Legislator Case Law & Legislation
2-23-17838/9 AI generated

2-23-17838/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-17838/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

2-23-17838/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 15.02.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-17838 Tsiviilasi R. H. hagi ArbiSmart OÜ vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 667 129,01 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R. H. (sünd xx.xx.xxxx; elukoht xxx, Šveits), lepinguline esindaja vandeadvokaat Evelin Lisett Ratnik Kostja ArbiSmart OÜ (registrikood 14661774; e-post Admin@Arbismart.com) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista ArbiSmart OÜ-lt R. H.´i kasuks välja põhivõlgnevus summas 595 650,90 eurot ning alates 18.12.2023 viivis põhivõlgnevuselt (595 650,90 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumise kohustuse täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud ArbiSmart OÜ kanda.

4. Mõista ArbiSmart OÜ-lt R. H.´i kasuks välja menetluskulud summas 11 470,05 eurot (koos käibemaksuga). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Jätta käesolevas tsiviilasjas 20.12.2023 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

2 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. R. H. (hageja) esitas 18.12.2023 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 19.12.2023) ArbiSmart OÜ (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja võlgnevus summas 595 650,90 eurot ning viivis võlgnevuse summalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.

Kostjale on menetlusdokumendid TsMS § 311¹ lg 5¹ alusel kätte toimetatud 11.01.2024. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

4. Kohus rakendas käesolevas tsiviilasjas hageja taotlusel 20.12.2023 määrusega hagi tagamise abinõu. Kohus arestis hagi tagamiseks kostja pangakontod 691 191 euro ulatuses kõigis Eesti Vabariigis tegevusluba omavates krediidiasutustes ja Eesti Vabariigis registreeritud välisriigi krediidiasutuste filiaalides. Kohus jätab TsMS § 445 lg 2 alusel kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

5. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

3 avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.

6. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 5 kohaselt on kohtuväliseks kuluks kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 5 000 eurot ning hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv summas 70 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 667 129,01 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro riigilõivu 5000 eurot. RLS § 59 lg 17 alusel tasus hageja hagi tagamise taotluselt riigilõivu summas 70 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõivu ning hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks kohtutäituri põhitasu summas 333,60 eurot, mille hageja on tasunud hagi tagamise raames 20.12.2023 kohtumääruse resolutsiooni punkti 2 täitmiseks. Kohtu hinnangul on nimetatud menetluskulu põhjendatud ja vajalik (TsMS § 144 p 5) ning tuleb kostjalt välja mõista.

Lisaks eeltoodule on hageja menetluskuluks õigusabikulud summas 6 066,45 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale õigusabi osutatud kokku 22,5 tundi. Hagejale on õigusabi osutatud tunnihindadega 210 eurot ja 240 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäärad põhjendatud ja vajalikud. Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu mahtu ja keerukust, analüüsides ja hinnates käesolevas tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik täies mahus. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu on menetluskulude hüvitamine põhjendatud koos käibemaksuga.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 11 470,05 eurot (riigilõivud 5 070 eurot + kohtutäituri tasu 333,60 + õigusabikulud 6 066,45 eurot).

7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

4 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik