2-22-17148/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 20. veebruar 2024 Tsiviilasja number 2-22-17148 Tsiviilasi Kristjan Välgu hagi Eesti Vabariigi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 119/2022/684 ja 119/2022/685 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 21. märts 2023. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kristjan Välgu apellatsioonkaebus Menetlus kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellant) Kristjan Välk (isikukood XXXXXXXXXXXX) Kostja (vastustaja): Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu), lepinguline esindaja Merle Magnus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Kristjan Välgu avaldus Tartu Maakohtu 21. märtsi 2023. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebusest loobumiseks.

2. Lõpetada Kristjan Välgu poolt Tartu Maakohtu 21. märtsi 2023. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlus.

3. Jätta apellatsioonkaebuse menetlusega seotud menetluskulud Kristjan Välgu kanda. Eesti Vabariigil hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 ja § 644 lg 7). Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kristjan Välk (hageja) esitas 15. novembril 2022 hagi Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu, kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 119/2022/684 ja 119/2022/685. Hagiavalduse kohaselt algatas kohtutäitur hageja suhtes eelnimetatud täitemenetlused. Sissenõudjaks on kostja. Täitedokumendid on norrakeelsed. Kostja ei esitanud kohtutäiturile nende tõlget eesti keelde. Täitedokumendid on arusaamatud. Neist ei ole aru saada, kas ja millised nõuded nendest tulenevad. Sundtäitmine on seetõttu lubamatu. Hageja kavatseb täitedokumendid Norras vaidlustada. Hageja esitas samal põhjendusel kohtutäiturile kaebused ja palus täituril täitemenetluse algatamised tühistada. Kohtutäitur ei rahuldanud kaebusi. 2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 3. Tartu Maakohus jättis 21. märtsi 2023. a otsusega hagi rahuldamata, tühistas kohtuotsuse jõustumisel määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu ning jättis menetluskulud hageja kanda. Kohus märkis, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. 5. Kostja palus vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning hageja menetluskulud tema enda kanda. 6. Hageja esitas 5. veebruaril 2024 avalduse, milles teatas apellatsioonkaebusest loobumisest. 7. Ringkonnakohus selgitas 7. veebruari 2024. a kirjas hagejale apellatsioonkaebusest loobumise tagajärgi. 8. Ringkonnakohus teatas 14. veebruaril 2024 kostjale, et hageja loobus apellatsioonkaebusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus, tutvunud hageja taotlusega, leiab, et TsMS § 644 lg 1 ja 4 alusel tuleb võtta hageja apellatsioonkaebusest loobumine vastu ja menetlus lõpetada. 10. Apellatsioonkaebuse esitaja võib TsMS § 644 lg 1 järgi apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Hageja esitas apellatsioonkaebusest loobumise avalduse tähtaegselt. Kuna kostja ei kaevanud maakohtu otsust edasi, lõpetab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse (TsMS § 644 lg 4). 11. Apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud (TsMS § 644 lg 3). Apellatsioonkaebusest loobumine toob TsMS § 456 lg 2 järgi kaasa asjas tehtud maakohtu otsuse jõustumise. 12. Apellatsioonkaebuse menetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 644 lg 3 alusel hageja kanda. Kostjat esindas apellatsioonimenetluses kostja töötaja. Sellise esindaja kuludest võiksid hüvitamisele kuuluda üksnes sõidukulud (TsMS § 175 lg 2). Kostja ei ole esitanud

21. detsembri 2023. a kohtumääruses antud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Kulude tekkimine ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Seega kostjal hüvitamisele kuuluvad kulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)