4-23-3226/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

9. jaanuaril 2024, Tallinnas Väärteoasja number 4-23-3226 (963023000086) Kohtunik Andra Sild Kohtuistungi sekretär Andero Paabut Väärteoasi Y.R-i

kaebus Kaitseressursside Ameti õigusnõunik Svjatoslav Podgornõi 22.09.2023 otsusele väärteoasjas 963023000086 kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 222 järgi Menetlusalune isik Y.R : isikukood: XXX; elukoht: xxx; õpib XXX xx kursusel; e-post: xxx, telefon xxxxxxxx

Kaitsja Olga Väina-Kesler: Ramstor OÜ, aadress Punane 16– 507, Tallinn; e-post: xxx Kohtuväline menetleja Kaitseressursside Ameti (registrikood: 70007647; aadress: Aiandi 15, Tallinn) esindaja Svjatoslav Podgornõi

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p § – -st 1 ja VTMS -dest 133 134 maakohus otsustas: 1. 963023000086 22.09.2023 tehtud otsus, millega Jätta muutmata väärteoasjas nr määrati Y.R-ile KVTS § 222 alusel karistuseks rahatrahv 250 trahviühikut, s.o summas 1000 eurot ning mis määrati karistusseadustiku (KarS) § 66 lg 2 alusel tasumisele ositi 10 kuu jooksul.

2. hv summas 1000 eurot -te 2 KVTS § 222 alusel määratud rahatra tuleb KarS § 66 lg ja 3 alusel tasuda 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ositi, s.o igakuiselt

100 eurot, kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 4100075669 kuni kohustuse täitmiseni.

3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi rahatrahvi ositi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS § le 202 lahendi koopia 10 päeva jooksul kohtutäiturile, - millele on tehtud märge jõustumise kohta.

4. Y.R-i kaebus rahuldamata. Jätta menetlusaluse isiku

5. Kohtuotsuse teha teatavaks menetlusosalistele.

lõpposa EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus Harju Maakohtu kättesaadav s 15. veebruaril 2024. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaitseressursside Ameti 22.09.2023 otsusega karistati Y.R-i KVTS § 222 järgi rahatrahviga 250 t, s.o 1000 eurot. trahviühiku KarS § 66 lg 2 alusel määrati rahatrahvi tasumine ositi ning kohustati Y.R-i tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 10 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 100 eurot. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt oli Y.R Kaitseressursside Ameti 11.01.2023 otsusega nr 11-9.1/2023/95 kutsutud ajateenistusse 19.07.2023 , aadressil: Aiandi 15, Tallinn, kell 08.30 väeossa Toetuse väejuhatus kuid jättis sinna ilmumata. Sellega pani toime KVTS § 222 järgi kva Y.R lifitseeritava väärteo.

Y.R-i lepinguline esindaja -Kesler esitas 05.10.2023 Harju Maakohtule kaebuse, Olga Väina milles palub Y.R-ile e , mõistetud karistus tühistada kuna kaitseväkke ei saanud tema kaitsealune ilmuda tervisliku seisundi tõttu. Kaebuse esitaja väitel tõmbas Y.R 17.07.2023 kodustes tingimustes raskusi tõstes ära oma selja ega suutnud voodist tõusta. Selle kohta edastas Y.R Kaitseressursside Ametile ka digiloo haigusjuhtumi nr. 9166-45, millest nähtuvalt pöördus Y.R 18.07.2023 telefonikonsultatsiooniks tervishoiuasutuse AG Praksis OÜ poole. Digiloos on patsiendi kaebustena märgitud, et tõstis eile kodus raskusi ja pärast seda enam püsti ei saa. Selg on kange, valu eitab, tundlikkus kätes ja jalgades olemas.

05.01.2024 toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja, et 17.07.2023 abistas ta oma perekonda, tehes talveks kartulipeenart ja seal olid kivid sees. Tõstsid kahekesi umbes 25-50 kilost kivi ning seda tehes tõmbas ta selja ära, ei suutnud voodist tõusta ning esitas viie päevase hilinemisega Kaitseressursside Ametile perearstitõendi. Lamas lihtsalt voodis, kuna perearst käskis puhata. Viie päevaga selg paranes, kuid peale seda ortopeedi või mõne muu arsti poole seljaprobleemiga ei pöördunud. Oli teadlik sellest, et kui tekivad mingid terviseprobleemid, tuleb teavitada nendest Kaitseressursside Ametit enne ajateenistusse ilmumise kutsel märgitud kuupäeva. Tervis on muidu normaalne, aga ka eelmisel korral, kui pidi minema ajateenistusse, ei läinud, sest ei suutnud mentaalselt toolilt üles tõusta. Põhjuseks hirm kaotada ajateenistusse minnes oma uued, kutsekoolis tekkinud sõbrad. Oma hirmudega tegelemiseks psühholoogi poole pöördunud ei ole.

Kaebaja lepinguline esindaja Olga Väina Kesler märkis kohtuistungil, et jättis - kaebaja Y.R 19.07.2023 kell 08.30 ajateenistusse ilmumata mõjuval põhjusel, esitades ka digiloo haigusjuhtumist. Lepingulise esindaja sõnul peab kohtuväline menetleja otsuse tegemisel tuvastama, kas kaebaja kogunemiskohta mitteilmumisel oli mõjuv põhjus või mitte. Leiab, et kohtuväli määratud rahatrahv on põhjendamatu, kuna se menetleja poolt 1000 euro suurune kaebajal o 19.07.2023 mitteilmumiseks. Kohtuvaidlustes palus Y.R-i li mõjuv põhjus lepinguline kaitsja kohtuvälise menetleja väärteoot tühistada § 30 lg 22.09.2023 suse ning VTMS

1 p 1 alusel lõpetada. Alternatiivselt palus Y.R-i kaitsja vähendada mõistetud rahatrahvi summat ning võimaldada määratud rahatrahvi tasumist aasta jooksul.

Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustunud ning märkis, et Y.R-i lepingulise esindajaga iga kord, kui Y.R-i kutsutakse ajateenistusse, tekib tal sama probleem – ta ei suuda üles tõusta. Sisuliselt ei ole kaebaja esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et ei olnud võimalik oma tal tervislikust seisundist tulenevalt ilmuda ajateenistusse. Kohtuv lise menetleja hinnangul on Y.R ä väärteo toime pannud kavatsetult. Karistusena mõistetud rahatrahvi tasumine on määratud niigi kümnes osas tasumiseks. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalune isik on toime pannud KVTS § 222 järgi kvalifitseeritava süüteo ning palus Y.R-ile määratud karistuse muutmata jätta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

KVTS § 222 näeb ette vastutuse kutsealusena ajateenistusse või asendusteenistusse asumise kohustuse eiramise eest.

KVTS § 2 lg 1 kohaselt on kaitseväekohustus Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ja kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus, on kaitseväekohus lane. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab isikud, kes on kaitseväekohus tus tuslased ning lõike 2 p 1 kohaselt on kaitseväekohustuslaseks ka kutsealune. KVTS § 2 lõike 3 kohaselt on kutsealuseks 17-27 aastane (kaasa arvatud) meessoost isik kuni ajavõi asendusteenistusse asumiseni või aja või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni. -

KVTS § 40 sätestab kutsealuse kohustused ning lõige 1 p 2 sätestab kutsealuse kohustuse ilmuda ajavõi asendusteenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas.

Y.R-i väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud ning uuritud tõendid kinnitavad kohtu hinnangul kogumis, et Y.R pani toime t

emale KVTS § 222 alusel etteheidetava rikkumise.

Kohtuistungil avaldati 30.06.2023 Kaitseressursside Ametis Y.R-i suhtes koostatud terviseseisundi hindamise otsus (13-4/2023/3260), millest nähtuvalt otsustas Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon, et Y.R-i terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Otsuses oli selgitatud Y.R-ile ka kirjaliku vaide esitamise õigust ja tähtaega. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et Y.R oleks vaidlustanud arstliku komisjoni 30.06.2023 otsuse.

Arstliku komisjoni otsuse ja KVTS § 33 lg 1 alusel kutsus Kaitseressursside Amet 11.01.2023 otsusega (11-9.1/2023/95) Y.R-i ajateenistusse ning teenistuskohana oli määratud Toetuse väejuhatus, kogunemisaeg: 19.07.2023 kell 08.30, kogunemiskoht: Kaitseressursside Amet, Aiandi 15, Tallinn. Seejuures on viidatud otsuses ära märgitud oluline informatsioon, taotluste ja dokumentide esitamise erinevad võimalused ning otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.

Kohtuistungil avaldatud väärteoasja materjalidest ega Y.R-i enda poolt kohtuistungil antud ütlustest ei nähtu, et Y.R oleks vaidlustanud Kaitseressursside Ameti 11.01.2023 otsust ajateenistusse kutsumise kohta. Väärteoasja kohtulikul arutamisel on üheselt tõendamist leidnud, et Y.R oli teadlik oma kohustusest 19.07.2023 kell 08.30 ilmuda ajateenistusse saatmiseks Kaitseressursside kogunemiskohta Tallinnas Aiandi 15. Kutse oli Y.R kätte saanud juba 11.01.2023. Ajateenistusse kutsumist ta ei vaidlustanud.

Kohtuistungil avaldatud ja uuritud Toetuse väejuhatuse 19.07.2023 kutsealuste nimekirjast nähtub, et Y.R otsusega määratud ajal määratud kogunemiskohta ei ilmunud. Nimekirjast nähtub Y.R-i nimi, isikukood ja telefoninumber, kuid puudu on kutsealuse allkiri kogunemispaika ilmumise kohta.

Kohtuistungil avaldatud ja uuritud digiloo haigusjuhtumi nr 9166-45 kohaselt pöördus Y.R 18.07.2023 telefoni teel konsultatsiooni saamiseks tervishoiuasutusse AG Praksis OÜ. Haigusjuhtumisse on andmed sisestanud õde Anamneesist nähtub, et

L. H. helistaja Y.R-i sõnul tegi ta eile tööd ja tõstis raskust. Patsiendi sõnul ta voodist püsti ei saa. Valu eitab. Kätes ja jalgades tundlikus olemas. Selg on kange. Urineerimisega probleeme ei ole. Töövõimetuslehte ei soovi. Patsienti nõustatud sümptomite leevendamise osas. Milliseid konkreetseid soovitusi on Y.R-ile jagatud sümptomite leevendamise osas, haigusjuhtumist ei nähtu. Kaebaja Y.R-i digiloo kohtuistungil öeldu kohaselt soovitanud arst puhata.

KVTS § 40 lg 1 p 6 sätte kohaselt on kutsealune kohustatud teavitama viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Kaitseressursside Ametit oma raskest haigusest ja teistest asjaoludest, mis võivad mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ning vajaduse korral esitama terviseseisundi muutumist kajastavad dokumendid.

Kirjalikest tõenditest nähtub, et Y.R küll teavitas Kaitseressursside Ametit asjaolust, et tema tervislik seisund ei võimaldanud ilmuda 19.07.2023 ajateenistusse, kuid tegi seda mitte viivitamatult, vaid alles 24.07.2023 ehk 5 päeva hiljem. Samas helistas Y.R juba 18.07.2023 perearstikeskusesse ja kirjeldas temaga 17.07.2023 päeval juhtunut. Seega ei tabanud haigushoog teda mitte vahetult ajateenistusse ilmumise hommikul. Ka töötas tema telefon, sest 18.07.2023 helistas ta perearstile. Seega ei olnud tal käelist takistust helistada või trükkida e kiri või - lühisõnum. Kogutud tõenditest ei nähtu ühtegi tõsiselt võetavat asjaolu, mis oleks tal raskendanud viivitamatult, s.o juba 18.07.2023 enda haigestumisest Kaitseressursside Ametile teatamast.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga sellest, et kuivõrd kehtivad õigusaktid ei sätesta kutsealuse ajateenistusse mitteilmumise mõjuvaid põhjuseid, on kutsealuse mitteilmumine ajateenistusse põhjendatud vaid erandlikel – vääramatu jõuna käsitletavatel asjaoludel. Kõnealusel juhul ei ole kohtu käsutuses olevast digiloo haigusjuhtumist ja arsti soovitustest tõsikindlalt võimalik järeldada, et Y.R-i ilmumine ajateenistusse olnuks füüsilises mõttes takistatud.

Lisaks sellele, et Y.R jättis täitmata KVTS § 40 lg 1 p 6 tuleneva nõude, ei nähtu kirjalikest tõenditest, et Y.R oleks 18.07.2023 määratud seoses haigestumisega voodirežiimile. AG Praksis OÜ d

45 nähtub küll patsiendi enda selgitus, et selg on igiloo haigusjuhtumist nr 9166-

kange ja voodist enam püsti ei saa, kuid tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et samas eitas Y.R valu esinemist ning kinnitas ka, et tundlikus kätes ja jalgades on olemas. Digiloo haigusjuhtumist ei nähtu isegi mitte konkreetset ravi, vaid on märgitud, et patsienti nõustatud sümptomite on leevendamise osas. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et üldjuhul kaasneb erinevate kehaosade . Valu puudumine ning tundlikkuse või lihasgruppide nn äratõmbamisega ka valu olemasolu Y.R-i kätes amatult retoorilise küsimuse, mis tekitab parat takistas tal lisaks perearstile helistamisele võtmast ühendust Kaitseressursside Ametiga?

KVTS § 55 lg 1 kohaselt kui ajateenija ei ole terviseseisundi tõttu võimeline teenistusülesandeid täitma rohkem kui kahe järjestikuse kuu jooksul, hinnatakse tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele käesoleva seaduse § 261 lõike 11 alusel kehtestatud korras. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on ajateenistuskoha ülema määratud tervishoiutöötajal volitused nii ajateenija terviseseisundist tulenevate ravisoovituste andmiseks kui ka ajateenijale piirangute ja eritingimuste määramiseks teenistusülesannete täitmisel. Seega kontrollitakse ajateenija tervislikku seisundit viivitamatult teenistusse asumisel ning vajaduse ilmnemisel tagatakse vajalik ravi, eritingimused. Kaebajal esineval tervise probleemi korral oleks ka kaitseväes tagatud nii arstlik ülevaatus, kui vajadusel ravi.

Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja jättis täitmata KVTS § 40 lg 1 p 2 sätestatud kohustuse ilmuda kutsealusena ajateenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohta mõjuva põhjuseta. Juhul, kui kaebuse esitajal esines tervise halvenemisest tulenev probleem, mis oli raske haigus või muu asjaolu, mis oluliselt mõjutas tema terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, pidanuks ta sellest viivitamata teatama, kuid seda ta ei teinud. Kergema terviseprobleemi korral oli ta kohustatud ilmuma ettenähtud ajal kindlaksmääratud kohta ja teavitama vajadusel oma terviseseisundi halvenemisest kohapeal, et oleks võimalik hinnata tema terviseseisundit, otsustamaks ajapikenduse vajalikkuse üle.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on Y.R täitnud KVTS § 222 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Y.R oli teadlik, et ta peab ilmuma Antud väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et 19.07.2023 eirates seejuures kaitseväkke, kuid ta jättis selle kohustuse täitmata, KVTS § 40 lg 1 punktis 6 teavitada mitteilmumisest viivitamatult kirjalikku taasesitamist sätestatud kohustust võimaldavas vormis Kõik eelnev kinnitab kohtu hinnangul, et oli eesmärk eirata . Y.R-il ajateenistusse asumise kohustust, mistõttu pani ta kohtu hinnangul väärteo toime kavatsetult.

Eeltoodust tulenevalt on leidud tõendamist, et Y.R rikkus KVTS § 40 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KVTS § 222 järgi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. Y.R jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati kaebuse esitanud isikut KVTS § 222 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga trahviühiku ulatuses, s.o 1000 eurot. Rahatrahvi tasumine määrati KarS § 66 lg 2 alusel osade kaupa 10 kuu jooksul. A Harju Maakohtule esitatud kaebuses alternatiivselt ntud väärteoasjas taotles kaebuse esitaja VTMS § 29 lg 1 p-le 1 ka väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvaidluste käigus korrigeeris kaebuse esitaja oma taotlust ning esitas alternatiivse taotluse: lõpetada menetlus

Y.R-i suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel või vähendada määratud trahvisummat, määrates trahvi tasumise ositi 12 kuu jooksul.

Riigikohus on 04.10.2019 otsuses nr 4-18-5832 p-s 28 märkinud, et süülise väärteo toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks S § 30 lg 1 ning VTM p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Y.R-i väärteoasjas ei nõustu VTMS § 30 lg 1 p 1 väärteomenetluse lõpetamisega, kuna kohtu kohus alusel hinnangul puuduvad erilised asjaolud, millest tingituna oleks võimalik see lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa siin lugeda, et Y.R ei pannud tegu toime hooletusest, vaid eesmärgipäraselt. Samuti esineb asjas avalik huvi. Tegemist on teoga, mis kahjustab riigi kaitsevõimet ning tegude toimepanemine on sagenenud. Kohus leiab, et taolise süüteo selliste toimepanemise eest määratavad karistused peavad teistele kaitseväekohustuslastele näitama, et riigi kodanikel on teatud kohustused, mida peab täitma ning kergekäeline kohustuse täitmisest kõrvalehoidmine toob endaga kaasa karistuse.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

- ja Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld erip

reventiivsetest eesmärkidest.

Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse asjaolu, et Y.R-i on varasemalt samalaadse teo eest karistatud. Karistusregistri teatisest nähtub, et Y.R-i karistati Kaitseressursside Ameti 11.01.2023

200 eurot, otsusega väärteoasjas nr 963022000 KVTS § 222 alusel rahatrahviga milline summa küll kõnealuse väärteoasja kohtuistungi toimumise kuupäeva ehk 05.01.2024 seisuga oli tasutud. Seega on Y.R jätkanud samaliigiliste süütegude toimepanemist, näidates sellega hoolimatust talle seadusega pandud kohustuste suhtes, mis viitab kaebuse esitaja suurele süüle. süü suurust väärteo toimepanemise subjektiivset asjaolu Arvestades Y.R-i , , pidades silmas nii erikui ka üldpreventiivseid eesmärke ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt sanktsiooni maksimummäära lähedale jääv trahviühikut, n põhjendatud ja karistus, rahatrahv 250 s.o 1000,00 eurot o proportsionaalne ning vastab isiku süü suurusele ja karistuse mõistmise põhimõtetele ning seejuures on kohtuväline menetleja andnud Y.R-ile võimaluse tasuda määratud rahatrahv ositi

10 kuu jooksul. Kohtupraktikast tulenevalt, kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud, on normi rikkumisele vaja reageerida rangemalt ehk teisisõnu iga järgnev samaliigilise teo eest mõistetav karistus peab olema eelmisest raskem.

Eeltoodust tulenevalt on kohtuvälise menetleja otsus põhjendatud määratud , seaduslik ning karistuse suurus . on õigustatud

Kuivõrd kaebuse esitajal oli lepinguline esindaja, siis kohus peab vajalikuks märkida, et kooskõlas VTMS -ga § 38 lg

1 järgitakse väärteoasja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel KrMS sätteid. Valitud kaitsjale makstud tasu on menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes. KrMS § 181 lg 1 järgi hüvitab riik menetluskulud üksnes õigeksmõistva lahendi korral. Käesolevas asjas ei teinud kohus kaebajale esitatud etteheites otsustust VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi ning seega tuleb kaebaja õigusabikulud jätta tema enda kanda.

Kohtunik Andra Sild (allkirjastatud digitaalselt)