2-23-144501/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Määruse tegemise aeg ja koht

19.veebruar 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-144501

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi Xi vastu võla nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-post jurist@julianus.ee

Kostja: X (isikukood: xxx, elukoht: xxx; e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-144501 AS ÜHISTEENUSED hagis Xi vastu

võlgnevuse nõudes seoses hageja loobumisega hagiavaldusest.

2. Jätta menetluskulud Xi kanda.

3. Välja mõista Xilt menetluskulud 260 eurot AS ÜHISTEENUSED kasuks.

4. Välja

mõista

Xilt

viivis

väljamõistetud

menetluskulude

tasumata

osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni AS ÜHISTEENUSED kasuks.

5. Toimetada määrus kätte hagejale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu menetluses on AS ÜHISTEENUSED hagi X vastu võla nõudes.

2.

03.02.2024 esitas kostja vastuse hagile, milles märgib, et sõidukit kasutas hagis väljatoodud

aegadel teine isik ning esitas rendilepingud.

3.

07.02.2024 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks. Hageja palus jätte menetluskulud

kostja kanda, sest alles maksekäsu kiirmenetluses teatas kostja, et sõidukit kasutas keegi teine.

Hageja palus võtta loobumine vastu, jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista võlgnikult välja

menetluskuludena hageja kasuks riigilõiv 140 eurot ja esindustasu 400,25 eurot.

4. Kostja hageja loobumise avaldusele ei vastanud.

Kohtumääruse põhjendused

2

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel hageja võib hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist

vastu võtta. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus asub seisukohale, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas

lõpetamisele seoses hageja loobumisega esitatud hagist.

6. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või

kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud

juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema

nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik.

Kohus leiab, et juhindudes TsMS § 162 lg-st 4 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest kuigi

kostja ei ole hageja nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud, oleks hageja suhtes ebaõiglane jätta

menetluskulud hageja kanda. Hageja loobus hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist oma

vastuses hagile teatanud, et sõidukit kasutas keegi teine ning esitanud selle väite tõendamiseks

rendilepingud. Hageja esitas käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 13.12.2023 ning

hagi 02.01.2024. Maksekäsu kiirmenetluses esitas kostja vastuväite, milles teatas, et sõiduk oli

erinevate isikute kasutuses ning kostja on valmis esitama kasutajate andmed. Hageja on saatnud

kostjale märtsist 2022 kuni septembrini 2023 aastal e-posti aadressile xxx ja rahvastikuregistris

olevale elukoha aadressile teateid ja meeldetuletusi, millel kostja ei ole kordagi reageerinud ega

vastanud. Seega oleks kostja saanud käesolevalt kohtumenetlust vältida ja esitada andmed sõiduki

kasutajate kohta juba varasemalt.

Kostja ei ole hageja loobumise avaldusele seisukohta esitanud.

Eelnevast tulenevalt jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel kostja kanda.

7. Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 140 eurot, esindajakulu 400,25 eurot ja

kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

8. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagilt tasunud riigilõivu kokku 140 eurot

(maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 65 eurot ja hagiavalduselt 75 eurot). Võttes arvesse, et hagejal

on õigus TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel taotleda poole riigilõivu tagastamist ja TsMS § 150 lg 3

kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata

eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu, on põhjendatud mõista kostjalt

hageja kasuks välja riigilõiv summas 102,50 (65 + 37,50). Ülejäänud osas, so 37,50 on hagejal õigus

esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks.

9. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja tunnitasu 169 eurot (km/ta). Hageja

esindaja kulud maksekäsu kiirmenetluses olid 20 eurot. Hageja esindajal kulus 2 tundi hagiavalduse

3

koostamisele ja esitamisele (338 eurot km/ta) ning hagist loobumise avalduse koostamisele 0,25

tundi, so 15 minutit (42,25 eurot km/ta). Lepingulise esindaja kulud on kokku 400, 25 eurot (km/ta).

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus

märgib, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus piiratud §-ga 4842 ehk 20 euroga.

TsMS § 4842 teise lause kohaselt muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei

hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesolevas asjas läks

maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud

hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072 asunud seisukohale,

et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning nendes kattuvad

hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja

kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks mingisuguse õigusliku analüüsi või

nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute

tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus

sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte tundi.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja

lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline

õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Oma sisult

on tegemist nn tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks

hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte (1) tundi.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot tund käibemaksuta ei pea kohus samuti põhjendatuks.

Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Kohus peab vastavalt varasemale kohtupraktikale

mitteadvokaadist esindaja põhjendatuks tunnitasuks 110 eurot käibemaksuta.

Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 157,50 eurot

käibemaksuta, so 20 + 1x110 + 27,50.

Kokku on kohtu hinnangul seega põhjendatud menetluskulud 260 eurot, so 102,50+157,50.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 260 eurot ning

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik