3-22-1233/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1233

Haldusasi

Tallinna linna kaebus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

03.03.2022 otsuse nr 1-25/418 ja 04.05.2022 vaideotsuse nr

1-16/53 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Andres Aas

Vastustaja – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus,

volitatud esindaja Jaanika Vilde

Kaasatud haldusorgan – Rahandusministeerium, volitatud

esindaja Heili Jaamu

Kaasatud haldusorgan – Riigi Tugiteenuste Keskus,

volitatud esindaja Anu Jaanson

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „208886 AD Tallinna põhitänavate

välisvalgustus“, „208886 Lisa 1 - teenuse tehniline kirjeldus“, „208886 Lisa 2 -

Hankelepingu projekt“, „223798 AD Pirita tee tänavavalgustuse REK -V1“, „223798

Lisa 1 Töökirjeldus“ ja „223798 Lisa 4 Hankelepingu projekt“.

2. Rahuldada Tallinna linna kaebus osaliselt. Tühistada SA Keskkonnainvesteeringute

Keskus 03.03.2022 otsus nr 1-25/418 ja 04.05.2022 vaideotsus nr 1-16/53 osas, millega

tuvastati Tallinna linna poolt riigihangetes nr 223798,

224673

ja

225422

kaablipaigaldusmeetodi muutmise osas rikkumised ja tunnistati mitteabikõlblikuks

kuluks kokku 496 053,6 eurot. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskus Tallinna linna kasuks välja riigilõiv

920,2 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.03.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

3-22-1233

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Keskkonnaamet (hilisema nimetusega Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet)

(toetuse saaja või hankija) esitas majandus- ja taristuministri 05.08.2016 määruse nr 48

„Tänavavalgustuse taristu renoveerimise toetamise tingimused“ (määrus nr 48) alusel SA-le

Keskkonnainvesteeringute Keskus (vastustaja) taotluse Ühtekuuluvusfondist toetuse

saamiseks projektile „Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp“.

Projekti kogumaksumus on 4 742 982 eurot, sh abikõlblike kulude maksumus 3 947 367

eurot. Projekti eesmärk on vähendada elektrienergia tarbimist tänu efektiivsema LED-

valgustustehnoloogia kasutuselevõtule.

2. Vastustaja rahuldas 28.01.2019 otsusega nr 1-25/1281 toetuse saaja taotluse (projekti nr

2014-2020.6.03.18-0152), määras toetuse summaks 2 999 998,92 eurot ja toetuse

maksimaalseks määraks 76% projekti abikõlblike kulude maksumusest. Taotleja

omafinantseeringu suurus on 947 368,08 eurot ja selle minimaalne osakaal 24% projekti

abikõlblike kulude maksumusest. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.01.2019–31.12.2020.

Toetuse otsust muudeti 02.09.2019 otsusega nr 1-25/1461, 14.05.2020 otsusega nr 1-25/945,

15.06.2021 otsusega nr 1-25/1758, 10.09.2021 otsusega nr 1-25/2401.

3. Rahandusministeerium auditeeriva asutusena koostas 02.12.2021 viidatud projekti osas

projektiauditi lõpparuande nr CF-183/20212, milles leidis, et toetuse saaja tegevus projekti

rakendamisel ei ole olulises osas vastavuses kehtivate õigusaktidega. Põhjendused:

3.1. Hankes nr 223798 muudeti hankelepingut vastuolus riigihangete seadusega (RHS).

Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 167 239,80 eurot, sh toetus 127 102,25 eurot ja

omafinantseering 40 137,55 eurot. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi

2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise

ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (määrus nr 143) § 227 lg 2 alusel on

korrektsioonimääraks 25%. Toetuse saaja sõlmis hankes 02.09.2020 AS-iga Elektritsentrum

hankelepingu summas 563 048,50 eurot (lisaks reserv 10% hankelepingust 56 304,85 eurot),

millele lisandus käibemaks. Hankelepingu p 1.7 järgi oli lepingu täitmise periood alates

lepingu sõlmimisest 6 kuud (leping oleks pidanud olema täidetud 01.03.2021).

3.1.1. 09.02.2021 pikendati lepingu täitmise tähtaega kuni 30.05.2021. Aluseks toodi RHS §

123 lg 1 p 7 ja põhjuseks, et seoses talviste ilmastikuoludega (madal temperatuur, lumi, jää,

pinnase külmumine) ei ole võimalik teostada katendite ja haljastuse taastamistöid. Hankes

ettenähtud põhitööd olid lõpetatud ja hankega püstitatud eesmärk (s.o valgustuse osa

rekonstrueerimine) täidetud. Katte taastamise tööd ei mõjuta hanke põhieesmärki. Audiitorite

arvates oli hankelepingu täitmise tähtaja pikendamine 3 kuu ehk 50% võrra oluline muudatus

ja õigusvastane. Hoolas hankija oleks hanke planeerimisel pidanud märkama, et hankelepingu

lõpptähtajaks on 02.03.2021, ja arvestama, et katendite taastamine ning haljastustööd peaksid

aset leidma veebruaris, mis on tavapäraselt aeg, mil Eestis on maapind külmunud ja lumi

maas. Ei saanud olla ettenägematu, et veebruaris ei ole võimalik haljastustöid teha ja lepingut

tuleb pikendada. Hankija võinuks sätestada pikema hankelepingu täitmise tähtaja. Tegemist

on RHS § 123 lg 2 p 1 alusel tehtud muudatusega, kus hankelepingusse lisatud tingimus

laiendanuks võimalike riigihankes osalejate hulka, kui riigihanke alusdokumendid (RHAD)

1 Kaebaja 22.06.2022 esitatud lisa 2.

2 Kaebaja 03.06.2022 esitatud lisa 1a.

2(17)

3-22-1233

oleks sellist tingimust sisaldanud. Hankelepingu oluline muutmine ei ole lubatud. Hoolsa

hankijana pidanuks toetuse saaja kontrollima projekteerimistöid vastu võttes, kas töövõtja on

täitnud kõik nõuded ja kas tal on kõik vajalikud kooskõlastused olemas. Seega ei saa väita, et

tegemist oleks ettenägematusega, mida ei saanud vältida. 10.02.2021 akti nr 4 järgi oli

jaanuari lõpu seisuga tegemata töid summas 94 373,50 eurot, mis on esialgsest lepingust

16,8%. Teha oli veel mh katendite taastamine, kaitsekilpide lisamine, mastipostide lisamine,

ligi 2 km kaablikaitsetoru paigaldamine jms. Tööde mõttes on tegemist lepingujärgsete tööde

põhiosaga, mitte vaegtöödega. Tallinna Transporiameti selgitusest nähtub, et tänavavalgustuse

ehitusöid teostati ka maikuus.

3.1.2. 13.10.2020 ja 01.07.2021 sõlmitud hankelepingu muudatustega on töid ära jäetud

summas 131 873,50 eurot (ilma käibemaksuta, lepingu mahust 23,42%) ja nende asemel on

tehtud uusi töid summas 126 291 eurot (ilma käibemaksuta, lepingu mahust 22,43%), kokku

258 164,50 eurot (lepingu mahust 45,85%). Muudatuste aluseks toodi RHS § 123 lg 1 p-d 1 ja

2. Muudatuste sisuks oli kaablipaigalduse meetodi muutmine. Kui RHAD-i järgi tuli kaableid

paigaldada maasse lahtise kaeviku meetodil, siis pärast muudeti see kaevikuta meetodiks.

Põhjendusena toodi välja, et tänava sulgemiseks loa saamine Tallinna Transpordiametilt

osutus raskeks tulenevalt liiklusoludest projekti elluviimise ajahetkel ja selle tõttu kasutati

alternatiivset ehitusmeetodit, et tööde piirkonnas samaaegselt toimuva muu objekti ehitusega

ja sellega seotud liikluse ümberkorraldusega ei tekitaks täiendav tee sulgemine kaablitrasside

rajamisel olulisi takistusi kogu liikluses. Tööde eesmärgist lähtuvalt hinnati need tööd

samaväärseteks. Audiitorite hinnangul ei ole kaevikuga ja kaevikuta ehitusmeetodi puhul

tegemist samaväärsete töödega, kus saaks arvestada tööde maksumuste vahet. Tööde eesmärk

projekti mõistes on küll sama ehk kaablite paigaldamine maasse, aga nende tööde tehnoloogia

ja sisu erinevad. Ühel juhul tuleb kaevata kraav trassi ulatuses maasse, paigaldada kaabel ja

seejärel taastada esialgne olukord. Teisel juhul ei kaevata kogu trassi ulatuses kraavi, vaid

puuritakse maa alt ja siis läbi selle paigaldatakse kaabel maasse. Kasutatakse erinevaid

masinaid ja seadmeid. RHAD ei sisaldanud täpset muudatuse ulatust, millest oleks tulnud

lähtuda. Riigihangete registrist nähtub, et ka hanke nr 219936 läbiviijaks oli toetuse saaja.

Seega oli toetuse saajale teada, et samaaegselt on käimas 2 hanget ja neid töid hakatakse

teostama samal teel. Samuti võis hankeid planeerides eeldada, et samaaegselt käivad tööd

võivad teineteist mõjutada, ja hoolsa hankijana pidanuks toetuse saaja neid hankeid

planeerides sellega arvestama. Tallinna Transpordiameti selgitustest nähtub, et Pirita tee

ühistranspordiraja ehitusega ning sellega koos teostatavate kaevetööde ja osalise tee

sulgemisega alustati 21.08.2020. Seega oli hankijale juba enne hankelepingu sõlmimist teada,

millistel tingimustel on tänava ajutise sulgemise luba välja antud. Kinnise meetodi tööhind

erines lahtise meetodi tööhinnast (89 eurot/m vs 150 eurot/m). Kuna nii töö meetodid kui ka

hind erinesid, ei saa arvestada maksumuste vahega. Kui lahendused muutuvad niimoodi, et ka

hind on selgelt erinev, siis seda enam oleks läbipaistvuse huvides tarvilik, et teistsuguse

lahenduse ja hinnaklassiga töödele võetakse pakkumine avatud turult.

3.2. Hankes nr 224673 muudeti hankelepingut vastuolus RHS-iga. Tuvastatud mitteabikõlblik

kulu 115 574,27 eurot, sh toetus 87 836,45 eurot ja omafinantseering 27 737,82 eurot.

Kohaldada tuleb korrektsioonimäära 25% (määruse nr 143 § 227 lg 2). Toetuse saaja sõlmis

hankes 02.09.2020 AS-iga Elektritsentrum hankelepingu summas 381 009 eurot (lisaks reserv

10% hankelepingust 38 100,90 eurot), millele lisandus käibemaks. Hankelepingu p 1.7 järgi

oli lepingu täitmise periood alates lepingu sõlmimisest 8 kuud (leping oleks pidanud olema

täidetud 01.05.2021). 12.11.2020 sõlmitud muudatusega jäeti ära töid summas 69 769 eurot ja

nende asemel tehti uusi töid summas 67 914 eurot, kokku 137 683 eurot. Muudatuse alusena

viidati RHS § 123 lg 1 p-le 2. Muudatuste sisuks oli kaablipaigalduse meetodi muutmine. Kui

RHAD-i järgi tuli kaableid paigaldada maasse lahtise kaeviku meetodil, siis pärast muudeti

3(17)

3-22-1233

see kaevikuta meetodiks. Muudatuse tingis olukord, kus seoses Tähetorni tn samaaegse

rekonstrueerimisega ja sellega seotud liikluse ümberkorraldusega tekitaks Kadaka tee ja

Kadaka pst osaline sulgemine kaablitrasside rajamisel olulisi takistusi kogu liikluses. Selle

vältimiseks teostati teeületused kaevikuta meetodil. Tööde eesmärgist lähtuvalt hinnati need

tööd samaväärseteks töödeks. Audiitorite hinnangul ei ole tegemist samaväärsete töödega, kus

saaks arvestada tööde maksumuste vahet. RHAD-is muudatuste tegemist käsitlevad punktid

on üldsõnalised. Kui teha muudatus vastavalt RHS § 123 lg 1 p-le 2, siis peaks RHAD

sisaldama oluliselt detailsemaid tingimusi vastava muudatuse tegemiseks. Näiteks tuleks välja

tuua, kas ja mis juhtudel vaadatakse mahu suurenemised/vähenemised üle, ajaline periood,

millal mahtusid kontrollitakse jms. 23.04.2021 sõlmiti lisatööde kokkulepe, mida RHAD ei

sisaldanud ja mille maksumuseks oli 15 557,58 eurot. 10.06.2021 muudatusega selgusid

lõplikud tööde mahud ja tegelikult on osade tööde maht olnud väiksem, mõnel juhul ka

suurem, absoluutväärtuses oli muudatuse maht 25 245,52 eurot. Seega oli muudatuste väärtus

kokku 178 486,10 eurot, mis moodustab hankelepingu esialgsest summast 46,85%. Järgitud ei

ole RHS § 123 lg-t 1. Riigihangete registrist nähtub, et Tähetorni tn rekonstrueerimise hanke

korraldajaks oli toetuse saaja ja hanketeade avaldati 25.09.2019. Auditeeritava hanke

hanketeade avaldati 03.07.2020. Seega oli tänavavalgustuse rekonstrueerimisega seotud hanke

avaldamise hetkeks teada, et Tähetorni tn toimuvad ehitustööd, mis võivad mõjutada

läbiviidavat hanget. Hoolsa hankijana oleks toetuse saaja pidanud sellega arvestama hanget

planeerides. Tallinna Transpordiameti selgitustest nähtub, et ta andis tänava sulgemise loa

eritingimustega. Sulgemisel tuli arvestada, et oleks tagatud kahesuunaline liiklus. Kui üks

teepool suletakse, tuleb kasutada liiklusereguleerijat. Seega anti tööde teostajale võimalus

tänav sulgeda ja viia tööd läbi vastavalt projektile ning RHAD-ile ehk avatud meetodil.

Järelikult ei olnud kaabli paigaldamise meetodi muutmisel tegemist ettenägematu

muudatusega. Kuna tegemist on sisult erinevate meetoditega ja töödega, siis ei saa nende

tööde puhul arvestada maksumuste vahega. Kui lahendused muutuvad nii, et ka hind on

selgelt erinev, siis seda enam oleks läbipaistvuse huvides tarvilik, et teistsuguse lahenduse ja

hinnaklassiga töödele võetakse pakkumine avatud turult. Tegemist on olulise muutmisega

RHS-is mõistes.

4. Vastustaja otsustas 03.03.2022 otsusega nr 1-25/418 vähendada projektile eraldatud

toetust 437 463,30 euro võrra, lugeda toetuse summaks 2 562 535,62 eurot ja

omafinantseeringu summaks 809 221,78 eurot. Toetuse saajal tuli pärast tasaarveldamist

tagastada toetus 237 742,36 eurot. Põhjendused:

4.1. Projekti raames viis toetuse saaja läbi 7 hanget. Kõigis hangetes muudeti hankelepinguid,

kuid 4 hankelepingu muudatused ei vasta RHS §-le 123. Nendeks on:



„Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp, lõik 7 – Pirita tee

(Pirita tee 12 – Pirita sild)“ (viitenumber 223798). Hanketeade avaldati 03.07.2020.

Leping on täidetud. Hankelepingu lõplik maksumus koos abikõlbliku käibemaksuga

on 668 959,20 eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetus on 508 409 eurot;



„Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp, lõik 4 Kadaka tee ja

lõik 5 Kadaka pst“ (viitenumber 224673). Hanketeade avaldati 03.07.2020. Leping on

täidetud. Sõlmitud hankelepingu maksumus koos abikõlbliku käibemaksuga on

462 297,08 eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetus on 351 345,78 eurot;



„Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp, lõik 8 - Sõle tn“

(viitenumber 225422). Hanketeade avaldati 27.08.2020. Leping on täidetud.

Hankelepingu lõplik maksumus koos abikõlbliku käibemaksuga on 1 120 541,71

eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetus on 851 611,70 eurot;

4(17)

3-22-1233



„Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp põhiprojekti

koostamine“ (viitenumber 208886). Hanketeade avaldati 13.05.2019. Leping on

täidetud. Hankelepingu lõplik maksumus koos abikõlbliku käibemaksuga on 126

600,86, millest Ühtekuuluvusfondi toetus on 96 216,66 eurot.

Projektiauditi lõpparuandes tuvastati rikkumised hangetes nr 223798 ja 224673. Lisaks

kontrollis vastustaja üle kõik projekti raames tehtud hankelepingute muudatused ning leidis, et

hangetes nr 225422 ja 208886 ei vasta hankelepingute muudatused samadel põhjustel RHS

§-ile 123.

4.2. Toetuse saaja sõlmis hankes nr 225422 AS-iga Elektritsentrum 22.10.2020 hankelepingu

summas 917 560,60 eurot (lisaks reserv 10% hankelepingust 91 756,06 eurot), millele

lisandus käibemaks. Hankelepingu p 1.7 järgi oli lepingu täitmise periood alates lepingu

sõlmimisest 8 kuud. 09.02.2021 sõlmiti hankelepingu muudatus, millega jäeti töid ära summas

264 709 eurot ilma käibemaksuta (lepingu mahust 26,69%) ja ära jäänud tööde asemel tehti

uusi töid summas 244 900 eurot ilma käibemaksuta (lepingu mahust 28,85%), kokku 509 609

eurot (lepingu mahust 55,54%). Muudatuste sisuks oli kaablipaigalduse meetodi muutmine.

Kui RHAD-i alusel tuli kaableid paigaldada maasse lahtise kaeviku meetodil, siis pärast

muudeti see kaevikuta meetodiks. Vastava muudatuse põhjusena toodi välja, et kaablite

rajamist kinnisel meetodil sooviti kasutada, et takistada tööde teostamisel liiklust võimalikult

väheses mahus. Vastustaja tugines finantskorrektsiooni tegemisel samadel põhjendusele, nagu

on toodud auditiaruandes. Eesmärk ehitustööde käigus võimalikult vähe Tallinna liiklust

häirida ei saanud hankijal tekkida ootamatult hankelepingu täitmise ajal. 20.09.2021

muudatusega on selgunud lõplikud tööde mahud ja tegelikult on osade tööde maht olnud

väiksem ning mõnel juhul ka suurem, absoluutväärtuses on muudatuse maht 103 342,38 eurot.

Seega on muudatuste väärtus kokku 612 951 eurot, mis moodustab hankelepingu esialgsest

summast 66,80%. Kohaldada tuleb finantskorrektsiooni määra 25%. Mitteabikõlblik kulu

kokku on 280 135,43 eurot, sh mitteabikõlblik toetus 212 902,92 eurot ja mitteabikõlblik

omafinantseering 67 232,51 eurot.

4.3. Toetuse saaja sõlmis hankes nr 208886 AS-iga K-Projekt 08.07.2019 hankelepingu

summas 111 028 eurot, millele lisandus käibemaks. Hankelepingu p 1.3 järgi oli lepingu

täitmise periood alates lepingu sõlmimisest 7 kuud (08.07.2019–10.02.2020). 11.02.2020

muudatusega pikendati lepingu täitmise vahetähtaega kuni 28.02.2020 ja lõpptähtaega kuni

30.04.2020 (9 kuud ja 3 nädalat). Töövõtja tõi põhjuseks hankija poolse valgustite juhtimise

süsteemi erinevate võimaluste kaalumise, mille alusel sai tellija langetada lõpliku otsuse ja

vajaduse tellida võrguvaldajalt (Elektrilevi OÜ) täiendavalt olemasolevate tänavavalgustuse

toitekilpide asukohaskeemid, mida algselt ei olnud tehnilistes tingimustes ära toodud. Toetuse

saaja ei ole suutnud piisavalt tõendada, et kõikide valgustitootjate juurdepääs uutele

toiteplokkidele oli ettenägematu asjaolu, mis tekkis pärast hankelepingu sõlmimist. Toetuse

saaja vastused on ebamäärased, üldsõnalised ja tõendamata. Hankelepingu tähtaja

pikendamine 2,5 kuu võrra on selline asjaolu, mis võinuks suurendada riigihankes osalejate

hulka, kui selline tingimus olnuks RHAD-is sätestatud. Muudatus tingib lepinguliste

kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks lepingus sätestamata viisil, sest võimaldab

projekteerijale projekteerimiseks lisaaega. Kui hankelepingu muudatus on oluline, ei ole

hankelepingu muutmine lubatud. Antud juhul on põhjendatud kohaldada korrektsioonimäära

10% (määruse nr 143 § 21 lg 1). Maksimaalse määra 25% kohaldamine ei ole põhjendatud,

uskudes toetuse saaja selgitusi, et vähemalt osaliselt oli lepingu pikendamise põhjuseks tellija

viivitus.

4.4. Vastustaja haldusmenetluses antud kooskõlastus hankedokumentidele ei ole eelhaldusakt.

Vastustaja viitas kõigis kooskõlastuskirjades sellele, et vastutus muudatuste õigsuse eest jääb

5(17)

3-22-1233

toetuse saajale. Seega ei saanud toetuse saajal tekkida õigustatud ootust, et täiendaval

kontrollijal ei teki kahtlust muudatuste õiguspärasuse osas. Tõendamata on väide, et

rikkumisega seoses ei saanud rahalist mõju tekkida.

4.5. Kaabli paigaldamise meetodi muutmisel ei ole tegemist lubatava ettenägematu

muudatusega (RHS § 123 lg 1 p 4), sest hoolsa hankijana oleks toetuse saaja pidanud

arvestama olukorraga, et samal ajal toimuvad samas piirkonnas ehitustööd ja need võivad

teineteist mõjutada. Tegemist ei ole ka RHS § 123 lg 1 p 1 kohaselt lubatava muudatusega,

kuna tegemist on sisult erinevate meetoditega ja töödega, mistõttu ei saa nende tööde puhul

arvestada maksumuste vahega, vaid tuleb muudatuste väärtus kokku arvestada, liites ärajääva

töö ja tehtava töö maksumuse, mille tulemusel ületab hankelepingu muudatuse määr lubatava

15% künnise. Muudatus ei ole lubatav ka RHS § 123 lg 1 p 2 kohaselt, kuivõrd hankeleping

ega RHAD ei näinud ette töö teisiti tegemise ulatust, sisu ja täpseid kohaldamistingimusi.

Toetuse saaja ei saa tugineda nn ülemõõtmise instituudile lepingus selleks, et õigustada töö

teisiti tegemist. Ülemõõtmine on hankelepingus ette nähtud tehtud tööde täpseks

hinnastamiseks, mitte hankelepingu algselt kokkulepitust erinevaks täitmiseks, vahetades töö

tegemise viisi ja hinnastades seda siis hanke väliselt küsitud ühiku maksumuse alusel. Kui

lahendused muutuvad niimoodi, et ka hind on erinev, siis seda enam oleks läbipaistvuse

huvides tarvilik, et teistsuguse lahenduse ja hinnaklassiga (ka siis, kui see on odavam) töödele

võetakse pakkumine avatud turult. Kui muudatused on suurtes mahtudes, siis on oluline, et

mitte töövõtja ei määratle, kui palju on teine lahendus odavam, vaid ka odavama lahenduse

hind selguks avatud hanke käigus. Seega on tegemist olulise ehk lubamatu muudatusega RHS-

i mõistes.

4.6. Lepingu pikendamine mitme kuu võrra on oluline lepingu muutmine RHS § 123 lg 2 p 1

mõistes ja seega lubamatu. Kui lepingu pikkus oleks juba algselt olnud pikem, siis ei saa

välistada, et pakkujate ring oleks olnud laiem, sest neil oleks olnud rohkem aega töid teostada

ja võimalike takistustega toime tulla. Lisades töövõtjale lepingu täitmiseks aega, on tegemist

lepinguliste kohustuste vahekorra muutmisega töövõtja kasuks lepingus ettenägemata moel ja

selline lepingu muutmine on oluline RHS § 123 lg 2 p 2 kohaselt, seega lubamatu. Hankija

oleks hanke planeerimisel pidanud arvestama, et kui hange sisaldab muude tööde hulgas ka

haljastustöid, siis peab hanke lõpptähtaeg jääma ajaperioodi, mil seda liiki töid on võimalik

teha. Hoolas hankija oleks pidanud olema kursis võimalike uute tehnoloogiatega ja arvestama

nendega juba hanke planeerimisel. Seega ei ole täidetud lepingu pikendamisel ka RHS § 123

lg 1 p 4 lubatavuse eeldused.

4.7. Projektile antud toetus tuleb lugeda eespool märgitud ulatuses mitteabikõlblikuks ja

toetuse saajalt tagasi küsida. Vastustaja tugines otsuse tegemisel perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse seaduse (STS2014_2020) § 21 p-le 5, § 26 lg-le 1, § 45 lg 1 p-le 3, § 46 lg-le

1 ning määruse nr 143 § 21 lg-tele 1 ja 3, § 227 lg-le 2. Määruses nr 143 rikkumistele

kohaldatavad protsendimäärad on määruse kehtestaja poolt põhjendatud ja kaalutletud ning

vastavad rikkumisest tingitud võimaliku rahalise mõju suurusele. Vastustajal puudub

kaalutlusõigus väljuda määruse nr 143 piiridest.



Hankes 223798 on hankelepingu lõplik maksumus 668 959,20 eurot. Hankelepingu

abikõlblikke kulusid vähendatakse 25% võrra ehk 167 239,71 eurot, millest toetus on

127 102,26 eurot ja omafinantseering 40 137,55 eurot. Lepingu abikõlblikuks

maksumuseks jääb 501 719,39 eurot.

Samas hankes pandi toime ka teine rikkumine (lepingu tähtaja pikendamine), mille

korrektsioonimäär on 10%. Ei ole põhjendatud maksimaalne ehk 25% määr, sest

hankija tegevus oleks puudutanud samamoodi ükskõik millist pakkujat. Alla 10%

6(17)

3-22-1233

määra ei ole põhjust kohaldada, sest pikendamise aeg oli märkimisväärne ja samuti

lepingu esialgseks lõpptähtajaks tegemata tööde hulk.



Hankes 224673 oli hankelepingu lõplik maksumus 462 297,08 eurot. Lepingu

abikõlblikke kulusid vähendatakse 25% võrra ehk 115 574,28 eurot, millest toetus on

87 836,46 eurot ja omafinantseering 27 737,82 eurot. Lepingu abikõlblikuks

maksumuseks loetakse 346 722,80 eurot.



Hankes 225422 on hankelepingu lõplik maksumus 1 120 541,71 eurot. Lepingu

abikõlblikke kulusid vähendatakse 25% võrra ehk 280 135,43 eurot, millest toetus on

212 902,92 eurot ja omafinantseering 67 232,51 eurot. Lepingu abikõlblikuks

maksumuseks loetakse 840 406,28 eurot.



Hankes 208886 on hankelepingu lõplik maksumus 126 600,86 eurot. Lepingu

abikõlblikke kulusid vähendatakse 10% võrra ehk 12 660,08 eurot, millest toetus on

9621,66 eurot ja omafinantseering 3038,42 eurot. Lepingu abikõlblikuks

maksumuseks loetakse 113 940,78 eurot.

Kokku loetakse nimetatud hangetes mitteabikõlblikuks kuluks 575 609,60 eurot, millest toetus

on 437 463,30 eurot ja omafinantseering 138 146,30 eurot.

5. Toetuse saaja esitas 03.03.2022 otsuse peale 04.04.2022 vaide.

6. Vastustaja jättis 04.05.2022 vaideotsusega nr 1-16/53 vaide rahuldamata.

7. Tallinna linn (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 03.03.2022

otsuse ja 04.05.2022 vaideotsuse tühistamiseks. Põhjendused:

7.1. Hankes nr 223798 plaaniti tööd teha 3 etapis. Esimesed 2 etappi viidi ellu ühiselt Pirita

tee ühissõidukiraja ehitusega, 3. etapi jaoks oli vaja hankida eraldi kaeveluba. Kaeveloa

taotlemisel selgus, et projektil puuduvad osade kinnistuomanike kooskõlastused ja taotlus

tagastati 02.11.2020 negatiivse kooskõlastusega. Projekteerija hankis vajalikud

kooskõlastused ja kaeveluba väljastati 03.12.2020, mis lükkas tööde teostamise edasi ja

ilmastikuolud ei võimaldanud enam kattendeid taastada. Hankes ettenähtud põhitööd olid

algse tähtaja jooksul lõpetatud ja hankega püstitatud eesmärk (s.o valgustuse osa

rekonstrueerimine) täidetud. Haljastustööde puhul on tegemist katte taastamise töödega ehk

kaasneva tööga, mis ei mõjuta hanke põhieesmärki. Seega määrati täiendav tähtaeg vääramatu

jõu olukorras vaid vaegtöödele ja tegemist pole lepingu muutmisega, vaid RHS-i

reguleerimisalasse mittekuuluva õiguskaitsevahendi kohaldamisega.

7.2. Kaevetööde meetodi osas selgitas RHAD-is sisalduva projektdokumentatsiooni

seletuskirja p 2.8: „Kaablikaevik on projektlahenduses ette nähtud rajada lahtisel meetodil.

Võimalus teostada ristumised sõiduteega ja mahasõitudega kinnisel meetodil hinnatakse

objektil. Ristumised kinnisel meetodil täiendavalt kooskõlastada võrguvaldajatega. Kinnise

meetodi kasutamisel tuleb enne ehitustööde algust kontrollida ristuvate kommunikatsioonide

paigaldussügavused.“. RHAD lisa 1 „Töökirjeldus“ p-s 19 on öeldud: „Töövõtjal on lubatud

kasutada kaablitrassi rajamiseks sõidutee ületamisel (projektis ette nähtud kaeve- ja

taastamistööd lahtisel meetodil) kinnist meetodit tingimusel, et tehnovõrkude valdajad on

andnud selleks kirjaliku kooskõlastuse.“. Kinnise meetodi kasutamise võimalikkus selgub

reaalsuses alles siis, kui töövõtja surfib välja trasside tegelikud asukohad ehk see selgub tööde

käigus. Kuna kinnise meetodi kasutamise vajadus selgus alles pärast tänava sulgemiseks loa

saamist Tallinna Transpordiametilt ehk tööde elluviimise käigus, ei saanud hankija sellest

asjaolust teada hanke korraldamisel. Sellise meetodi kasutamise võimalikkus oli projektis

7(17)

3-22-1233

variandina ette nähtud, seega ei ole tegemist lepingu muutmisega, veel vähem olulise

muutmisena ja hankijal ei olnud kohustust vastavat tööd avatud turult tellida.

7.3. Ka hankes nr 224673 asendati kaablite maasse paigaldamine lahtise kaeviku meetodil

kaevikuta meetodiga. Muudatuse tingis olukord, kus seoses Tähetorni tn samaaegse

rekonstrueerimisega ja sellega seotud liikluse ümberkorraldusega ei olnud võimalik Kadaka

tee ja Kadaka pst samal ajal sulgeda. Selle vältimiseks teostati teeületused kaevikuta meetodil.

Ka RHAD lisa 1 „Töökirjeldus“ p-s 18 on öeldud: „Töövõtjal on lubatud kasutada

kaablitrassi rajamiseks sõidutee ületamisel (projektis ette nähtud kaeve- ja taastamistööd

lahtisel meetodil) kinnist meetodit tingimusel, et tehnovõrkude valdajad on andnud selleks

kirjaliku kooskõlastuse.“. Hanke ajal esitatud küsimusele vastas hankija: „Üldiselt eelistame

projekti järgi ehitustööde teostamist. Kui ehitustööde käigus selgub asjaolusid mis ei

võimalda antud ajahetkel lahtist meetodit kasutada, siis võib kaaluda ka kinnise meetodi

kasutamist.“. Viidatud vastus näitas üheselt kõikidele hankes osalejatele, et selline

paigaldamisviis on aktsepteeritav ja lepingu täitmisel võib vaja olla nimetatud meetodit ka

kasutada. Ka siin oli meetodi vahetamise vajadus ettenägematu ja hankija tegutses lähtudes

reaalsest hetkeolukorrast. Samuti on täiendavaks argumendiks asjaolu, et sisuliselt asendati

vaid kaablikaitsetorud ja ei muutunud kaablite paigaldamistööde olemus (maasisene kaabel).

7.4. Hankes nr 225422 kehtivad samad põhjendused eelpool toodutega. Nimetatud meetodite

asendamine ei ole keelatud ja tööde eesmärk oli sama.

7.5. Hankes nr 208886 oli lepingu täitmise tähtaja pikendamise põhjuseks valgustite juhtimise

süsteemi erinevate võimaluste kaalumine, mille alusel sai tellija langetada lõpliku otsuse ja

võimaluse tellida võrguvaldajalt (Elektrilevi OÜ) täiendavalt olemasolevate tänavavalgustuse

toitekilpide asukohaskeemid, mida algselt ei olnud tehnilistes tingimustes ära toodud. Selle

kaudu said kõik valgustite tootjad juurdepääsu toiteplokkidele, mis võimaldas sama toitebloki

baasilt juhtida ka valgustite juhtimissüsteemide nõrkvoolu toidet, mis lõppkokkuvõttes sai

muuta juhtimissüsteemid lihtsamaks ja tellija jaoks soodsamaks (seni sobisid valgustitesse

vaid ühe tootja valgustid, mis takistas soodsamate juhtimissüsteemide arendamist).

Põhimõttelise lahenduse kasuks otsustamine on seotud väga pikaajaliste turu- ja finantsotsuste

ning nendest tulenevate valikute ja tagajärgedega. Kuna lahendus peab toimima ka järgnevad

10-15 aastat, tuli konsulteerida erinevate juhtimissüsteemide kasuks otsuseid teinud

linnavalgustuse spetsialistidega ja teha kaebaja tulevikku silmas pidades oluline valik.

Arvestades, et kaebaja on rahvusvahelise linnavalgustuse assotsiatsiooni (LUCI) liige, kasutas

hankija võimalust täpsustada erinevate juhtimissüsteemide kasutuskogemust ja

otsustusprotsessi põhimõtteid. Samuti selgus vajadus tellida asukohaskeemid tänavavalgustuse

võrgu hooldajalt, kuna neid polnud tehniliste tingimuste juures. Uus juhtimissüsteem vastab

tehnilistele tingimustele, kujutades endast lisavõimalust, milleks on valgustite valmisolek

valgustipõhiseks juhtimiseks ja selleks täiendavate juhtimisseadmete paigaldamine valgusti

külge. Täidetud on tehniliste tingimuste p-des 2.20 ja 2.21 toodud nõuded, et projekteeritav

valgustuse juhtimise lahendus on juhtsoonega ja projekteeritav tänavavalgustuspaigaldis peab

võimaldama juhtimist Tallinna linnas kasutuses oleva (Eliko SmartELI) juhtimissüsteemiga.

Hankes olid esitatud ainult piirkonna asukohaskeemid ja täiendavat informatsiooni tuli

seetõttu eraldi küsida. See tulenes asjaolust, et piirkonna elektriskeemid võivad hooldustööde

käigus muutuda ja toimivaks lahenduseks on vaja lähtuda viimastest, hetkel kehtivatest

elektriskeemidest. Hanke alusel sõlmitud lepingu täitmine viibis tellijast tulenevatel põhjustel,

mistõttu ei olnud täitjal võimalik esialgseks tähtajaks ka tööga valmis saada. Sama viivitus

oleks tekkinud ka kõigi teiste pakkujate puhul ja ei ole võimalik väita, et selliselt asetati

pakkujad ebavõrdsesse olukorda. Lepingupartner ise ei saanud pakkumise tegemisel sellise

viivituse tekkimisega ka kuidagi arvestada ja nimetatud muutus oli kas RHS § 123 lg 1 p 1 või

p 4 alusel igal juhul lubatud.

8(17)

3-22-1233

7.6. Rahalist mõju ega kahju ei ole tegelikult kaasnenud, seega on finantskorrektsiooni

tegemine õigusvastane. Kahju liidu eelarvele peab olema tõenäoline/potentsiaalne/võimalik

(vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2021 otsus asjas nr 3-20-895, p 17 jj). Alles pärast

finantskorrektsiooni eelduste täidetust saab hinnata kohaldatud finantskorrektsiooni määra

õiguspärasust. Tõenäosuse hindamisel ei tule arvesse võtta üksnes seda, kas mõni pakkuja

võis jätta pakkumuse esitamata, vaid hinnata tuleks ka selle võimalikku mõju riigihanke

tulemusele. Kui on tõenäoline, et riigihankel oleks osalenud rohkem pakkujaid, kuid

tõenäoliselt poleks see mõjutanud hankemenetluse tulemust, seega ei saa ka liidu eelarvele

negatiivset mõju pidada tõenäoliseks. Vastustaja loogika järgi oleks igasugune lepingute

muutmine võimatu, sest muutunud olukord võiks teoreetiliselt alati tekitada huvi vastava

hanke vastu. Kaebajal ei ole võimalik negatiivset asjaolu tõendada, seega on vastustajal

kohustus tõendada finantsmõju esinemist.

7.7. RHS § 123 lg-s 1 esinevate aluste esinemisel ei ole vaja jälgida RHS § 123 lg-s 2

sätestatut, sest nimetatud juhud kehtivad ka oluliste lepingumuudatuste puhul. Määrus nr 143

toob finantskorrektsiooni tegemise alusena välja RHS § 123 lg 1, mitte selle lg 2 järgimata

jätmise.

7.8. Kaebaja palus tunnistada Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ja jätta

kohaldamata STS2014_2020 § 46 lg 2 ja/või selle alusel välja antud määrus nr 143 tervikuna

või alternatiivselt § 227 lg 2 osas ning jätta kohaldamata osas, mis jätab finantskorrektsiooni

otsustaja vastavasisulise kaalutlusõiguseta või ei kehtesta PS §-ga 113 kooskõlas olevat

diskretsiooniõigust. Volitusnorm, mille alusel on Vabariigi Valitsus finantskorrektsiooni

määrad kehtestanud, ei ole põhiseaduspärane. PS § 113 seab kõrgendatud nõudmised avalik-

õiguslike rahaliste kohustuste kehtestamisel, mille elemendid peavad mh olema kindlaks

määratud seaduses. Seadusega ei ole määratud kindlaks Vabariigi Valitsuse diskretsiooni

ulatust, tasu alam- ega ülemmäära, tasu suuruse arvestamise aluseid vms. Isegi kui määruse nr

143 muud sätted annavad kaalumisevõimaluse, siis § 227 lg 2 seda ei tee. STS2014_2020 § 46

lg 2 kohaselt pidi Vabariigi Valitsus kehtestama protsentides (mitte protsendina) väljendatava

finantskorrektsiooni ulatuse. Euroopa Komisjoni 14.03.2019 otsusega nr C(2019) 3452

kinnitatud juhend (juhend) ja selles sisalduvad suunised, millele määruse nr 143 sätted

baseeruvad, ei ole antud asjas kohaldatavad ja Vabariigi Valitsus on neid kaalutlusõigust

teostamata üle võttes astunud üle konstitutsiooniõiguslikest piiridest. Juhendi kohaselt on

tegemist soovitusliku dokumendiga. Selle juhendi mittesiduvust kinnitas ka Riigikohus

lahendis asjas nr 3-20-2402 (p 23). Riigikohus nõustus, et ka kahju hüvitamiseks või

rikkumise heastamiseks ette nähtud kohustus võib olla PS § 113 kaitsealas. Komisjoni juhendi

läbikaalumata kohaldamine on vastuolus õiguskindluse ja proportsionaalsuse põhimõtetega.

8. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

8.1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.12.2013 määruse nr 1303/2013, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi,

Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja

Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning

tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, (määrus nr 1303/2013) art 126

p-dest a ja f tuleneb, et kui auditi aruandes on otsustatud lugeda kulu mitteabikõlblikuks ja

soovitatud teha finantskorrektsioon, siis sertifitseerimisasutus seda kulu enam abikõlblikuna

Euroopa Komisjonile ei esita ja vastava kulu osas Eesti riigile struktuuritoetust ei maksta.

Sisuliselt on sellises olukorras auditeeriva asutuse lõpparuande näol tegemist eelhaldusaktiga.

Vastustaja erinev seisukoht kulusid uuesti abikõlblikuks ei muuda. Kulude

mitteabikõlblikkuses on veendunud ka Riigi Tugiteenuste Keskus. Rahandusministeerium on

9(17)

3-22-1233

lisaks riigihangete valdkonna poliitikakujundaja ja juhiste andja, kelle tõlgendustest üldjuhul

lähtutakse. Vastustaja tegi finantskorrektsiooniotsuse ja vaideotsuse auditeeriva asutuse

auditiaruandes toodu alusel.

8.2. RHS-i lepingu muutmise regulatsiooni valguses ei oma tähtsust, et põhitööd olid

ettenähtud aja jooksul tehtud. Katendite taastamine ei olnud vaegtöö, vaid lepinguline

kohustus, mis tuli täita lepingu täitmisajal. Vaegtöö on puudus tehtud töös, praegusel juhul oli

osa tööst tegemata.

8.3. Riigikohus leidis lahendis asjas nr 5-23-2, et STS2014_2020 § 46 lg 2 ei ole

põhiseadusevastane.

8.4. Vastustaja kohaldas kaebaja suhtes 10% korrektsioonimäära, mis on soodsam kui toetuse

taotluse rahuldamise ajal kehtinud 25% korrektsioonimäär.

8.5. Euroopa Kohus leidis 07.12.2023 otsuses liidetud kohtuasjades nr C-441/22 ja C-443/22,

et tavapäraseid ilmastikutingimusi ja seaduses sätestatud tööde tegemise keelde, mis on enne

riigihanke väljakuulutamist avaldatud ja kehtivad lepingu täitmise ajal, ei saa pidada

asjaoludeks, mida hoolas avaliku sektori hankija ei saanud ette näha (p 69). Hoolsus, mida

avaliku sektori hankija peab sellele sättele tuginemiseks üles näitama, nõuab mh, et ta oleks

kõnealuse riigihanke ettevalmistamisel arvesse võtnud lepingu täitmise tähtaja ületamise riske,

mida võivad põhjustada tavapärased ilmastikutingimused ja seaduses sätestatud tööde

tegemise keelud, mis on enne riigihanget avaldatud ja kehtivad lepingu täitmise perioodi

hulka kuuluva ajavahemiku jooksul, kuna sellised ilmastikutingimused ja seaduses sätestatud

keelud ei saa juhul, kui neid ei ole RHAD-is ette nähtud, õigustada tööde tegemist pärast

nendes dokumentides ja algses riigihankelepingus kindlaks määratud tähtaja möödumist (p

73).

9. Kaasatud haldusorgani Rahandusministeeriumi kokkuvõtlikud seisukohad:

9.1. Hankelepingute muudatused ei olnud kooskõlas RHS § 123 lg-ga 1 ja tegemist oli oluliste

muudatustega.

9.2. Juhend põhineb määruse nr 1303/2013 art-l 144 ja sellega kehtestatakse konkreetsed

suunised riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate

finantskorrektsioonide kohta. Määrust nr 143 tuleb rakendada koosmõjus juhendiga nii, et

siseriiklik määrus ei läheks vastuollu Euroopa Liidu määrusega. Finantskorrektsiooni

tegemise ajal kehtinud määruse nr 143 § 227 lg 2 järgi rakendatakse hankelepingule 25%

määra, kui hankelepingu muutmise korral ei ole järgitud RHS § 123 lg-t 1 ja muudatuse

väärtus on kuni 50% algse hankelepingu maksumusest. See põhimõte on kirjas ka juhendi p-s

23. Kaebaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2021 otsus asjas nr 3-20-895 kaldub

kõrvale tavapärasest kohtupraktikast. Tallinna Ringkonnakohus on 07.10.2022 otsuses asjas nr

3-20-2402 (p 36) selgitanud, et juhendis on mh Euroopa Kohtu praktikat arvestades välja

toodud riigihangete valdkonna rikkumised, mis mõjutavad Euroopa Liidu huve ja seeläbi ka

liidu eelarvet. Juhendi eesmärk on tagada finantskorrektsioonide puhul võrdne kohtlemine,

läbipaistvus ja proportsionaalsus. Ebaseadusliku kvalifitseerimise tingimuse kehtestamine on

selline rikkumine, mille puhul tuleb eeldada kahju tekkimist Euroopa Liidu eelarvele. Sama

põhimõte on toodud välja ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2022 otsuses asjas 3-19-1239 (p

34). Tallinna Halduskohus märkis 23.07.2019 otsuses asjas nr 3-19-754 (p 23), et riigihangete

läbiviimise nõuete rikkumine kahjustab juba iseenesest konkurentsi ja liidu siseturu toimimise

aluspõhimõtteid, mis on väärtused omaette ja mille kahjustamist ei väära see, et kokkuvõttes

võidi üksikjuhtumil saavutada eelarvevahendite seisukohast soodsam tulemus. Sarnasele

seisukohale on jõudnud ka Euroopa Kohus otsuses asjas nr C-743/18 (p 67), mille järgi ei ole

10(17)

3-22-1233

nõutav konkreetse finantsmõju tõendamine, vaid piisab sellest, kui asjassepuutuva fondi

eelarve mõjutamise võimalus ei olnud välistatud. Sama mõte on toodud ka Euroopa Kohtu

otsuses asjas nr C-408/16 (p-d 60 ja 61). Seega konkreetse kahju tekkimist ei tule välja

selgitada. Riigihanke eeskirjade rikkumise tõttu tuleb kahju tekkimist eeldada.

10. Kaasatud haldusorgani Riigi Tugiteenuste Keskuse kokkuvõtlikud seisukohad:

10.1.

Juhul, kui erinevad osapooled jäävad auditi menetluses eriarvamustele, korraldatakse

ümarlaud auditeeriva asutuse, korraldusasutuse ja rakendusüksuse vahel, kus räägitakse

rikkumisega seonduvad asjaolud uuesti läbi ja põhjendatakse omapoolseid seisukohti, mille

tulemusel lahendatakse poolte erimeelsused. Ka käesoleva auditi puhul toimus selline

ümarlaud, mille tulemusel jõuti ühisele seisukohale, et rikkumised hangetes nr 223798 ja

224673 esinevad ning finantskorrektsioon on põhjendatud.

10.2.

Kaebaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendis asjas nr 3-20-895 on rikkumise

asjaolud praeguse asjaga võrreldes erinevad, mistõttu ei saa sellest käesolevas vaidluses kahju

olemasolu kohta mingeid järeldusi teha. Sarnaselt on toiminud ka Tallinna Halduskohus

10.10.2022 otsuses asjas nr 3-21-2607 (p 21), kus jättis ringkonnakohtu otsuse kaebuse

lahendamisel asjaolude erinevuse tõttu kõrvale, aga see ei olnud ainsaks põhjuseks. Nimelt

leidis Tallinna Halduskohus ka seda, et viidatud ringkonnakohtu lahend hälbib ülejäänud

kohtupraktikast. Tuginedes Euroopa Kohtu otsustele asjades nr C-743/18 (p 67) ja C-406/14

(p 44) ei ole hanketingimuste rikkumise korral konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ning finantskorrektsiooni tegemiseks piisab sellest, kui asjassepuutuva fondi eelarve

mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Samale järeldusele on jõudnud ka Tallinna

Ringkonnakohus 21.06.2022 otsuses asjas nr 3-19-1239, aga ka Tallinna Halduskohus

08.07.2022 otsuses asjas nr 3-19-1219 ja 05.07.2022 otsuses asjas nr 3-20-784. Seega

olukorras, kus tagantjärgi pole võimalik tuvastada, kas mõni potentsiaalne pakkuja, kes

esialgsete tingimuste tõttu hankes pakkumust ei esitanud, oleks muudetud tingimustel siiski

hankes osalenud, ei saa sellist võimalust tõsikindlalt välistada.

10.3.

Euroopa Komisjonile on võimalik esitada väljamaksmiseks üksnes abikõlblikke

kulusid. Kui kulude abikõlblikkus ei ole lõpuni selge, siis neid ei saa sertifitseerida. Selliste

kulude hulgas on kindlasti ka need kulud, mille üle käib kohtuvaidlus. Tehniliselt tähendab

see seda, et kulud tuleb maksetaotlusest välja võtta. Kui kohtuliku kontrolli tulemusel on

finantskorrektsiooni otsus tühistatud, siis peab rakendusüksus toetuse saajale tagastama

tagasimakstud toetuse summa. Tehniliselt on sertifitseerimisasutusel võimalik kohtuotsuse

jõustumisel lisada kulud järgmisesse Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse.

Määruse nr 1303/2013 art 137 lg 2 lubab õiguspäraseks osutunud kulu lisada järgmiste

aruandeaastate vahemaksetaotlustesse.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Asjaoludest nähtuvalt määrati kaebajale Ühtekuuluvusfondist toetust projekti „Tallinna

põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp“ elluviimiseks. Kaebaja viis projekti

raames läbi 7 hanget. Neist 4 hankes tuvastati rikkumised, mis tõid kaasa finantskorrektsiooni.

Vastustaja finantskorrektsiooni otsusest nähtub, et 2 hanke osas tugineb finantskorrektsiooni

põhjendus ainuüksi Rahandusministeeriumi auditiaruandes toodud põhjendustele. Teise 2

hanke osas tuvastas vastustaja ise rikkumised, kuid tegemist on samalaadsete rikkumistega,

mis tuvastati auditi käigus, ja seetõttu on ka finantskorrektsiooni põhjendused sarnased.

12. Vaidluse all on hanked nr 223798, 224673, 225422 ja 208886. Riigihangete registri

kohaselt sõlmiti hankes nr 223798 hankeleping 02.09.2020 ja see täideti 28.06.2021; hankes

11(17)

3-22-1233

nr 224673 sõlmiti hankeleping 02.09.2020 ja see täideti 11.06.2021; hankes nr 225422 sõlmiti

hankeleping 22.10.2020 ja see täideti 20.09.2021; hankes nr 208886 sõlmiti hankeleping

08.07.2019 ja see täideti 16.06.2020. Seetõttu lähtub kohus asja lahendamisel RHS-i

redaktsioonist, mis kehtis kuni 31.05.2022.

Kaevetööd

13. Hangetes nr 223798, 224673 ja 225422 heideti kaebajale ette kaablipaigalduse meetodi

muutmist. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas lahtise kaevamise asemel kinnise

kaevamise meetodi kasutamine on hankelepingu oluline muutmine. Kaebaja põhjendas

muudatuste tegemist RHS § 123 lg 1 p-dega 1 ja 2. Nimetatud sätted näevad ette, et hankijal

on õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui: 1) hankelepingu

üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja muudatuse väärtus ei ületa sama

seaduse § 14 lg-s 3 või 4 sätestatud piirmäära ning muudatuste väärtus kokku ei ületa 10%

asjade või teenuste või 15% ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest või 10%

kontsessioonilepingu algsest maksumusest; 2) muudatuse väärtusest sõltumata ei muudeta

hankelepingu üldist olemust ja muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused, näiteks hinna

läbivaatamise kohta, olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette

nähtud.

14. Kohus ei nõustu Rahandusministeeriumi ja vastustaja seisukohaga, et praegusel juhul ei

saanud kaebaja tugineda RHS § 123 lg 1 p-le 1. Hankelepingu esemeks oli põhitänava

välisvalgustuse rekonstrueerimine. Kaevetööd oli üks osa hankelepingus ette nähtud töödest.

Ühe kaevemeetodi asendamist teisega ei saa käsitleda hankelepingu üldise olemuse

muutmisena, sest hanke eseme seisukohalt ei ole oluline, milliste kaevetööde tulemusena

kaablid maasse paigutatakse. Oluline on, et kaablid saavad maasse paigutatud.

15. Rahandusministeerium ja vastustaja on eksinud muudatuse väärtuse kindlakstegemisel.

Nimelt on muudatuse väärtuse kindlakstegemisel liidetud ärajäetud tööde hind asendatud töö

hinnaga. Kohtu hinnangul tulnuks muudatuse väärtuse kindlaks tegemisel lähtuda nende tööde

hinnavahest (vt sarnaselt Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2018 otsus asjas nr 3-17-982, p 19).

Kohtu arvates ei ole ärajäetud ja asendatud tööd sedavõrd põhimõtteliselt erinevad, et nende

puhul ei ole põhjendatud lähtuda hinnavahest. Mõlemal oli sama eesmärk – kaablite maasse

paigutamine. Üksnes erinevate masinate kasutamine ja erinev tehnoloogia ei muuda neid töid

omavahel võrreldamatuteks. Seejuures kasutatakse mõlema kaevemeetodi puhul vähemalt

osaliselt samu masinaid.



Auditiaruandes toodi välja, et hankes nr 223798 oli ärajäetud tööde maksumus 131

873,5 eurot ja asendustööde maksumus 126 291 eurot. Nende vahe ja muudatuse

väärtus on seega 5582,5 eurot. Hankelepingu maksumus oli 619 353,35 eurot, 15%

sellest on 92 903 eurot. Seega jäi maksumuse väärtus tunduvalt alla 15% hankelepingu

maksumusest.



Auditiaruandes toodi välja, et hankes nr 224673 oli ärajäetud tööde maksumus 69 769

eurot ja asendustööde maksumus 67 914 eurot. Nende vahe on 1855 eurot.

Hankelepingu maksumus oli 419 109,9 eurot, 15% sellest on 62 866,49 eurot. Seega

jäi maksumuse väärtus tunduvalt alla 15% hankelepingu maksumusest.



Finantskorrektsiooni otsuses toodi välja, et hankes nr 225422 oli ärajäetud tööde

maksumus 264 709 eurot ja asendustööde maksumus 244 900 eurot. Nende vahe on 19

12(17)

3-22-1233

809 eurot. Hankelepingu maksumus oli 917 560,6 eurot, 15% sellest on 137 634,09

eurot. Seega jäi maksumuse väärtus tunduvalt alla 15% hankelepingu maksumusest.

Rahvusvaheline piirmäär (RHS § 14 lg 3) ehitustööde hankelepingute puhul on üle 5 miljoni

euro (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiivi nr 2014/24/EL riigihangete kohta

ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (direktiiv nr 2014/24) art 4 p a). Seega

olid kohtu hinnangul RHS § 123 lg 1 p 1 tingimused täidetud ja hankelepingu muutmine

kaevemeetodi muutmise kaudu ei olnud vastuolus RHS § 123 lg 1 p-ga 1.

16. Kohus ei nõustu Rahandusministeeriumi ja vastustaja tõlgendusega, et tegemist on

hankelepingu muudatusega, mis sai mõjutada võimalike pakkujate ringi. Kuna hankelepingu

muudatus vastas RHS § 123 lg 1 p-s 1 toodud tingimustele, siis saab seda pidada seaduse järgi

mitteoluliseks ning puudub põhjus asuda hindama RHS § 123 lg-s 2 toodud aluseid. Igal juhul

ei ole usutav, et viidatud muudatus sai potentsiaalsete pakkujate ringi või hanke tulemust

mõjutada. Kuigi RHAD-i järgi tuli kaevetööd teha reeglina lahtisel meetodil, nähti osaliselt

(sõidutee ületamise) korral ette ka kinnisel meetodil kaevetööd. Seega pidid pakkujad ka

kinniste kaevetööde tegemisega arvestama ja neil pidid olemas olema selleks vajalikud

seadmed või võimalus neid kasutada. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kinniste kaevetööde

puhul olnuks pakkumuste maksumuste omavaheline erinevus sedavõrd suur, et hankes

võinuks edukaks osutuda teise ettevõtja pakkumus. Seetõttu ei pea kohus tõenäoliseks, et

hankelepingu muudatus saanuks kaasa tuua RHS § 123 lg 2 p-s 1 toodud tagajärjed.

17. Kuna rikkumist ei olnud, ei olnud tegemist mitteabikõlblike kuludega ja puudus alus teha

selles osas finantskorrektsiooni. Vastustaja otsus tuleb vastavas osas tühistada.

Lepingu täitmise tähtaja pikendamine

18. Hangetes nr 223798 ja 208886 heideti kaebajale ette hankelepingu täitmise tähtaja

pikendamist.

19. Hankes nr 223798 oli hankelepingu täitmise tähtajaks 02.03.2021, tegelikult lõpetati

hankelepingu täitmine 28.06.20213, s.o pea 4 kuud hiljem. Algselt oli hankelepingu pikkuseks

6 kuud, hankeleping täideti pea 10 kuuga, seega pikenes lepingu täitmise tähtaeg 67% võrra.

Lepingu täitmise tähtaja pikendamist põhjendati ilmastikutingimustega.

20. Euroopa Kohus on hiljutises 07.12.2023 otsuses liidetud asjades nr C-441/22 ja C-443/22

(p-d 67-73) leidnud, et tavapäraseid ilmastikutingimusi ei saa pidada direktiivi nr 2014/24 art

72 lg 1 p c alapunkti i mõttes asjaoludeks, mida hoolas avaliku sektori hankija ei saanud ette

näha, seega ei saa need õigustada RHAD-is ja algses hankelepingus selgelt kindlaks määratud

tööde tegemise tähtaja ületamist. Need saavad õigustada lepingu täitmise tähtaja ületamist

vaid juhul, kui selline võimalus on RHAD-is ette nähtud. Praegusel juhul ei näe RHAD4, lisa

1 „Töökirjeldus“5 ega hankelepingu projekt6 ette lepingu täitmise tähtaja pikendamist

ilmastikutingimuste tõttu. Hankelepingu projekti p-d 1.9 ja 12.2 lubavad lepingut muuta

üksnes vääramatu jõu (p 14) korral või juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud,

mida ei olnud võimalik lepingu sõlmimise ajal ette näha. Praegusel juhul ei ole selliseid

asjaolusid välja toodud. Seda, et Eestis on talvel külm, lumine ja jäine ning maapind on

külmunud, on võimalik mõistlikult ette näha.

3 Kohus lähtub riigihangete registris toodud kuupäevast. Auditiaruandes on lepingu täitmise kuupäevana välja

toodud 30.05.2021.

4 Kohtu poolt riigihangete registrist asjale juurde võetud dokument „223798 AD Pirita tee tänavavalgustuse REK

-V1“.

5 Kohtu poolt riigihangete registrist asjale juurde võetud dokument „223798 Lisa 1 Töökirjeldus“.

6 Kohtu poolt riigihangete registrist asjale juurde võetud dokument „223798 Lisa 4 Hankelepingu projekt“.

13(17)

3-22-1233

21. Seda, kas projektil on olemas kõik vajalikud kooskõlastused, pidanuks kaebaja ise

projekti projekteerijalt vastu võttes kontrollima. Enda tegemata tööd ja ebapiisav hanke

ettevalmistus ei õigusta hilisemat hankelepingu muutmist.

22. Riigihangete registris oleva hanketeate p II.2.4 järgi on hanke eesmärk Tallinna

põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapi raames Pirita tee, lõigus Pirita tee 12

kuni Pirita sild, valgustuse rekonstrueerimine Ühtekuuluvusfondi projekti „Tallinna

põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp“ raames heal tasemel ja tähtaegselt

kuni kasutusvalmiduseni. Kui osa töid jäi tegemata või tehti poolikult, siis ei saa väita, et

leping oli tähtaegselt heal tasemel kasutusvalmiduseni täidetud. Viited vaegtööle ei ole

põhjendatud ega õigusta tähtaja pikendamist.

23. Lisaks pikenes leping ebaproportsionaalselt pika aja võrra, üle poole esialgsest tähtajast.

Sellist lepingu pikendamist ei saa pidada RHS § 123 lg 1 p-de 4 või 7 järgi lubatavaks.

Tegemist on olulise muutmisega RHS § 123 lg 2 p 1 tähenduses, sest ei saa välistada, et

potentsiaalsete pakkujate ring võinuks olla suurem või edukas pakkumus soodsam, kui

pakkujad oleksid juba pakkumuse esitamisel teadnud, et tegelikult on hankelepingut võimalik

täita pikema aja jooksul ja ettevõtjad ei ole seotud sedavõrd lühikese tähtajaga, mis muudab

tööde teostamise ajakriitiliseks.

24. Hankes nr 208886 oli hankelepingu täitmise tähtajaks 10.02.2020, tegelikult lõpetati

hankelepingu täitmine 16.06.20207, s.o 4 kuud hiljem. Algselt oli hankelepingu pikkuseks 7

kuud, hankeleping täideti pea 11 kuuga, seega pikenes lepingu täitmise tähtaeg 64% võrra.

Kaebaja põhjendas lepingu täitmise tähtaja pikendamist vajadusega uurida ja kaaluda

erinevaid valgustite juhtimise süsteemi võimalusi. Kaebaja tugines lepingu muutmise

põhjendamisel RHS § 123 lg 1 p-dele 1 ja 4.

25. Kohtu hinnangul ei saa sellises olukorras tugineda RHS § 123 lg 1 p-le 1, sest lepingu

muutmise väärtust ei ole võimalik hinnata. Hinnata saab lepingu tähtaja pikendamise aega,

kuid tegemist ei ole asjaoluga, millega saaks RHS § 123 lg 1 p 1 kohaldamisel arvestada.

26. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud tugineda ka RHS § 123 lg 1 p-le 4. Kaebaja ei ole

piisavalt põhjendanud seda, et lepingu pikendamise tingisid hoolsale hankijale ettenägematud

asjaolud. Tegemist oli asjaoludega, mis tulnuks hoolsal hankijal juba enne hanke

väljakuulutamist välja uurida ja ära otsustada. Hankija enda tegemata töö või ebapiisav hanke

ettevalmistamine ei õigusta hankelepingu muutmist.

27. Põhjendatud ei ole tugineda ka RHS § 123 lg 1 p-le 7, sest hankeleping pikenes

ebaproportsionaalselt pika aja võrra, üle poole esialgsest tähtajast. Neli kuud pikem tähtaeg

võib olla selline asjaolu, mis võinuks mõjutada potentsiaalsete pakkujate ringi ja hanke

tulemust, sest pikem tähtaeg kui töötegijale soodsam asjaolu võinuks motiveerida suuremat

hulka pakkujaid oma pakkumust esitama. Ka pakkumuste hinnad võinuks osutuda erinevaks,

kui RHAD oleks kohe sisaldanud pikemat tähtaega, sest töötegija ei oleks olnud projekti

koostamisel piiratud lühikese tähtaja ja töö tegemise kiirusega.

28. Lisaks ei saa tugineda RHS § 123 lg 1 p-le 2, sest RHAD8, selle lisa 1 „Teenuse tehniline

kirjeldus“9 ega hankelepingu projekt10 ei näinud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette tähtaja

pikendamise võimalusi.

7 Kohus lähtub riigihangete registris toodud kuupäevast. Vastustaja otsuses on lepingu täitmise kuupäevana välja

toodud 30.04.2020.

8 Kohtu poolt riigihangete registrist asjale juurde võetud dokument „208886 AD Tallinna põhitänavate

välisvalgustus“.

9 Kohtu poolt riigihangete registrist asjale juurde võetud dokument „208886 Lisa 1 - teenuse tehniline kirjeldus“.

10 Kohtu poolt riigihangete registrist asjale juurde võetud dokument „208886 Lisa 2 - Hankelepingu projekt“.

14(17)

3-22-1233

29. Neil põhjustel tuleb pidada hankelepingu muutmist oluliseks RHS § 123 lg 2 p 1

tähenduses.

Finantskorrektsioon

30. Määruse nr 48 § 26 lg 1 p 4 paneb toetuse saajale kohustuse järgida RHS-i. Sama teeb

STS2014_2020 § 26 lg 1.

Määruse nr 48 § 28 lg 1 järgi tehakse finantskorrektsiooni otsus vastavalt STS2014_2020

§-dele 45–47 ja määruse nr 143 §-dele 21–23. Määruse nr 48 § 28 lg 2 järgi nõutakse toetus

tagasi vastavalt STS2014_2020 §-le 48 ning määruse nr 143 §-le 23.

STS2014_2020 § 45 lg 1 p 3 järgi tehakse finantskorrektsiooni otsus, kui toetuse saaja on

jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust.

Määruse nr 143 § 2 lg 1 järgi on kulu abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt

lg-tele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lg-le 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti

õigusega. Sama paragrahvi lg 2 järgi loetakse kulu põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja

tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud

eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse

andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus.

31. Kaebaja rikkus hangetes nr 223798 ja 208886 hankelepingu täitmise tähtaegu pikendades

RHS-i reegleid ning need rikkumised said mõjutada kulude abikõlblikkust, sest ei saa

ilmselgelt välistada, et rikkumine sai mõjutada potentsiaalsete pakkujate ringi, eduka

pakkumuse valikut ja seeläbi projekti elluviimise kulusid. Valitseva kohtupraktika kohaselt ei

pea finantskorrektsiooni tegemiseks kahju tekkimist Euroopa Liidu eelarvele tõendama, vaid

selle olemasolu saab eeldada, kui on rikutud toetuse kasutamise nõudeid, sest tõsikindlalt ei

saa välistada vastupidist.

32. STS2014_2020 § 46 lg-st 1 ja 2 järeldub, et kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju

suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi

kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust määruses nr 143 sätestatud ulatuses. Praegusel

juhul ei saa hankelepingu tähtaja pikendamise rahalise mõju suurust täpselt hinnata, kuid

rahalise mõju olemasolu ei saa ilmselgelt välistada, st kahju tekkimist Euroopa Liidu eelarvele

tuleb eeldada, mistõttu tuleb finantskorrektsiooni rakendada määruses nr 143 toodud määras.

33. Riigikohtu 28.06.2023 otsusest asjas nr 5-23-2 nähtuvalt tuleb finantskorrektsiooni

rakendamisel lähtuda toetuse andmise ajal kehtinud määruse nr 143 redaktsioonist. Kaebajale

määrati toetus 28.01.2019 otsusega. Seetõttu lähtub kohus määruse nr 143 redaktsioonist, mis

kehtis 21.09.2018–08.10.2020. Määruse nr 143 § 22 lg 11 p 18 nägi ette, et hankelepingule

eraldatavat toetust vähendatakse 25%, kui hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud

hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas RHS § 123 lg-ga 1. Vastustaja kohaldas mõlema

rikkumise puhul 10% korrektsiooni määra, seega väiksemat määra kui määruse nr 143 järgi

tulnuks kohaldada. Veel väiksema määra kohaldamist määrus nr 143 sellise rikkumise puhul

kohaldada ei võimalda. Ka vaidlusaluse finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal kehtinud

määruse nr 143 § 227 nägi ette hankelepingu muutmise korral vastuolus RHS § 123 lg-ga 1

15(17)

3-22-1233

korrektsioonimäära 25%. Kaebajale kasulikuma otsuse tühistamiseks puudub kohtul võimalus,

sest see ei oleks kaebuse eesmärgiga kooskõlas.

34. Seega jääb vaidlusalune otsus muutmata osas, mis puudutab hankelepingu täitmise tähtaja

pikendamisega seotud rikkumist ja sellele kohaldatud finantskorrektsiooni määra.

Kaebaja taotlused

35. Kaebaja esitas esialgses kaebuses taotluse tunnistada PS-iga vastuolus olevaks ja jätta

kohaldamata STS2014_2020 § 49 lg 1 osas, mis näeb ette kohustuse täitmisega hilinemisel

ebavõrdse rakendusüksuse ja toetuse saaja kohtlemise või osas, mis ei võimalda viivist

vähendada, jättes haldusorgani vastavasisulise kaalutlusõiguseta. Taotlus esitati koos esialgse

õiguskaitse taotlusega. Vastustaja selgitas 15.06.2022 esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamise käigus, et kaebaja on kogu tagasi nõutud toetuse tagastanud 29.04.2022 ja osa

tasaarveldati maksetaotlusega 08.03.2022. Järelikult ei ole kaebajal viivise tasumise kohustust

tekkinud ja STS2014_2020 § 49 lg 1 ei ole tema õigusi reaalselt riivanud. Kohus ei teosta

abstraktset normikontrolli, vaid selline kontroll peab aitama kaasa kaebaja õiguste kaitsele.

Praeguses asjas puudub alus viidatud sätte põhiseaduspärasust kontrollida.

36. Kaebaja soovis vaidlustada määruse nr 143 põhiseaduspärasust. Kohus ei pea määrust nr

143 kaebaja toodud põhjendustel põhiseadusevastaseks. Riigikohus analüüsis 28.06.2023

otsuses asjas nr 5-23-2 kaebaja sarnaseid väiteid ega pidanud finantskorrektsiooni määrade

kehtestamist määrusega STS2014_2020 toodud volitusnormi alusel õigusvastaseks. Samuti ei

peetud õigusvastaseks, kui määrus kehtestas korrektsioonimäärad protsentidena, mitte

protsentide vahemikena. Lisaks ei pidanud Riigikohus õigusvastaseks seda, et määruse

koostamisel on juhindutud mh Euroopa Komisjoni juhendist. Sellises olukorras väljendavad

korrektsioonimäärad Euroopa Liidu huve ja arusaama konkreetsete rikkumiste puhul

proportsionaalseks peetavatest korrektsioonimääradest. Kohus jätab kaebaja taotluse

rahuldamata.

Otsus ja menetluskulude jaotus

37. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt. Vastustaja 03.03.2022 otsus tuleb tühistada osas, milles

heideti kaebajale ette hangetes nr 223798, 224673 ja 225422 kaablipaigaldusmeetodi

muutmist ning kohaldati 25% korrektsioonimäära:



hankes nr 223798 vähendati abikõlblikke kulusid 167 239,71 euro võrra, millest toetus

on 127 102,26 eurot;



hankes nr 224673 vähendati abikõlblikke kulusid 115 574,28 euro võrra, millest toetus

on 87 836,46 eurot;



hankes nr 225422 vähendati abikõlblikke kulusid 280 135,43 euro võrra, millest toetus

on 212 902,92 eurot.

38. Kaebus jääb rahuldamata ja vastustaja 03.03.2022 otsus muutmata osas, milles heideti

kaebajale ette hangetes nr 223798 ja 208886 hankelepingu täitmise tähtaja pikendamist ning

kohaldati 10% korrektsioonimäära:



hankes nr 223798 vähendati abikõlblikke kulusid 66 895,92 euro võrra, millest toetus

on 50 840,9 eurot;

16(17)

3-22-1233



hankes nr 208886 vähendati abikõlblikke kulusid 12 660,08 euro võrra, millest toetus

on 9621,66 eurot.

39. Kohus selgitab, et vastustaja tuvastas hankes nr 223798 kaks rikkumist ja määras kindlaks

kaks korrektsioonimäära, kuid kohaldas korraga vaid üht, s.o suurimat (25%) (määruse nr 143

§ 21 lg 3). Kohus tühistab vastustaja otsuse seda hanget puudutavalt osaliselt, st

kaablipaigaldusmeetodit puudutava rikkumise ja sellele kohaldatud 25% korrektsioonimäära

osas. Teise selles hankes tuvastatud rikkumise osas (hankelepingu täitmise tähtaja

pikendamine) jääb vastustaja otsus kehtima, seega jääb kehtima ka korrektsioonimäär 10%.

See tähendab, et kui vaidlusaluse otsusega tunnistati mitteabikõlblikuks kuluks 575 609,6

eurot ja kohus luges mitteabikõlblikuks kuluks 79 556 eurot (66 895,92 + 12 660,08), siis

järelikult rahuldab kohus kaebuse osas, milles tunnistati mitteabikõlblikuks kulud summas

496 053,6 eurot (575 609,6 – 79 556).

40. Vastustaja 04.05.2022 vaideotsus tuleb samadel põhjendustel osaliselt tühistada.

41. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse

rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kohus rahuldab kaebuse umbes 86% ulatuses. Kaebaja

tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 1050 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluselt 20 eurot.

Vastustajalt tuleb mõista kaebaja kasuks välja riigilõiv summas 920,2 eurot. Kaebaja ei ole

muude menetluskulude kohta kohtule kuludokumente esitanud, seepärast jäävad tema muud

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

42. Ka vastustaja ei ole enda menetluskulu dokumente kohtule esitanud, seega jäävad tema

võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

17(17)