2-23-6488/66 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 (10)

2-23-6488

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.02.2024. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-6488

Tsiviilasi

A. L. hagi Truckerpilot OÜ vastu saamata jäänud

töötasu ja viivise nõudes

Hagihind

2283,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. L. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hageja

lepingulised

esindajad:

vandeadvokaat

Keijo

Lindeberg ja advokaat Kristiina Taul;

Kostja: Truckerpilot OÜ

Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige M. A. K.

Kohtuistungi aeg

06.12.2023. a, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata A. L. hagi Truckerpilot OÜ vastu saamata jäänud töötasu ja

viivise nõudes.

2. Jätta menetluskulud hageja A. L. kanda.

3. Jätta rahuldamata kostja Truckerpilot OÜ taotlus menetluskulude hüvitamiseks

summas 14 040 eurot.

4. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2 (10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja nõue ja põhjendused

A. L. esitas 02.05.2023. a kohtusse hagiavalduse Truckerpilot OÜ vastu saamata jäänud

töötasu ja viivise nõudes. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja

kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 2066,88 eurot ja viivis selle summa tasumisega

viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi kostjale

kättetoimetamisest kuni nõude täieliku täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja xxxxxxxxx OÜ-s (registrikood xxxxxxxx) autojuhina.

Kirjalik tööleping ja kirjalik palgakokkulepe puudusid. 08.12.2019. a esitas hageja

töövaidluskomisjonile avalduse xxxxxxxxx OÜ vastu töölepingulise suhte tuvastamise ja

töötasu nõudes. Töövaidluskomisjon rahuldas 13.01.2020. a otsusega töövaidlusasjas nr 4-

1/2797/19 hageja avalduse täies ulatuses, tuvastas töölepingulise suhte tööandja ja hageja

vahel alates 01.03.2019. a ja mõistis tööandjalt hageja kasuks välja töötasu ajavahemiku

01.08.2019. a kuni 30.11.2019. a eest netosummas 2066,68 eurot.

07.09.2022. a pöördus hageja lepinguline esindaja tööandja esindaja A. H. poole kohtuvälise

nõudega ning tegi ettepaneku tasuda saamata jäänud töötasu vastavalt töövaidluskomisjoni

otsusele summas 2 066,88 eurot hageja arveldusarvele hiljemalt 21.09.2022. a. A. H.

lepingulise esindaja selgituste kohaselt jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel on

hagejal nõue A. H. kui füüsilise isiku vastu. Sealjuures tugines lepinguline esindaja sellele, et

xxxxxxxxx OÜ on äriregistrist kustutatud 27.07.2022. a ning tal ei ole ühtegi õigusjärglast.

Lepinguline esindaja leidis, et puudub ettevõte, millise vastu hageja nõuet esitada.

Äriregistri andmetel on hageja tööandja äriregistrist kustutatud 27.07.2022. a. Hageja leiab, et

tööandja kohustuste täitmise eest vastutab kostja Truckerpilot OÜ, kuivõrd on toimunud

tööandja ettevõtte üleminek varjatud tehinguna.

Hageja on seisukohal, et ettevõtte üleminekut annavad alust järeldada järgmised asjaolud:

11.04.2019. a tehti kostja kohta esmakanne. Kostja äriühingu vorm oli usaldusühing (UÜ).

02.09.2019. a tehti ümberkujundamiskanne, mille kohaselt kujundati kostja ümber

osaühinguks (OÜ). Ka tööandja alustas UÜ-na, mis kujundati ümber OÜ-ks. Sealjuures

alustasid nii tööandja kui kostja UÜ-na, mille asutamisega oli seotud üks ja seesama isik – K.

O. . Tööandja esimene usaldusosanik oli P. B. Oü, mille ainus juhatuse liige oli tööandja

loomise ajal K. O. ning esimene täisosanik samuti K. O. . Tööandja tegutses UÜ-na pisut üle

kahe kuu. Kostja esimene esindama volitatud usaldusosanik oli xxxxxxxxxxxxxxxxx, mille

ainus juhatuse liige on samuti K. O. , ning täisosanikuks K. O. ise. Kostja tegutses UÜ-na

alla viie kuu. Arvestades seda, et tööandja tegutses nii hageja töötamise ajal kui äriühingu

kustutamise ajal OÜ-na ning kostja kujundati võrdlemisi lühikese aja jooksul peale asutamist

OÜ-ks, millena tegutseb tänaseni, viitab äriühingu liik hageja hinnangul selgelt ettevõtte

üleminekule. Samuti viitab nii tööandja kui kostja asutamine sarnasel viisil, et tegemist võib

olla ettevõtte varjatud üleminekuga. Veel enam, OÜ asutamine viisil, kus kujundatakse ümber

UÜ, viitab sellele, et püüti varjata ettevõtte üleminekut.

Nii tööandja kui kostja viimase majandusaasta aruannete bilansist ei nähtu vara peale

omakapitali – sealjuures pole tööandja majandusaasta aruandeid esitanud kordagi. Seega

puudub hagejal ülevaade äriühingute tegelikust varast tänase päeva seisuga ja selle

üleminekust. Et ei tööandjal ega kostjal pole aruannetest nähtuvat vara, viitab, et OÜ-d

tegutsevad ühtmoodi ja tegemist võib olla ettevõtte varjatud üleminekuga.

Samuti on tähelepanuväärne, et tööandja oli maksuvõlgnik. Nimelt on alates 10.05.2019. a

võlgnikul võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees summas 27 697,08 eurot. Kuu aega enne seda,

s.o 11.04.2019. a, oli tehtud kostja kohta esmakanne. Avalikult kättesaadavate andmete

3 (10)

kohaselt on 13.01.2022. a tööandja suhtes alustatud ka täitemenetlust (põhinõue 200,00 eurot,

menetluse alustamistasu 36,00 eurot, kulud enne tähtaeg 290,00 eurot, kulud tähtaja

möödumisel 344,00 eurot), kus sissenõudjaks on Maksu- ja Tolliamet. 01.10.2020. a

kuupäevaga on võlgniku suhtes ka maksekäsk (põhinõue 3 654,98 eurot, kõrvalnõue 1 781,81

eurot, riigilõiv 182,51 eurot, menetluskulud 20 eurot), kus sissenõudjaks on AS O. . Seega

esines tööandjal selge huvi ettevõtte varjatud üleminekuks, milleks on soov vabaneda mh

maksuvõlast. Maksuvõlgnevuse algusaeg ja kostja esmakande aeg e-äriregistris viitavad

samuti, et kostja loomise eesmärk oli viia majandustegevus üle uude äriühingusse.

Hageja on seisukohal, et võlgniku ja kostja juhtorganid ja omanike ring kattuvad viisil, mis

kinnitab ettevõtte üleminekut. Kostja juhatuse liige on M. A. K. ning temale eelnes juhatuse

liikmena mh A. H. , kes oli vahetult enne usaldusosanikuks. Kostja üheks kahest osanikust on

M. A. K. ning eelnevaks osanikuks kahe teise kõrval A. H. .

Tööandja juhatuse liikmeks sai peale UÜ asutajat K. O. mh M. A. K. ja A. H. . Kannete

järgi oli tööandja viimane juhatuse liige V. T. , seda alates 12.03.2020. a kuni 09.02.2021. a

ning tema juhatuse liikmeksolek lõppes olemasolevate andmete põhjal arvatavasti seoses tema

surmaga. Nimetatud isiku juhatuse liikmeks olemise aeg viitab muid asjaolusid arvestades

sellele, et juhatuse liikmeks oli ta ainult formaalselt. Siinkohal on oluline ka see, et peale

juhatuse liikme surma ei valitud uut juhatuse liiget enam kui aasta jooksul, mil OÜ veel

eksisteeris. Tööandja osanike seas on kas otse või oma liikmesuse kaudu valdavalt samad

isikud nagu kostja puhul – A. H. ja M. A. K. . A. OÜ, mille endine nimi on L. OÜ, oli

samuti tööandja osanik ja praegu kostja osanik.

Hageja leiab täiendavalt, et esineb põhjendatud alus kahelda selles, et juhatuse liikme

ülesandeid ka tegelikult täidab ja täitis kostja puhul registrikaardijärgne juhatuse liige. See

tähendab, et hagejal on alus arvata, et tegelikkuses juhib kostja tegevust tööandja endine

esindaja A. H. . Eelkõige seisneb põhjendatud kahtlus selles, et kostja e-post on. Antud e-

posti aadress ei ole muudetud ka siis, kui kostja juhatuse liikmeks sai teine isik ehk M. A. K.

. Ka käesoleval hetkel on tegemist kostja kehtiva e-posti aadressiga.

Hageja hinnangul ei saa olla kahtlust selles, et A. H. on otsene seos lisaks tööandjale ka

kostjaga. 25.05.2021. a oli esitatud avaldus, millega paluti äriregistris teha kostja kohta

järgmised muudatused: kustutada registrikaardilt osanik A. H. ning kanda registrisse osanik

L. OÜ. Vastavalt äriregistri andmetele on A. H. olnud kostja juhatuse liige alates

02.09.2019. a kuni 23.11.2021. a. See tähendab, et kostja juhatus oli välja vahetatud umbes 10

kuud peale seda, kui töövaidluskomisjon tegi hageja avalduse alusel otsuse. Samuti oli A. H.

kostja eelkäijat (E. UÜ) esindama volitatud usaldusosanik perioodil 23.08.2019 kuni

02.09.2019. a, mil kostja kohta oli tehtud ümberkujundamiskanne. Kostja osanik oli A. H.

perioodil 27.08.2019 – 25.05.2021. a.

Hageja toob lisaks välja ka selle, et kostja praegune ja tööandja endine juhatuse liige M. A.

K. on Soomes olnud süüdi mõistetud raamatupidamis- ja kindlustuspettuses, mille eest

mõisteti isikule karistuseks ka reaalne vangistus. Samuti on A. OÜ (endine L. OÜ), millel on

praegu kostjas ja oli eelnevalt tööandjas osalus, ainsaks juhatuse liikmeks ja üheks osanikest

A. R. , kes on ajakirjanduses tähelepanu pälvinud ettevõtetele likvideerimisteenuse osutajana.

Selliste isikute seos mõlema äriühinguga annab täiendava kinnituse, et tööandja ja kostja

võisid tegutseda ettevõtte varjatud ülemineku eesmärgiga.

Hageja leiab, et võlgniku ja kostja majandustegevus kattuvad. Mõlema puhul on

põhitegevusalaks märgitud muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused koodiga

82991, võlgniku puhul ainsa tegevusalana alates 25.01.2017. a kuni 27.07.2022. a ning kostja

puhul ainsa tegevusalana alates 11.04.2019. a kuni 23.08.2019. a, mil kostja muutis

4 (10)

põhitegevusalaks kaubaveo maanteel. Teatmik.ee andmetest ilmneb ka, et ka võlgniku

tegevusalaks oli kaubavedu maanteel.

Lisaks eeltoodule on identne võlgniku ja kostja äriühingu aadress, s.o Tartu maakond, Elva

vald, Elva linn, Käo tee 82, 61504.

Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades on hageja seisukohal, et antud juhul on ettevõtte

ülemineku eeldused täidetud. Seega reaalselt jätkab tööandja oma tegevust uue juriidilise

isiku (s.o kostja) kaudu. Ettevõte on üle läinud VÕS § 180 jj mõttes ning asjaolude pinnalt on

alust arvata, et oma majandustegevuse üleviimisega soovis tööandja vabaneda oma

kohustustest, sh vabaneda kohustusest maksta hagejale saamata jäänud töötasu vastavalt

töövaidluskomisjoni otsusele ning seetõttu on püütud ettevõtte üleminekut varjata.

Kokkuvõtlikult on hageja seisukohal, et kuivõrd tööandja kui äriühingu identiteet, mille abil

teostas tööandja oma majandustegevust, on üle läinud kostjale, on toimunud tööandja

ettevõtte üleminek kostjale ja kostja vastutab VÕS § 183 lg 1 alusel enne ettevõtte üleminekut

tekkinud kohustuste eest, sh töövaidluskomisjoni otsusega hageja kasuks väljamõistetud

töötasu maksmise kohustuse eest.

Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud ja jäi hagis esitatud nõude juurde.

Kostja väidete osas, et ta ei ole seni alustanud tegevust, ei oma pangakontot, ei ole

käibemaksukohustuslane ega oma tegevuslubasid, juhib hageja tähelepanu, et ka tööandja ei

esitanud ühtki majandusaasta aruannet, kuigi töövaidluskomisjoni otsusest nähtub, et

majandustegevus toimus – mh toimus töötasu maksmine.

Hageja tõi täiendavalt välja, et tööandja varasemat nime xxxxxxxxx OÜ kasutav veebilehe

aadress www.amgtsport.com on siiani aktiivne ja kõnealune veebiaadress suunab

veebilehele, millest ilmneb, et veebileht kuulub K. -ile ja selle kontaktandmetes on kaheks

isikuks kolmest A. H. ja M. K. . K. veebileht on seotud äriühinguga K. G. E. OÜ, mis on

järeldatav põhiosas kattuvast nimest, kattuvast aadressist xxxxxxxxxx, xxxxxxx ja seotusest

M. A. K. . K. G. E. OÜ tegevuslubasid ei oma ning tema ainsaks tegevusalaks on märgitud

muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused. Samas viitab veebileht, et

tegutsetakse transpordiga: „K. T. L. “; „W. T. IT“ (tõlge: „K. T. L. ; M. T. S. “). Hageja

leiab, et nimetatud asjaolud kinnitavad järeldust, et tööandja majandustegevus jätkub, kuna

tööandja nime kasutav veebileht on siiani aktiivne, veebilehe kohaselt tegutsetakse

kaubavedudega ja veebilehe kohaselt on tegevus seotud nii A. H. kui M. A. K. . Sealjuures

on alust järeldada, et veebileht ja sellega seotud äriühing K. G. E. OÜ ise kaubavedudega ei

tegele, vaid seda tehakse muude äriühingute kaudu. See tuleneb asjaolust, et veebileht viitab

mitmele eri veebilehele, nt amgtaxi.com ja majandusaasta aruannete kohaselt äriühingul

endal majandustegevus puudub. Need asjaolud annavad kinnitust sellest, et tööandja ettevõte

on varjatult üle läinud just kostjale.

Hageja on seisukohal, et kostjal tegevuslubade puudumisest ei saa tingimata järeldada

majandustegevuse puudumist ja ettevõtte ülemineku mittetoimumist. Hageja tegi tööandjale

sõite mh sõidukiga, mille tegevusluba ei olnud välja antud tööandjale, vaid teisele

äriühingule. See nähtub T. väljavõttest, mille järgi teostas hageja sõite mh sõidukiga

numbrimärgiga xxxxxx. Tegemist on sõidukiga, millega seotud 28.06.2014. a väljastatud

äriühingule H. V. OÜ. Seega, kuigi tegevusluba oli väljastatud H. V. OÜ-le, tegi sõite sellel

nimetatud sõidukiga hoopis xxxxxxxxx OÜ töötaja. See kinnitab omakorda, et kuigi

kohustuslikud tegevusload on seotud kindla vedajaga, siis kostjal tegevuslubade puudumisest

ei saa kindlalt järeldada, et puudub ka majandustegevus.

Hageja leiab, et kuna ettevõtte üleminek on toimunud varjatult, siis ettevõtte üleminekut

iseloomustavaid elemente tuleb hinnata tervikuna kogumis, mistõttu ei ole ühelgi kriteeriumil

5 (10)

üksikult võetuna määravat rolli. Hageja on seisukohal, et praegusel juhul viitavad kõik

asjaolud kogumis ettevõtte üleminekule.

2. Kostja seisukoht ja vastuväited

Kostja, Truckerpilot OÜ, hagi õigeks ei võtnud, vaidles hagile täies ulatuses vastu ja palub

kohtul jätta hagi rahuldamata.

Kostja ei nõustu hagi aluseks oleva väitega selle kohta, et hageja tööandja A. OÜ ettevõte on

kostjale Truckerpilot OÜ-le üle läinud. Kostja leiab, et põhjusel, et tööandjalt ei olnud enam

midagi võtta, on hageja advokaatide abiga põhjendamatult võtnud sihikule kostja, püüdes jätta

muljet ettevõtte üleminekust, mida ei ole toimunud.

Kostja leiab, et hageja väited ettevõtte ülemineku kohta on hüpoteetilised ja tõendamata,

Kostja väitel ei ole tema ettevõte seni alustanud tegevust, ei oma pangakontot, ei ole

käibemaksukohustuslane ega oma tegevuslubasid. Kostja selgitas, et tema ettevõtte

eesmärgiks oli luua „äpp“, et pakkuda transpordisektoris internetilahendust, aga vastav

projekt jäi lõpetamata. Kuna majandustegevuse registris ei ole olemas äpipõhist tegevusala,

siis märgiti kostja tegevusalaks transport, mis oli äpile kõige lähemal. Tegelikult mingit

transporditeenust ega muud teenust ei ole kostja kunagi osutanud. Kostjal ei olnud ega ole

mingit majandustegevust. Kostjal ei ole ka veebilehte. Kostja leiab, et tema taotletud

tunnistaja A. H. ütlused tõendavad, et kostja asutamise eesmärk oli nutilahenduse loomine,

kostja majandustegevust ei alustatud ja kostja ei tegelenud transporditeenuse osutamisega, sh

puudusid kostjal töötajad ja veoautod.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et A. L. hagi Truckerpilot OÜ vastu saamata jäänud töötasu ja viivise

nõudes ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

3.1.

Poolte esitatust nähtuvalt ei ole nende vahel vaidlust alljärgnevate asjaolude üle:

• Hageja A. L. töötas alates 01.03.2019. a xxxxxxxxx OÜ-s (registrikood xxxxxxxx)

autojuhina.

• Töövaidluskomisjoni 27.01.2020. a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2797/19 rahuldati

hageja avaldus ja mõisteti xxxxxxxxx OÜ-lt hageja kasuks välja töötasu ajavahemiku

01.08.2019. a kuni 30.11.2019. a eest summas 2066,68 eurot.

• 12.03.2020. a tehti äriregistrisse kanne, mille kohaselt sai xxxxxxxxx OÜ uueks

ärinimeks N. OÜ.

• 27.07.2022. a kustutati N. OÜ äriregistrist.

Hageja nõuab hagis kostjalt töövaidluskomisjoni otsusega xxxxxxxxx OÜ-lt hageja kasuks

välja mõistetud töötasu summas 2066,68 eurot ja lisaks viivist summa tasumisega viivitamise

eest. Hagi alusena tugineb hageja sellele, et tööandja xxxxxxxxx OÜ (hilisem ärinimi N. OÜ)

ettevõte on varjatud tehinguga üle läinud kostjale Truckerpilot OÜ-le.

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja ei nõustu sellega, et xxxxxxxxx OÜ

(hilisem ärinimi N. OÜ) ettevõte on üle läinud kostjale.

3.2.

Kohus leiab, et arvestades hagi asjaolusid saab hageja nõude üldiseks õiguslikuks

aluseks olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 183 lg 1, mis näeb ette, et enne ettevõtte üleminekut

tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks, vastutab üleandja

võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga.

6 (10)

Tulenevalt nimetatud sättest on hageja nõude eelduseks see, et pärast töövaidluskomisjoni

otsusega xxxxxxxxx OÜ-lt hageja kasuks välja mõistetud töötasu sissenõutavaks muutumist,

on võlgniku ettevõte kostjale üle läinud. Selle üle on poolte vahel vaidlus.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille

kaudu isik tegutseb.

VÕS § 180 lg 1 järgi võib ettevõtte üleandja omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda

andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel.

Vastavalt VÕS § 180 lg-le 2 kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle

majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.

VÕS § 182 lg 2 sätestab, et ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad

omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest

tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Õiguskirjanduses (vt Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, xxxxxxx 2016, § 180

komm 4.4.1.) on selgitatud, et ettevõtte ülemineku regulatsioon on ajalooliselt kutsutud ellu

kaitsmaks võlausaldajaid (esmalt töötajaid) olukorra eest, kus ettevõtja soovib kohustustest

vabaneda ettevõtte uude juriidilisse isikusse tõstmisega, jätkates tegevust uue juriidilise isiku

kaudu ilma varasemast tegevusest tekkinud kohustusi täitmata. Kaitseregulatsiooni

rakendumise vältimiseks võib ettevõtte omanik olla huvitatud ettevõtte ülemineku varjamisest

(ettevõtte üleminek varjatud tehinguga).

Riigikohtu halduskolleegium (vt RKHKo 01.06.2011. a nr 3-3-1-20-11, p 11) on välja toonud,

et ettevõtte ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii

tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Võttes arvesse eelnevat, on

kolleegium nimetanud ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavateks kriteeriumiteks mh (st

tegemist on avatud loeteluga): 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude

materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni

ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva

tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis

katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali

säilitamine; 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht,

juhtorganite liikmete kattuvus.

Riigikohtu tsiviilkolleegium ei ole näitlikku kriteeriumide loetelu oma praktikas välja toonud,

kuid on selgitanud (vt RKTKo 15.06.2011. a nr 3-2-1-41-11), et ettevõtte ülemineku

tõendamisel on otsustav, kas majandusüksus säilitab oma identiteedi, st kas tegevus tegelikult

jätkub või alustatakse seda uuesti. 12.06.2019. a otsuses nr 2-18-2908 (p 12) on Riigikohtu

tsiviilkolleegium osundanud Euroopa Liidu Nõukogu 12.03.2001. a direktiivile 2001/23/EÜ

"Äriühingute, ettevõtete või äriühingute või ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi

kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta" ja selgitanud, et selle direktiivi art 1

mõttes on ettevõtte üleminekuga tegemist juhul, kui üle läheb identiteedi säilitav

majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on

majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena. Lisaks on kolleegium viidanud Euroopa Kohtu

otsusele, milles on selgitatud, et direktiivi 2001/23/EÜ kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas

üleminek puudutab majandusüksust, mis säilitab pärast tööandja vahetumist oma identiteedi.

Selleks, et tuvastada, kas majandusüksus on säilitanud oma identiteedi, tuleb arvestada kõiki

kõnealust toimingut iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, sh eelkõige ettevõtja või ettevõtte

tüüpi, seda, kas materiaalne vara, st ehitised ja vallasvara on üle läinud või mitte,

immateriaalse vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja võttis üle suurema osa töötajaid

7 (10)

või mitte, kas toimus klientide üleminek või mitte, samuti enne ja pärast üleminekut tehtud

tegevuse sarnasust ning seda, kas tegevus oli vahepeal peatatud ja kui, siis kui kaua.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki

pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei

tulene teisiti.

Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab hageja tõendama ettevõtte üleminekut. Kostja peab oma

vastuväiteid tõendama.

3.3.

Hageja on esitanud tõendina väljavõtted äriregistrist xxxxxxxxx OÜ (hilisem ärinimi

N. OÜ), kostja Truckerpilot OÜ ning P. B. OÜ ja xxxxxxxxxxxxxxxxx üld- ja isikuandmete

ajaloo kohta (dtl 19-22, 24-27, 28-30, 31-34).

Nimetatud tõenditest nähtub, et xxxxxxxxx OÜ õiguseellane on olnud algselt usaldusühing

A. T. UÜ, mis oli asutatud 25.01.2017. a. Asutamisel oli äriühingu usaldusosanik P. B. OÜ

ja täisosanik K. O. , kes ühtlasi oli P. B. OÜ juhatuse liige. P. B. OÜ asutamisel olis seda

esindama volitatud usaldusühinguks xxxxxxxxxxxxxxxxx. 28.03.2017. a tehti äriregistris

kanne A. T. UÜ ümberkujundamise kohta usaldusühingust osaühinguks, mille ainuosanikuks

kuni 05.04.2017.a oli P. B. OÜ. Alates 05.04.2017. a said osaühingu uuteks osanikeks N. G.

OÜ, Osaühing K. Eesti ja A. H. ning alates 07.04.2017. a said juhatuse liikmeteks K. N. , M.

A. K. ja A. H. . Alates 01.12.2020. a sai osaühingu ainuosanikuks L. OÜ. K. N. oli

juhatuse liige kuni 15.03.2018. a, M. A. K. kuni 03.10.2019. a ja A. H. kuni 12.03.2020. a.

Alates 12.03.2020. a sai osaühingu uueks juhatuse liikmeks V. T. . 12.03.2020. a muudeti ka

osaühingu uueks ärinimeks N. OÜ. 27.07.2022. a kustutati osaühing äriregistrist tol ajal

kehtinud äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 3 alusel, põhjusel, et äriühing ei esitanud registripidajale

majandusaasta aruannet.

Äriühingu põhitegevusalaks oli registrikaardile kantud alates asutamisest 25.01.2017. a kuni

äriregistrist kustutamiseni 27.07.2022. a E. koodiga 82991, s.o muud mujal liigitamata

äritegevust abistavad tegevused. Äriühingu aadress oli selle asutamisel xxxxxxx

xxxxxxxxxxxx-xxxx. Aadressi on vahepeal korduvalt muudetud, kuid viimane aadress alates

14.04.2020. a kuni 27.07.2022. a oli xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Äriregistrisse kantud sidevahendi aadress oli alates asutamisest. Sidevahendi aadressi on

hilisemalt korduvalt muudetud, sh alates 21.01.2018. a oli sidevahendi aadressiks, alates

21.01.2018. a, alates 03.10.2019. a ja alates 12.03.2020. a kuni äriühingu kustutamiseni.

Kostja Truckerpilot OÜ õiguseellane oli usaldusühing E. UÜ, mis oli asutatud 11.04.2019. a.

Asutamisel oli äriühingu usaldusosanik xxxxxxxxxxxxxxxxx ja täisosanik K. O. , kes ühtlasi

oli xxxxxxxxxxxxxxxxx juhatuse liige. Alates 23.08.2019. a said äriühingut esindama

volitatud usaldusosanikeks T. M. , M. A. K. ja A. H. . 02.09.2019. a tehti äriregistris kanne

äriühingu ümberkujundamise kohta usaldusühingust osaühinguks, mille osanikeks kuni

04.08.2021. a olid A. H. ja T. M. , alates 25.05.2021. a T. M. ja L. OÜ, alates 04.08.2021. a

L. OÜ ja M. A. K. ning alates 16.03.2023. a on osanikeks M. A. K. ja A. OÜ. Alates

02.09.2019. a olid osaühingu juhatuse liikmed T. M. , A. H. ja M. A. K. ning alates

02.09.2019. a on osaühingu ainuke juhatuse liige M. A. K. .

Kostja äriühingu põhitegevusalaks oli registrikaardile kantud alates asutamisest 11.04.2019. a

kuni 23.08.2019. a E. koodiga 82991, s.o muud mujal liigitamata äritegevust abistavad

tegevused. Alates 23.08.2019. a on osaühingu tegevusalaks E. koodiga 49411, s.o kaubavedu

maanteel. Majandusaasta aruannete info kohaselt ei ole äriühingul olnud ühtegi töötajat.

Äriühingu

aadress

on

olnud

alates

selle

asutamisest

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Äriregistrisse kantud sidevahendi

aadressiks oli alates asutamisest ja alates 02.09.2019. a on.

8 (10)

Eeltoodust nähtub, et hageja tööandja xxxxxxxxx OÜ ja kostja Truckerpilot OÜ on sama liiki

äriühingud. Mõlemad äriühingud on asutatud usaldusühinguna ja mõlemad on mõned kuud

pärast asutamist ümber kujundatud osaühinguks. Äriühingute asutajad on olnud seotud sama

isikuga, K. O. , ning hilisemalt on äriühingute osanikud ja juhatuse liikmed kattunud. Samuti

on

kattunud

äriregistrisse

kantud

äriühingute

aadress,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ning äriühingute sidevahendi aadress,

, mis on ka käesoleval ajal äriregistrisse kantud kostja sidevahendi aadress.

Mõlema äriühingu tegevusalaks on algselt kantud registrikaardile - muud mujal liigitamata

äritegevust abistavad tegevused (E. kood 82991). Kostja tegevusala on hilisemalt muudetud

ja alates 23.08.2019. a on kostja tegevusalaks kaubavedu maanteel (E. kood 49411).

Hageja on esitanud tõendina Töövaidluskomisjoni 27.01.2020. a otsuse töövaidlusasjas nr 4-

1/2797/19 (dtl 14-16). Nimetatud otsusega on Töövaidluskomisjon tuvastanud, et hageja ja

xxxxxxxxx OÜ vahel oli töölepinguline suhe alates 01.03.2019. a ning Töövaidluskomisjon

mõistis xxxxxxxxx OÜ-lt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu ajavahemiku

01.08.2019. a kuni 30.11.2019. a eest. Otsuse põhjendavas osas on Töövaidluskomisjon

tuvastanud, et hageja töötas xxxxxxxxx OÜ-s autojuhina, töötamise kohta aga kirjalikku

lepingut sõlmitud ei olnud ja tööandja ei olnud teinud kannet töötamise registrisse. Kohus

leiab, et Töövaidluskomisjoni otsus tõendab hageja väiteid selle kohta, et xxxxxxxxx OÜ

tegutses vähemalt perioodil alates 01.03.2019. a kuni 30.11.2019. a kaubaveoga, mis oli alates

23.08.2019. a ka kostja registrikaardile kantud tegevusalaks.

Kohus on aga seisukohal, et eelnimetatud asjaoludest, s.o sellest, et äriühingute liik oli sama,

nende osanikud ja juhtorganite liikmed kattusid või olid seotud samade isikutega, äriühingute

registrikaardile kantud aadress ja sidevahendite aadressid kattusid ning kostja registrikaardile

kantud tegevusala kattus tegevusalaga, millega xxxxxxxxx OÜ tegutses, ei anna alust

järeldada ettevõtte kui majandusüksuse üleminekut.

Kostja taotlusel kuulas kohus tunnistajana üle A. H. , kes on olnud xxxxxxxxx OÜ osanik ja

juhatuse liige ning ka kostja osanik ja juhatuse liige.

Tunnistaja A. H. andis ütlusi (parandatud protokoll dtl 398-406) selle kohta, et xxxxxxxxx

OÜ tegeles autovedudega. xxxxxxxxx OÜ-s olid tööl autojuhid. Autosid osaühingul endal ei

olnud ja autosid renditi S. A. . A. H. sõnul Truckerpilot OÜ tegevust ei alustanud ja

Truckerpilot OÜ tehti eesmärgil, et luua äpp, mis teeks veoautojuhtide elu lihtsamaks. Äpi

arendamisega tegelesid peale tema T. M. ja M. A. K. . T. mitte tegeles IT poole ja M. A. oli

finantspool. Kui äpi loomisega alustati, siis Truckerpilot OÜ-d veel olemas ei olnud. Selleks,

et saada äpi arendamiseks raha Euroopa Liidult, pidi olema äriühing ja siis ostetigi selleks

Truckerpilot OÜ, mis A. H. teadaolevalt oli enne riiulifirma. Euroopa Liidult toetuse

saamiseks pidi äriühingu tegevusalaks olema kaubavedu maanteel ja seetõttu muudeti

Truckerpilot OÜ tegevusala vastavalt. Tegelikult Truckerpilot OÜ kaubaveoga ei tegelenud.

Äpi arendamise ideega käidi võistlustel ja saavutati 10. koht. Taotlust äpi rahastamiseks aga

ei esitatud, kuna meeskonnas tekkisid arusaamatused, mistõttu äpp töösse ei läinud.

Kohus leiab, et tunnistaja A. H. ütlused kinnitavad kostja vastuväiteid selle kohta, et kostja

ettevõttel puudus majandustegevus ja osaühing loodi eesmärgil luua äpp, et pakkuda

transpordisektoris internetilahendust, aga vastav projekt jäi lõpetamata.

Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaks, et kostja oleks kunagi tegutsenud hageja

tööandja xxxxxxxxx OÜ-ga (hilisem ärinimi N. OÜ) samal tegevusalal (autoveod) või

vastavat tegevust jätkanud, sh üle võtnud nt personali või kliendid. Kohus leiab, et ainuüksi

asjaolust, et ka xxxxxxxxx OÜ-l ei olnud ametlikult registreeritud töötajaid ja äriühing ei

esitanud majandusaasta aruandeid, sellist järeldust teha ei saa. Kostja on tunnistaja ütlustega

9 (10)

tõendanud, et kostja tegevusalaks kanti äriregistrisse kaubavedu maanteel selleks, et taotleda

äpi arendamiseks raha. Puuduvad tõendid, mis viitaks sellele, et kostja tegelikult oleks sellel

tegevusalal tegutsenud.

Hageja tugineb muu hulgas sellele, et xxxxxxxxx OÜ veebilehe aadress www.amgtsport.com

on siiani aktiivne ja see veebiaadress suunab edasi veebilehele, millest ilmneb, et veebileht

kuulub K. -ile, kus reklaamitakse rahvusvahelist transporditeenust ning kus kontaktandmetes

on A. H. ja M. K. e-posti aadressid. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu viitab sellele, et K.

G. ettevõtte tegeleb samal tegevusalal, millega tegeles xxxxxxxxx OÜ. Samas ei ole hageja

tõenditega põhistanud tegevuse seotust kostja äriühinguga, s.o Truckerpilot OÜ-ga. Äriregistri

andmetel ei ole K. G. äriühingud kostja osanikeks ega kasusaajateks. Asjaolu, et K. G.

äriühingute juhtorganite liikmed või osanikud on seotud isikutega, kes on kunagi olnud kostja

juhatuses või kostja osanikud, xxxxxxxxx OÜ ettevõtte kostjasse üleviimist ei tõenda.

Hageja on esitanud tõendina veel väljavõtte Äripäeva 01.04.2020. a numbris avaldatud

artiklist pealkirjaga „Soome eksvang meelitab Aafrikasse“ (dtl 75-76). Nimetatud artiklis

kirjutatakse sellest, et Soomes korduvalt süüdi mõistetud ning vanglakaristust kandnud

soomlane M. A. K. kutsub eestlasi üles Aafrikasse investeerima. Poolte vahel ei ole vaidlust,

et artikkel räägib sellest M. A. K. , kes on kuulunud xxxxxxxxx OÜ osanikeringi ja juhatusse

ning on praegune kostja juhatuse liige ja osanik. Artiklis kirjutatakse küll kostja esindaja

tegevusest, kuid kohus leiab, et avaldatud asjaoludel ei ole tähtsust käesolevas tsiviilasjas.

Isiku võimalikud süüteod ei anna automaatselt alust hinnata, et temaga seotud olnud

xxxxxxxxx OÜ ettevõtte on varjatud tehinguga üle läinud kostjale Truckerpilot OÜ-le. Muud

esitatud tõendid selliseks hinnanguks alust ei anna.

Kokkuvõttes leiab kohus, et esitatud tõenditest ei ole tuvastatav hageja tööandja xxxxxxxxx

OÜ ettevõtte kui majandusüksuse üleminek kostjale Truckerpilot OÜ-le. Seetõttu ei saa ka

kostjal ka olla VÕS § 183 lg 1 alusel vastutust xxxxxxxxx OÜ kohustuste täitmise eest hageja

ees.

3.4.

Kõike eeltoodut arvestades ei ole hageja nõue kostjalt Töövaidluskomisjoni

27.01.2020. a otsusega xxxxxxxxx OÜ-lt hageja kasuks välja mõistetud töötasu ja viivise

nõudes õiguslikult põhjendatud ning kohus jätab hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

4. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis on põhjendatud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta

menetluskulud hageja kanda.

5. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suuruse.

Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 518-521), mille kohaselt on kostja

menetluskuluks tasu esindaja tehtud toimingute eest (dokumentidega tutvumine, istungiks

ettevalmistumine, dokumentide koostamine ning istungile ja tagasi sõitmine) kokku summas

14 040 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja ajakulu toimingutele

olnud kokku 117 tundi ja esindaja tasu on 120 eurot tund.

10 (10)

Hageja esitas kohtule seisukoha, milles leiab, et kostja taotletud menetluskulud ei ole

hüvitatavad, sest kostjat ei ole esindanud lepinguline esindaja.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja menetluskulude nimekirjas esitatud

menetluskulude puhul ei ole tegemist menetluskuludega, mille hüvitamist on õigus

vastaspoolelt nõuda.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-

s 218 sätestatu kohaselt.

Käesolevas tsiviilasjas on kostjat menetluses esindanud seaduslik esindaja, juhatuse liige M.

A. K. . M. A. K. puhul ei ole tegemist kostja lepingulise esindajaga, s.o TsMS § 218 lg-s 1

nimetatud isikuga, nt advokaadi või juristiga. Seega ei saa menetluskulude nimekirjas

märgitud esindaja tasu erinevatele toimingutele lugeda kostja põhjendatud ja vastaspoole

hüvitatavaks menetluskuluks.

Tulenevalt TsMS § 144 p-dest 2 ja 3 on hüvitatavad poole seadusliku esindaja sõidukulud.

Vastavate kulude hüvitamist ei ole aga kostja taotlenud.

Eeltoodut arvestades jätab kohus kostja taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 14 040

eurot rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik