2-23-127688/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-23-127688 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi A. A. vastu põhivõlgnevuse 2786 euro 36 sendi, intressi, viivise ja sissenõudekulu väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 4606 eurot 77 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Aap Kulik Kostja: A. A. (isikukood xxxxxxxxxxx) Menetluse liik kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Mõista A. A. OK Incure OÜ kasuks välja võlgnevus 4606 eurot 77 senti (s.o põhinõue 2786 eurot 36 senti, intress 359 eurot 90 senti, viivis 1425 eurot 51 senti ja sissenõudmiskulud 35 eurot). 3. Jätta menetluskulud hagi A. A. kanda. 4. Mõista A. A. OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulud 560 eurot. 5. Mõista A. A. OK Incure OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (560 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. 6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 7. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

2

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. OK Incure OÜ esitas 11. juulil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. A. (kostja) 4527 euro 2 sendi saamiseks. Kuna maksettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, anti asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 11. oktoobril 2023 Tartu Maakohtule esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2786 eurot 36 senti, intress 359 eurot 90 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 1425 eurot 51 senti ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ferratum Bank plc (esialgne võlausaldaja) ja kostja 6. aprillil 2021 laenulimiidi lepingu. Lepinguga võimaldati kostjale limiiti kuni 3000 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu igakuiselt esialgse võlausaldaja poolt edastatud arvete alusel. Esialgne võlausaldaja ütles lepingu 10. detsembril 2021 üles ning loovutas oma nõude hagejale. Hageja on arvestanud viivist alates 11. detsembrist 2021 kuni 11. oktoobrini 2023 intressigavõrdses määras, kuid mitte üle seadusjärgse kolmekordse määra. 2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Maksekäsu kiirmenetluses on kostja ema varasemas menetluses kinnitanud, et aadressid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on kehtetud. Ema sõnul elab kostja xxxxx. Varasemas menetluses on kostja andnud enda elukoha aadressiks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxx kohus tagastas aadressilt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxx dokumendid 21.08.2023. märkega – aadress teadmata/ adressaadi eluvõi asukoht teadmata. Rahvastikuregistris info puudub. Vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur vastanud 15.09.2023, et politsei andmebaasis on kostjaga seotud viimane juhtum aset leidnud xxxxxxxxxx, kus isiku elukohaks on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja viimane teadaolev mobiiltelefoni number on xxxxxxxx (seisuga xxxxxxxxxx) ja e-posti aadress: xxxxxxxxx@xxxxxxxxxxx (seisuga xxxxxxxxxx). Kostja tegelik asukoht ei ole politseile teada. Kohus edastas korduvalt menetlusse võtmise määrust ja hagimaterjale kostja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressil xxxxxxxxx@xxxxxxxxxxx, millelt vastused

3

puuduvad. 26. oktoobri 2023 seisuga töötamise registris aktiivseid kandeid ei ole. Kohtute infosüsteemis tegevuste all on registreeritud korduvad helistamised kostja rahvastikuregistris märgitud telefoni numbril +xxxxxxxxxxx, mis ei vasta. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx on tähtsaadetis aadressilt xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tagastatud märkega „ei ela/asu aadressil“. Kuna praegusel juhul ei ole elektrooniline kättetoimetamine tulemust andnud ja kostja tegelik elukoht ei ole teada, tuleb hagi kostjale kätte toimetada avalikult hagi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja eluvõi viibimiskoha kindlakstegemiseks. Seega on täidetud menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 02. novembril 2023 ning need loeti kostjale kättetoimetatuks 18. novembril 2023. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (18. detsembriks 2023) ega ka hiljem hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 4. Kohus selgitab pooltele, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3- 2-1-137-09, p 12). 5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 6. Laenuandja selgituste kohaselt on kostja maksevõimet hinnanud arvelduskonto, maksehäire andmebaasi ja rahvastikuregistri andmebaasi alusel. Kostja pangakonto andmetel oli perioodil märts 2021 kuni juuni 2021 kostja töötasu 1545 eurot 42 senti ning laenuandja arvestas kostja kohustusteks 280 (140+140) eurot. Laenulepingu igakuise maksed moodustasid ca 150 eurot. Kostjal puudusid laenulepingu sõlmimise ajal maksehäired. 7. Eelnevast tulenevalt on laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. 8. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 9. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 10. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

4

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 560 eurot. TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 560 eurot. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 11. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 12. Kuna kostja eluvõi viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 ps 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20- 123093, p 9.2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik