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Kohus nõustub, et olukorras, kus enamus

omastatud rahast läks süüdistatavatega seotud äriühingutesse ning puudus igasugune alus

edaspidi selle raha tagasijõudmiseks HLÜ vara hulka, siis ei saa rääkida hoiustajate võrdsest

kohtlemisest. D. D.-Dyageleva hoiu-laenuühistu juhatuse liikmena oli kohustatud vastavalt

TsÜS §-le 35 täitma seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi juhatuse liikmetelt tavaliselt

oodavata hoolega ja olema juriidilise isikule lojaalne. HLÜ Erial vahendite arvelt soetatava

kinnisvara hinda kunstlikult tõstes tegutses D. D-Dyageleva kavatsetult HLÜ Erial varaliste

huvide vastaselt ja kahjustas ebaseaduslikult ühistu enda ja ühistu liikmete majanduslikke

huve. D. D. Dyageleva HLÜ Erial juhatuse liikmena ja pangakontode ning seega ka

hoiustajate vara käsutusõigust omava isikuna oli kohustatud järgima seadusest ja HLÜ Erial

põhikirjast tulenevaid ülalnimetatud nõudeid, kuid ta ei teinud seda ja seetõttu on ka tehingud,

78 / 108

1-21-3503

millega HLÜ Erial väljastas kokkuvõttes nelja kinnistu ostmiseks hoiustajate vara summas 1

002 960 eurot, mis süüdistatavate tegevuse tulemusel omastati enda ja kolmandate isikute

kasuks, ebaseaduslikud KarS § 201 mõttes. Riigikohus on märkinud, et kui omaniku esindaja

on asja võõrandamiseks nõusolekut andes rikkunud esindamise aluseks olevast õigussuhtest

tulenevaid kohustusi, on asja võõrandamine üldjuhul KarS § 201 mõttes ebaseaduslik

(RKKKO nr 1-16-4197 p 33).

35.14. Kohus leiab süüdistatavate teopanuseid eelnevalt hinnates, et süüdistatavad panid

omastamise toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Selle kohaselt isik paneb teo toime

kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see

saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kõik süüdistatavad teadsid, sh D. D.

Dyagleveva (vt täiendavalt otsuse p 28.7 kajastatud 02.06.2020 telefonikõnet), et

kinnisvaratehingutes hinna alusetu suurendamisega omastatakse HLÜ Erial hoiustajate vara

ning see oli nende eesmärk. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

V. D. D-Dyagelevale esitatud süüdistus KarS § 381 järgi.

36. Edasi käsitleb kohus D. D. Dyagelevale esitatud süüdistust KarS § 381 järgi (K1 tl 48-49),

milles ta ennast süüdi ei tunnistanud.

36.1. KarS § 381 näeb ette mh vastutuse äriühingu juhatuse poolt äriühingu osanikele ja või

liikmetelele, samuti audiitorile äriühingu varalise seisundi või muude kontrollitavate

asjaolude kohta teadvalt ebaõigete oluliste andmete esitamise eest.

36.2. D. D-Dyagelevale on esitatud süüdistus KarS § 381 järgi selles, et tema HLÜ Erial

juhatuse liikmena esitas nii 2018 aasta kui 2019 aasta HLÜ Erial konsolideeritud

majandusaasta aruandes ning samuti OÜ EK juhatuse liikmena 2019 aasta majandusaasta

aruandes valeandmeid nii äriühinguid auditeerinud audiitoritele kui äriühingu osanikele ja

liikmetele. Seega on kaitstavaks õigushüveks nimetatud isikute usaldus äriühingu varalise

seisundi ja tegevuse kohta õigete andmete saamise suhtes. Õiguskirjanduse kohaselt võib

valeandmete esitamine toimuda mh raamatupidamise aastaaruandes. Ebaõiged on andmed,

mis ei vasta tegelikkusele ning mida esitatakse õigetena ning olulisteks tuleb lugeda neid

andmeid, mille ebaõige esitamise tulemuseks luuakse äriühingu majandusseisust tegelikkusele

mittevastav pilt olukorrast10.

36.3. HLÜ Erial 2018 aasta konsolideeritud majandusaasta aruandest, mille on allkirjastanud

juhatuse liikmed D. D. Dyageleva, AE ja EM nähtub, et selles deklareeriti teenuse müüki

Küprosele (P Ltd-le) summas 452 300 eurot (kd 7 tl 103) ning aruandeaasta kasumina 78 789

eurot (tl 95).

36.4. HLÜ Erial 2019 aasta konsolideeritud majandusaasta aruandest, mille on allkirjastanud

juhatuse liikmed D. D. Dyageleva, OL ja EM nähtub, et selles deklareeriti teenuse müüki

Küprosele juba summas 1 453 200 eurot (kd 7tl 124), ning HLÜ Erial aruandeaasta kasumina

136 602 eurot (tl 116).

10 Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, A. Vutt, lk 1066

79 / 108

1-21-3503

36.5. EK OÜ 2019 aasta majandusaasta aruandest, mille on 28.08.2020 allkirjastanud D. D.

Dyageleva nähtub, et selles deklareeriti teenuse müüki Venemaale (OOO K) summas 350 000

eurot (kd 7 tl 242). EK OÜ 2019 aruandeaasta kasumina deklareeriti 284 390 eurot (tl 238).

36.6. Audiitorina üle kuulatud tunnistaja vandeaudiitor AK selgitas, et tütaräriühingu (so Erial

Kinnisivara OÜ) kahjum mõjutanuks konsolideeritud aruandes ka emaettevõtja ehk HLÜ

Erial tulemusi (K4 tl 98).

36.7. Vaidlust ei ole selles, et HLÜ Erial 2018 ja 2019 aasta majandusaasta aruanded olid

peale nende allkirjastamist avalikkusele kättesaadavad ning nendega tutvusid

investeerimiskelmuse episoodis kannatanutena ülekuulatud isikud, kes olid ka HLÜ Erial

liikmed ja kellede jaoks iseenesest oli lõpptulemusena äriühingu kasum või kahjum oluliseks

asjaoluks. Erinevalt investeerimiskelmuse episoodist ei ole aga siinkohal oluline see, kas nad

selle teabe alusel ka mingi varakäsutuse tegid. Samuti on väga tõenäoline, et nende

aastaaruannetega tutvusid samuti ka teised HLÜ Erial liikmed ja hoiustajad. Samuti tutvusid

nende aruannetega ka audiitorid IE, kes auditeeris HLÜ Erial 2018 aastal ja AK, kes

auditeeris HLÜ Erial ja OÜ EK 2019 aastal ja väljastasid mh ka kirjaliku arvamuse

auditeerimise kohta.

36.8. Kuna see süüdistuse punkt kattub osaliselt ka KarS § 211 episoodiga (majandusaasta

aruannetes valeandmete esitamine investeeringu saamiseks), siis faktiliste asjaolude osas,

mille kohus on lugenud juba eelmises süüdistuse episoodis tõendatuks, kohus enam kordama

ei hakka. Kohus on eelnevalt lugenud tõendatuks selle, et nimetatud tehingud olid näilised ja

mingit teenuse müüki tegelikult ei toimunud.

36.9. Erinevalt teistest HLÜ Erial juhatuse liikmetest OList ja EMist, kes sisuliselt nendest

tehingutest tegelikult midagi ei teadnud, sh seda, et see frantsiisi müük Küprosele oli näilik,

sest seda teemat hoiti nn suletud ringis, siis D. D-Dyageleva seda teadis. Seda tõendavad mh

samuti juba eelevalt kajastatud telefonikõned I. Dyagelevi ja D. D. Dyageleva vahel, kus kõne

all oli OLi poolt ajakirjanikule antud vastused, mida I. Dyageleva ja D. D. Dyageleva ei

tahtnud, et ta oleks andnud ja kommenteerinud ja väljendasid selles osas ka oma pahameelt

vastastikku (D. D-Dyageleva: Kas tema käest küsiti reaalselt Küprose kohta? (kd 16 tl 71).

Samuti oli D. D. Dyageleva teadlik sellest, et OOO K frantsiisileping, mis justkui oli tema

poolt allkirjastatud juba 28.12.2019, mõeldi tegelikult I. Dyagelevi ja KKi poolt välja alles

2020 suvel, vahetult enne OÜ EK 2019 aasta majandusaasta aruande valmimist ja

allkirjastamist. Seda kinnitas ka audiitor AK, et algselt seda tehingut esialgses aruandes ei

olnud ja siis järku lisandus. D. D. -Dyageleva väide, et ta võis selle lepingu allkirjastada nö

„pimesi“ muude dokumentide hulgas, mis talle allkirjastamiseks toodi, ei pea kohus

usutavaks. Seda mh seetõtu, et D. D. Dyageleva tegi OÜ D tegi garantiikirja raames OOO K

eest ka osalise makse OÜ-le EK, et seeläbi OOO K maksevõimelisust kinnitada ning seeläbi

anda just audiitori jaoks täiendavat kindlust, et OOO-K on maksevõimeline. Seda käsitles

kohus samuti juba varasemalt investeerimiskelmuse episoodi raames.

36.10. Seega mõlemal juhul oli D. D. Dyagelev teadlik, et kui neid tehinguid nii HLÜ Erial

kui ka OÜ EK OÜ majandusaasta aruannetes kajastada, siis need ei ole tõesed ja need

annavad olulistes asjaoludes mõlema isiku varalise seisundi kohta ebaõiget teavet, kuna just

nende tehingute tõttu muutusid nii HLÜ Erial kui ka OÜ EK kahjum majandusaasta

aruannetes kokkuvõttes kasumiks. Seetõttu erinevalt teistest juhatuse liikmetest (OL ja E.M,

kelle rolli ja teadlikkust kohus samuti eelnevalt juba käsitles) on just temale süüdistuse

esitamine selle eest põhjendatud, kuigi aruandele kirjutasid alla kõik juhatuse liikmed. OLil ja

80 / 108

1-21-3503

EMil lihtsalt puudus teadlikkus ja järelikult ka tahtlus seda tegu toime panna. Kohus leiab, et

D.D. Dyageleva teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Õigusvastasust ega süüd

välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

VI. K.Fle esitatud süüdistus KarS § 344 lg 1 järgi

37. K.Fle heidetakse ette HLÜ Erial laenukommitee 11.06.2018, 21.06.2018, 01.07.2018,

30.07.2017, 13.09.2018 ja 30.10.2018 kuupäeva kandvate otsuste (kd 25 tl 211, kinnises

ümbrikus) võltsimist ajavahemikus 01.07-03.07.2019. K.F ennast kohtus selles süüdistuse

episoodis (K1 tl 49-50p) süüdi ei tunnistanud.

37.1. Üldiselt ei ole vaidlust selles, et nimetatud laenukommitee (koosseisus K.F, KK ja AK)

otsuseid nendel dokumentidel märgitud kuupäevadel ei allkirjastatud. Seda tõendab üheselt

jurist Q e-kiri 01.07.2019 (kd 21 tl 57-58, lisa dvd), kus ta seoses audiitor IE sooviga tutvuda

laenukommitee otsustega selle küsimuse I. Dyagelevile ja D. D-Dyagelevale edastab.

03.07.2019 e-kirjas aga edastab Q lisaks eelnimetatutele ka KKile kokku kuue laenukommitee

otsuse projektid, mille käsib välja printida ja allkirjastada. Tunnistaja AKi kinnitas kohtus, et

tema ühtegi laenukommitee otsust ei allkirjastanud (kd 5 tl 208), 2019 aasta suvel oli HLÜ-st

Erial juba lahkunud. Ka dokumendi ekspertiisiakt (kd 25 tl 191-193) kinnitas AKi sõnu, et

tõenäoliselt K neid ei allkirjatanud ja keegi kolmas isik tegi seda tema eest. K.F ja KKi puhul

seda tuvastatud ei ole, sest nemad olid 2019 aasta suvel veel HLÜ-s Erial ning K.F on ka ise

kinnitanud nende dokumentide allkirjastamist 2019 aasta suvel.

37.2. K.F selgitas kohtus, et laenuotsuste allkirjastamine toimus süüdistuses märgitud ajal, st

hiljem nende koostamisest (K7 tl 81), samas selgitas ta, et sisuline otsustus laenude

väljastamiseks oli juba varem vastu võetud ja lihtsalt vormistamine toimus hiljem.

Dokumendid palus tal allkirjastada jurist Q ning allkirjastamisel ta dokumendi kuupäeva

eraldi ei kontrollinud vaid läks Q kutse peale HLÜ Eriali kontorisse ja allkirjastas need seal,

usaldas juristi. Q selgitas, et dokumente nõuab audiitor IE, kes viib parajasti auditit läbi. K.Fs

selgitas samuti, et I. Dyagelevi ja D. D. Dyagelevat ning samuti KKit on ta tulenevalt oma

erialasest pädevusest finants ja raamatupidamislikes küsimustes konsulteerinud juba alates

2017 aastast. Hiljem paluti tal ka Eriali laenukomitee liikmeks hakata, nõustus sellega (tl 81).

37.3. Võttes arvesse eelpool episoodides tuvastatud asjaolusid ja I. Dyagelevi väga suurt

faktilist otsustuspädevust praktiliselt kõikides küsimustes, siis ei pruugi see väide, et laenu

andmise otsus oli varem vastu võetud, vale olla. Pigem taandub sellisel juhul küsimus hoopis

sellele, et kelle poolt need otsustused varasemalt vastu võeti- kas I. Dyagelevi või

laenukommitee liikmete (KKi, K.F ja VK) poolt. Viimast ei pea kohus tõenäoliseks, sest nagu

kohus eelnevalt on juba tuvastanud, siis kõik tütarettevõtetesse puutuv oli I. Dyagelevi

kontrolli ja juhtimise all, mh laenude väljastamise küsimus. Seega kui need laenude

väljastamise küsimused oleks laenukommitee ette viidud juba 2018 aastal, siis väga suure

tõenäosusega oleks kommitee liikmete poolt nendele aktsepti andmine samuti ainult

formaalne protseduurireegli täitmine olnud, mitte aga sisuline otsustus. Seega ei ole K.F

väide, et see küsimus oli varasemalt otsustatud ja tagantjärele vormistatud kokkuvõttes ka

vale. Samuti ei ole välistatud, et K.F tõepoolest võis oma finantsalase hariduse tõttu I.

Dyagelevi selles küsimuses konsulteerida, seda küll mitte nö laenukommitee liikmena vaid

just eriala spetsialistina.

81 / 108

1-21-3503

37.4. KarS § 344 lg 1 näeb ette karistuse dokumendi, mille alusel on võimalik omandada

õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise eest. KarS §-de 344 ja 345 tähenduses on

dokument inimese mõtteväljendust sisaldav kirjalik akt, mis on mõeldud õiguskäibes

tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja (RKKKo nr 1-

16-5757/65, p 12). KarS § 344 lg-le 1 vastava teoga on tegemist üksnes juhul, kui võltsitakse

dokumenti, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest.

37.5. Süüdistuse tekstist ning õigusteooriast tulenevalt saab järeldada, et K.Fle heidetakse ette

dokumentide intellektuaalset võltsimist, st dokumendi koostajana näidatud ja koostamiseks

õigustatud isiku poolt on dokumenti kantud andmed, mis oma sisult ei ole õiged. Riigikohus

on märkinud, et intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana

näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult

ebaõigeid andmeid (RKKKo nr 3-1-1-40-11, p 13).

37.6. Samas ei tekita kohtu hinnangul need dokumendid (laenukommitee otsused) ei

äriühingule endale ega ka kolmandatele isikutele vahetult õigusi ega kohustusi. Nende

dokumentide ja ka nende allkirjastamise eesmärk oli lihtsalt kinnitada teatud nõuete järgimist

vastavalt HLÜ seadusest ja põhikirjast. Süüdistuse kohaselt oli nimetatud dokumentide

allkirjastamisega võimalik saada positiivne hinnang hoiu-laenuühistu majandusaasta

aruandele. Samas süüdistuses ei ole esitatud ühtegi väidet, et milliste esitatud või esitatavate

andmete esitamisel oleks audiitori positiivne hinnang kindlasti õnnestunud või

ebaõnnestunud. Lugedes IE allkirjastatud arvamust (kd 7 tl 107p), siis nähtub, et tema poolt

oli kontrollitud väga erinevaid asju seonduvalt HLÜ konsolideeritud aruandega.

Kohtupraktika kohaselt ei ole vajalik KarS § 344 kontekstis see, et süüdistusaktis tuleks

loetleda abstraktselt kõik võimalikud õigused, mida dokumendiga on võimalik omandada,

nagu ka kõik võimalikud kohustused, millest selle abil saaks vabaneda (vt RKKKo nr 1-16-

5757 p 14). Samas süüdistuses märgitud asjaolu, et võltsitud dokumentide alusel oli võimalik

saada audiitori positiivne hinnang on nii üldine, et ei näita tegelikkuses seda, millist õigust oli

selle üldse siis võimalik omandada. Tunnistajana üle kuulatud audiitor IE selgitas, et

süüdisuses nimetatud laenukommitee otsused ei ole raamatupidamise dokumendid ja neid ei

kajastata raamatupidamises (K5 tl 19). Samuti selgitas, et ilma laenukomitee otsusteta oleks

tema poolt aruande arvamusse tehtud märkus (kd 5 tl 12p, tl 16). Seega jääb selgusetuks, et

mida see märkus aruande positiivsuse või negatiivsuse mõttes täpsemalt tähendab. IE ei

kinnitanud, et nende laenukommitee otsuste puudumisel oleks aruanne muutunud positiivsest

negatiivseks või vastupidi, ta kinnitas, et see oleks mõjutanud aruannet negatiivselt. Samas

nähtub IE ütlustest, et lisaks nn avalikule aruandele koostas ta ka nn sisearuande, mis oli

mõeldud HLÜ juhtkonnale. Sellest nähtub, et seoses tütarettevõtetele väljastatud laenudega

oli tema poolt tehtud märkus (kd 24 tl 267). Kuna süüdistuses nimetatud positiivset

hinnangut koosseisu mõttes omandatava õigusena pole täpsemalt sisustatud, siis ei ole

võimalik ka kohtul süüdistuse piiridest väljumata hakata seda ise sisustama. Kokkuvõttes

leiab kohus, et KarS § 344 lg 1 koosseis on selles osas täitmata ning K.F tuleb selles

süüdistuses õigeks mõista.

VII. Karistused

38. Karistuse mõistmisel järgib kohus KarS §-s 56 väljendatud põhimõtteid, s.o lähtub isiku

süü suurusest, võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust

mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, pidades silmas ka

õiguskorra kaitsmise huvisid.

82 / 108

1-21-3503

Ilya Dyagelev

39. KarS § 298 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette

nähtud vangistus üks kuni kümme aastat. Karistuse keskmine määr on seega 5 aastat

vangistust. Karistuse mõistmisel arvestab kohus seda, et I. Dyagelev pani KarS § 298 lg 2 p 3

järgi kvalifitseeritava teo toime pikaajaliselt, tegemist oli jätkuva süüteoga, mille

toimepanemist iseloomustab süsteemsus ja konspireeritus, leides lahendusi altkäemaksu

andmiseks selliselt, et tema ja DPi vaheline seos ei oleks tuvastatav. Arvestada tuleb ka

altkäemaksu suurust, mis tingib kvalifikatsiooni KarS § 298 lg 2 p 3 järgi. Tema süüd saab

pidada keskmiselt suureks või natuke sellest väiksemana. Karistust kergendavaid ega

raskendavaid asjaolusid KarS § 57-58 mõttes kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et KarS § 298

lg 2 p 3 järgi on põhjendatud mõista I. Dyagelevile karistus sanktsiooni keskmisest määrast

mõnevõrra leebemas määras, võttes muu hulgas arvesse ka seda, et DPile mõisteti

altkäemaksu võtmise eest kokkuleppemenetluses karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mis

jäeti 4 aastase katseaja jooksul täitmisele pööramata (K8 tl 70). Siiski tuleb märkida, et I.

Dyagelev pani altkäemaksu andmise toime tahtlikult ja teadlikult ning temal oli

ebaõigluskokkuleppe sõlmimisel aktiivne roll. Üldpreventiivsel kaalutlusel tuleb samuti

arvestada, et altkäemaksu andmine vähendab riigi institutsioonide usaldusväärsust ühiskonnas

ja seetõttu tuleb saata sõnum, et säärane tegevus on karistatav. Sellest tulenevalt mõistab

kohus I. Dyagelevile KarS § 298 lg 2 p 3 järgi karistusena 4 aastat ja 2 kuud vangistust

39.1. KarS § 211 lg 1 järgi on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane

vangistus. Sanktsiooni keskmine määr on seega ca 250 päevamäära või 2 aastat 6 kuud

vangistust. Kohus leiab, et I. Dyagelevile rahalise karistuse mõistmine ei ole põhjendatud

eripreventiivsetel kaalutlustel. Tegemist on isikuga, kes on toime pannud kuritegusid, mis olid

suunatud varalise kasu saamisele. Seega ei oleks rahaline karistus piisav mõjutamaks isikut

edaspidi seaduskuulekalt käituma. Samuti tuleb arvestada, et kohus konfiskeerib I.

Dyagelevilt KarS § 832 lg 1 alusel 125 000 eurot sularaha, samuti mõistab KarS § 201 lg 4, §

832 lg 1 ja § 84 alusel kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks välja 80 510,96

eurot, lisaks kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud, seega ei pruugi rahaline karistus olla

täidetav. Küll aga tuleb I. Dyagelevile mõista KarS § 211 lg 1 järgi karistusena vangistus

sanktsiooni keskmisest määrast mõnevõrra suuremas määras arvestades I. Dyagelevi juhtivat

rolli kuriteo toimepanemisel, samuti investeerimiskelmusega kaasatud hoiuste mahtu ja

kaasatud hoiustajate hulka, samuti korduvaid osategusid (kokku nn viis raharingi mitme aasta

vältel), samuti teo toimepanemise varjamist teiste äriühingute abil. Seetõttu saab tema süüd

pidada üle keskmise suureks. Karistus raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud. Samuti võtab kohus karistuse määra puhul arvesse ka I. Dyagelevilt käesoleva

otsusega konfiskeeritud varade hulka. Kohus mõistab I. Dyagelevile KarS § 211 lg 1 järgi

karistuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust.

39.2. KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni

viieaastane vangistus. Sanktsiooni keskmine määr on seega ca 250 päevamäära või 2 aastat 6

kuud vangistust. Ka omastamise teos leiab kohus, et I. Dyagelevile rahalise karistuse

mõistmine ei ole põhjendatud eripreventiivsetel kaalutlustel kuivõrd tegemist on isikuga, kes

on toime pannud kuritegusid, mis olid suunatud varalise kasu saamisele. Seega ei oleks

rahaline karistus piisav mõjutamaks isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma. Karistuse

määramisel arvestab kohus I. Dyagelevi juhtivat rolli kuriteo toimepanemisel ja tema süü

suurust, mida saab pidada üle keskmise suureks. Arvesse tuleb võtta ka seda, et täideti

kvalifitseeritud koosseisu kaks erinevat tunnust (suur ulatus ja grupis), samuti iseloomustab

selles episoodis tema käitumist organiseeritus ja konspiratiivsus, samuti variisikute nimel ja

varjus tehingute tegemine. Karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid kohus ei

83 / 108

1-21-3503

tuvastanud. Kohus mõistab I. Dyagelevile KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi karistuseks 3

aastat vangistust.

39.3. Kuna süüdistatav pani toime mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule,

tuleb liitkaristuse mõistmisel mõista I. Dyagelevile karistus üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel. Kuna kõik kuriteod olid seotud HLÜ-ga Erial, st samas sfääris ja toime

pandud samal ajal, siis tuleb karistust üksikaristusest raskeima suurendamise teel suurendada,

samas mitte väga märkimisväärselt. Seega KarS § 63 lg 2 ning § 64 lg 1 alusel kohus

suurendab üksikkaristustest raskeimat ja mõistab I. Dyagelevile liitkaristusena 5 aastat

vangistust.

39.4. Eripreventiivselt arvestab kohus seda, et I. Dyagelevi on varem kriminaalkorras

karistatud Harju Maakohtu 29.05.2015 kohtuotsusega, millega teda karistati KarS § 3891 lg 2

järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mille eest tingimisi katseaeg kehtis kuni 28.05.2018. Karistus

on tänaseks kustunud, kuid oli kehtiv käsilolevas kriminaalasjas etteheidetavate kuritegude

toimepanemise ajal. Kohus ei näe võimalust seetõttu jätta mõistetud karistus I. Dyagelevi

suhtes tingimisi kohaldamata või kohaldada seda ainult osaliselt, st šokivangistusena, kuna I.

Dyagelevile on juba varasema karistusega antud tugev signaal selle kohta, et ta rohkem

kuritegusid toime ei paneks, aga ta ei kasutanud seda võimalust. Prokuröriga saab nõustuda

selles, et ta peale viimast karistust olnud edasi kuritegelikult väga aktiivne. Kuna I. Dyagelev

oli kriminaalasjas kahtlustatavana kinni peetud 10-11.11.2020 ja vahistatud 03.12.2020-

21.01.2022, s.o kokku 1 aasta 1 kuu ja 21 päeva, on ärakandmata karistuseks vangistus 3

aastat 10 kuud ja 9 päeva. KrMS § 414 lg 2 järgi lugeda vangistuse kandmise alguseks

süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

39.5. Prokurör leidis, et I. Dyagelevile tuleb mõista liitkaristus kuna investeerimiskelmuse

toimepanemist alustas süüdistatav temale Harju Maakohtu 29.05.2015 kohtuotsusega

määratud katseajal, mis kestis kuni 28.05.2018. Kohus sellega ei nõustu. Nimelt on Tallinna

Ringkonnakohus 02.09.2021 määruses leidnud, et I. Dyagelevile KarS § 211 lg 1 järgi

etteheidetud tegu ei ole toime pandud alates 19.01.2018 (nagu on märgitud süüdistuses).

Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et KarS § 10 kohaselt on tegu toime pandud ajal, kui

isik tegutses, st pani toime kuriteokoosseisule vastavat tegu. Investeerimiskelmus seisneb

KarS § 211 lg 1 kohaselt investeeringu saamises üldsusele või kindlaksmääratud isikute

ringile suunatud teabes olulistes asjaoludes valeandmete esitamise või oluliste asjaolude

esitamata jätmise teel. KarS § 211 lg-le 1 vastav tegu on seega üldsusele suunatud teabes

valeandmete esitamine. Kohus tuvastas, et kuigi esimene üldkoosolek, millel otsustati

osakapitali suurendamine toimus 21.05.2018, siis esimesed rahaülekanded (nn esimene

raharing) algasid 11.06.2018 ja kohtu hinnangul saab just seda lugeda süüteo toimepanemise

alguseks. Potentsiaalsetele HLÜ hoiustajatele kättesaadavates andmebaasides kajastusid

valeandmed HLÜ Erial osakapitali kohta alates 26.06.2018. Seega isegi, kui lugeda teo

toimepanemise alguseks tehingute tegemise aeg, algas kuriteo toimepanemine pärast I.

Dyagelevi katseaja lõppu.

39.6. Kohus leiab, et I. Dyagelevile tuleb KarS § 491 lg 1 alusel kohaldada ettevõtluskeeldu 3

aastaks. Lisakaristuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut, st I. Dyagelevi süü

suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kuriteo toimepanemisel, samuti võimalust

mõjutada I. Dyagelevit edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Kohtu hinnangul on I. Dyagelevi süü temale etteheidetavates tegudes keskmisest

suurem, siinkohal on oluline, et toimepandud teod mõjutasid negatiivselt avalikkuse

usaldusväärsust hoiu-laenuühistute suhtes. Seega kahjustas I. Dyagelev oma tegevusega

84 / 108

1-21-3503

ärikeskkonda. Selleks, et I. Dyagelev ei paneks edaspidi toime analoogseid kuritegusid tuleb

eripreventiivsetel kaalutlustel mõista isikule lisakaristus. Samuti on põhjendatud lisakaristuse

mõistmine üldpreventiivsetel kaalutlustel. Küll aga ei nõustu kohus, et ettevõtluskeeld tuleks

määrata prokuröri taotletud määras vaid kohtu hinnangul piisab ettevõtluskeelu kohaldamisest

3 aastaks, et mõjutada isikut edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Daniela Dalberg-Dyageleva

40. KarS § 211 lg 1 järgi on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane

vangistus. Sanktsiooni keskmine määr on seega ca 250 päevamäära või 2 aastat 6 kuud

vangistust. Kohus leiab, et D. Dalberg-Dyagelevale rahalise karistuse mõistmine ei ole

põhjendatud, sest ta tunnistati süüdi mitmes erinevas kuriteos. Karistuse suuruse määramisel

arvestab kohus D. Dalberg-Dyageleva rolli kuriteo toimepanemisel ja tema süü suurust, mida

saab pidada üle keskmise suureks. KarS § 211 lg 1 puhul tuleb süü suuruse hindamisel arvesse

võtta D. D. Dyageleva rolli ja aktiivset panust, samuti seda, et pettuslikud teod toimusid

mitme aasta vältel teadlikult ja tahtlikult ja osategusid tehti korduvalt (nn 5 erinevat

raharingi), süüteo toimepanemisel kasutati erinevaid äriühinguid. Selle tulemusena kaasati

suur hulk hoiustajaid ning hoiuseid, selle tulemusel kahjustati hoiu-laenuühistute

usaldusväärsust. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohus mõistab D. Dalberg-Dyagelevale KarS § 211 lg 1 järgi karistuseks 2 aastat ja 8 kuud

vangistust.

41. KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni

viieaastane vangistus. Sanktsiooni keskmine määr on seega ca 250 päevamäära või 2 aastat 6

kuud vangistust. Kohus leiab, et D. Dalberg-Dyagelevale rahalise karistuse mõistmine ei ole

põhjendatud, sest ta tunnistati süüdi mitmes erinevas kuriteos. Karistuse suuruse määramisel

arvestab kohus D. Dalberg-Dyageleva rolli kuriteo toimepanemisel ja tema süü suurust, mida

saab pidada üle keskmise suureks. KarS § 201 lg 2 p 2 ja p 4 puhul tuleb arvesse võtta seda, et

täideti kvalifitseeritud koosseisu kaks erinevat tunnust (suur ulatus ja grupis). Samas tuleb

arvestada, et etteheidetavad teod olid toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil. Karistust

raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus mõistab KarS § 201 lg

2 p-de 2 ja 4 järgi karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

42. KarS § 381 järgi on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni üks aasta.

Sanktsiooni keskmine määr on seega 250 päevamäära või 6 kuud vangistust. KarS § 381

puhul võtab kohus arvesse seda, et varalise seisundi kohta esitati valeandmeid kahe erineva

äriühingu aruannetes, erinevate aastate kohta ning valeandmete esitamise mõju ja ulatust.

Kokkuvõttes saab tema süüd selles episoodis pidada keskmiseks või natuke alla selle.

Karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus mõistab KarS

§ 381 järgi karistuseks vangistuse 3 kuud.

43. Karistuste mõistmisel võtab kohus arvesse ka seda, et kohus konfiskeerib 832 lg 1 alusel

süüdistatava vara, s.o sularaha 7850 eurot, samuti mõistab KarS § 201 lg 4, § 832 lg 1 ja § 84

alusel kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks välja 119 969 eurot.

44. Kuna süüdistatava pani toime mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule,

tuleb liitkaristuse mõistmisel mõista D. Dalberg-Dyagelevale karistus üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel. Seega KarS § 63 lg 2 ning § 64 lg 1 alusel kohus suurendab

üksikkaristustest raskeimat ja mõistab D. Dalberg-Dyagelevale liitkaristusena 3 aastat ja 6

kuud vangistust.

85 / 108

1-21-3503

45. Eripreventiivselt tuleb arvesse võtta, et D. Dalberg-Dyageleva on varem kriminaalkorras

karistamata. Kohus nõustub prokuröriga, et arvestades D. Dalberg-Dyagelevale varasemat

elukäiku, sh varasemate karistuse puudumist, samuti rolli kuriteo toimepanemisel, on

põhjendatud jätta D. Dalberg-Dyageleva suhtes mõistetud karistus täitmisele pööramata

kohaldades katseaega ilma kontrollnõueteta. Kohus jätab KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel

mõistetud vangistuse täitmisele pööramata, kui D. Dalberg-Dyagelevale ei pane 4 aasta

pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 järgi hakkab katseaeg

kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.01.2024.

45.1. Küll aga ei nõustu kohus prokuröriga D. Dalberg-Dyagelevale lisakaristusena

ettevõtluskeelu kohaldamisel. Kuigi D. Dalberg-Dyageleva panus kuriteo toimepanemisel oli

suur, tuleb arvestada, et juhtiv roll oli siiski tema abikaasal I. Dyagelevil. Lisakaristuse

mõistmisel tuleb arvestada KarS § 56 sätestatut, sh üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Kuna

tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga piisab kohtu hinnangul

põhikaristusest, et mõjutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma.

Daniel Nevsky

46. KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni

viieaastane vangistus. Sanktsiooni keskmine määr on seega ca 250 päevamäära või 2 aastat 6

kuud vangistust. Kohus leiab, et D. Nevskyle rahalise karistuse mõistmine ei ole põhjendatud.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada D. Nevsky olulist rolli kuriteo toimepanemisel, sh

asjaolu, et tegu oli toime pandud kavatsetult ja pikaajaliselt, täideti kvalifitseeritud koosseisu

kaks erinevat tunnust (suur ulatus ja grupis). D. Nevsky süüd saab seetõttu pidada üle

keskmise suureks. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Sellest tulenevalt mõistab kohus D. Nevskyle KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi karistuseks 3

aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestab kohus karistusaja hulka eelvangistuses

viibitud aja 10-11.11.2020, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks jääb vangistus 2 aastat ja 11

kuud ja 28 päeva. Kohus nõustub prokuröriga, et arvestades D. Nevsky varasemat elukäiku,

sh varasemate karistuse puudumist, on põhjendatud jätta D. Nevsky suhtes mõistetud karistus

täitmisele pööramata kohaldades katseaega ilma kontrollnõueteta. Kohus jätab KarS § 73 lg-te

1 ja 3 alusel mõistetud vangistuse täitmisele pööramata, kui D. Nevsky ei pane 3 aasta ja 6

kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 järgi hakkab

katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.01.2024.

OÜ Transpire

47. KarS § 201 lg 3 järgi on omastamise teos karistusena ette nähtud rahaline karistus, kui teo

on toime pannud juriidiline isik. Kohus võib juriidilisele isikule määrata rahalise karistuse

KarS § 44 lg 8 sätestatud määras, kui käesoleva paragrahvi lõikest 9 ei tulene teisiti. Kohus

nõustub prokuröriga, et Transpire OÜ-le on põhjendatud mõista karistus 10 000 eurot.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et lisaks rahalisele karistusele mõistab kohus Transpire

OÜ-lt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras välja 757 414,84

eurot, samuti konfiskeerib KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel Transpire OÜ pangakontol nr

XXXXXXXX olevad rahalised vahendid summas 125 545,16 eurot. Lisaks tuleb Transpire

OÜ-l hüvitada menetluskulud, so sundraha.

VIII. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine

86 / 108

1-21-3503

48. Kriminaalasjas esitasid süüdistatavad I. Dyagelev, D. Dalberg-Dyageleva, Transpire OÜ,

D. Nevsky ja kolmas isik F OÜ kohtule taotlused kahju hüvitamiseks süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel.

Ilya Dyagelev

49. I. Dyagelevi kaitsja D. Teplõhh esitas 04.01.2023 taotluse süüteomenetlusega tekitatud

kahju hüvitamiseks (K kd 5 tl 79-98) ning palub Eesti Vabariigilt I. Dyagelevi kasuks välja

mõista mittevaraline kahju kohtu äranägemisel, varaline kahju summas 76 013,89 eurot ja

taotluse esitamisega seotud menetluskulud.

49.1. Taotluse kohaselt on mittevaralise kahju nõue seotud jälitustoimingute

õigusvastasusega, ebaseadusliku andmekandjatesse sisenemisega ja andmete töötlemisega

(eraelu puutumatuse rikkumine), süütuse presumptsiooni rikkumisega kohtueelses menetluses

avalikkusele avaldatud seisukohtades ja menetluslike garantiide tagamata jätmisega seotud

inimväärkuse alandamises (menetluse kallutatus, kaitseõiguse rikkumine, kautsjonitaotluse

lahendamise ebamõistlik aeg ja määratud kautsjoni ebamõistlik suurus). Varaline kahju on

seotud vahistamise, suhtluspiirangu, kinnipidamise ja elukohast lahkumise keelu

kohaldamisega. Kohus analüüsib järgnevalt taotluses toodud asjaolusid eraldi.

49.2. Esiteks leiab kaitsja, et I. Dyagelevile põhjustati mittevaraline kahju seoses

jälitustoimingute õigusvastasusega. Kohus on tõendite lubatavuse küsimuse lahendamisel

analüüsinud jälitustoimingute õiguspärasust (vt punkt 1) mistõttu ei peatu pikemalt antud

küsimusel. Niisamuti on kohus käsitlenud andmekandjatesse sisenemise ja töötlemise

õiguspärasust ning ei korda kohtuotsuses varasemalt käsitletud seisukohti (vt punkt 3). Kohus

luges nii jälitustoimingutega kogutud teabe kui ka andmekandjatesse sisenemise lubatavaks,

mistõttu jäävad kaitsja etteheited ses osas tagajärjetuks ning SKHS alusel hüvitamisele ei

kuulu.

49.3. Samuti on kaitsja seisuskohal, et I. Dyagelevile tekitati kahju süütuse presumptsiooni

rikkumisega kohtueelses menetluses avalikkusele avaldatud seisukohtades ja menetluslike

garantiide tagamata jätmisega seotud inimväärkuse alandamises (menetluse kallutatus,

kaitseõiguse rikkumine, kautsjonitaotluse lahendamise ebamõistlik aeg ja määratud kautsjoni

ebamõistlik suurus). Taotluse kohaselt avaldati ajakirjanduses prokuröri ja uurimisasutuse

ebakohaseid väärtushinnanguid ja ebaõigeid faktiväiteid, sh kahtlustuse sisu avaldati enne

isiku ülekuulamist.

49.4. Esitatud taotluses viitab kaitsja Äripäevas 11.11.2020 avaldatud artiklile

„Püramiidskeemi, omastamise ja altkäemaksu kahtlustus – politsei taotleb Äripäevas pikalt

luubi all olnud skandaalse hoiulaenuühistu juhi vahistamist“, 11.11.2020 Ärilehes avaldatud

artiklile

„Keskkriminaalpolitsei

uurib

hoiu-laenuühistuga

ERIAL

seotud

investeerimiskelmuse ja omastamise kahtlust“, ERR-is 11.11.2020 avaldatud artiklile

„Politsei pidas kinni kolm hoiu-laenuühistuga Erial seotud inimest“, PPA 11.11.2020

avaldatud pressiteatele „Keskkriminaalpolitsei uurib hoiu-laenuühistuga ERIAL seotud

investeerimiskelmuse ja omastamise kahtlust“, Rahageeniuse 11.11.2020 artiklile „Suur

kelmus hoiu-laenuühistus: tehinguid tehti väidetavalt asutajate huvides, raha kanditi välja“ ja

11.11.2020 Aktuaalse Kaamerale antud intervjuule. Samuti viitab kaitsja artiklitele, mis

avaldati meedias I. Dyagelevi ja tema abikaasa mineviku kohta leides, et ajakirjandusliku

uurimise põhjustas menetleja ebakohaselt varajane sõnavõtt ajakirjanduses. Lisaks viitab

kaitsja taotluses artiklitele, mis olid avaldatud kriminaalasja hilisemas etapis (20.05.2021

87 / 108

1-21-3503

Äripäevas, 17.05.2021 Õhtulehes, 17.05.2021 Rahageeniuses), samuti Rahapesu Andmebüroo

2020.a aastaraamatus avaldatule.

49.5. SKHS § 11 lg 2 järgi hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju SKHS § 7 alusel

üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus; teda on piinatud või

ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust;

rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Menetleja süü ei ole

mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud

või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud. PS § 22 lg 1 ja KrMS § 7 lg 1 kohaselt ei

tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev

kohtuotsus. Kohus möönab, et kohtueelses menetluses avalikkusele kriminaalmenetlust

puudutava teabe avaldamisel tuleb menetlejal hoolikalt jälgida avaldatud info sisu vältimaks

süütuse presumptsiooni rikkumist. Siiski on avalikkusel õigus teada käimasolevast

kohtueelsest menetlusest, seejuures on ka Euroopa Inimõiguste Kohus tõdenud, et Euroopa

inimõiguse ja põhivabaduste kaitsekonventsiooni artikkel 6 lõige 2 ei takista ametivõime

avalikkust teavitamast käimasolevast kriminaalmenetlusest, vaid nõuab, et seda tehtaks

süütuse presumptsiooni järgides (EIKo 16966/06 p 102, Muraverdiyev vs. Aserbaidžaan).

Euroopa Inimõiguste Kohus on asunud seisukohale, et kui avalikkuse ette jõuab vaid

objektiivne teave, siis sellise informatsiooni avaldamine ei riiva süütuse presumptsiooni, s.t et

kohtueelses menetluses avalikkusele suunatud teabes ei tohi anda hinnanguid isikute süü

kohta (EIKo 83/1996/702/894 p 50, Worms vs. Austria). Kohus nõustub prokuröriga, et

kaitsja taotluses viidatud artiklites on menetlejad selgitanud, et tegemist on kahtlustusega (või

hilisemalt süüdistusega). Selliselt on 11.11.2020 Ärilehes avaldatud artiklis

„Keskkriminaalpolitsei uurib hoiu-laenuühistuga ERIAL seotud investeerimiskelmuse ja

omastamise kahtlust“ igas lõigus viidatud, et tegemist on kahtlustusega, mistõttu ei saa pidada

meedias avaldatut süütuse presumptsiooni rikkuvaks. Kohus ei nõustu kaitsjaga selleski, et

artiklis avaldatud menetleja seisukohad oleks eksinud süütuse presumptsiooni nõude vastu,

artiklitest nähtub üheselt, et avaldati vaid menetluses selleks momendiks kogutud

objektiivseid andmeid. Siinkohal märgib kohus, et kohtueelset menetlust juhib prokuratuur

kellel on KrMS § 214 tulenevalt õigus otsustada kas, millal ja millises ulatuses kohtueelses

menetluses kogutud teavet avalikkusega jagatakse. Senikaua kui tegemist on objektiivse

teabega ning avalikkusele ei esitada subjektiivseid seisukohti isikute süü osas, on avalikkusel

õigus teavet saada, seda eriti menetluste puhul, mil avalik huvi on tavapärasest suurem. Ka

Riigikohus on selgitanud, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6

lg-s 2 sätestatud süütuse presumptsiooni eesmärk on muu hulgas tagada õiglane

kohtumenetlus kriminaalasjas. Süütuse presumptsiooni rikuvad ametnike avaldused

poolelioleva kriminaalmenetluse kohta, kui nende eesmärk on panna üldsus uskuma, et

kahtlusalune on süüdi, ja mõjutada asjaolude hindamist kohtu poolt. Süütuse presumptsiooni

rikub ka enne seaduslikus korras süü tõestamist ametniku poolt tehtav avaldus, milles isikut

peetakse süüdlaseks. Teisiti tuleb suhtuda avaldustesse selle kohta, et kedagi üksnes

kahtlustatakse kuriteo toimepanemises (RKKKo 3-3-1-3-12 p 36). Käsiolevas kriminaalasjas

ei ole menetleja rikkunud süütuse presumptsiooni nõudeid avaldades meedias kohtueelses

menetluses vaid objektiivseid andmeid. Kohus möönab, et kriminaalmenetlus paratamatult

rikub isiku mainet, sh tema au ja head nime, kuid riik vastutab vaid juhul, kui menetleja rikub

süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju. Seega eeldab kahju hüvitamine nii

menetlusõiguse rikkumist kui ka rikkumise süülisust menetleja poolt, mida kohus antud juhul

ei tuvastanud.

49.6. Kohus on 29.06.2021 kohtu alla andmise määruses ( K1 tl 194-202, punkt 8) möönnud,

et kaitsjatele prokuratuuri poolt toimikutega tutvumiseks ja taotluste esitamiseks seatud

88 / 108

1-21-3503

tähtaeg enne süüdistusakti kohtusse saatmist oli asja mahtu ja keerukust arvestades liiga

lühike ning see rikkus kaitseõiguse teostamist. Siiski oli tegemist rikkumisega, mille kohus

kõrvaldas menetluse käigus andes kaitsjatele täiendava aja kriminaalasja materjalidega

tutvumiseks ja kaitseakti täienduste esitamiseks kuni 10.09.2021. Seega oli kaitsjatel piisavalt

aega kriminaalaja materjalidega tutvumiseks. Arvestades kriminaalasja mahtu ja keerukust oli

täiendavalt antud aeg piisav, et tagada kaitseõiguse teostamine.

49.7. Muuhulgas on kaitsja hinnangul rikutud I. Dyagelevi õigusi kautsjonitaotluse

lahendamise ebamõistliku aja ja määratud kautsjoni ebamõistliku suuruse tõttu. Kaitsja esitas

kohtule taotluse vahistamise asendamiseks kautsjoniga 12.03.2021 (reedel), kohus korraldas

kohtuistungi 25.03.2021 ning tegi taotluse lahendamise määruse 08.04.2021. Järelikult

lahendas kohus taotluse 27 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kohtu hinnangul ei olnud

tegemist ebamõistlikult pika menetlusajaga, mis rikuks isiku õigusi, mistõttu kaitsja viited

taotluse lahendamise ebamõistlikule viivitamisele on asjakohatud. Kaitsja esitas uue taotluse

vahistamise asendamiseks kautsjoniga vahistamise tähtaja pikendamise menetluses

07.05.2021, mille kohus rahuldas 10.05.2021 määrusega (K1 tl 60-79). Kaitsja vaidlustas

taotluses määratud kautsjoni suuruse, kuid Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse

läbi vaatamata, Riigikohus kautsjoni suurust ei hinnanud. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et

määratud kautsjoni summa oleks olnud ebamõistlikult suur. KrMS § 135 lg 4 järgi lähtub

kohus kautsjoni suuruse määramisel ähvardava karistuse raskusest, kuriteoga põhjustatud

kahju suurusest ja kahtlustatava või süüdistatava varalisest seisundist, mida kohus on ka

kautsjoni määramisel arvestanud ja oma seisukohti vastavalt põhjendanud.

49.8. Alusetud on ka kaitsja väited, et menetlus oli subjektiivne ning suunatud konkreetselt

Dyagelevidele. Menetluse eesmärk on tõe väljaselgitamine, mida kohtueelses menetluses ka

järgiti. Seejuures ei ole kohtu käsutuses tõendeid, mis viitaks, et menetlus oleks

pahatahtlikult keskendunud vaid I. Dyagelevi ja D. Dalberg-Dyageleva süüstamisele. Kuivõrd

tegemist on kriminaalasja kesksete isikutega, on paratamatu, et kohtueelses menetluses oli tõe

väljaselgitamise huvides vajalik koguda nimetatud isikute kohta võimalikult palju teavet.

49.9. Varaline kahju on kaitsja hinnangul seotud I. Dyagelevi vahistamise, suhtluspiirangu,

kinnipidamise ja elukohast lahkumise keelu kohaldamisega. KrMS § 177 lg 1 p 4 järgi on

kriminaalmenetluse lisakulu süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel

kriminaalmenetluses makstavad summad. SKHS § 5 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt, kui isik

mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse

seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see

tekitati vahistamisega või kahtlustatavana kinnipidamisega. Antud juhul mõistis kohus I.

Dyagelevi temale etteheidetud tegudes süüdi. I. Dyagelevi suhtes tõkendi kohaldamise

proportsionaalsust ja vajalikkust on kohus hinnanud korduvalt menetluse kestel ning tõkendit

muutnud või tõkendi tühistanud vajaduse äralangemisel. Kordamata tõkendit puudutavates

määrustes avaldatud seisukohti märgib kohus, et jääb viidatud määrustes avaldatud

seisukohtade juurde ning I. Dyagelevi suhtes kohaldatud tõkendid menetluse erinevates

etappides olid vältimatult vajalikud ja proportsionaalsed. SKHS § 5 lg 4 esimese lause järgi

on süüdimõistva otsuse korral on süüdistataval või menetlusalusel isikul õigus nõuda

käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud meetmega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui

tema suhtes kohaldatud meede on oluliselt koormavam võrreldes talle mõistetud või määratud

karistusega. Kuivõrd kohus mõistab I. Dyagelevile karistuse, mis ületab kriminaalmenetluse

kestel vahi all viibitud aega, puudub alus ka kahju hüvitamiseks SKHS § 5 lg 4 alusel.

89 / 108

1-21-3503

49.10. I. Dyagelevi suhtes oli 03.12.2020 prokuratuuri määrusega kohaldatud

vabaduspiiranguga isikule lisapiiranguid (K1 tl 81-83), piirates täielikult tema kokkusaamiste

õigust, kirjavahetuse ja telefoni ning muude sidevahendite kasutamise õigust, samuti

lühiajalise väljasõidu ja väljaviimise õigust kuni isiku kohtu alla andmiseni. Kohus tühistas

lisapiirangud osaliselt 29.06.2021 määrusega võimaldades süüdistataval suhelda

pereliikmetega ja 23.11.2021 osaliselt võimaldades suhelda menetlusväliste isikutega. I.

Dyagelevi suhtes suhtluspiirangu kohaldamisel on prokuratuur lähtunud KrMS § 1431

sätestatust, mille järgi võib kohaldada isiku suhtes lisapiiranguid, kui on piisav alus oletada, et

vahistuses või vangistuses viibiv või aresti kandev kahtlustatav või süüdistatav võib oma

tegevusega kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist. Seejuures on kohus korduvalt

kontrollinud lisapiirangute vajalikkust ning juba kohtumenetluse alguses suhtluspiirangu

osaliselt tühistanud võimaldades süüdistataval suhelda pereliikmetega (abikaasa ja lastega).

Oluline on ka siinkohal märkida, et täielik suhtluspiirang kohtueelses menetluses oli vajalik ja

proportsionaalne kuivõrd ka I. Dyagelevi abikaasa oli menetluses kahtlustatav/süüdistatav,

mis suurendas kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise takistamisele suunatud tegevuste

riski. Taotluses on kaitsja muuhulgas märkinud, et vahi all viibimise ja suhtluspiirangute

kohaldamise tõttu tekkis I. Dyagelevil varaline kahju kuna ta on mitme äriühingu ainuosanik

ja juhatuse liige, äriühingutel ei olnud võimalik sisulise majandustegevusega jätkata

kriminaalmenetluses kohaldatud piirangute tõttu. Vaidlust ei ole selles, et kriminaalmenetluse

läbiviimine, sh tõkendi ja piirangute kohaldamine, tekitab isikule varalist kahju. Riik vastutab

tekitatud kahju eest aga vaid SKHS märgitud alustel. Antud juhul oli nii I. Dyagelevi suhtes

kohaldatud tõkend kui ka lisapiirangud proportsionaalsed ja vältimatult vajalikud meetmed,

samuti ei ole menetleja rikkunud menetlusõigust süüliselt, mistõttu ei kuulu süüdistatavale

tekkinud kahju hüvitamisele.

Daniela Dalberg-Dyageleva

50. D. Dalberg-Dyageleva kaitsja M. Rondel esitas 28.04.2023 kohtule taotluse süüdistatavale

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (K6 tl 211-223). Taotluse kohaselt palub

kaitsja D. Dalberg-Dyageleva kasuks välja mõista Eesti Vabariigilt mittevaraline kahju kohtu

äranägemisel ja varaline kahju 7850 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 järgi

perioodi eest 29.03.2021-27.04.2023 summas 1 372,78 eurot ja alates 28.04.2023 kuni

kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Kahju on tekitatud seoses eraelu puutumatuse ja

sõnumisaladuse rikkumisega, alandava kohtlemisega ning au ja hea nime teotamisega

süüteomenetluses (mittevaraline) ja raha äravõtmisega ( 7850 eurot).

50.1. Siinkoha märgib kohus, et D. Dalberg-Dyageleva kaitsja poolt esitatud

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse aluseks olevad põhjendused ühtivad I.

Dyagelevi taotluses toodud seisukohtadega osas, mis puudutab mittevaralise kahju

põhjustamist jälitustoimingute õigusvastasusega, andmekandjatesse sisenemise

õigusvastasusega, inimväärikust alandava kohtlemisega ja ajakirjanduses avaldatuga. Kohus

ei korda varasemalt avaldatud seisukohti vaid märgib, et jääb seisukohtade juurde, et

nimetatud asjaoludel ei ole taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks põhjendatud.

50.2. Varalise kahju nõue on seotud raha äravõtmisega. Taotluse kohaselt võeti 10.11.2020

läbiotsimise käigus D. Dalberg-Dyagelevalt ära muuhulgas sularaha 7850 eurot. Nimetatud

raha kanti 29.03.2021 Rahandusministeeriumi tagatiskontole, kuid vara ei ole kohtu poolt

arestitud. Kohus nõustub kaitsjaga, et D. Dalberg-Dyageleval on tekkinud kahju sularaha

hoiustamisega perioodil, mil menetlejal puudus vara enda valduses hoidmiseks alus.

Riigikohus on 22.12.2023 lahendis nr 1-23-2939 selgitanud, et taotlus läbiotsimisel ära võetud

vara arestimiseks tuleb kohtule esitada viivitamatult. Üldjuhul on osutatud viivitamatuse

90 / 108

1-21-3503

nõude sisustamisel analoogia korras kohaldatav KrMS § 142 lg 3 teises lauses ette nähtud

tähtaeg, st taotlus on tarvis kohtule esitada 24 tunni jooksul. Juhul kui ese võetakse

läbiotsimisel esialgu ära muul alusel - eeskätt tõendamishuvi silmas pidades -, tuleb taotlus

eseme arestimiseks esitada viivitamatult pärast seda, kui menetleja sai või pidi mõistlikult aru

saama, et ainukene õigustus selleks, et jätta ese menetleja kontrolli alla, on mõne KrMS §

1414 lg-s 1 loetletud otsustuse tagamine. (RKKKm 1-23-2939, p 18). Kohus nõustub kaitsja

taotluses tooduga, et riik on rahalise kohustuse täitmisega taotleja ees viivitanud alates

29.03.2021, st ajast, mil summa kanti Rahandusministeeriumi tagatiskontole ilma kohtu

määruseta ja milliseks ajaks pidi menetlejale olema selge, et ainuke õigustus vara menetleja

kontrolli alla jätmiseks on mõne KrMS § 1414 lg-s 1 loetletud otsustuse tagamine, mis aga

vajab kohtu luba. Seega on sularaha olnud menetleja valduses õigusliku aluseta alates

29.03.2021 kuni kohtulahendi kuulutamiseni 15.01.2024, mille eest on D. Dalberg-

Dyageleval õigus saada riigilt kahju hüvitamist SKHS § 7 lg 1 alusel. Ülaltoodust tulenevalt

rahuldab kohus D. Dalberg-Dyageleva taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamiseks osaliselt ja mõistab Eesti Vabariigilt tema kasuks välja VÕS § 113 lg 1 järgi

viivise põhinõudelt (7850 eurot) alates 29.03.2021 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni

15.01.2024 summas 2030,14 eurot ja alates 16.01.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Daniel Nevsky

51. Daniel Nevsky ja Transpire OÜ kaitsja S. Veber esitas 15.02.2023 kohtule taotluse

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (K9 tl 1-93). Kaitsja taotleb mõista Eesti

Vabariigilt D. Nevsky kasuks välja mittevaraline kahju kohtu äranägemisel, saamata jäänud

tulu (seisuga 15.02.2023) vähemalt summas 81 648 eurot ja kinnipidamisega seotud kahju

113,49 eurot. Mittevaraline kahju on tekitatud seoses alusetult vabaduse võtmisega,

kaitseõiguse ning ausa kohtumenetluse õiguse rikkumisega, jälitustoimingutega, süütuse

presumptsiooni rikkumisega ning varaline kahju on tekitatud äritegevusest saamata jäänud

tulu näol.

51.1. D. Nevsky oli kahtlustatavana kinni peetud 10-11.11.2020, st 2 päeva. SKHS § 5 lg 1 p

1 ja 2 kohaselt, kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus

kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju

hüvitamist juhul, kui see tekitati vahistamisega või kahtlustatavana kinnipidamisega. Antud

juhul mõistis kohus D. Nevsky temale etteheidetud tegudes süüdi, mistõttu puudub alus

süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks seoses tema kahtlustatavana

kinnipidamisega.

51.2. Kohus märgib, et D. Nevsky kaitsja poolt esitatud süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise taotluse aluseks olevad põhjendused ühtivad I. Dyagelevi taotluses toodud

seisukohtadega osas, mis puudutab mittevaralise kahju põhjustamist jälitustoimingute

õigusvastasusega, ajakirjanduses avaldatuga ja kaitseõiguse rikkumisega (ebapiisav aeg

kriminaalasja materjalidega tutvumiseks). Kohus ei korda varasemalt avaldatud seisukohti

vaid märgib, et jääb seisukohtade juurde, et nimetatud asjaoludel ei ole taotlus mittevaralise

kahju hüvitamiseks põhjendatud.

51.3. Taotluse kohaselt on D. Neskvyle tekitatud süüteomenetlusega kahju kuna prokurör

jättis osa kriminaalasja materjale (kokku 7 köidet) D. Nevsky kaitsjale väljastamata ja jättis

sellest faktist ka kaitsja informeerimata. Prokurör esitas kaitsja taotluses viidatud

kriminaalasja materjalid kaitsjale menetluse käigus, mida kaitsja kinnitas 07.11.2022

91 / 108

1-21-3503

kohtuistungil, seega oli rikkumine kõrvaldatud menetluse kestel. Tegemist ei ole rikkumisega,

mis eeldaks kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel.

51.4. Muuhulgas on kaitsja esitatud taotluses leidnud, et D. Nevskyle on tekitatud varaline

kahju äritegevusest saamata jäänud tulu näol. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et

Transpire OÜ kontole laekus ajavahemikul 20.05.2020-01.10.2020 hoiulaenuühistult ERIAL

1 002 960 eurot, see juures samal perioodil laekus muudes allikatest 19 009,11 eurot. Seega

tuleb nõustuda prokuröriga, et äriühingu kuritegelikul teel saadud tulu moodustas 98 %

kogutulust. Seetõttu on alusetud kaitsja väited, et D. Nevskyl oli seoses OÜ Transpire kontode

arestimisega 15.11.2020 tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol. Kuivõrd kohus mõistab D.

Nevsky süüdi temale etteheidetud teos, puudub alus taotluse rahuldamiseks SKHS § 5 lg-s 1

nimetatud alusel.

Transpire OÜ

52. Esitatud taotluses palub kaitsja mõista Eesti Vabariigilt OÜ Transpire kasuks välja alates

15.11.2020 kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni ja OÜ Transpire konto aresti alt

vabastamiseni vara arestimisega tekitatud varaline kahju (seisuga 15.02.2023 summas 17

608,06 eurot) ja saamata jäänud tulu (seisuga 15.02.2023,vähemalt summas 81 648 eurot).

Kahju on tekitatud vara arestimisega, sh vara arestimise tõttu saamata jäänud tulu näol.

52.1. Kohus mõistab kriminaalasjas Transpire OÜ süüdi KarS § 201 lg 3 järgi, samuti mõistab

KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras välja 757 414,84 eurot.

Seega puudub alus taotluse rahuldamiseks SKHS § 5 lg 1 p 5 või lg 4 alusel.

F OÜ

53. Kolmanda isiku F OÜ esindaja M. Rondel esitas kohtule 23.01.2023 taotluse

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (K5 tl 133-135). Taotluse kohaselt palub

kaitsja välja mõista kolmanda isiku F OÜ kasuks ajavahemikul 10.11.2020-03.05.2021

süüteomenetluses tekitatud varaline kahju summas 26 100 eurot ja vara arestimise tühistamise

korral SKHS § 5 lg-s 1 nimetatud juhul alates 04.05.2021 kuni asjas tehtava lõpplahendi

jõustumiseni ja sõiduki tagastamiseni vara arestimisega tekitatud varaline kahju arvestatuna

150 eurot ühe ööpäeva kohta. Kahju on tekkinud seoses D OÜ-le kuulunud ja käesoleval ajal

F OÜ-le kuuluva sõiduki XXX ebaseadusliku hoiustamisega Politsei-ja Piirivalveameti

parklas Rahumäe tee 6, Tallinnas. Kahju on tekitatud ajavahemiku eest 10.11.2020-

03.05.2021, mil sõiduk oli ära võetud kuid ei olnud arestitud.

53.1. Kohus nõustub kolmanda isiku esindajaga, et F OÜ-l on tekkinud kahju vara

hoiustamisega perioodil, mil menetlejal puudus sõiduki enda valduses hoidmiseks alus.

Riigikohus on selgitanud, et kriminaalasja menetleja tohib asja enda valdusse võtta või piirata

muul viisil asja või muu eseme kasutamist ja/või käsutamist üksnes seaduses selleks ette

nähtud korras. Osutatud kord erineb olenevalt sellest, millisel eesmärgil menetleja isiku

kasutus- ja/või käsutusõigust eseme suhtes piirab. KrMS § 91 lg 10 ei anna kriminaalasja

menetlejale õiguslikku alust hoida läbiotsimisel ära võetud eset konfiskeerimise või selle

asendamise tagamiseks enda kontrolli all kauem, kui see on vältimatult vajalik vara arestimise

(või muu tagamisabinõu) kohaldamise taotluse esitamiseks ja lahendamiseks(RKKKm 1-23-

2939, p 16, 18). Viidatud lahendis on Riigikohus selgitanud, et taotlus vara arestimiseks tuleb

kohtule esitada viivitamatult, st kas 24 tunni jooksul (KrMS § 142 lg 3 analoogia korras) või

viivitamatult pärast seda, kui menetleja sai või pidi aru saama, et vara menetleja kontrolli alla

jätmiseks on KrMS § 1414 lg 1 otsustuse tagamine. Sõiduk võeti D OÜ valdusest ära

10.11.2020 ning arestiti Harju Maakohtu määruse alusel 04.05.2021. Seega oli sõiduk

92 / 108

1-21-3503

perioodil 10.11.2020-03.05.2021 menetleja valduses õigusliku aluseta, mille eest on F OÜ-l

õigus saada riigilt kahju hüvitamist SKHS § 7 lg 1 alusel. Küll aga ei nõustu kohus kaitsja

taotluses viidatud kahju hüvitamise suurusega (150 eurot ööpäevas). Kohtu hinnangul on

põhjendatud antud juhul lähtuda kahju hüvitise määramisel analoogia korras sõiduki

rahalisele väärtusele vastava viivise summast. Sõiduki väärtus (30.07.2020 seisuga) oli 116

245 eurot, milliselt summalt 10.11.2020-03.05.2021perioodi eest oleks viivis 4455,09 eurot.

Kohus peab nimetatud summa hüvitamist põhjendatuks ning see kuulub välja mõistmisele

Eesti Vabariigilt F OÜ kasuks.

53.2. Kuivõrd kohus ei tühista sõiduki arestimist ning sõiduk kuulub konfiskeerimisele, jääb

rahuldamata F OÜ esindaja taotlus mõista kolmanda isiku kasuks välja kahju SKHS § 5 lg 1

alusel alates 04.05.2021 kuni sõiduki tagastamiseni.

IX. Menetluskulud

54. Järgnevalt võtab kohus seisukoha menetluskulude osas. KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on

menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud

menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Tulenevalt

KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ja

KrMS § 181 lg-st 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.

Ilya Dyagelev

55. Menetluskulu on KrMS § 175 lg 1 p 9 järgi süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. KarS § 298 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese astme kuritegu. KrMS

§ 179 lg 1 p 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese

astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi

Valitsuse 08.12.2023. a määrusele nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on töötasu

alammäär alates 01.01.2024.a 820 eurot. Seega tuleb I. Dyagelevil tasuda riigituludesse

menetluskuluna sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 2050 eurot.

55.1. KrMS § 175 lg 1 p 7 kohaselt on menetluskulud konfiskeeritud vara hoiu-,

võõrandamis- ning hävitamiskulud. KrMS § 180 lg 2 järgi kui ühes kriminaalasjas

mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu

vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Arvestades I. Dyagelevi juhtivat rolli kuriteo

toimepanemisel tuleb sõiduki Mercedes-Benz AMG GLE 53 4Matic+coupe

registreerimismärgiga XXX (VIN: XXXXXXXX) hoolduse ja teisaldamise kulud kokku

summas 1381,64 mõista välja I. Dyagelevilt.

55.2. I. Dyagelevi kaitsja D. Teplõhh esitas kohtule 15.06.2023 taotluse menetluskulude

hüvitamiseks summas 194 011,62 eurot (so 191 841,12 eurot + 2170,50 eurot) (K 8, tl 72-

129). KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud

mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses

kriminaalmenetlusega. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse

korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd kohus mõistab I. Dyagelevi süüdi temale

etteheidetud tegudes, jääb kaitsjale makstud tasu täies ulatuses süüdistatava kanda.

Daniela Dalberg-Dyageleva

56. Menetluskulu on KrMS § 175 lg 1 p 9 järgi süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. Kohus mõistab D. Dalberg-Dyageleva süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4, § 211 lg 1,

93 / 108

1-21-3503

§ 381 järgi, mis on II astme kuriteod. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva

kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5

kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.12.2023. a määrusele nr 113 „Töötasu

alammäära kehtestamine“ on töötasu alammäär alates 01.01.2024.a 820 eurot. Seega tuleb D.

Dalberg-Dyageleval tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha II astme kuriteo

toimepanemise eest 1230 eurot.

56.1. D. Dalberg-Dyageleva kaitsja M. Rondel esitas kohtule 15.06.2023 taotluse

menetluskulude hüvitamiseks summas 130 550,96 eurot (K 8, tl 144-217). Tulenevalt KrMS §

180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus

mõistab D. Dalberg-Dyageleva süüdi kõikides temale etteheidetud tegudes, mistõttu jäävad

menetluskulud süüdistatava kanda. Küll aga tuleb seoses süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise taotluse osalise rahuldamisega hüvitada süüdistatavale taotluse esitamisega seotud

kulud osaliselt. Kaitsja taotlusele lisatud arvetest nähtuvad järgmised SKHS taotlusega seotud

kulud (käibemaksuta): arve 224228 30.12.2022 summas 322 eurot (378-56), arve 224229

30.12.2023 summas 238 eurot, arve 230349 21.02.2023 summas 3696 eurot, arve 230592

10.03.2023 summas 2012,50 eurot, arve 230834 04.04.2023 summas 371 eurot (17.03.2023

kulu pooleks kuna ei ole selge mis osa oli SKHS ja milline osa teiste tegevustega seotud kulu)

ja arve 231200 03.05.2023 summas 408 eurot, st kokku 7047,50 eurot. Arvete alusel ei ole

võimalik eristada milline osa kulust oli seotud D. Dalberg-Dyagelevaga ning milline osa OÜ-

ga F. Kohus arvestab nimetatud summast ½ D. Dalberg-Dyagelevaga seotud

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamise kuludeks, s.o 3523,75 eurot,

millele lisandub käibemaks 20% s.o kokku 4228,50 eurot. Kuivõrd kohus rahuldas

süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotluse osaliselt, hüvitab kohus nimetatud

summast proportsionaalselt rahuldatud osaga 50% ehk 2114,25 eurot.

Daniel Nevsky

57. Menetluskulu on KrMS § 175 lg 1 p 9 järgi süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. Kohus mõistab D. Nevsky süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi, mis on II astme

kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha

suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt

Vabariigi Valitsuse 08.12.2023. a määrusele nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on

töötasu alammäär alates 01.01.2024.a 820 eurot. Seega tuleb D. Nevskyl tasuda riigituludesse

menetluskuluna sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1230 eurot.

57.1. D. Nevsky kaitsja S. Veber esitas kohtule 15.06.2023 taotluse menetluskulude

hüvitamiseks summas 65 668,70 eurot (käibemaksuga), mis sisaldab nii D. Nevsky kui ka OÜ

Transpire kaitsjatasusid (K8, tl 244-268). KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskulu valitud

kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud

kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab

süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd kohus mõistab D.

Nevsky süüdi temale etteheidetud tegudes, jääb kaitsjale makstud tasu täies ulatuses

süüdistatava kanda.

Transpire OÜ

58. Menetluskulu on KrMS § 175 lg 1 p 9 järgi süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. Kohus mõistab Transpire OÜ süüdi KarS § 201 lg 3 järgi, mis on II astme kuritegu.

KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise

astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi

94 / 108

1-21-3503

Valitsuse 08.12.2023. a määrusele nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on töötasu

alammäär alates 01.01.2024.a 820 eurot. Seega tuleb Transpire OÜ-l tasuda riigituludesse

menetluskuluna sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1230 eurot.

58.1. Transpire OÜ kaitsja S. Veber esitas kohtule 15.06.2023 taotluse menetluskulude

hüvitamiseks summas 54 723,92 eurot (käibemaksuta), mis sisaldab nii D. Nevsky kui ka OÜ

Transpire kaitsjatasusid (K8, tl 244-268). KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskulu valitud

kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud

kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab

süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd kohus mõistab

Transpire OÜ süüdi temale etteheidetud tegudes, jääb kaitsjale makstud tasu täies ulatuses

süüdistatava kanda.

K.F

59. KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud

mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses

kriminaalmenetlusega. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse

korral menetluskulud süüdimõistetu ja KrMS § 181 lg-st 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse

korral menetluskulud riik. Selleks, et hinnata millises ulatuses kuuluvad kaitsjatasud

hüvitamisele tuleb esmalt kindlaks määrata, milline on mõistliku suurusega tasu. Riigikohus

on asunud seisukohale, et mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata

(RK 3-1-1-89-16 p 48). Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse,

kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja

tunnitasu mõistliku suurusega (RK 3-1-1-90-16 p 16). Kohus peab hindama iga kaitsja iga

tunnitasu suuruse mõistlikkust eraldivõetult. Seejärel tuleb kohtul hinnata, kas kaitsja

toimingud olid kaitsealusele vajalikud ja milline on nende tegemiseks tavapäraselt vajalik

ajakulu (RKKKm 1-22-7663, p 11).

59.1. K.F kaitsja A. Orlovski esitas kohtule 15.06.2023 taotluse menetluskulude hüvitamiseks

kogusummas 39 120 eurot (K8 tl 271-275). Kaitsja esitatud taotluse kohaselt on tunnihind 80

eurot. Kohus leiab, et arvestades kriminaalasja mahukust on tunnitasu 80 eurot põhjendatud ja

vähendamisele ei kuulu. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal süüdistusaktiga tutvumiseks 1 tund,

st 80 eurot, mida kohus peab K.Fle esitatud süüdistuse mahtu hinnates põhjendatud kuluks.

Ülejäänud kulud on taotluse järgi seotud kohtuistungitel osalemisega. Taotluse kohaselt osales

kaitsja 2021.a kohtuistungitel järgmistel kuupäevadel: 03.06.2021, 10.06.2021, 14.06.2021 ja

30.06.2021 kokku 18 tundi ehk 1880 eurot; 30.08.2021 4,5 tundi ehk 360 eurot; 23.09.2021.a

4,5 tundi ehk 360 eurot; 01.10.2021, 05.10.2021, 19.10.2021, 22.10.2021 ja 28.10.2021

kokku 22,5 tundi ehk 1800 eurot; 10.11.2021, 12.11.2021, 15.11.2021, 29.11.2021 ja

30.11.2021 kokku 22,5 tundi ehk 1800 eurot, s.t 2021 aasta kohtuistungitel osalemise eest

kokku 7640 eurot. Taotluse kohaselt osales kaitsja 2022.a kohtuistungitel järgmiselt:

19.01.2022, 24.01.2022, 25.01.2022, 26.01.2022 ja 31.01.2022 kokku 22,5 tundi ehk 1800

eurot; 01.02.2022, 02.02.2022, 07.02.2022, 08.02.2022, 11.02.2022 ja 16.02.2022 kokku 27

tundi ehk 2160 eurot; 08.03.2022, 09.03.2022, 10.03.2022, 14.03.2022, 15.03.2022,

16.03.2022, 17.03.2022, 18.03.2022, 03.03.2022 ja 24.03.2022 kokku 45 tundi ehk 3600

eurot; 04.04.2022, 11.04.2022, 12.04.2022, 14.04.2022, 18.04.2022, 19.04.2022, 20.04.2022

ja 21.04.2022 kokku 36 tundi ehk 2880 eurot; 02.05.2022, 17.05.2022, 24.05.2022,

27.05.2022, 30.05.2022 ja 31.05.2022 kokku 27 tundi ehk 2160 eurot; 01.06.2022,

02.06.2022, 10.06.2022 ja 16.06.2022 kokku 18 tundi ehk 1440 eurot; 15.08.2022,

25.08.2022 ja 31.08.2022 kokku 13,5 tundi ehk 1080 eurot; 05.09.2022, 07.09.2022,

12.09.2022, 19.09.2022, 28.09.2022 ja 30.09.2022 kokku 27 tundi ehk 2160 eurot;

95 / 108

1-21-3503

07.10.2022 4,5 tundi ehk 360 eurot; 07.11.2022, 11.11.2022, 14.11.2022 ja 18.11.2022 kokku

18 tundi ehk 1440 eurot; 05.12.2022 4,5 tundi ehk 360 eurot, s.t kokku 2022 aastal 19 440

eurot. Taotluse kohaselt osales kaitsja 2023.a kohtuistungitel järgnevalt: 04.01.2023,

19.01.2023, 23.01.2023, 24.01.2023, 25.01.2023, 26.01.2023 ja 27.01.2023 kokku 31,5 tundi

ehk 2520 eurot; 06.02.2023, 10.02.2023, 16.02.2023, 17.02.2023, 20.02.2023 ja 28.02.2023

kokku 27 tundi ehk 2160 eurot; 01.03.2023, 06.03.2023, 14.03.2023, 17.03.2023 23.03.2023

ja 24.03.2023 kokku 27 tundi ehk 2160 eurot; 05.04.2023 ja 20.04.2023 kokku 9 tundi ehk

720 eurot; 05.05.2023, 08.05.2023, 11.05.2023, 12.05.2023, 18.05.2023, 19.05.2023,

22.05.2023 ja 25.05.2023 kokku 36 tundi ehk 2880 eurot; 07.06.2023, 12.06.2023,

13.06.2023, 14.06.2023 ja 15.06.2023 kokku 20 tundi ehk 1600 eurot, s.t kokku 2023 aastal

12 040 eurot.

59.2. Taotlusele on lisatud arve 31/2-23 15.06.2023 summas 12 040 eurot kohtuistungil

osalemise eest ajavahemikul 04.01.2023-15.06.2023; arve 44/2-22 28.12.2022 summas 19

440 eurot kohtuistungil osalemise eest ajavahemikul 19.06.2022-05.12.2022; arve 39/2-21

summas 7640 eurot kohtuistungil osalemise eest ajavahemikul 03.06.2021-29.12.2021 (K8, tl

273-275).

59.3. Kohus peab kaitsja taotluses toodud kohtuistungil osalemise kulu põhjendatuks osaliselt

kuna taotluses viidatud kohtuistungil osalemise aeg ei ühti kohtuistungi protokollides

kajastatuga. Kohtuistungi protokollidest nähtub, et K.F kaitsja A. Orlovski osales 2021. aastal

kohtuistungitel järgmistel kuupäevadel: 14.06.2021 4 tundi, 01.10.2021 2 tundi, 22.10.2021 4

tundi ja 30.11.2021 5 tundi, st 2021.a kokku 15 tundi. 2022. aastal osales kaitsja

kohtuistungitel järgmistel kuupäevadel: 24.01.2022 0,5 tundi, 07.02.2022 5 tundi, 08.02.2022

5 tundi, 16.02.2022 5 tundi, 08.03.2022 6 tundi, 09.03.2022 5 tundi, 10.03.2022 3 tundi,

15.03.2022 6 tundi, 16.03.2022 4 tundi, 17.03.2022 5 tundi, 18.03.2022 4 tundi, 23.03.2022

0,5 tundi, 04.04.2022 0,5 tundi, 18.04.2022 5 tundi, 19.04.2022 5 tundi, 02.05.2022 6 tundi,

30.05.2022 0,5 tundi, 31.05.2022 6 tundi, 01.06.2022 3 tundi, 02.06.2022 7 tundi, 16.06.2022

2 tundi, 15.08.2022 2 tundi, 12.09.2022 1 tund, 19.09.2022 1 tund, 07.11.2022 6 tundi,

11.11.2022 2 tundi ja 14.11.2022 5 tundi, s.t 2022. aastal kokku 102 tundi. 2023. aastal osales

kaitsja kohtuistungitel järgmiselt: 19.01.2023 0,5 tundi, 24.01.2023 4 tundi, 25.01.2023 6

tundi, 26.01.2023 2,5 tundi, 27.01.2023 0,5 tundi, 10.02.2023 6 tundi, 16.02.2023 5 tundi,

17.02.2023 6 tundi, 06.03.2023 5 tundi, 17.03.2023 3,5 tundi, 23.03.2023 4,5 tundi,

24.03.2023 4 tundi, 20.04.2023 2 tundi, 05.05.2023 6 tundi, 11.05.2023 6 tundi, 12.06.2023 4

tundi, 18.05.2023 6 tundi, 19.05.2023 5,5 tundi, 07.06.2023 2 tundi, 12.06.2023 6 tundi,

13.06.2023 6 tundi, 14.06.2023 6 tundi ja 15.06.2023 6 tundi, st 2023. aastal kokku 103 tundi.

Seega osales kaitsja kohtuistungitel kokku 219 tundi, millele lisandub üks tundi

süüdistusaktiga tutvumiseks, s.o kokku 220 tundi, mis kuulub hüvitamisele.

59.4. Kuivõrd kaitsja ei ole kohtule esitatud taotluses välja toonud kohtuistungiks

ettevalmistuse aega ega kulu, samuti mitte materjalidega tutvumise kulu (välja arvatud

süüdistusaktiga tutvumine 1 tund), ei ole võimalik kohtul K.F kasuks välja mõista kaitsja

kulusid, mida taotluses toodud ei ole. Seega mõistab kohus Eesti Vabariigilt K.F kasuks välja

menetluskuludena kaitsja kohtuistungil osalemise kulu vastavalt kohtuistungi protokollides

kajastatutule 219 tundi ja 1 tund süüdistusaktiga tutvumise kulu, s.t kokku 220 tundi ehk 17

600 eurot. Ülejäänud osas jäävad kaitsjale makstud tasud K.F enda kanda.

Kolmanda isiku U.F menetluskulud

60. Kolmanda isiku U.F esindaja A. Smelov esitas kohtule 12.06.2023 taotluse

menetluskulude hüvitamiseks summas 607,50 eurot (K7 tl 111-114). Kolmanda isiku esindaja

96 / 108

1-21-3503

taotleb Eesti Vabariigilt välja mõista kolmanda isiku esindamisega seotud kulud KrMS § 175

lg 1 p 1 alusel. Esitatud taotlusele on lisatud arve nr 23101 12.06.2023. U.F oli kaasatud

kolmanda isikuna menetlusse Harju Maakohtu 21.04.2023 määruse alusel kuna kolmas isik

väitis, et tema tütre D. Dalberg-Dyageleva elukohast läbiotsimisel leitud ja ära võetud

sularaha 124 900 eurot kuulub temale. Kriminaalmenetluse käigus ei ole antud asjaolu

tõendamist leidnud, st ei ole tuvastatud, et 124 900 eurot kuulub U.Fle, mistõttu jäävad

esindaja kulud kolmanda isiku enda kanda.

Kolmanda isiku F OÜ menetluskulud (sh Harju Maakohtu 08.07.2022 määruse p 28 loetletud

menetluskulud)

61. Kolmanda isiku F OÜ esindaja M. Rondel esitas kohtule 15.06.2023 taotluse

menetluskulude hüvitamiseks summas 30 937,50 eurot, millest 5 872,46 eurot moodustab

summa mille ulatuses kohus jättis 08.07.2022 määruses seisukoha võtmata ja ülejäänud, s.o

25 065,04 eurot on kolmanda isiku esindamise kulud alates menetlusse kaasamisest (K8 tl

144-217).

61.1. F OÜ oli menetlusse kaasatud kolmanda isikuna Harju Maakohtu 08.07.2022 määruse

alusel süüdistatava D OÜ õigusjärglasena. D OÜ ühinemisel F OÜ-ga ja registrist

kustutamisega sai F OÜ-st D OÜ õigusjärglane, samuti läksid D OÜ varad üle F OÜ-le.

Käesoleva määrusega kohus konfiskeeris kolmandale isikule F OÜ-le kuuluva sõiduauto

Mercedes-Benz AMG GLE 53 4Matic+coupe registreerimismärgiga XXX (VIN:

XXXXXXXX). Seega jäävad kolmanda isiku menetluskulud F OÜ enda kanda. Küll aga

tuleb seoses süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse osalise rahuldamisega

hüvitada kolmandale isikule taotluse esitamisega seotud kulud osaliselt. Kaitsja taotlusele

lisatud arvetest nähtuvad järgmised SKHS taotlusega seotud kulud (käibemaksuta): arve

224228 30.12.2022 summas 322 eurot (378-56), arve 224229 30.12.2023 summas 238 eurot,

arve 230349 21.02.2023 summas 3696 eurot, arve 230592 10.03.2023 summas 2012,50 eurot,

arve 230834 04.04.2023 summas 371 eurot (17.03.2023 kulu pooleks kuna ei ole selge mis

osa oli SKHS ja milline osa teiste tegevustega seotud kulu) ja arve 231200 03.05.2023

summas 408 eurot, st kokku 7047,50 eurot. Arvete alusel ei ole võimalik eristada milline osa

kulust oli seotud D. Dalberg-Dyagelevaga ning milline osa OÜ-ga F. Kohus arvestab

nimetatud summast ½ F OÜ-ga seotud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse

esitamise kuludeks, s.o 3523,75 eurot (käibemaksuta). Kohus mõistab F OÜ kasuks välja

menetluskulud seoses SKHS taotluse esitamisega 17 % mis on 599,04 eurot. Riigikohus on

selgitanud, et KrMS § 175 lg 1 p-des 2-10 nimetatud juhtudel mõistetakse süüdimõistetult

menetluskulud välja riigile ja vastavatel isikutel tekib omakorda õigus muude seaduste

(näiteks riigi õigusabi seaduse) alusel nõuda riigilt nende poolt kantud menetluskulude

hüvitamist. Samas aga ei ole KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulude, s.o valitud

kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja kriminaalmenetlusega tekkinud

muude menetlusosaliste vajaliku kulude riigilt väljanõudmise võimalust teistes seadustes

sätestatud. Eelöeldust järeldub, et menetluskulu, mis on kannatanul tekkinud valitud

esindajale tasu makstes, mõistetakse KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt välja

süüdimõistetult vahetult kannatanule (RKKKm 3-1-1-67-13, p 11). Tallinna Ringkonnakohus

on selgitanud, et antud põhimõte kehtib analoogia korras ka kolmanda isiku esindaja kulude

hüvitamisel (Tallinna Ringkonnakohtu otsus 1-18-5732). Seega tuleb mõista süüdistatavatelt

solidaarselt F OÜ kasuks välja tema valitud kaitsjale makstud tasud summas 599,04 eurot

(ilma käibemaksuta). Ülejäänud osa tema valitud kaitsjale makstud tasudest jääb F OÜ enda

kanda.

97 / 108

1-21-3503

61.2. Kohus jättis 08.07.2022 määrusega seisukoha võtmata D OÜ õigusjärglase F OÜ

menetluskulude osas seoses jälitustoimingutega (vt 08.07.2022 määruse punkt 28). Nimetatud

määrusega arvestas kohus D OÜ ja D. Dalberg-Dyageleva jälitustoiminutega seotud

menetluskuludeks 26 099,83 eurot. Käesolevaga võtab kohus seisukoha nimetatud

menetluskulude osas. Analoogselt 08.07.2022 määruses sedastatuga moodustavad kohtu

hinnangul D OÜ jälitustoimingutega seotud menetluskulud 22,5 % kogusummast, s.o 5872,46

eurot (ilma käibemaksuta). KrMS § 183 lg 1 kohaselt kannab kriminaalmenetluse lõpetamise

korral menetluskulud riik, kui kriminaalmenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Sellest

tulenevalt tuleb mõista Eesti Vabariigilt D OÜ tsiviilõigusjärglase F OÜ kasuks välja Harju

Maakohtu 08.07.2022 määruse p 28 loetletud menetluskulud osaliselt, st summas 5872,46

eurot.

61.3. KrMS § 177 p 5 järgi on lisakulu KrMS § 175 lg 1 p-des 1-10 nimetamata riigi- ja

omavalitsusasutuste kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Käsilolevas

kriminaalasjas on tekkinud jälitustoimingute täiendava stenografeerimise lisakulu summas

3377,34 eurot, mis jääb riigi kanda.

X Konfiskeerimine

62. Kriminaalasjas taotles prokuratuur kohaldada I. Dyagelevile muu mõjutusvahendina tema

vara laiendatud konfiskeerimist KarS § 832 lg 1 alusel. Kohus tunnistas I. Dyagelevi süüdi

KarS § 201 lg 2 p 2 ja 4 järgi. KarS § 201 lg 4 näeb ette võimaluse kohaldada sama sätte

lõikes 2 p 2 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist. Kohus

leiab, et praeguses asjas on see põhjendatud järgnevalt. Nimelt KarS § 832 lg 1 näeb ette, et

süüdistatavale kuuluva vara konfiskeerimine on võimalik kui kuriteo olemus, erinevus isiku

legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse

eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel.

Tegemist on alternatiivsete tunnustega, mis võivad esineda eraldi aga ka koos. Kohus leiab, et

praegusel juhul tulevad kõne alla need tunnused koos ning kogumis, nimelt nii kuriteo

olemusest kui ka erinevusest isiku legaalse tulu ja varalise seisundi vahel.

(a) erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi vahel

58.1 Esmalt selgitab kohus, et kooskõlas Riigikohtu praktikaga ei ole süüdistatavate ja

kolmandate isikute varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollid käsitatavad

iseseisvate tõenditena, vaid näitlike abivahenditena, milles võetakse kokku ja analüüsitakse

tõenditena käsitatavaid andmeid (RKKKO nr 1-18-437/725, p 56-57). Eeltoodust tulenevalt

saab käesolev kohtuotsus tugineda vaid kriminaalasjas tõendina esitatud dokumentidele (sh

elektroonilisel andmekandjal), mis kajastavad vahetult isikute varalist seisundit (ka siis, kui

need on esitatud vastava protokolli lisana või eraldi tõendina). Samas peab kohus jälgitavuse

huvides mõnel juhul võimalikuks viidata ka nende tõendite pinnalt tehtud kokkuvõtetele,

mida on lisatud vaatlusprotokollidele, kuna kõik nende aluseks olnud asjakohased

dokumendid on kriminaalasjas tõendina esitatud. Samuti on kohtu hinnangul tõendina

lubatavad vaatlusprotokollid, mis kajastavad päringut riigi andmebaasidest (nt Maksu- ja

Tolliameti andmebaas).

58.2 Prokurör esitas tõenditena I. Dyagelevi varalist seisundit kajastavate andmete

vaatlusprotokolli (kd 22 tl 187-195, lisa cd plaat). Protokollist nähtub, et vaadeldavateks

objektideks on pankadest saadud vastused (p-d 2-8), maksuametist saadud andmed (p-d 1

ja10), samuti kinnistusregistrist, äriregistrist ning rahvastikuregistrist tehtud väljatrükid (p-d

11-19). CD plaadil on samuti nn abistava materjalina ka menetleja poolt pankadest saadud

98 / 108

1-21-3503

andmete nö koondid, st summeeritud ja grupeeritud ülevaated pangakontode laekumistest ja

väljaminekutest. CD plaadil olevad objektid on kohtuistungil eraldi uuritud ja avaldatud (K3 tl

198p). Seega saab kohus tulenevalt riigikohtu lahendist nr 1-18-437/725 otse nende andmetele

tugineda.

58.3 Tulenevalt Maksu – ja Tolliameti andmetest on I. Dyagelev saanud perioodil 2017-2020

maksustatavat netotulu (töötasu väljamaksed) järgnevalt: 2017 aastal 19 767,30 eurot; 2018

aastal 7007,43 eurot; 2019 aastal 5338, 26 eurot; ja 2020 aastal 5868,01 eurot (kd 22 tl 197-

199).

58.4 Menetleja on samuti tuvastanud, et I. Dyagelevi pangakontodele on perioodil 2017-2020

laekunud erinevatelt isikutelt erinevate selgitustega rahalisi vahendeid (v.a

sularahasissemaksed) kokku 529 134,24 eurot (Cd plaadil fail „Lisa 1- Ilya Dyagelevi

laekumised pangakontodel“). Samal perioodil aga on I. Dyagelevi pangakontodel

väljaminekud kokku summas 831 504,20 eurot (Cd plaadil fail „Lisa 2- Ilya Dyagelevi

laekumised pangakontodel“). Vahe sissetulekute ja väljaminekute vahel on 302 369,06 eurot,

mis moodustab perioodil 2017-2020 I. Dyagelevi pangakontodele tehtud sularaha

sissemaksetest kokku 302 369,06 eurot, sh 2017 aastal 87 599,96 eurot; 2018 aastal 132 095

eurot, 2019 aastal 150 eurot ja 2020 aastal 82 525 eurot (Cd plaadil fail „Lisa 1- Ilya

Dyagelevi laekumised pangakontodel“).

58.5 Kohulikul uurimisel tekkis mh küsimus sellest, et kuidas kohtueelne menetleja need

pankadest saadud algandmetest (.csv failid) on konverteerinud ümber loetavateks andmeteks

ning mh tekitanud ka CD plaadil olevad lisad 1 ja 2, millele kohus eelnevalt viitas. Selles

küsimuses käis 02.05.2022 kohtus ütlusi andmas ka uurimistoimingu läbi viinud menetleja

GA (K3 tl 224), kes andis üksikasjalikke selgitusi, kuidas andmeid töödeldi ning nö loetavaks

muudeti. Tunnistaja GA selgitas, et pankadel palutaksegi väljastada andmed .csv või .txt

formaadis, et neid oleks võimalik uurimisasutusel töödelda (tl 224p) ning, et uurimisasutusel

on kasutusel veebipõhine konverter, mis seejärel .csv failid töödeldavaks (st exceli formaati)

muundab (tl 224p). Tunnistaja demonstreeris ka kohtusaalis, kuidas .csv faili Excelis töödelda

(tl 228) ning samuti said kaitsjad samal istungil prokuröri käest enda valdusesse ka juba .cvs

failist konverteeritud nö menetleja „tööfaili“, et sealolevaid andmeid täiendavalt võrrelda

protokolli lisaks olevate koondandmetega. Kuigi tunnistaja GA ei osanud öelda, mis on

täpselt selle konverteri nimi, mida uurimisasutus kasutab, siis kokkuvõttes leiab kohus, et see

tõend on ikkagi usaldusväärne ning kaitsjatel on võimalus seda lisaks hüpoteetilistele

oletustele ka tegelikult kontrollida ja võrrelda.

58.6 Dyagelevi väitel ei ole arvesse võetud tehingute juriidilist sisu ja seda, et tegemist on

tema kui eraisiku ja tema firmade vaheliste laenudega (K3 tl 197). Cd plaadil olevast failist

„Lisa 2- Ilya Dyagelevi laekumised pangakontodel“ nähtub, et sularahasissemaksetel ei ole

ühtegi muud selgitust kui see, et millal ja mis summades ning millisest pangaautomaadist on

sularaha sisse makstud. Samuti nähtub, et sissemakstud summad varieeruvad väga erinevates

summades alates mõnesajast eurost kuni näiteks 14500 euroni. Seega on I. Dyagelevi väide, et

tegemist on tema kui eraisiku ja tema firmade vaheliste laenudega tema paljasõnaline väide,

mida aga laiendatud konfiskeerimise kontekstis tuleks tal ise aktiivselt tõendada (KarS § 832

lg 1- Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole

kuriteoga saadud varaga).

58.7 Samas nähtub I. Dyagelevi kaitsja poolt esitatud kaitseaktist, et seal on soovitud

tõenditena mh esitada konfiskeerimisnõude ümberlükkamiseks temaga seotud äriühingute

99 / 108

1-21-3503

2014-2020 aasta pangakontode väljavõtted (kaitseakti tõendite loetelus nr 39). Samas aga

kohtuliku uurimise ajal kohtule neid tõendeid ei esitatud. Sellest saab järeldada, et võimaliku

konfiskeerimisnõude esitamine ei tulnud I. Dyagelevile ja tema kaitsjale kohtumenetluses

„üllatusena“, tal oli võimalust ja (esialgu ka soovi) seda järeldust ümber lükata, kuid ta ei

teinud seda. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et nende sularahasissemaksete näol on

tegemist võimaliku kriminaaltuluga, mida saab temalt ka konfiskeerida.

(b) kuriteo olemus

58.8 Lisaks eelviidatud laiendatud konfiskeerimise alusele esineb kohtu hinnangul ka teine

alus, st kuriteo olemus. Riigikohus on märkinud, et vara kuritegeliku päritolu

presumptsioonist saab rääkida siis, kui menetletava kuriteo asjaolud viitavad toimepanija

püsivale kriminaalsele eluviisile. Asjaoludena, mis võivad rääkida kuriteo olemusest tingitud

vara kriminaalse päritolu eelduse kasuks, võib nimetada näiteks menetletavate kuritegude

arvukust, ulatust, keerukust, organiseeritust, süsteemsust, kasumlikkust jmt. (Vt RKKKO nr

1-18-437/725, p-d 60 ja 61). Kuriteo olemuse all peetakse KarS § 832 lg-s 1 silmas

menetletava kuriteo, mitte eeldatava – kriminaaltulu allikaks oleva – kuriteo olemust (RKKO

nr 3-1-1-10-16 p 43).

58.9 Kuriteo olemuse puhul on olulised need asjaolud, mille kohus tuvastas käesolevas asjas

nn omastamisepisoodi raames, kuid mis iseloomustavad kohtu arvates I. Dyagelevi tegevust

laiemalt ja mis nähtus ka KarS § 211 episoodis. Nimelt tuvastas kohus, et OÜ Transpire, mida

formaalselt juhtis küll D. Nevsky, oli tegelikult I. Dyageveli kontrolli ja juhtimise all ning

HLÜ-st Erial omastatud vara kasutas I. Dyagelev läbi OÜ Transpire endaga seotud isikutele

laenude andmiseks, näiliste tehingute alusel ülekannete tegemiseks, sõiduauto ostmiseks jne.

Seega laiemalt iseloomustab seda käitumist kuriteo olemuse mõttes nii variisikute kasutamine,

rahade „keerutamine“ enda kontrolli all olevate isikutte mh välisriikide pankades ja

makseasutustes. Võttes arvesse tänapäevaseid võimalusi rahaliste vahendite kiireks

siirdamiseks erinevate riikide erinevate isikute vahel ja võimalust muundada see sobival

hetkel ja kohas ka sularahaks, siis annab see kohtu hinnangul ka aluse rääkida just sellest

laiendatud konfiskeerimise alusest.

58.10 Eeltoodust tulenevalt konfiskeerib kohus KarS 201 lg 4 ja § 832 lg 1 alusel I.

Dyagelevilt järgmist vara.

58.11 Kohus konfiskeerib I. Dyagelevi varana sularaha summas 125 000 eurot, mis leiti

läbiotsimisel I. Dyagelevi ja D. D. Dyageleva ühisest elukohast. Kohus peab tõenäoliseks, et

tegemist on omastamiskuriteost pärineva sularahaga. Kohus käsitleb eraldi peatükis nimetatud

sularahaga seotud asjaolusid ja samuti seda, miks ei pea tõendatuks versiooni, et leitu sularaha

kuulub hoopis D. D. Dyageleva emale U.Fle, kes kohtumenetluses kolmanda isikuna

menetlusse kaasati just samas küsimuses.

58.12 Lisaks konfiskeerib kohus I. Dyagelevilt KarS 201 lg 4, § 832 lg 1 ja § 84 alusel

täiendavalt 80 510,96 eurot, st kuriteoga saadud kuid ära tarvitatud vara asendamiseks, mis on

saadud järgmise arvestuse kaudu: 302 369,06 eurot – 125 000 eurot (leitud sularaha) – 96 859

eurot (D. D. Dyagelevale ülekantud raha, mida kohus käsitleb D. D. Dyagelevalt vara

konfiskeerimise osas).

D.D-Dyageleva

59. Kriminaalasjas taotles prokuratuur kohaldada D.D-Dyagelevale muu mõjutusvahendina

tema vara laiendatud konfiskeerimist KarS § 832 lg 1 alusel. Kohus tunnistas D. D.-

100 / 108

1-21-3503

Dyageleva süüdi KarS § 201 lg 2 p 2 ja 4 järgi. KarS § 201 lg 4 näeb ette võimaluse

kohaldada sama sätte lõikes 2 p 2 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud

konfiskeerimist. Kohus leiab, et praeguses asjas on see põhjendatud järgnevalt.

59.1 Nimelt KarS § 832 lg 1 näeb ette, et süüdistatavale kuuluva vara konfiskeerimine on

võimalik mh siis kui erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme

vahel annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või

sellise vara arvel. Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb kõne alla just see tunnus.

59.2 Prokurör esitas tõenditena D. D.- Dyageleva varalist seisundit kajastavate andmete

vaatlusprotokolli (kd 22 tl 222-231, lisa cd plaat, tl 196). Protokollist nähtub, et

vaadeldavateks objektideks on pankadest saadud vastused (p-d 2-11), maksuametist saadud

andmed maksustatava tulu kohta (p-d 1), samuti kinnistusregistrist, äriregistrist ning

rahvastikuregistrist tehtud väljatrükid (p-d 12-31). CD plaadil on samuti nn abistava

materjalina ka menetleja poolt pankadest saadud andmete nö koondid, st summeeritud ja

grupeeritud ülevaated pangakontode laekumistest ja väljaminekutest. Tulenevalt riigikohtu

lahendist nr 1-18-437/725 saab kohus otse nende andmetele tugineda.

59.3 D. D. Dyageleva pangakontodele on perioodil 2017-2020 laekunud erinevatelt isikutelt

erinevate selgitustega rahalisi vahendeid (sh töötasud, hüvitised; eluasemega seotud

pangalaen) kokku 703 723,52 eurot, sh 2017 aastal 112 193,97 eurot, 2018 aastal 348 037,21

eurot, 2019 aastal 121 372,27 eurot ja 2020 aastal 122120,07 eurot (Cd plaadil fail „Lisa 1-

Daniela Dyageleva sissetulekud“). Nendes summades sisalduvad ka Maksu – ja Tolliameti

andmed D. D. Dyageleva 2017-2020 maksustatavat netotulu kohta (töötasu väljamaksed ja

samuti hüvitised sotsiaalkindlustusametist) järgnevalt: 2017 aastal 34800 eurot; 2018 aastal

21878,67 eurot; 2019 aastal 29667,56 eurot; ja 2020 aastal 28513,11 eurot (kd 22 tl 197-199).

59.4 D. D. Dyageleva pangakontodelt laekunud sissetulekutest tuleb maha lahutada

eluasemega seotud pangalaen (306 400 eurot) ning D. D. Dyageleva enda kontode vahelised

kanded summas 26915 eurot, sest kokkuvõttes need ei mõjuta isiku finantsseisundit. Seega

saab pidada D. D. Dyageleva netotuluks 428 283,53 eurot, sh 2017 aastal 126 628,97 eurot;

2018 aastal 56 032,21 eurot; 2019 aastal 123 302,27 eurot ja 2020 aastal 122 320,07 eurot.

59.5 Samas sisaldavad nn netotulu summas 428 283,53 eurot ka I. Dyagelevilt ülekantud

rahasummasid kokku summas 239 750 eurot, sh 2017 aastal 63500 eurot, 2018 aastal 14600

eurot, 2019 aastal 84650 eurot ja 2020 aastal 77 000 eurot. Seega moodustavad I. Dyagelevi

pangakontodelt D. D. Dyagelva pangakontole laekunud summad kogu tuludest ca 56% (239

750x100/428 283,53). Kuna I. Dyagelevi sularaha sissemaksed moodustasid omakorda I.

Dyagelevi enda kogutuludest 40,4%, siis on põhjendatud arvestada D. D. Dyagelevale I.

Dyagelevi poolt kantud tuludest legaalse osana 59,6% (100-40,4) ja järelikult teadmata

päritoluga osaks kokku 96 859 eurot (sh 2017 aastal 25654 eurot, 2018 aastal 5898 eurot;

2019 aastal 34198,60 eurot ja 2020 aastal 31108 eurot). Kui sellele liita veel D. D. Dyageleva

pangakontodele perioodil 2017-2020 tehtud sularahasissemaksed kokku 30960 eurot, mille

kohta ei ole vastupidiseid tõendeid selle legaalse päritolu kohta esitatud, siis saab järeldada, et

erinevus legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme vahel on samal

perioodil kokku 127 819 eurot.

59.6 Eeltoodust tulenevalt konfiskeerib kohus KarS 201 lg 4 ja § 832 lg 2 p 1 ja § 84 alusel D.

D- Dyagelevalt kuriteoga toimepanija arvelt (I. Dyagelev) saadud, kuid ära tarvitatud vara

asendamiseks kokku 119 969 eurot.

101 / 108

1-21-3503

59.7 Samuti konfiskeerib kohus KarS 201 lg 4 ja § 832 lg 2 p 1 alusel D. D. Dyagelevalt

sularaha summas 7850 eurot, mis leiti läbiotsimisel I. Dyagelevi ja D. D. Dyageleva ühisest

elukohast ja mille osas D. D. Dyageleva selgitas, et see (summa 7850 euro) kuulub temale.

D. Nevsky

60. Prokurör esitas kohtuvaidlustes taotluse kohaldada laiendatud konfiskeerimist ka D.

Nevsky suhtes ja palus temalt laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja mõista 45

048,27 eurot. Prokurör esitas ka tõendina D. Nevsky varalise seisundi vaatlusprotokolli (kd 23

tl 37-40). Nimetatud summa, mille laiendatud konfiskeerimist prokurör taotleb (45 048,27

eurot) tuleneb sularaha sissemaksetest D. Nevsky pangakontole perioodil 2017-2020 ja see

nähtub ka vaatlusprotokolli lisaks oleva cd (kd 22 tl 196) failist „Daniel Nevsky

sissetulekud“. Samas on märkimisväärne see, et suurem osa sularaha sissemaksetest pärineb

aastatest 2017 ja 2018 (vastavalt 22 220 eurot ja 10 925 eurot) ning väiksemas osas on tehtud

sularaha sissemakseid ka 2019 aastal (7703,27 eurot) ja 2020 aastal (4200 eurot). Siinkohal on

aga paslik meenutada, et kohus mõistis D. Nevsky süüdi küll laiendatud konfiskeerimist

võimaldavas kuriteos (KarS § 201 lg 2 p 2 ja 4 järgi), kuid tegu pandi kohtu tuvastatud

asjaoludest nähtuvalt toime alles 2020 aasta keskel. Erinevalt I. Dyagelevist ei ole D. Nevsky

puhul võttes arvesse ka tema rolli omastamisepisoodis alust rääkida KarS § 832 lg 1 kontekstis

kuriteo olemusest või muudest alustest. D. Nevsky ise selgitas kohtuistungil, et ta on raha

teeninud nii piljardimängu kui ka perekonnale kuuluva kunsti müügiga. Kumbagi väidet ei saa

pidada täiesti ebausutavaks. Samas viimane väide väärib mh tähelepanu sellepärast, et OÜ

Transpire süüdistusele eelnenud ajaperioodil nähtub viimase pangakontolt ülekandeid, kus

selgituseks on märgitud kunsti ost-müük (näiteks 28.06.2019 nähtub Transpire kontolt

antiikmaali ost summas 10 000 eurot; 09.08.2019 õlimaali ost summas 409 eurot, kd 11 tl

101-102). Seetõttu puudub kohtul siseveendumus, et nimetaud sularahasissemaksed aastatest

2017 ja 2018 võiksid kuidagi olla seotud kuritegevusega. Sel põhjusel jätab kohus ka selle

prokuröri taotluse rahuldamata.

I.Dyagelevi ja D. D. Dyageleva elukohast leitud sularahaga seotud asjaolud.

61. 10.11.2020 toimunud läbiotsimise käigus I. Dyagelevi ja D. D. Dyageleva ühises elukohas

xxx asuvast korterist leiti ja võeti ära kokku 132 850 eurot (kd 1 tl 199-200). Nimetud

sularaha leiti ja võeti ära järgmistest kohtades.

61.1 I. Dyagelevi ja D. D. Dyageleva magamistoa garderoobi kapi põhjast leiti pappkarp,

mille sees väiksem sinine karp käsikirjalise kirjega „BT11“, ja milles olid erinevad ümbrikud

sularahaga kokku 61 000 eurot, mis pakendati turvakotti nr KT7903946 järgmiselt: ümbrikus

nr 1 kokku 5000 eurot (10x500 eur); ümbrikus nr 2 kokku 33 500 eurot (67x500 eur);

ümbrikus nr 3 kokku 6000 eurot (3x500 eur ja 30x 200 eur); ümbrikus nr 4 kokku 15 000

eurot (75x200 eur).

61.2 Garderoobi kapi põhjas olnud pappkarbist leiti veel teine sarnane sinine karp käsikirjalise

kirjega „BA“ ning karbis olid erinevad ümbrikud sularahaga kokku 49 100 eurot, mis

pakendati turvakotti KT7903695 järgmiselt: ümbrikus nr 1 kokku 100 eurostes kupüürides

kokku 6000 eurot; ümbrikus nr 2 kokku 26 000 eurot (10x100 eur ja 50x500 eur);ümbrikus nr

3 kokku 10000 eurot (6x50 eur; 16x100 eur; 3x200 eur; 15x500 eur); ümbrikus nr 4 kokku

kokku 5000 eurot (25x200 eur); ümbrikus nr 5 kokku 2000 eurot (40x50 eur).

11 D. D-Dyageleva endine nimi

102 / 108

1-21-3503

61.3 Sama garderoobi kapi ülemisest sahtlist kummiga kinni pandult 6900 eurot (138x50

eur), mis pakendati turvakotti KT7903969.

61.4 Sama garderoobi kapis olevast suuremast kastist leiti väike karp, milles oli kolm

ümbrikku sularahaga kokku 14900 eurot (pakendati turvakotti nr KT7903968) järgmistes

summades: ümbrikus nr 1 kokku 3400 eurot (17x200 eur); ümbrikus nr 2 kokku 11500 eurot

(23x500 eur); ümbrikus nr 3 alla 1000 USD, mida ära ei võetud.

61.5 Samuti võeti D.D. Dyageleva käekotis olnud rahakotist ära sularaha summas 950 eurot

(19x50eur), mis pakendati turvakotti KT7903966. Läbiotsimisprotokolli märkuste lahtis ei

ole I. Dyagelev ja D. D. Dyagelev peale selle, et „protokoll on tõlgitud“ muid märkusi teinud

(kd 1 tl 201).

61.6. Läbiotsimisel leitud ja äravõetud sularaha on hiljem menetleja poolt ka vaadeldud (kd

23 tl 27-34) ning seejärel kantud 29.03.2021 sularaha tagatiskontole kandmise määruse alusel

Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr EE9322002210203778606 AS-s Swedbank

selgitusega „KKP, kriminaalasi nr 20221000002, Ilya Dyagelev“ (kd 23 tl 35).

61.7 Süüdistusakti p 5 nähtuvalt ei ole kohtueelses menetluses seda sularaha arestitud ning see

on loetletud p-s 6 „andmed asitõendite ja muude äravõetud objektide“ all (K1 tl 4p-5p).

Prokurör selgitas kohtuliku uurimise käigus, et sularaha ei aresitud, kuna ei suudetud kindlaks

teha, kellele see vara kuulub, sest I. Dyagelevi ja D. D. Dyageleva on abielus ja neil on

sõlmitud abieluvara leping ning kehtib varalahusus.

61.8 Kohtumenetluse käigus esitas 18.04.2023 D. D. Dyageleva ema U.F esindaja A. Smelov

kohtule taotluse kaasata U.F kohtumenetlusse kolmanda isikuna, kuulata ta kolmanda isikuna

üle ning tagastada temale äravõetud sularaha summas 124 900 eurot (K 6 tl 181-182). Kohus

kaasas 21.04.2023 kohtumäärusega U.F menetlusse kolmanda isikuna (K 6 tl 205-207) ning

andis võimaluse talle koos esindajaga edaspidi kohtumenetluses osaleda (K6 tl 208).

61.9 Kolmas isik U.F andis 05.05.2023 kohtuistungil ütlusi (K6 tl 231) esmasküsituses oma

esindajale (tl 233-234p) ning vastas esindaja küsimustele, mis puudutasid äravõetud sularaha.

Seejärel soovis U.Ft teisesküsitluses küsitleda prokurör ja tema esimene küsimus oli „kas te

teate sellist äriühingut nagu HLÜ Erial?“ (tl 235), mille peale kolmas isik vastas, et ta keeldub

ütluste edasisest andmisest. Prokurör põhjendas küsimust sellega, et U.F on olnud HLÜ Erial

nõukogu liige ning teisesküsitluses võib ta esitada küsimusi ka nende asjaolude kohta, mida

esmasküsitluses ei käsitletud. Kuna U.F keeldus kõikidele prokuröri küsimustele vastamast

(mis ei puudutanud leitud sularaha), sii katkestati ristküsitlus KrMS § 288 lg 10 alusel.

Prokurör ei andund erinevalt kaitsjatest nõusolekut enne katkestamist antud ütluste tõendina

kasutamiseks (tl 236p), seega tuleb U.F ütlused tõendina kõrvale jätta.

61.10 Samal istungil esitas aga kolmanda isiku U.F esindaja ka muid dokumentaalseid

tõendeid (kd23 tl 198-206), mida kohus koostoimes süüdistatava D. D. Dyageleva ütlustega

siiski edasi saab hinnata. Kohtul esitatud U.Fga seotud dokumentaalsetest tõenditest nähtub,

et U.F viibis 3-13 november 2020 PERH-s ning talle tehti operatsioon (tl 202). D. D.

Dyageleva selgitas kohtus ülekuulamisel, et kuna ta emale tehtud operatsioon oli raske ning

lõpptulemus ette teadmata, siis tõi ta ema palvel viimase säästud 124 900 eurot sularahas,

samuti muud isiklikud dokumendid ja kuldehted tema kätte hoiule päev enne haiglasse

minekut 02.11.2020 (K 7 tl 61), et juhul kui ta ellu ei jää, siis kõik jääb mulle (tl 61). „Emal

103 / 108

1-21-3503

olid ümbrikutes need rahasummad, me panime lihtsalt kõik kokku ühte karpi, teipisime kinni“

(tl 61p). 10.11.2020 kui toimusid kinnipidamised ja läbiotsimised, siis viibis ema veel haiglas

(tl 61) ning emale rääkis ta sellest, et politsei võttis raha ära ca 14 kuud hiljem kui Ilya oli

juba vanglast vabaks saanud (tl 61p). D. D-Dyageleva selgitas, et koos sularahaga oli karbis

ka tema emaga seotud dokumendid ja kuldehted „läbiotsimisel vaadati need dokumendid läbi,

igal pool oli U.F nimi ja nad ei hakanud neid dokumente kaasa võtma“ (tl 61p). D. D.

Dyageleva selgitas samuti, et kodust äravõetud sularahast kuulub temale 6900 eurot

(garderoobi kapi ülemisest sahtlist) ja rahakotist 950 eurot(K7 tl 57), kõik ülejäänud leitud ja

äravõetud raha kuulus tema emale (tl 61).

61.11 Esindaja A. Smelov esitas KrMS § 297 voorus täiendava tõendina foto (kd 33 tl 236),

mille väidetavalt läbiotsimise päeval 10.11.2020 tegi oma telefoniga kaitsja D. Teplõhh, kes

samuti läbiotsimise juures viibis. Fotolt nähtub avatud kartongkarp, milles omakorda paistab

kilekott ja veel üks must kott.

61.12 Kohus peab versiooni, et süüdistatavate elukohast leitud sularahast kuulus 124 900

hoopis U.Fle ebausaldusväärseks ja tõendamata versiooniks. Esiteks on tähelepanuväärne see,

et D. D. Dyageleva tunnistas ainkesena enda omaks 6900 eurot, mis leiti garderoobi kapi

ülemisest sahtlist ja ei olnud kuidagi seotud garderoobist leitud karbiga, kus kogu ülejäänud

summa leiti. Samuti ei pea kohus usutavaks seda, et kui 124 900 eurot oli kinnises ja teibitud

karbis koos U.F isiklike dokumentide ja kuldehetega, et seda ei võetud menetlejate poolt

arvesse ja ei kajastatud läbiotsimisprotokollis. Kui karbist oleks tõepoolest leitud ka U.Fga

seotud dokumente ja kuldehteid „igal pool oli U.F nimi“, siis oleks sellele ka menetlejate

tähelepanu juhitud ning see kajastuks ka läbiotsimise protokollis. Seal aga ühtegi märkust ei

süüdistatavate ega ka kaitsja poolt selle kohta tehtud. Lisaks peab kohus ilma täiendavate

tõenditeta raha päritolu saamise kohta raskesti usutavaks, et kuidas U.Fl sai selline sularaha

üldse tekkinud olla. Teoreetiline võimalus, et need olid elu jooksul kogutud säästud ei ole

samuti usutav, sest leitud rahakupüürid olid suurtes kupüürides (suur osa 500 eurostes).

Samuti ei tundu loogiline ka see, et karbist leitud rahasummad olid omakorda veel ümbrikesse

pakendatud (61000, 49100, 14900). Kui tegemist oleks U.F rahaga, siis puuduks vajadus seda

eraldi veel ümbrikesse grupeerida. Pigem viitab see kohtu hinnangul sellele, et tegemist oli

hoopis sularaha valdajatele kuuluva varaga ning kuna D. D. Dyageleva tunnistas, et temale

kuulus sellest leitud sularahast 6900 eurot, siis peab kohus tõenäoliseks ja usutavaks, et

ülejäänud 124 900 eurot kuulus I. Dyagelevile. Asjaolu, et seda aga püüti varajata, viitab

omakorda koos raha pakendamise viisidega eraldi summadeks sellele, et neil puudub legaalne

päritolu.

61.13 Eeltoodust tulenevaltpeab kohus võimalikuks ja vajalikuks konfiskeerida laiendatud

konfiskeerimise tagamiseks KarS § 832 lg 1 alusel 125 000 eurot (mitte 124 900, sest

tegelikult leiti ja võeti läbiotsimisel ära 125 000 eurot) kui I. Dyagelevi vara ning 7850 eurot

(6900 +950) laiendatud konfiskeerimise tagamiseks KarS § 832 lg 2 p 1 alusel D. D.

Dyageleva varana. Kohus leiab, et konfiskeerimist ei välista ka see, et nimetatud rahasumma

oli eelnevalt arestimata. Kohus peab kohtuotsuses võtma seisukoha mh äravõetud asjade ja

vara suhtes ning kuigi see äravõetud raha oleks tulnud eelnevalt kohustuslikus korras ka

arestida, siis see küsimus on pigem süüteoga tekitatud kahju hüvitamise kontekstis oluline.

Kuna 125 000 euro arestimata jätmise kohta ei ole ükski kohtumenetluse pool esitanud SKHS

nõuet, siis kohus seda küsimust ilma taotluseta lahendada ei saa. Seonduvalt D. D.

Dyagelevalt konfiskeeritud 7850 euro osas esitas ta ka õigeaegselt SKHS nõude ning selles

osas rahuldas kohus selle nõude (vt p 46).

104 / 108

1-21-3503

Kolmanda isiku OÜ F sõiduauto Mercedes Benz reg nr XXX.

62. Harju Maakohtu 04.05.2021 määrusega arestiti konfiskeerimise tagamiseks

kahtlustatavale OÜ-le D (juhatuse liige D. D. Dyageleva) kuuluv sõiduauto Mercedes-Benz

reg XXX (kd 22 tl 155-168) ning seati liiklusregistris ka käsutamise keelumärge (kd 22 tl

169-170, tl 173). 30.07.2020 vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et sõiduki turuväärtus on

30.07.2020 seisuga 116 245 eurot (kd 22 tl 170-171). Sõiduk toodi Saksamaalt ja registreeriti

Eestis 14.05.2020 ning registreerimistunnistus Eestis väljastati 11.06.2020 (kd 22 tl 173).

62.1 I.Dyagelev peeti sama sõiduki roolis 10.11.2020 kl 8:50 kahtlustatavana kinni (kd 1 tl 6)

ning samal päeval kl 15.27 teisaldati nimetatud sõiduk menetleja poolt menetleja parklasse

(kd 1 tl 198) ja seal viibib see tänase päevani. Kohus on võtnud seisukoha eelnevalt juba

küsimuses, mis puudutab sõiduki arestimata jätmist perioodil 10.11.2020-04.05.2021 ja

mõistnud selle eest OÜ-le F ka SKHS alusel hüvtise (vt otsuse p 49 jj).

62.2 OÜ-le D esitati süüdistus KarS § 211 lg 2 järgi ning ta anti koos teiste süüdistatavatega

käesolevas kriminaalasjas 24.05.2021 kohtu alla (K 1 tl 80-83). Kohtumenetuse ajal, st

27.05.2022 esitas OÜ D kaitsja kohtule taotluse OÜ D suhtes kriminaalmenetluse

lõpetamiseks KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel ning OÜ D arestitud varade (sh nimetatud sõiduk)

vabastamiseks. Kaitsja selgitas, et OÜ D on ühinenud OÜ-ga F ning OÜ D on 02.05.2022

äriregistrist kustutatud. Prokurör ei vaielnud kriminaalmenetluse lõpetamisele OÜ D suhtes

vastu, kuid taotles 30.05.2022 taotlusega kaasata menetlusse kolmanda isikuna OÜ D

õigusjärglane OÜ F ning arestida OÜ-le F kuuluv sõiduauto Mercedes-Benz reg XXX (K 4 tl

26-28p).

62.3 Maakohtu 08.07.2022 kohtumäärusega (K4 tl 132-141) lõpetati OÜ D suhtes

kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel ning samuti tühistas eeluurimiskohtuniku

04.05.2021 määruse sõiduki arestimise kohta. Sama määrusega (08.07.2022) kaasas kohus

aga kolmanda isikuna menetlusse OÜ F (juhatuse liige D. D. Dyageleva) ning arestis

kolmandale isikule OÜ-le F kuuluva sõiduauto Mercedes-Benz reg XXX kuriteoga saadud

vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks.

62.4 Riigikohus on 23.12.2020 määruses nr 1-20-3926 p 16 leidnud, et kui äriühingute

ühinemise tulemusel läheb ühendavale ühingule või ühinemisel asutatavale uuele äriühingule

üle (osaliselt) süüteoga saadud vara, saab selle vara § 831 lg-s 2 sätestatud tingimustel uuelt

omanikult konfiskeerida või kohaldada tema suhtes konfiskeerimise asendamist, olenemata

asjaolust, kas ühendatav ühing ise oli süüteo toimepanija või kolmas isik § 831 lg 2 mõttes.

Viidatud määruses leidis Riigikohus, et süüdistatavast juriidilise isiku lõppemine ja selles

tulenev tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine ei tähenda, et ära oleks langenud ka vara

arestimise aluseks olev kuriteokahtlus. Riigikohus rõhutas, et lõppenud äriühing ei olnud

kahtlustuse kohaselt kuriteo ainus toimepanija, vaid talle omistati KarS § 14 lg 1 alusel

füüsilise isiku tegu, mille tulemusel saadud varast jõudis osa kolmanda isiku vara hulka (p

15).

62.5 Konfiskeerimist või selle asendamist on KarS § 831 lg 2 p 1 kohaselt võimalik kohaldada

muu hulgas varale, mille kolmas isik on omandanud teo toimepanija arvel. See säte võimaldab

konfiskeerida ka vara, mis liikus kuriteo tulemusel kohe kolmandale isikule, mitte esmalt

kuriteo toimepanijale (nt kui toimepanija teoplaan näebki ette, et kuriteo tulemusel saab kasu

keegi teine, nt mõni lähedane või ka teo toimepanijaga seotud äriühing) – tegemist on

toimepanija arvel omandatud varaga. Seda, et KarS § 831 kohaldamiseks ei ole nõutav, et isik,

kes süüteoga vara sai, oleks süüteo toimepanija, on selgitatud ka karistusseadustiku

105 / 108

1-21-3503

kommenteeritud väljaandes (§ 831 komm. 5.2). Oluline on, et süüteo tulemusel oleks

toimunud vara üleminek ühelt isikult teisele või vara säästmine, st et keegi oleks saanud

süüteoga vara ja et konfiskeerimisotsustuse tegemise ajaks oleks see vara jõudnud toimepanija

või kolmanda isiku vara hulka. Kohus tuvastas juba 08.07.2022 määruses, et OÜ F ühinemine

OÜ-ga D oli seotud käsiloleva kriminaalmenetlusega ning sooviga vältida OÜ D

kriminaalvastutust ja OÜ D varade konfiskeerimist. Igasugune muu majanduslik mõte sellel

puudus ning OÜ F bilanss kasvas OÜ D varade (sh arestitud sõiduk) arvel ilma

vastusoorituseta (vt määruse p 16, K4 tl 132-141). Kuna mõlema äriühingu seaduslik esindaja

oli ja on D. D. Dyageleva, siis teadis kolmas isik, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise

vältimiseks (ühinemine toimus kohtumenetluse ajal). Selle seisukoha juurde jääb kohus ka

tänasel päeval.

62.6 Kohus tunnistas D. D. Dyageleva süüdi nii KarS § 211 lg 1 kui ka KarS § 201 lg 2 p 2 ja

4 järgi. Seega ei oma tähtsust see, et OÜ D suhtes menetlus lõpetati 08.07.2022, sest D. D.

Dyageleva suhtes on menetlus jätknud ja päädinud tema suhtes maakohtu süüdimõistva

kohtuotsusega. Kohtuotuse kohaselt sai nii KarS § 211 lg 1 kui ka KarS § 201 lg 2 p 2 ja 4

kuriteost D. D. Dyageleva tegevuse tulemusena ehk D. D. Dyageleva arvel tulu D OÜ, kelle

vara läks omakorda äriühingute ühinemisel üle F OÜ-le. Süüteoga saadud vara KarS § 831 lg

11 tähenduses on süüteoga otseslt saadud vara ja selle vara arvel omandatud vara, järelikult on

selleks ka süüteoga saadud arvel omandatud sõiduk. Kohus tuvastas, et OÜ D sai mh D. D.

Dyageleva tegevuse tulemusena KarS § 201 lg 2 p 2 ja 4 kuriteost tulu 120 000 eurot (vt

otsuse p 35.4), kui OÜ Transpire kontolt tehti näilise tehingu alusel OÜ D kontole ülekanne,

mis tegelikult oligi mõeldud nimetatud sõiduki ostmiseks. Samuti sai OÜ D aga ka mh D. D.

Dyagelva tegevuse tulemusena tulu ka KarS § 211 lg 1 kuriteost. Nimelt OÜ D, mis oli HLÜ

Erial liige, tegi perioodil 18.06.2018-07.01.2020 ülekandeid läbi enda pangakonto HLÜ Erial

pangakontole osakapitali suurendamiseks 31 950 eurolt 1 500 000 euroni. Vähemalt 1 315

827,20 eurot sellest oli HLÜ-st Erial pärinev raha, mida keerutati osadena läbi erinevate I.

Dyagelevi äriühingute ja D. D. Dyageleva äriühingu OÜ D vahel ning kanti HLÜ Erial

pangakontole osakapitali suurendamiseks kui D OÜ vara. OÜ D osamaksete suuruse järgi

arvestati talle ka iga-aastane intresside tulu. Seega oli osamaksete suurus seotud kasumiga,

mis D OÜ-le laekus. Selle tulemusena on OÜ D saanud oma pangakontole HLÜ-st Erial

intressimaksete näol kriminaaltulu summas 250412,99 eurot, sh 13.01.2020 summas

116664,13 eurot; 14.04.2020 summas 43868,86 eurot; 15.07.2020 summas 44 754,10 eurot ja

16.10.2020 summas 45245,90 eurot (kd 24 tl 91), mis on käsitatav kriminaaltuluna KarS § 831

lg 1 mõttes. Mõlemal juhul segunes saadud kriminaaltulu OÜ D panakontol olnud muu

varaga. Kohus leiab, et seetõttu tuleb KarS § 831 lg 11, lg 12, lg 2 p 1 ja 2 ja § 84 alusel OÜ-lt

F konfiskeerida sõiduauto Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX.

OÜ Transpire kontol olevate rahaliste vahendite konfiskeerimine

63. Harju Maakohutu 15.11.2020 määrusega nr 1-20-8252 (kd 22 tl 43-54) arestiti Transpire

SEB panga arveldusarvel nr XXXXXXXX olevad ja sinna laekuvad rahalised vahendid kuni

882 960 euro täitumiseni (1 002 960 – 120 000 = 882 960 eurot) KarS § 831 lg 1 ja § 84

alusel.

63.1 KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see

kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Kohus tunnistas OÜ Transpire süüdi KarS § 201

lg 3 järgi. Kohus tuvastas, et HLÜ-st Erial omastamise teel saadud raha kogusummas 1 002

960 eurot laekus perioodil 20.05.2020 kuni 01.10.2020 OÜ Transpire pangakontole nr

XXXXXXXX SEB pangas. Samal perioodil laekus muudest allikatest vahendeid kõigest 19

106 / 108

1-21-3503

009,11 eurot. Laekunud summast tuleb maha arvata 120 000 eurot, mis liikus D OÜ-le ja

millega soetati sõiduk Mercedes Benz ja mille kohus konfiskeerib kolmandalt isikult OÜ-lt F.

Ülejäänud omastatud summa 882 960 eurot kuulub samuti konfiskeerimisele kui süüteoga

saadud vara (1 002 960 – 120 000). OÜ Transpire pangakonto saldo 15.02.2023 seisuga on

125 545,16 eurot (kd 31 tl 201). Järelikult tuleb OÜ Transpire pangakontol olev 125 545,16

eurot arestida KarS § 831 lg 1 alusel ja ärakulutatud summa 757414,84 eurot (1 002 960 –

120 000- 125 545,16) tuleb välja mõista KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise

asendamise korras. OÜ Transpire pangakonto XXXXXXXX tuleb jätta kuni selle

konfiskeerimisnõude täitmiseni aresti alla.

X. Asitõendid

64. Kohtuistungil kohtule üle antud kuus laenukomitee otsust, mis asuvad kriminaalasja

materjalide juures- jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja

materjalide juurde.

64.1 Kohtule üle antud digitaalsed failid (andmekandjatel) jätta kohtuotsuse jõustumisel

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

64.2 Kõik kriminaalasjaga eeluurimisega seotud digitaalsed failid kohtueelse menetleja

andmeladudes ja andmekandjatel (järelepäringute vastused, menetlustoimingute käigus

andmekandjatest tehtud koopiad) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse

jõustumisel.

64.3 KKK, PPP, Pärnu mnt 139/1 kab 307 Tallinn, sõiduk MB XXX, sõiduk Hyndai XXX,

XXX, sõiduk MB XXX läbiotsimisel leitud ja ära võetud dokumendid, märkmepaberid,

mälupulk, mis asuvad pakendites numbritega 0017447; S8162261; K004718, K004719;

S8161859; S8163734; S8163716; S8163717; S816371; K 004710/K004711; S8163000;

K0010768; K0012232; K0010770/K0010769; S8162997; S8162933; S8162994; S8162987;

K0010809; K 0000776/K0000775; K004701/K004702; K004703/K 004704; 0017514;

K0012233; 0017513; 0017519; 00011144; 0017515; K0012235; 0017520;

5L054127/5L054128; E14-093653, mis asuvad Kaitsepolitseiametis (tagastamata asitõendid)

- tagastada KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel seaduslikele valdajatele.

64.4 Hoiu-laenuühistust ERIAL ära võetud dokumendid plommidega 015108 (019478),

0001808400(0001808080), 010107 (A463616), W040904 (015284), A463473 80001808976),

W04922 (015369), 015107 (015242), A463617, W040924 (015391), a463618, w040918

(015392), a463950, W040923 (015363), 018342 (019479), 018317 (010112), 018335

(015395), 018348 (010114), 018325 (015193), 018330 (015394), 018317 (010111), 018328

(A463537), A463475 (00008695), 0001808402 (W040907, 0001808079), 018329 (010115),

0001808308 (010500), W040914 (A463619) ja šeif Rosengrwnce; xxx ära võetud iPad

A2230 ja iPhone, ERIAL logoga dokument, erinevad dokumendid, paberid ja

märkmepaberid, 4 SIM kaardi ümbrist, mis on plommitud W032290, 0001808398

(W032289), (W032278), 018332 (A463503) ja D OÜ kontorist ära võetud dokumendid

plommidega 010306 (0001808390), 010317, 018331 (010313), 010316, mis asuvad

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroos ja HLÜ ERIAL kontorist leitud šeifis

olevad esemed turvapakendis 0146468, mis on antud hoiule Politsei- ja Piirivalveametile

(tagastamata asitõendid) - tagastada KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel

seaduslikele valdajatele.

107 / 108

1-21-3503

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2024. a otsusega nr 1-21-

3503.

108 / 108