2-22-15468/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Hele Kaldma, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 19. veebruar 2024. a

Tsiviilasja number

2-22-15468

Tsiviilasi

Hordeum OÜ hagi Ülvi Nool-Kõre vastu keelatud

tegevusest saadud tulu üleandmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 52 420 eurot 39 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. juuli 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Hordeum OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

30. jaanuar 2024. a

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant (hageja): Hordeum OÜ (registrikood

14688492), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Aleksander Muru

Vastustaja (kostja): Ülvi Nool-Kõre (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaadid Mark Uska ja Kristina Uuetoa-

Tepper

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Hordeum OÜ apellatsioonkaebus

osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 14. juuli 2023. a

otsus osaliselt osas, milles maakohus jättis

Hordeum OÜ hagi Ülvi Nool-Kõre vastu täielikult

rahuldamata.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

rahuldada Hordeum OÜ hagi Ülvi Nool-Kõre

vastu osaliselt.

4. Mõista Ülvi Nool-Kõrelt Hordeum OÜ kasuks

välja 3843 eurot 7 senti, kohtuotsuse tegemise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 564 eurot

75 senti ning viivis põhinõudelt 3843 eurolt 7

sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 20. veebruarist 2024 kuni nõude

täitmiseni.

5. Jätta

maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskuludest 92% Hordeum OÜ ja 8% Ülvi

Nool-Kõre kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

maakohus pärast asjas lõpplahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Hordeum OÜ (hageja) esitas 14. oktoobril 2022 Tartu Maakohtule hagi Ülvi Nool-Kõre

(kostja) vastu keelatud tegevusest saadud tulu üleandmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista

48 537 eurot 40 senti ja sellelt seadusjärgse viivise alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt kostja oli hageja juhatuse liige 20. jaanuarist 2022 kuni 11. juulini 2022.

Ajal, mil kostja oli hageja juhatuse liige, kontakteerus ta mitmete hageja lepingupartneritega,

kasutades hageja meiliaadressi, kuid esitles end teiste äriühingute esindajatena, sh endaga

seotud AllKraft OÜ esindajana.

21. juulil 2022, pärast kostja juhatuse liikme kohalt lahkumist saatis kostja hageja

koostööpartneritele e-kirja, milles teatas, et ta lahkus Hordeum OÜ-st ja jätkab AllKraft OÜ-s

(AllKraft) samas valdkonnas, kui Hordeum OÜ.

AllKraft on asutatud 31. mail 2017 ja alates asutamisest kuni tänaseni on selle juhataja ja ainuke

osanik olnud ainult kostja. AllKraft 2021. majandusaasta aruande tegevusaruande järgi on

äriühingu põhitegevus mahepõllumajandussaaduste turustamine. Hageja tegevusalaks on 2021.

majandusaasta aruande tegevusaruande kohaselt põllumajandustoorme ost-müük. Kostja

kontakteerus enne hageja juhatuse liikme kohalt lahkumist ja vastava teavituse saatmist hageja

lepingupartneritega ja pakkus neile samal tegevusalal ärisuhtesse astumist isikutega, kellega

kostja oli isiklikult seotud.

Hageja sai kostja tegudest teada 15. juulil 2022, mil ta sai ligipääsu kostja tööalasele postkastile.

22. juulil 2022 saatis hageja mitmele oma äripartnerile kirja, milles palus teavet selle kohta, kas

ja milliseid tehinguid oli äripartner teinud kostja esindatud isikutega. Hageja sai teiste seast

vastuse AS-lt TAC-Ettevõtted, kes selgitas, et ta oli 2022. a juulis teinud tehingu AllKraftiga.

Kirjale oli lisatud arve, millest selgub, et AllKraft on müünud äripartnerile kaupa 12 121 euro

20 sendi eest. Seejuures on arve koostatud 11. juulil 2022, st samal päeval, mil kostja esitas

avalduse hageja juhatuse liikme kohalt tagasiastumiseks. Eeltoodu puhul on tegemist ühe

konkreetse tehinguga, mis on osa suuremast rikkumisest.

AllKrafti ja AS TAC-Ettevõtted vaheline tehing polnud ainus, mida kostja tegi AllKraft heaks.

AllKraft oli alates 2019. a oktoobrist kuni 2022. a juunini igasuguse majandustegevuseta.

Samas on 2022. a. kolmandas kvartalis maksustatav käive hüpanud 1 355 793 euro 17 sendile.

Kogu AllKraftile tekkinud käive on tekkinud hageja arvelt ning kostjal lasunud

konkurentsikeeldu eirava tegevuse tulemusena ja seejuures tegi kostja ettevalmistusi sellise tulu

teenimiseks ajal, mil ta oli veel hageja juhatuse liige. Hageja esitab kostja vastu nõude saadud

tulu üleandmiseks. Hageja hinnangul on tema nõude aluseks ÄS § 185 lg 2.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja ei ole

tõendanud, et kostja on konkurentsikeeldu rikkunud. Hageja viited kostja tegutsemisele Viking

Trading OÜ nimel ei puutu asjasse.

Hageja ei saa kostja vastu ÄS § 185 lg 2 alusel nõudeid esitada. Kostja juhatuse liikmeks

valimine oli vastuolus hageja põhikirjaga, kostja ei saanud AllKrafti juhatusse kuulumisega

rikkuda hageja ärisaladust, kuna seda ei eksisteerinud. Puudub sisuline õigustus, miks kostjal

peaks olema keelatud AllKrafti juhatuses tegutseda. Konkurentsikeeld vastandub kostja

põhiõigustele (PS § 29 ja 31). Hageja juhatus ei tegelenud sisulise juhtimisega, kostjal puudusid

juhtimisülesanded, hageja majanduslik edu rajanes valdavalt kostja panusel, sealjuures olid

kostja ülesanded ja sissetulek määratud üksnes töösuhtega ning puudus võimalus saada osa

hageja omanikutulust. Sellises olukorras on põhjendamatu ja vastuolus hea usu põhimõttega

tugineda kostja vastutusele seadusest tuleneva konkurentsikeelu rikkumise eest ning esitada

selle alusel kostja vastu rahalisi nõudeid.

Hageja jaoks on ÄS § 185 lg 2 nõude aegumise tähtaeg möödunud, hagejale oli teada, et kostja

on AllKrafti juhatuses juba enne 11. juuli 2022 avalduse saamist.

Hageja põhinõue 48 537 eurot 40 senti on põhistamata ja tõendamata, sh pole põhistatud ja

tõendatud põhjuslikku seost kostja väidetava rikkumise ja saadud tulu vahel. AllKrafti käivet

2022. aasta kolmandas kvartalis ei saa samastada tuluga, samuti on valdav osa käibest tekkinud

ajal, mil kostja polnud enam hageja juhatuse liige. Käibe summa ei kajasta kostja positiivseid

rahavooge ning mh sisaldab kulusid. Meelevaldne on tulu arvutamine brutokasumi marginaali

põhjal. Kostjal ei ole tekkinud tulu hagis toodud ulatuses.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 14. juuli 2023. a otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja

kanda, määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks

välja menetluskulude hüvitise 9739 eurot 60 senti koos kohustusega tasuda sellelt seadusjärgses

määras viivist.

Maakohus leidis, et hagi ei saa lugeda aegunuks. Kostja ei ole tõendanud, et hageja teadnuks

kostja kuulumist AllKrafti juhatusse enne 11. juulit 2022, seega ka seda, et hageja pidi

konkurentsikeelu rikkumisest teada saama hiljemalt enne nimetatud kuupäeva. Asjaolu, et

kostja tegutsemine AllKrafti juhatuses tuleneb mh selle osaühingu 2021. majandusaasta

aruandest, hageja teadmist või teadma pidamist ei tõenda.

Hageja põhitegevusalaks on nähtuvalt 2021. a majandusaasta aruandest põllumajandustoorme

ost-müük (tl 34). Aruandest nähtub ka, et nimetatud majandusaastal on 100% müügitulust

saadud teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüügist (tl 41). AllKrafti

põhitegevusalaks on nähtuvalt 2021. a majandusaasta aruandest mahe põllumajandussaaduste

turustamine, sh teravili ja kaunviljad, õlitaimeseemned. 2021. a-l ettevõttes majandustegevust

ei toimunud. Maakohus leidis, et mõlema osaühingu majandusaasta aruannetes toodud

tegevusalad saab lugeda osaliselt kattuvaks, osas mis puudutab teravilja ja seemnete müüki,

seda vähemalt 2021. aastal. Asjas ei ole tekkinud vaidlust selles, et mõlemal osaühingul olid

samad tegevusalad ka 2022. aastal.

Maakohus luges tuvastatuks ÄS § 185 lg-s 1 sätestatud ÄS § 185 lg 2 alusel esitatava nõude

ühe eelduse: kostja oli ajavahemikul 20. jaanuarist 2022 kuni 11. juulini 2022 hagejaga samal

tegevusalal tegutseva AllKrafti juhatuse liige, s.o tegemist on ÄS § 185 lg 2 mõttes keelatud

tegevusega. Vaidlust pole selles, et AllKraft ei kuulu hagejaga ühte kontserni ning et hageja

osanike vastav nõusolek kostjal puudus.

Tõenditena kostja tegevuse kohta AllKrafti majandustegevuses ajavahemikul 20. jaanuarist

2022 kuni 11. juulini 2022 on hageja esitanud 7. juulil 2022 kostjale SIA Agro Eko poolt

saadetud saatelehe-arve (tl 17-19), 8. juulil 2022 kostja poolt Scandagra Eesti AS-le saadetud

e-kirja, milles kostja avaldab, et AllKraft soovib teha koostööd (tl 20) ning samal päeval

Scandagra Eesti AS saadetud allkirjastamata ostu-müügi lepingu teksti (tl 21-24). Samuti on

esitatud AS TAC-Ettevõtted 1. septembri 2022 e-kiri ja sellele lisatud arve (tl 42-46).

SIA Agro Eko saateleht-arvest nähtub, et AllKraft on tarninud 21,14 tonni nisu, kogusummas

6447 eurot 70 senti, kauba üleandmise aeg 7. juuli 2022. Kostja vastuväite kohaselt ei ole sellist

tehingut toimunud. Kostja tugines Laurits Randmanni asjatundja arvamusele (tl 88-91).

Tegemist on riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kantud eksperdiga, kelle valdkonnaks

on finantsekspertiis. Maakohus leidis, et kohtul puudub alus jätta L. Randmanni arvamus

tõendina vastu võtmata ning arvestamata, ka pole esitatud põhjendusi, miks ei vasta asjatundja

arvamuses toodud andmed ja seisukohad tõele. Maakohus arvestas L. Randmanni arvamusega

ning luges tuvastatuks, et tegelikkuses 7. juuli 2022 arvel märgitud tehingut toimunud ei ole.

Kirjavahetuse osas Scandagra Eesti AS-ga leidis maakohus, et ei kostja koostöösoovi avaldus

ega lepingutekst ei tõenda tegelikku AllKrafti majandustegevuse toimumist ei ajavahemikul

20. jaanuar 2022 kuni 11. juuli 2022 ega ka hiljem. Maakohus nõustus kostjaga, et tegemist on

raamlepinguga,

mille

alusel

ettevõte

müüb

ostjale

kaupa

(väetiseid,

seemneid,

taimekasvatusvahendeid, silotootmistarvikuid, sööda tooraineid, loomasööta ja muid

põllumajandustarvikuid). Samuti on õige, et selle lepingu alusel saanuks AllKraft kaupa osta,

mitte müüa, s.o konkreetse lepingu täitmisest ei teki ostjale tulu.

AS TAC-Ettevõtted 1.septembri 2022 e-kirjas avaldab ettevõte, et on teinud kostja vahendusel

tehinguid kuni maini 2022 hagejaga. Juulis 2022 teatas kostja, et tal on oma ettevõte AllKraft

ning juuli tehing on teostatud AllKraftiga. Lisatud on AllKrafti 11. juuli 2022 arve nr 27, klient

AS TAC-Ettevõtted, kauba nimetus rapsikook, kokku arve summa 12 121 eurot 20 senti.

Maakohus järeldas, et AllKraft on kauba müünud ning AS TAC-Ettevõtted on selle ostnud.

Asjas on esitatud kostja 21. juuli 2021 e-kiri, mille adressaatide ringi esitatud väljatrükist ei

nähtu. Kiri on suunatud AllKrafti koostööpartneritele ning selles avaldab kostja, et esitas

14. juulil 2022 lahkumisavalduse hageja ettevõttest ning otsustas jätkata üksinda oma ettevõttes

AllKraft samas valdkonnas (söödakomponendid ja söödavili). Kirjast nähtub, et kostja on selle

saatnud pärast hageja juhatuse liikme kohalt lahkumist. Kirjast ei saanud maakohtu arvates

järeldada, et kostja oleks aktiivselt tegelenud AllKrafti majandustegevusega samal ajal, kui ta

oli hageja juhatuse liige. Vastupidi, kirja sõnastus viitab kostja kavatsustele jätkata AllKraft

majandustegevusega pärast hageja juurest lahkumist.

Hageja on järeldanud AllKrafti 2022. aasta kolmanda kvartali maksustavast käibest, et kogu

käive on tekkinud hageja arvelt ning kostjal lasunud konkurentsikeeldu eirava tegevuse

tulemusena. Hageja leiab, et kostja on AllKrafti osanikuna ja esindajana teeninud tulu hageja

arvelt ja tegi ettevalmistusi tulu teenimiseks ajal, mil ta oli veel hageja juhatuse liige.

MTA avaandmetest 2022. aasta kolmanda kvartali kohta (hagi lisa nr 17) nähtub, et hageja

käive on sel perioodil olnud 1 355 793 eurot 17 senti. Kohus ei saa siiski käibe andmetest teha

hageja soovitud järeldusi. Kolmanda kvartali andmed hõlmavad ajavahemikku juuli–september

ning kohtul pole alust arvata, et käive tekkinuks üksnes kuni 11. juulini 2022 tehtud tehingutest.

Maakohus nõustus kostjaga, et ajavahemikul 12. juulist kuni 30. septembrini 2022 tekkinud

käive ega tulu pole ÄS § 185 lg 2 mõttes enam asjasse puutuv.

Maakohtu hinnangul ei ole alust järeldada, et kogu käive oleks tekkinud hageja arvelt ning

kostjal lasunud konkurentsikeeldu eirava tegevuse tulemusena. Tõendatult on teinud AllKraft

nimetatud ajavahemikul üksnes ühe tehingu AS-ga TAC-Ettevõtted. Kirjavahetus tulevaste

koostööpartneritega olukorras, kus koostöösoov on suunatud aega pärast hageja ettevõttest

lahkumist, ei tõenda konkurentsikeelu rikkumist. Kostja kirjavahetusest ei saa järeldada, et

kostja asus hageja äripartnereid üle meelitama AllKrafti kliendiks. Miski ei viita sellele, nagu

jäänuks hageja oma partneritest ilma, sh põhjusel, et need asusid koostööd tegema AllKraftiga.

Maakohus leidis, et ei saa pidada võimalikuks teha järeldust, nagu oleks AllKraft teeninud

rikkumise tulemusena tulu vähemalt 1 355 793 euro 17 sendi ulatuses. Kostja on viidanud

seisukohale õiguskirjanduses, mille kohaselt ei tohiks olla välistatud juhatuse liikme tuluna ka

sellise äriühingu, mis on juhatuse liikme kontrolli all ja mille kaudu juhatuse liige kas saab või

temal on võimalik saada tulu konkurentsikeelu rikkumise tulemusena, poolt saadava tulu

käsitlemine. Kuivõrd käesolevas asjas ei saa pidada AllKrafti 2022. aasta kolmanda kvartali

kogukäivet saaduks konkurentsikeelu rikkumise tulemusena, leidis maakohus, et ei saa lugeda

seda summat konkurentsipiirangu rikkumisega saadud tuluks, mille kostja on suunanud enda

100% osalusega äriühingusse. Maakohus jättis rikkumisega saadud tuluna arvestamata ka AS

TAC-Ettevõtted tehtud tehingust saadud 12 121 eurot 20 senti, kuivõrd arve on koostatud

päeval, mil on Tartu Maakohtu registriosakonna poolt tehtud juhatuse liikme kustutamise

kanne, seega võis tehing toimuda peale kostja juhatuse liikme kohustuste lõppemist.

Maakohus leidis, et ka juhul, kui pidada käivet kostja rikkumisega saaduks, pole tegemist

AllKrafti tuluga. Maakohus pidas asjakohaseks kostja vastuväiteid, mille kohaselt hageja

viidatud MTA andmetes hõlmab veerg „Käive“ toimingute ja tehingute kogusummat,

sealjuures mitte ainult maksukohustuslase enda käibeid, vaid ka neid teistelt isikutelt soetatud

kaupu ja teenuseid, mida maksukohustuslane peab pöördmaksustama ja mille maksustatav

väärtus seetõttu samuti kajastatakse käibedeklaratsioonis. Ka on MTA oma veebilehel

selgitanud, miks ei saa esitatud andmed käsitada maksukohustuslase tuluna. Maakohus leidis,

et käivet ei saa käsitada tuluna, kuivõrd see sisaldab muuhulgas ka kulusid. Ka ei saa samastada

AllKrafti ning kostja tulusid.

Maakohtu hinnangul olid kostja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud, arvestades nõude

suhtelise keerukusega, esindaja tunnitasu saab pidada aktsepteeritavaks. Kohus määras kostja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 9739 eurot 68 senti (7339,68 + 2400) ning mõistis selle

summa hagejalt välja.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja

teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Maakohus leidis vääralt, et tõendamata on keelatud tegevusest tulu saamine. Maakohus eksis

tõendamiskoormuse jagamisel, pannes hagejale põhjendamatult kõrge tõendamiskoormise ning

seejärel hindas hageja tõendeid sellest liigkõrgest tõendamiskoormisest lähtudes. ÄS § 185 lg

2 järgse tulu väljaandmise nõude suuruse kindlakstegemisel tuleb muuhulgas lähtuda

rikkumiskondiktsiooni põhimõtetest ning sealhulgas VÕS § 1039 teises lausest sätestatust, et

rikkuja peab õigustatud isikule teatama, millist tulu rikkumisega saadi. Hagejal on koormus

tuua välja asjaolud, millest saab järeldada, et õiguste rikkumisest saadi tõenäoliselt tulu

(RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 29.2). Hageja on seisukohal, et asjas esitatud tõendite – e-

kirjad, saatelehed-arved, ostu-müügi leping, käibeandmed – pinnalt saab hageja

tõendamiskoormise lugeda täidetuks ehk tõenäolise tulu suuruse tõendatuks.

Hageja leiab, et AllKrafti 2022. aasta kolmanda kvartali maksustatavat käivet saab tulenevalt

tõendamiskoormise jaotusest pidada tõenäoliselt tekkinuks hageja arvelt, kuni ei ole tõendatud

vastupidine. Vastupidise ehk tegeliku tulu tõendamise koormis lasub kostjal. Väär on maakohtu

seisukoht, et ajavahemikul 12. juuli kuni 30. september 2022 tekkinud käive ega tulu ei ole

ÄS § 185 lg 2 mõttes asjasse puutuv. Seda, kas tulu teeniti konkurentsikeelu rikkumise

tulemusena või mitte, ei saa järeldada tulu tekkimise hetkest. Oluline on hinnata põhjuslikku

seost konkurentsikeeldu rikkuva tegevuse ja tulu saamise vahel. Konkurentsikeelu rikkumise

tulemusel teenitud tulu tuleb ÄS § 185 lg 2 alusel välja anda ka siis, kui see tekib tulevikus, s.o

pärast seda, kui juhatuse liige ei ole ühinguga enam ametisuhtes. Hageja hinnangul lubavad

asjas esitatud tõendid järeldada, et AllKrafti 2022. a kolmandas kvartalis tekkinud tulu on

tõenäoliselt põhjuslikus seoses konkurentsikeelu rikkumisega. Eelkõige lubavad sellise

järelduse teha tõenditena esitatud e-kirjad, millest on näha, et kostja soovis hageja

äripartneritega asuda koostööd tegema AllKrafti kaudu. Tõendamiskoormus põhjusliku seose

ümberlükkamiseks lasus taaskord kostjal, kes oleks saanud seda teha tegeliku tulu

äranäitamisega vastavalt VÕS § 1039 põhimõtetele.

Hageja hinnangul viitab tõenäosusele, et AllKraft teenis 2022. aasta kolmanda kvartali tulu

hageja arvelt mh tõsiasi, et AllKrafti käive oli kolm aastat olematu ning siis 2022. a kolmandas

kvartalis kohe üle 1,3 miljoni euro.

Maakohtu seisukoht „käibe“ tähenduse osas on õige, kuid kohalduva tõendamiskoormise

valguses tuleb MTA avaandmetest nähtuvat käibenumbrit pidada tõenäoliseks tuluks, mida

kostja teenis ning kostjal on koormis tõendada, kas ja millises ulatuses kajastab „käibe“ veerg

pöördmaksustatud kaupade-teenuste väärtust. Kostja seda tõendanud ei ole. Hageja jääb

seisukoha juurde, et ÄS § 185 lg 2 alusel on nõutav brutokasum. Kostja esitatud ekspertarvamus

ei tõenda, et AllKraft ei teeninud 2022. a kolmandas kvartalis tulu, mis on põhjuslikus seoses

konkurentsikeelu rikkumisega. Ekspertarvamus saab üksnes tõendada AllKrafti puhaskasumit

perioodil 1. jaanuar kuni 11. juuli 2022. Haginõue tugineb samas AllKrafti tulule perioodil

1. juuli kuni 30. september 2022. Sel põhjusel on hageja hinnangul kostja esitatud tõend

asjassepuutumatu. Hageja jääb seisukohale, et juhatuse liikme tuluna saab käsitleda ka tulu,

mille on teeninud juhatuse liikme 100% osalusega äriühing, mille kaudu on juhatuse liige

rikkunud konkurentsikeeldu.

5. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, kui kohus ei jäta apellatsioonkaebust

läbi vaatamata, palub kostja jätta see rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja

kanda.

Tartu Maakohtu referent edastas 20. juulil 2023 maakohtu otsuse e-posti teel hageja lepingulise

esindaja e-posti aadressile (menetlus@levinlaw.ee). 26. juulil 2023 teatas advokaadibüroo

büroojuht samalt e-posti aadressilt, et hageja lepinguline esindaja viibib puhkusel. Kostja leiab,

et TsMS § 323 alusel tuleb maakohtu otsus lugeda hageja esindajale kätte toimetatuks 26. juulil

2023, mitte hageja lepingulise esindaja poolt maakohtu otsuse e-toimiku kaudu vastuvõtmisest.

Seega pidi apellatsioonkaebus olema esitatud hiljemalt 25. augustil 2023. Apellatsioonkaebus

on esitatud seaduses sätestatud apellatsioonitähtaega rikkudes ja tuleb jätta vastavalt

TsMS § 643 lg-le 1 läbi vaatamata.

Kostja leiab, et ÄS § 185 lg 2 alusel üleantava tulu tõendamise koormist kannab üldjuhul

hageja. Isegi kui lähtuda VÕS §-st 1039, siis tõendamiskoormise ümberpöördumiseks tuleb

hagejal tõendada seda, et kostja rikkus konkurentsikeeldu, rikkumine oli pahauskne, kostja sai

tulu ning esineb põhjuslik seos rikkumise ja tulu vahel (RKTKo 3-2-1-18-13, p 30).

Kostja ei ole konkurentsikeeldu rikkunud. Kostja ei nõustu maakohtuga osas, milles maakohus

leidis, et kostja on rikkunud ÄS § 185 lg-s 1 sätestatud konkurentsikeeldu. Kostja ei nõustu, et

tegevusalade kattuvus 2022. a ei olnud maakohtus vaidlusalune. Kostja asus juba vastuses

hagile seisukohale, et AllKraft asus tegutsema hagejaga samas tegevusvaldkonnas alates

21. juulist 2023, st pärast seda, kui kostja oli hageja juhatusest tagasi astunud. Põhjendamatu

on võtta rikkumise tuvastamise aluseks 2021. majandusaasta aruande andmed, kuivõrd siis

AllKraftis majandustegevust ei toimunud. ÄS § 185 lg 1 p 3 rikkumist ei tõenda andmed

perioodi kohta, millal äriühing faktiliselt majandustegevusega ei tegelenud. Kostja äriregistrist

nähtuv 2022. majandusaasta EMTAK koodiga tegevusala ei vasta hageja omale. Hageja

tegevusala 2022. majandusaasta aruande kohaselt on „Teravilja, töötlemata tubaka, seemnete

ja loomasööda hulgimüük“ (EMTAK kood 46211); AllKrafti tegevusala 2022. majandusaasta

aruande kohaselt on „Spetsialiseerimata hulgikaubandus“ (EMTAK kood 46901). ÄS § 185 lg

1 p 3 rikkumist ei saa ka tuvastada üksnes äriregistri EMTAK koodide põhjal. Hageja esitatud

tõendid ei kinnita, et kostja oleks mistahes hageja juhatusse kuulumise hetkel meelitanud

AllKrafti üle hageja äripartnereid. Vastupidi – kostja tegi kuni ameti- ja töösuhte lõppemiseni

hagejale kasumlikke tehinguid. Isegi kui tegemist oleks rikkumisega, siis ei ole kostja

tegutsenud pahauskselt VÕS § 1039 mõistes.

Hageja ei ole tõendanud kostja poolt väidetavast konkurentsikeelu rikkumisest saadud tulu.

MTA avaandmed ei tõenda AllKrafti tulu ega tõenäolist tulu. Hagi aluseks olev arvutuskäik on

ekslik. Hageja on MTA avaandmetest leitud AllKrafti 2022. a kolmanda kvartali käibe läbi

korrutanud hageja enda (isegi mitte AllKrafti) 2021. majandusaasta aruande brutokasumi

marginaaliga. Riigikohtu seisukohta otsuses tsiviilasjas 3-2-1-123-11 (p 15) ei saa käesolevale

vaidlusele üle kanda, kuna selle aluseks on oluliselt teistsugused asjaolud. Kostja ei nõustu, et

AllKrafti kogu 2022. a kolmanda kvartali tulu on saadud ÄS § 185 lg 1 p 3 rikkumise tagajärjel.

Kuna kõnealuse perioodi üldkulud on vääramatult seotud hageja poolt väidetud tuluga, siis ei

saa neid jätta tulust maha arvamata (lähtuda nõude arvutamisel nn brutokasumi marginaalist,

mis ei arvesta üldkulude ja maksudega). Kuna hageja nõue on suunatud kostja, mitte AllKrafti

vastu, siis saab kostja tuluna käsitada üksnes seda osa AllKrafti poolt teenitud tulust, mida

AllKraftist saanuks kostjale välja maksta. AllKraft saab tulu välja maksta dividendidena,

millega kaasneb tulumaksukohustus. Kostja tuluna ei saa ühelgi juhul käsitada tulumaksu,

mida AllKraft peaks dividendide maksmisel kinni pidama. Haginõude (48 537 eurot 40 senti)

puhul on tegemist põhjendamatult suure summaga, arvestades et AllKrafti kogu 2022.

majandusaasta puhaskasum, mis on tekkinud nii kolmandas kui neljandas kvartalis (esimeses

ja teises kvartalis tegevust ei toimunud), oli 50 041 eurot.

Hageja ei ole tõendanud AllKrafti tulu ja kostja väidetava rikkumise põhjuslikku seost.

ÄS § 185 lg-s 2 sätestatud nõue ei hõlma tulu, mis on AllKrafti poolt teenitud ajal, kui kostja

enam hageja juhatuse liige ei olnud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hageja juhatusse

kuulumise ajal aktiivselt hageja kliente jm äripartnereid üle meelitanud, selle lõppastmes

saavutanud ja seejuures viivitanud hageja klientide jm äripartneritega tehingute tegemisel ajani,

kui kostja enam hageja juhatusse ei kuulunud. Kostjal polnud keelatud asuda hagejaga

konkureerima juba järgmisel päeval pärast hageja juhatusest lahkumist. Oleks ebaõiglane, kui

kostja peaks asuma tõendama tehinguid, sh avaldama AllKrafti ärisaladust, et alusetule nõudele

vastu vaielda. Hageja ei ole tõendanud, et talle üldse kuulus midagi (ärisaladusena kaitstav

kliendibaas, hinnastrateegia), mille „arvelt“ AllKraft tulu teenis. AllKrafti tulu seotust kostja

väidetava rikkumisega ei tõenda asjaolu, et AllKrafti 2022. a kolmanda kvartali käive tõusis

viimaste aastate käibega võrreldes hüppeliselt. Kostja tõi maakohtus esile ning hageja seda ei

vaidlustanud, et kostjal oli 10-aastane valdkondlik töökogemus ja suur kontaktvõrgustik.

Kui Ringkonnakohus leiab, et ÄS § 185 lg 2 nõude eeldused on tõendatud, siis tuleb kostja tulu

suuruse osas lähtuda riiklikult tunnustatud eksperdi L. Randmanni arvamusest. Kostja tellis

temalt AllKrafti raamatupidamise algdokumentide põhjal üksikasjaliku analüüsi, mille kohaselt

on AllKrafti perioodi 1. jaanuar kuni 11. juuli 2022 puhaskasum 3843 eurot 7 senti (milles ei

sisaldu tööjõukulud ega laenuintressid). Kostja tulu tuvastamiseks tuleb nimetatud summast

minimaalselt arvata maha dividendide väljamaksmisel kinnipeetav tulumaks.

Kostja esitas uute tõenditena väljavõtted hageja ja AllKrafti 2022. majandusaasta aruannetest.

Majandusaasta aruandes on äriregistrile esitatud vastavalt 13. juunil 2023 ja 30. juunil 2023, st

ajal, mil maakohtule uusi tõendeid enam esitada ei saanud. Tõendid omavad asjas tähtsust, kuna

kinnitavad, et ÄS § 185 lg 1 p 3 rikkumist ei esine.

5. Hageja ei nõustu kostja taotlusega jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Hageja hinnangul

ei saa maakohtu otsust lugeda hagejale kätte toimetatuks 26. juulil 2023. Kostja viidatud

TsMS 322 lg 3 ja § 323 ei kohaldu menetlusdokumendi elektroonilisel kättetoimetamisel. Muul

viisil kui e-toimiku kaudu kohtuotsuse elektrooniline kättetoimetamine ei olnud lubatud. Ei

esinenud olukorda ega alust eeldamaks, et kohtuotsuse kättetoimetamine e-toimiku kaudu ei

ole võimalik (TsMS § 3111 lg 4). Samuti puudub kättesaamiskinnitus (TsMS § 3111 lg 5).

Büroojuht kinnitas sõnaselgelt, et hageja lepinguline esindaja ei ole kohtuotsust veel kätte

saanud. Hageja lepinguline esindaja sai maakohtu otsuse kätte 3. augustil 2023, kui selle

vastuvõtmist kinnitati e-toimikus. Seega esitati apellatsioonkaebus tähtaegselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohtu

otsus tuleb tühistada osaliselt osas, milles maakohus jättis hagi kostja vastu täielikult

rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse,

millega rahuldab hagi kostja vastu osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 3843 eurot 7 senti, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 564 eurot 75 senti ning viivise põhinõudelt 3843 eurolt 7 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 20. veebruarist 2024 kuni nõude täitmiseni.

Ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust ning jätab menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtu menetluses 92% ulatuses hageja ja 8% ulatuses kostja kanda.

7. Ringkonnakohus jättis 30. jaanuari 2024. a kohtuistungil kostja taotluse apellatsioonkaebuse

läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et juhul, kui

menetlusdokument on küll kätte toimetatud kohtule edastatud elektronposti aadressil

(TsMS § 3111 lg 1 p 1), kuid kohus on saanud vastuseks sellele teate, et isik viibib puhkusel,

mistõttu ei saa ta seda kätte, on põhjendatud lugeda menetlusdokument kättesaaduks

TsMS § 3111 lg 3 järgi.

8. Hageja nõuab ÄS § 185 lg 2 alusel kostjalt selle tulu üleandmist, mida hageja väitel on saanud

äriühing, kus kostja oli tegev ÄS § 185 lg 1 p 3 keeldu rikkudes.

ÄS § 185 lg 1 p 3 järgi ei või juhatuse liige osanike nõusolekuta, nõukogu olemasolul aga

nõukogu nõusolekuta olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige,

välja arvatud, kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega.

Vaidlust ei ole apellatsioonimenetluses maakohtu poolt tuvastatus, et kostja oli ajavahemikus

20. jaanuarist 2022 kuni 11. juulini 2022 nii hageja kui ka AllKrafti juhatuse liige.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti jätnud tähelepanuta kostja vastuväited

nõudele, mis seonduvad sellega, et kostja hageja juhatuse liikmeks olemine on vastuolus hageja

põhikirjaga. Kui äriühingu juhatuse liikmete arv ei ole kooskõlas äriühingu põhikirjaga, kuid

juhatuse liikmete esindusõiguse olemasolusse võivad kolmandad isikud uskuda (äriregistris on

kanne juhatuse liikme kohta olemas), ei oma vastuolu põhikirjaga praeguses asjas tähendust.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et AllKraft tegutses kostja hageja

juhatuse liikmeks oleku ajal samal tegevusalal kui hageja. Ringkonnakohus nõustub selles osas

maakohtu otsuse põhjendustega (otsuse p 7-8) ja ei korda neid TsMS § 654 lg 6 järgi.

Ringkonnakohus võttis asja materjalide juurde kostja esitatud hageja ja AllKrafti 2022. a

majandusaasta aruanded, mille kohaselt on hageja tegevusalaks „Teravilja, töötlemata tubaka,

seemnete ja loomasööda hulgimüük“ ja AllKrafti tegevusalaks on „Spetsialiseerimata

hulgikaubandus“. Ringkonnakohus leiab, et AllKrafti tegevusala muutumine varasemast

oluliselt vähem piiritletumaks ei võimalda asuda seisukohale, et äriühingute tegevusala oleks

olnud 2022. a-l erinev.

Kuigi kostja väitis ringkonnakohtu istungil, et hageja pidi teadma tema tegevusest AllKrafti

juhatuses, ei ole kostja esitanud tõendeid osanike või nõukogu nõusoleku saamise kohta.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja tegevus oli vastuolus

ÄS § 185 lõikes 1 sätestatuga, seega võib hageja nõuda juhatuse liikmelt ÄS § 185 lg 2 järgi

mh keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist osaühingule.

Samas ei eelda ringkonnakohtu hinnangul ÄS § 185 lg 2 järgne nõue juhatuse liikme käitumises

süüd. Kuigi ÄS § 185 lg 2 näeb ühe õiguskaitsevahendina ette kahju hüvitamise, ei nähtu

normist, et ka see oleks seotud süülise käitumisega. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, mille

kohaselt tuleks hageja nõue jätta rahuldamata, kuna ta ei ole kunagi soovinud hagejat kahjustada

ning kostja ei kasutanud oma positsiooni hageja juhatuse liikmena AllKrafti kasuks ära (tl 101).

Kui ÄS § 185 lg 2 järgne nõue sõltuks juhatuse liikme käitumise etteheidetavusest, siis muutuks

see nõue sisutühjaks. Väga raske oleks nt olukorras, kus juhatuse liige teeb samal ajal ja

samaliigilisi toiminguid mõlema äriühingu kasuks, hinnata, kas ta ei oleks ainult ühte eelistades

(jätnud teise tehingu tegemata) ühe või teise ühingu suhtes oma lojaalsuskohustust paremini

täita saanud. ÄS § 185 lg 1 p-s 3 keelatud tegevuse tulemusena võib üks äriühing kannatada ka

kahju.

10. Hagejal tuli menetluses esile tuua ja tõendada ÄS § 185 lg 2 eeldused: see, et kostja oli

samal ajal ilma äriühingu osanike või nõukogu nõusolekuta teise samal tegevusalal tegutseva

äriühingu juhtorgani liige ning et teine äriühing on saanud sellel ajavahemikul tulu. Hagejal oli

võimalus esitada ka kohtule taotlus tõendite kogumiseks.

Ringkonnakohus leiab, et ÄS § 185 lg 2 järgse nõude ulatus on piiratud selle tegevusalaga,

millel konkurentsi osutatakse. Nõude eelduseks on lisaks p-s 8 tuvastatule ka see, et äriühingu

tulu oleks saadud juhatuse tegevuse tulemusena, st oleks juhatuse liikme tegevusega

põhjuslikus seoses. Kostjal tuli vastusest vabanemiseks tõendada põhjusliku seoses puudumist

saadud tulu ja kostja käitumise vahel.

Vastupidine järeldus võiks viia tulemuseni, kus ka nt kolmandatelt isikutelt saadud annetused

tuleks teisele äriühingule välja anda. Nõude esitanud äriühing astub tulu saamisel sisuliselt teise

asemele, seega on tegemist tuluga, mis äriühingul endal jäi saamata. Vastasel juhul oleks

tegemist nõude esitanud äriühingu ebaproportsionaalse kasuga.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et õige on küll see, et ÄS § 185 lg 1

p-s 3 nimetatud keeld piirab juhatuse liikme tegutsemisvabadust, aga piirangu puhul on

tegemist äritegevuse olemuseks ja tavapäraseks toimimiseks vajaliku meetmega.

11. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esitatud tõendi, asjatundja riiklikult tunnustatud

eksperdi finantsekspertiisi valdkonnas L. Randmanni arvamusega tõendatud, et AllKrafti

puhaskasum ja seega tulu ajavahemikul 1. jaanuar 2022 kuni 11. juuli 2022 oli 3843 eurot 7

senti. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on seda tõendit küll hinnanud, kuid jätnud

põhjendamatult seisukoha võtmata arvamuses märgitud

AllKrafti kasumi suhtes.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja menetluses tõendanud, et saadud kasum ei olnud

seotud kostja tegevusega. Kostja oli vaidlusalusel ajal AllKrafti juhataja ja ainuke osanik (tl

26 jj).

Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele leidnud, et sellest summast tuleks maha arvata

dividendide väljamaksmisel kinnipeetav tulumaks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

Asjatundja arvamuse kohaselt on tegemist kasumiga enne tulumaksustamist, tulumaksu

maksavad äriühingud kasumi jaotamisel, ÄS § 185 lg 2 järgi on välja nõutav kogu keelatud

tegevusest saadud tulu. Seega tuleb hageja nõue rahuldada 3843 euro 7 sendi ulatuses.

Hageja põhinõude osalise rahuldamise tõttu tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel osaliselt rahuldada ka

tema viivisenõue. Alates hagiavalduse esitamisest 14. oktoobril 2022 kuni kohtuotsuse

tegemiseni 19. veebruaril 2024 on põhinõudelt 3843 eurolt 7 sendilt sissenõutavaks muutunud

viivis 564 eurot 75 senti (3843,07 * 0,08 * 79 päeva / 365 päeva + 3843,07 * 0,105 * 181 päeva

/ 365 päeva + 3843,07 * 0,12 * 184 päeva / 365 päeva + 3843,07 * 0,125 * 50 päeva / 366

päeva). Alates 20. veebruarist 2024 kuni põhinõude täitmiseni tuleb kostjal tasuda põhinõudelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

12. Üldjuhul on konkurentsi osutamise keeld piiratud juhatuse liikme ametiajaga, kui lõpeb

juhtorgani liikme staatus, lõpeb ka konkurentsikeeld (kui pooled ei lepi teisiti kokku).

Ringkonnakohus leidis otsuse p-s 10, et põhjusliku seose puudumist tulu ja kohustuse rikkumise

vahel peaks menetluses tõendama kostja. Ringkonnakohus leiab, et tõendamiskoormis muutub

siis, kui äriühing on saanud tulu pärast juhatuse liikme ametiaja lõppu. Sellisel juhul tuleb nõude

esitajal tõendada, et äriühingu tulu on saadud ÄS § 185 lg 1 p 3 keelu rikkumisega.

Iseenesest on põhjendatud hageja väide, et keelatud tegevusest saadud tulu võib äriühing saada

ka hiljem (arve tasutakse hiljem), seega pärast keelatud tegevuse lõppemist. Ainuüksi tulule

viitamisest (põhistamisest) aga ei piisa, et tõendamiskoormis pöörduks ja kostja peaks

tõendama, et AllKrafti tulu pärast 11. juulit 2022 ei ole saadud ÄS § 185 lg 1 p-s 3 nimetatud

keeldu rikkudes.

Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega (otsuse p-d 10-16). Kostja

poolt Viking Trading OÜ nimel saadetud kirjad ei ole seotud hageja nõudega AllKrafti asemel

tulu saamiseks (st kostja keelatud tegevuse alusel tulu väljanõudmiseks endale).

Hageja poolt tõenditena esitatud e-kirjadest on näha, et kostja soovis teha koostööd AllKrafti

kaudu, kostja 21. juuli 2021 e-kirjas avaldab kostja, et esitas 14. juulil 2022 lahkumisavalduse

ettevõttest Hordeum OÜ (hageja) ning otsustas jätkata üksinda oma ettevõttes AllKraft OÜ

samas valdkonnas (söödakomponendid ja söödavili). Kirjast nähtub, et kostja on selle saatnud

pärast hageja juhatuse liikme kohalt lahkumist. AS TAC-Ettevõtted teatas, et kostjaga tehingut

tehes olid nad teadlikud, et kostja ei esindanud enam hagejat (tl 42).

8. juuli 2022. a leping (tl 22) on raamleping, millest ei nähtu tellitavate kaupade kogust, hinda,

kaupade kohaletoimetamine jms. Lepingu p 1.2 järgi määratakse lepinguga poolte vahelised

siduvad koostööpõhimõtted kauba tellimiseks. Hageja ei ole esitanud kostja vastu kahju

hüvitamise nõuet, vaid tulu väljanõudmise nõude.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud SIA Agro Eko saateleht-arvet

hinnates, et puudub alus pidada ebaõigeks asjatundja L. Randmanni arvamust, millest nähtub,

et sellist tehingut ei toimunud. Kuigi arvamusest nähtub, et see on koostatud tellija (AllKrafti)

poolt esitatud ostu- kui ka müügiaruannete nimekirjade põhjal, on asjatundjale tehtud

ülesandeks kinnitada ettevõtte raamatupidamise vastavust algdokumentidele 11. juuli 2022

seisuga. Ringkonnakohus märgib, et arve esitamine ei tõenda tulu saamist. Hageja ei ole

apellatsioonkaebuses ka maakohtu poolset seisukohta vaidlustanud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ka esitatud tõenditest kogumis järeldada, et hageja oleks

tõendanud kostjapoolset tulu saamist rohkem, kui otsuse p-s 11 tuvastatud tulu. Ka AllKrafti

käibe ja kasumi tõus pärast seda, kui kostja enam hageja juures ei töötanud, ei tõenda, et selle

tulu oleks pidanud saama hageja AllKrafti asemel, kui kostja poleks konkurentsikeeldu

rikkunud.

13. Ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust ning jätab menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtu menetluses 92% ulatuses hageja ja 8% ulatuses kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus (vt RKTKo

10.04.2019, 2-15-1553, p 25).

(allkirjastatud digitaalselt)