2-22-945/34 · 2-22-945/34 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Kohtunik Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtuasja number Viru Maakohus Tamara Šabarova 15. veebruar 2024, Narva kohtumaja 2-22-945 Kohtuasi I M hagi A M vastu elatise vähendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I M (isikukood XXX) Kostja A M (isikukood XXX) Alaealise kostja seaduslik esindaja Ž R (isikukood XXX) Asja läbivaatamise aeg ja viis 14. veebruari 2024 kohtuistungil Menetluse liik Hagimenetlus Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada I M ja A M (seadusliku esindaja Ž R kaudu) vahel sõlmitud kompromiss järgnevalt: 1.1. Muuta alates 20. jaanuarist 2022 Viru Maakohtu 18. oktoobri 2016. a määrus nr 2- 16-9272. 1.2. Vähendada alates 20. jaanuarist 2022 Viru Maakohtu 18. oktoobri 2016. a määrusega nr 2-16-9272 I M poolt A M tasumiseks määratud elatise summa 277,85 euroni kuus. 1.3. Osapooled kinnitavad, et I M poolt on elatis A M ülalpidamiseks kuni 16. veebruarini 2024 nõuetekohaselt tasutud ja osapooltel ei ole teineteise vastu pretensioone. 1.4. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. 2. Muuta alates 20. jaanuarist 2022 Viru Maakohtu 18. oktoobri 2016. a määrusega nr 2- 16-9272 I M A M kasuks väljamõistetud elatise suurus käesoleva määruse alapunktis 1.2 märgitud suuruseni ning lugeda 16. veebruari 2024 seisuga I M poolt A M ülalpidamiskohustus nõuetekohaselt täidetuks. 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-945. 4. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad.

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

Tsiviilasi nr 2-22-945

2(3) tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.I M (hageja) esitas 20. jaanuaril 2022 Viru Maakohtule hagiavalduse A M (kostja) vastu elatise suuruse vähendamiseks. Hageja palub muuta Viru Maakohtu 18. oktoobri 2016. a määrust 2-16- 9272, mille alusel peab ta tasuma kostjale elatist 292 eurot iga kuu (määruse kohaselt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära), ning vähendada elatist alaealise lapse ülalpidamiseks alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud valemi alusel väljaarvutatud summani.

Hagi alusena viitab hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 ja PKS §-le 2172 (õigusliku olukorra muutmine).

2.Kirjalikus vastuses ei nõustunud kostja hagiga. Leiab, et puudub alus elatise vähendamiseks alla 292 euro.

3.Hageja esitas 1. novembril 2023 kohtule kompromissi. Hageja pakub kompromissiks, et alates hagi esitamisest kuni 01.11.2023 on elatise suuruseks 260 eurot ning alates novembrist 2023 kuni 16.02.2024. a 200 eurot.

4.Kostja nõustus hageja kompromissiga elatisraha väljamaksmise osas ajavahemikul 01.11.2023- 16.02.2024 suuruses 200 eurot iga kuu (see on vähem kui vaja). Elatisraha vähendamisega tagasiulatuvalt kostja nõus ei ole, kuna maksed olid kehtiva kohtuotsuse alusel tehtud.

5.Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 14. veebruar 2024 kl 15.30. Kohtu hinnangul läheb seda vaja asja lahendamiseks tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks ja vaidluse kompromissiga lõpetamise osapooltega arutamiseks.

6. Kohus 7. veebruari 2024. a kirjas selgitas pooltele õiguslikku olukorda ja tegi osapooltele ettepaneku vaagida vaidluse lahendust kompromissiga alljärgnevatel tingimustel: 1. Muuta alates 20. jaanuarist 2022 Viru Maakohtu 18. oktoobri 2016. a määrus nr 2-16-9272. 2. Vähendada alates 20. jaanuarist 2022 Viru Maakohtu 18. oktoobri 2016. a määrusega nr 2-16- 9272 I M poolt A M tasumiseks määratud elatise summa 277,85 euroni kuus. 3. Osapooled kinnitavad, et I M poolt on elatis A M ülalpidamiseks kuni 16. veebruarini 2024 nõuetekohaselt tasutud ja osapooltel ei ole teineteise vastu pretensioone. 4. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Kohus selgitas pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi.

7. Kostja seaduslik esindaja teatas kohtule kirjalikult, et on kompromissiga nõus. Hageja kinnitas ka telefoni teel 14. veebruaril 2024 kohtule, et on nõus kohtu poolt pakutud kompromissiga, mille kohta on koostatud telefonogramm.

8. Osapooled kohtuistungile ei ilmunud. Kostja seaduslik esindaja teatas kohtule, et ei saa kohtuistungist osa võtta mentaalse terviseseisundi tõttu. Hageja teatas kohtule telefoni teel, et teda oli välja kutsutud tööle Tallinnasse, mistõttu ei saa kohtuistungile ilmuda.

9. Kuna osapooled nõustusid kohtu poolt pakutud kompromissiga, leidis kohus võimalikuks lõpetada menetlus kompromissi kinnitamisega.

Tsiviilasi nr 2-22-945

3(3)

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tuleb kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Poolte menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 alusel. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Šabarova kohtunik