3-24-69/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

19.02.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-69

Haldusasi

Rahapesu

Andmebüroo

taotlus

vara

riigi

omandisse

kandmiseks loa saamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Rahapesu Andmebüroo

Isik, kellega seotud vara suhtes taotletakse loa andmist

(puudutatud isik) – X

RESOLUTSIOON

1. Rahapesu Andmebüroo 08.01.2024 taotlus.

2. Anda luba kanda X valduses olnud vara (xxxxxx) riigi omandisse.

3. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ning rahasummad koos vääringutega

tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Rahapesu Andmebüroo (RAB) 08.01.2024 taotlus Maksu- ja

Tolliameti poolt hoiule võetud puudutatud isiku valduses olnud vara xxxxxx riigi omandisse

kandmiseks. Taotlusest nähtuvad asjaolud ja põhjendused on järgmised.

1.1.

Puudutatud isik üritas 30.11.2022 ületada Narva piiripunkti suunaga Venemaalt Eestisse

xxxxxx. Maksu- ja Tolliamet võttis kupüürid hoiule kuni 05.12.2022.

1.2.

RAB kehtestas 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/916-10 puudutatud isiku varale

käsutuspiirangu 30 kalendripäevaks võimaliku kuritegelikutegevuse tõkestamiseks, olemasoleva vara

säilimiseks ning rahaliste vahendite päritoluga seotud täiendavate asjaolude tuvastamiseks.

Puudutatud isikut teavitati võimalusest esitada tõendeid raha legaalse päritolu kohta. RAB kehtestas

03.01.2023 ettekirjutusega vara suhtes täiendava käsutuspiirangu 60 kalendripäevaks.

1.3.

RAB edastas 23.02.3023 e-kirjaga isikule meeldetuletus, et tal on õigus esitada tõendeid vara

legaalse päritolu kohta. Isik esitas 27.02.2023 tõendeid ja selgitusi. Isik selgitas, et tema

arvelduskontole laekub igakuiselt Eesti Töötukassalt toetus summas u xxxxx, mille ta abikaasa

korraldusel alati kontolt välja võtab. Puudutatud isik elab koos abikaasaga ja neil on ühine rahaliste

vahendite kasutamine. Isikul on raske tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise

valdkonnas, mõõdukas tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ning

kerge tegutsemispiirang suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired.

08.04.2022 ambulatoorse epikriisi kohaselt on puudutatud isikul selge teadvuse juures

desorienteeritud situatsioonis. Isik oli võtnud kodus olnud säästud xxxxx (summat ta ei mäleta) ning

läinud Venemaale oma tuttavaga, kelle nimi võis olla Sergei või Roman. Seal vahetanud tundmatu

isikuga xxxxx xxxxx vastu ning xxxxx suundunud Eestisse, kus ta Maksu- ja Tolliameti töötajate

poolt läbivaatusele suunati. Paraku ei soovinud abikaasa ka puudutatud isiku esindajale isiku tegevust

kommenteerida ega olnud aldis temaga suhtlema, kuna aastate jooksul on erinevaid situatsioone olnud

lugematu hulk. Abikaasa kinnitas lepingulisele esindajale suuliselt, et kodusest hoiukohast on

kadunud raha summas xxxxxx. Seega on tegemist perekonna ühiste säästudega. Selgitusele oli lisatud

konto väljavõte, Töötukassa otsus ja epikriis.

RAB hinnangul ei tõendanud need vara legaalset päritolu.

1.4.

RAB esitas 28.02.2023 taotluse Tallinna Halduskohtule loa saamiseks kuni 1 aastaks

käsutuspiirangu seadmiseks (haldusasi nr 3-23-457). RAB kehtestas 03.03.2023 ettekirjutusega

puudutatud isiku varale käsutuspiirangu kuni 1 aastaks.

1.5.

RAB saatis 12.10.2023 isikule meeldetuletuse esitada tõendeid vara legaalse päritolu kohta.

Isiku esindaja saatis 20.10.2023 vastuse, milles ei esitanud täiendavaid selgitusi ega dokumente, vaid

kordas eelnevat.

1.6.

Puudutatud isiku valduses olnud vara on kuritegeliku päritoluga. Seega ei ole tema vara

legaalne omanik. Isik ei ole taotluse esitamise hetkeks ühtegi tõendit vara legaalse päritolu

tõendamiseks RAB-le esitanud. Isiku esitatud selgitused ei ole usutavad. RAB-l ei ole õnnestunud

tuvastada isiku valduses olnud vara legaalset päritolu ega selle tegelikku omanikku ning on kahtlus,

et vara käsutuspiirangu lõppemisel (so 05.03.2024) tuleb varad vabastada võimaliku kuriteo toime

pannud isikutele või sellele kaasa aidanud isikutele. Isikul ei olnud raha päritolu kohta esitada ühtegi

dokumenti.

Tolliametnikele selgitas isik, et sai xxxxxx oma tuttavalt, kelle nime ta ei mäleta. Tuttav ootas teda

Jaanilinnas Narova kaupluse juures ja palus xxxxxx üle piiri toimetada tasu eest. Tuttav ütles, et

sularaha üle piiri toimetamine on seaduslik ega vaja deklareerimist. Puudutatud isik pidi kohtuma

tundmatu isikuga Peetri platsil Narva linnas ning tundmatu isik pidi tulema tema juurde autoga ja

maksma sularaha üle piiri toimetamise eest tasu. Puudutatud isik ei osanud tolli kontrollis öelda, kui

suur pidi tasu olema.

Politsei- ja Piirivalveametile selgitas isik, et Venemaale toiduaineid viies pöördus tema poole

tundmatu isik, kes küsis, kas ta on nõus raha üle viima ja näitas talle u 7cm-seid rahapakke. Isik võttis

raha vastu ega küsinud, kui palju talle selle üle piiri toimetamise eest makstakse, teades, et talle

makstakse pärast Eestis xxxxxx üleandmist tasu. Peale piiri ületamist ei tulnud talle kedagi vastu.

Umbes kahe päeva pärast helistati tundmatult numbrilt ja paluti xxxxxx äravõtmise akti. Isik sai

kokku tundmatu noormehega, kes võttis akti ära ja sõitis minema.

1.7.

RAB ei otsusta selle üle, kas lõppastmes rahapesu on toimunud, st kas keegi mõistetakse

kriminaalkorras süüdi. RAB vara käsutamise piirangute aluseks on kuritegelikku laadi tuvastatud

asjaolud, mis viitavad rahapesu või terrorismi rahastamise toimepanemisele. Rahapesu või terrorismi

rahastamise kahtluse korral on RAB ülesandeks vara käsutamise piiramine vara säilimise tagamiseks

ning juhtudel, kus vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei õnnestu kindlaks teha,

taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks.

1.8.

Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem on üles ehitatud Rahapesu

Tõkestamise Nõukoja (FATF) soovitustele, mille 4. soovitus toob mh, et riikidel peaksid olema

seaduslikud meetmed, mis võimaldavad konfiskeerida kuritegelik vara ilma süüdimõistva

kohtuotsuseta. FATF konfiskeerimise parimate tavade dokumendi p-s 17 on täiendavalt selgitatud, et

süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine võib olla kasulik vahend paljudel juhtudel, nt:

(i) juhtudel, kus süüdimõistvat kohtuotsust ei saa teha menetluslikel või tehnilistel põhjustel (nt

aegumistähtaeg on ületatud), (ii) on olulisi tõendeid selle kohta, et tulu on saadud kuritegeliku

tegevuse

tulemusena,

kuid

kriminaalsüüdistuse

esitamiseks

ei

ole

piisavalt

tõendeid,

(iii) kriminaaluurimine või süüdistuse esitamine on ebareaalne või võimatu jne. Eeltoodud

soovitustele osaliselt tugineb ka RahaPTS-s toodud regulatsioon.

1.9.

RahaPTS §-i 57 iseloomustab eesmärk tõkestada rahapesu objektiks oleva varaga tehingute

tegemine. Viimaseks ja kõige intensiivsemaks isiku põhiõigust piiravaks meetmeks on vara riigi

omandisse kandmine. Enne seda on isikul ühe aasta jooksul olnud võimalik põhjendada, miks tuleks

piiratav vara lugeda talle õiguspäraselt kuuluvaks. Puudutatud isik on esindaja kaudu küll esitanud

RAB-le erinevaid tõendeid, kuid need ei ole olnud usutavad ega tõendanud xxxxxx legaalset päritolu.

RAB poolt läbiviidud analüüs viitab, et Maksu- ja Tolliameti poolt hoiule võetud ja seejärel RAB

poolt piiratud xxxxxx kogusummas xxxxxx on kuritegelikku päritolu ning puudutatud isik ei ole selle

raha legaalne omanik. RAB-le ei ole tõendatud ning RAB ei ole oma ülesannete täitmise käigus

tuvastanud piiratud varade legaalset päritolu ja selle tegelikku omanikku.

1.10. RahaPTS § 57 lg-te 1, 3 ja 6 eelduste täidetust ning rahapesu kahtluse põhjendatust on

hinnanud ja kontrollinud kohus ka haldusasjas nr 3-23-457 ning leidnud, et eeldus, et vara omanikku

ei ole õnnestunud kindlaks teha, on täidetud. Need asjaolud ei ole muutunud, vara omanikku ei ole

õnnestunud jätkuvalt välja selgitada. RAB on teinud omapoolseid toiminguid ja mõistlikke

jõupingutusi rahapesukahtlusega vara legaalse omaniku või tegeliku kasusaaja välja selgitamiseks,

kuid taotluse esitamise hetkeks ei ole õnnestunud tuvastada vara legaalset omanikku.

1.11. Kuigi puudutatud isiku vara riigi tuludesse kandmine võib riivata tema omandiõigust, on

seaduses sätestatud riivet tasakaalustavana, et riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus on

vara omanikul kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates, milleks isik peab

ise legaalset omandiõigust tõendavad dokumendid esmalt RAB-le esitama.

1.12. Esineb põhjendatud kahtlus, et RAB poolt piiratud sularaha kogusummas xxxxxx pärineb

kuritegelikust tegevusest. Isikul ei olnud tollikontrollis raha päritolu kohta esitada ühtegi dokumenti.

Ta ei ole siiani esitanud usutavaid selgitusi ega dokumente. RAB on analüüsinud erinevaid

infoallikaid, isiku antud selgitusi ja käitumist kogumis. Isiku ütlusi arvestades on kahtlus, et isiku

valduses olnud kupüürid võivad olla sõjategevuse käigus Ukraina territooriumilt varastatud. RAB-l

on veendumus, et isik on tegutsenud n.ö sularahamuulana, mida kinnitavad isiku antud ütlused, et ta

on xxxxxx vedanud kolmanda osapoole huvides ja tasu eest. Ta ei ole tema valduses olnud xxxxxx

omanik ega ole esitanud ühtegi dokumenti nende päritolu kohta. Raha legaalne omanik ei ole teada.

2. Kohus edastas taotluse puudutatud isikule avaldatava versiooni puudutatud isikule ja selgitas talle

õigust esitada taotluse kohta oma seisukoht. Sellest taotlusest nähtusid ka kõik käesoleva määruse

kirjeldavas osas toodud põhjendused. Isik ei esitanud taotluse kohta enda seisukohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud

juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 3 teise lause kohaselt on

haldustoiminguks loa andmise menetluses menetlusosalisteks taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel

isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. Riigikohus on selgitanud, et RahaPTS § 57 lg 7 alusel

toimuvasse kohtumenetlusse tuleb menetlusosalisena kaasata vara valdaja (Riigikohtu 15.10.2020

määrus nr 3-20-664, p-d 13 ja 19). HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise

viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

4. RahaPTS § 57 lg 7 näeb ette, et kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist

ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha või kui

vara valdaja teatab RAB-le või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda, võib RAB või

prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks.

5. Kohtupraktikas on selgitatud, et RahaPTS § 57 lg 6 reguleerib n-ö jätkutegevust pärast seda, kui

RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud võimalused on ammendunud, mistõttu peavad RahaPTS § 57

lg 6 kohaldamisel olema jätkuvalt täidetud RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 toodud materiaalsed tingimused

varale käsutuspiirangu seadmiseks. Kuivõrd RahaPTS § 57 lg 7 kujutab endast omakorda

jätkutegevust pärast eelnevate võimaluste ammendumist, peavad ka selle kohaldamisel olema

loetletud eeldused jätkuvalt täidetud.

6. Seega on RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise materiaalseteks eeldusteks (1) jätkuv kahtlus, et vara,

mille riigi omandisse kandmiseks luba taotletakse, on seotud rahapesuga (vrd RahaPTS § 57 lg 1),

(2) piirangu vajalikkus vara säilimise tagamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav lause) ning

(3) asjaolu, et rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole RAB-le tõendanud vara legaalset

päritolu ja ka RAB-l endal pole õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara

tegelikku kasusaajat (RahaPTS § 57 lg 3 p 1 ja lg 6; vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019

kohtuotsus nr 3-19-1973, p 6). RahaPTS § 57 lg 7 näeb formaalsete eeldustena ette, et vara käsutamise

piirangute kehtestamisest on möödunud 1 aasta ning vara riigi omandisse kandmise taotluse on

kohtule esitanud pädev asutus.

7. Kohtu hinnangul on RAB 08.01.2024 taotluses toodut arvestades RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise

eeldused täidetud.

8. Taotleja on taotluses veenvalt põhjendanud jätkuvat kahtlust, et puudutatud isiku valduses olnud

xxxxxx puhul võib tegemist olla rahapesu esemeks olnud rahaga (eelkõige RAB põhjendused taotluse

p-des 4.3–4.4; 4.9–4.14; 4.17; 4.21), selgitades, et raha võib olla varastatud Ukraina aladelt ning seega

pärineda kuritegelikust tegevusest.

9. RAB ei pea RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamiseks tõendama rahapesu ega vara pärinemist

kuritegelikest allikatest, vaid üksnes põhjendama sellekohast kahtlust. RAB on taotluses õigesti

selgitanud, et ei otsusta selle üle, kas rahapesu on toimunud või mitte. RAB korraldatava

haldusmenetluse eesmärk ei ole kriminaalmenetluse eesmärkide tagamine, vaid RahaPTS § 54 lg 1

p-st 1 tulenevalt rahapesu tõkestamine ja sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine,

väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Kohtupraktikaski on

viidatud, et RAB üks põhiülesandeid on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, kuid

tema pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu on toimunud (vt RahaPTS § 54; Tallinna

Ringkonnakohtu 07.05.2020 kohtumäärus nr 3-20-664, p 21, Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-3-

1-77-13, p 10). RAB taotluses välja toodud asjaolud on kohtu hinnangul praegusel juhul piisavad,

õigustamaks jätkuvat rahapesu kahtlust.

10. Samuti on taotleja osutanud asjaolule, et vara käsutuspiirangu lõppemisel (05.03.2024) tuleb vara

vabastada võimaliku kuriteo toime pannud isikutele või sellele kaasa aidanud isikutele. Kuna esineb

kahtlus, et raha on seotud rahapesuga, mida iseloomustab selle päritolu varjamine ja soov jätta muljet,

et see on saadud seaduslikul teel, on põhjendatud kahelda selleski, et raha puudutatud isiku valduses

säilib.

11. Taotluses toodud asjaolusid arvestades saab täidetuks pidada ka nõuet, et puudutatud isik ei ole

RAB-le tõendanud vara legaalset päritolu ja RAB-l endal pole õnnestunud raha omanikku kindlaks

teha. Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt on RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamisel RAB ja

puudutatud isiku vahel jagatud tõendamiskoormis. Rahapesukahtlusega vara valdaja või omaniku

tõendamiskoormus hõlmab tõendeid, mis eelduslikult on tema mõjusfääris (eeskätt tõendid ja teave

selle kohta, kellega ja millistel asjaoludel tehtud tehingutest ning millistel asjaoludel tema

pangakontole raha laekus). Samas tuleb ka RAB-l teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada

rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja (vt Tallinna Ringkonnakohtu

07.05.2020 kohtumäärus nr 3-20-664, p 21).

12. Vara legaalse päritolu tõendamiseks peaks puudutatud isik tõendama, et ta ei ole vara saanud

kuritegelikul teel.

13. RAB on taotluses välja toonud põhjused, miks ta leiab, et puudutatud isiku 27.02.2023 ja

20.10.2023 esitatud materjalid ja selgitused ei olnud usutavad ega tõendanud tema valduses olnud

xxxxxx legaalset päritolu (põhjendused taotluse p-des 4.16 ja 4.19). Kohus nõustub, et puudutatud

isik ei ole asja materjalidest nähtuvalt esitanud ühtegi sellist veenvat tõendit, mis RAB taotluses

toodud kahtlused ümber lükkaks ning seaks väljaspoole mõistlikku kahtlust selle, et ta sai enda

valduses olnud xxxxxx legaalsel teel ja on selle tegelik omanik. Raha legaalse päritolu tõendamiseks

on puudutatud isikul olnud võimalusi alates sellest, kui raha temalt Narva piiripunkti ületamisel

hoiule võeti. Haldusmenetlust ei viidud läbi puudutatud isiku teadmata. Seejuures ei ole kohtu

hinnangul määravat tähtsust sellel, et rahale käsutuspiirangud seadnud ettekirjutuste faktiliste

asjaoludega sai puudutatud isik tutvuda üksnes piiratud ulatuses. Kuna puudutatud isikul kaasas olnud

raha võeti hoiule, ei saanud talle jääda selgusetuks, millise raha päritolu tuleb tõendada. Raha legaalse

päritolu tõendamise eelduseks ei ole see, et puudutatud isikule on teatavaks tehtud rahapesukahtlust

sisustavad asjaolud ja nende analüüs. Puudutatud isik ei pidanud hakkama ümber lükkama rahapesu

kahtlust iseenesest. Rahapesu kahtluse kõrvaldamiseks pidi ta vaid tõendama tema valduses olnud

raha päritolu ehk seda, et ta on saanud raha seaduslikul teel. Selleks oli tal piisavalt võimalusi.

Praegusel juhul esitas puudutatud isik ebausutavaid selgitusi selle kohta, kuidas ja/või kellelt ta raha

oli saanud. RAB selgitas 11.10.2023 puudutatud isikule, et tema esitatud dokumendid ja selgitused

ei ole raha legaalse omandiõiguse tõendamiseks piisavad, ning küsis temalt täiendavaid selgitusi ja

dokumente selle kohta, et, kas ja kellega ta Venemaal valuutavahetust teostas. Puudutatud isikul

vastavaid tõendeid esitada ei olnud ning täiendavaid detailseid kirjeldusi, mida RAB oli temalt samuti

küsinud, ta ei esitanud. Neil asjaoludel ei saa üksnes puudutatud isiku esitatud selgitusi ja tõendeid

pidada piisavaks, et lükata ümber RAB kahtlus raha kuritegelikust päritolust. Kohus andis puudutatud

isikule samuti võimaluse RAB taotluses toodud seisukohtadele vastu vaielda ja enda selgitusi esitada,

kuid ta ei ole seda teinud.

14. Samuti on RAB piisavalt põhjendanud, et tal pole õnnestunud raha omanikku kindlaks teha.

15. Arvestades eelnevalt kirjeldatud jagatud tõendamiskoormust, tuli RAB-l teha mõistlikke

jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja,

seejuures mh kontrollides rahapesukahtlusega vara valdajalt või omanikult saadud teavet ja tõendeid

ning vajadusel kogudes kolmandatelt isikutelt täiendavat teavet. Kohus leiab, et olukorras, kus RAB

on piisavalt põhjendanud jätkuva rahapesukahtluse olemasolu, pidi ta uurimiskohustuse raames

eelkõige kontrollima isiku selgituste aluseks olevaid asjaolusid ja tema esitatud tõendeid ning

vajadusel koguma nende kohta selliseid täiendavaid tõendeid, mille esitamist ei saanuks mõistlikult

nõuda puudutatud isikult. Kohtu arvates nähtuvad RAB taotlusest piisavad jõupingutused, et need

asjaolud välja selgitada. RAB on analüüsinud puudutatud isiku esitatud selgitusi ja nendest lähtudes

küsinud täpsustusi ja täiendavaid dokumente. Olukorras, kus puudutatud isik on esitanud

ebausutavaid ja vastukäivaid põhjendusi, on nimetanud tehingupartnereid üksnes eesnime pidi ega

ole esitanud mingeid tõendeid raha päritolu kohta, ei olnud RAB-l kohustust oma initsiatiivil veel

mingil viisil rahapesukahtlase raha päritolu uurida. RAB tegutsemise aluseks on põhjendatud

rahapesu kahtlus, kuid mitte rahapesu toimumise üle otsustamine. RAB ülesandeks on rahapesu

tõkestamine ja rahapesu kahtluse kohta teabe kontrollimine, mitte aga eelkuriteo asjaolude, sh selle

toime pannud isiku tuvastamine. Puudutatud isikule on olnud nii haldus- kui ka kohtumenetluses

tagatud tõhus võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu RAB seisukohtadele.

Väärib rõhutamist, et puudutatud isik ei ole ka kohtumenetluses esile toonud selliseid selgitusi,

asjaolusid või viiteid tõenditele, mida RAB-l tulnuks veel uurimisprintsiibist tulenevalt ja

tõendamiskoormuse jaotust arvestades uurida, et teha kindlaks vara tegelik omanik või kasusaaja.

Kokkuvõttes on RAB järeldus, et ta on teinud mõistlikke pingutusi asjaolude väljaselgitamiseks,

seega piisavalt põhjendatud.

16. Et käesolevas asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et vara käsutamise piirangute esmasest

kehtestamisest on möödunud 1 aasta ning RAB-l on volitus taotluse esitamiseks kohtule, on nii

materiaalsete kui formaalsete eelduste täidetuse tõttu võimalik RAB 08.01.2024 taotlus rahuldada ja

anda RAB-le luba kanda puudutatud isiku valduses olnud vara riigi omandisse.

17. Kohtule ei nähtu selliseid asjaolusid või põhjendusi, millest saaks järeldada, et meetme

kohaldamine riivab puudutatud isiku õigusi ebaproportsionaalselt.

18. Kohus selgitab, et antav luba on sisuliselt eelhinnang, kuna peale kohtu luba annab RAB vastava

haldusakti, mida on omakorda võimalik halduskohtus vaidlustada.

Samuti annab RahaPTS § 57 lg 10 isikule õiguse esitada tõendeid ka pärast seda, kui RAB taotlus on

kohtu poolt rahuldatud ning vara on riigi omandisse kantud. Kui puudutatud isik esitab tõendeid, mis

tõendavad vara legaalset päritolu, on RAB-l kohustus vara viivitamatult vabastada vaatamata sellele,

et kohus on loa taotluse rahuldanud.

RahaPTS § 57 lg 7 viimase lause kohaselt on vara omanikul riigi tuludesse kantud summa

väljanõudmise õigus kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates.

19. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel RAB-le (HKMS § 265 lg 3 teine lause), seega saab RAB

selle täita enne võimaliku määruskaebemenetluse tulemuse ära ootamist. Kui määrus tühistatakse ja

RAB on selle alusel juba teinud ettekirjutuse vara riigi omandisse kandmiseks ning selle täitnud, peab

RAB ettekirjutuse tagasi täitma.

20. Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ning rahasummad koos vääringutega

tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ning

rahasummad koos vääringutega tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)