2-24-101/4 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 15. veebruar 2024 Tsiviilasja number 2-24-101 Tsiviilasi Onework OÜ (likvideerimisel) kandeavaldus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu registriosakonna 15. detsembri 2023. a määrus nr Ä 10057000 / 15 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Onework OÜ (likvideerimisel) määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Onework OÜ (likvideerimisel; registrikood 10099028), seaduslik esindaja Neemo Saareväli RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 15. detsembri 2023. a määrus nr Ä 10057000 / 15 ja saata Onework OÜ (likvideerimisel) 14. detsembri 2023. a kandeavaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks. 2. Rahuldada Onework OÜ (likvideerimisel) määruskaebus. 3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Onework OÜ (likvideerimisel) kanda. 4. Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot Onework OÜ (likvideerimisel) pangakontole nr

2

EE322200221016718589 selgitusega „Tsiviilasi nr 2-24-101, riigilõivu tagastamine“.

Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule ASJAOLUD 1. Onework OÜ (likvideerimisel; avaldaja) esitas 14. detsembril 2023 kandeavalduse, milles taotles täiendava likvideerija osaühingu registrikaardile kandmist. Tartu Maakohtu registriosakond tegi 15. detsembril 2023 määruse, millega jättis kandeavalduse rahuldamata. Kandeavalduse alusel ei saa teha äriregistrisse taotletud kannet, sest otsust täiendava likvideerija määramiseks ei ole vastu võetud. Saavutatud ei ole vajalikku häälte arvu otsuse vastu võtmiseks. Äriseadustiku (ÄS) § 202 lg 1 sätestab, et lõpetamisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest või ÄS § 174 2. lõikes nimetatud juhtudel vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Põhikiri ei näe ette suuremat häälteenamuse nõuet. ÄS § 174 lg 2 kohaselt, kui otsus tehakse ÄS § 173 2. lõikes sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Sama häälteenamuse nõue kehtib ka likvideerija määramisele. Käesoleval juhul on otsus tehtud ÄS § 173 2. lõikes sätestatud korras. Häälte koguarv oli 6000 ning protokolli kohaselt anti täiendava likvideerija määramise otsuse poolt 3996 häält. See tähendab, et saavutatud ei ole vähemalt 2/3 osanike häältest ning täiendava likvideerija määramise otsus ei ole seega vastu võetud. Äriregistri seaduse (ÄRS) § 41 lg 1 kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. MÄÄRUSKAEBUS 2. Avaldaja esitas maakohtu registriosakonna määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada eitav kandemäärus, teha uus kandemäärus, millega rahuldada kandeavaldus ja kanda täiendav likvideerija osaühingu registrikaardile. Avaldaja palub tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. Avaldaja on seisukohal, et täiendava likvideerija määramise otsust ei ole vajalik vastu võtta 2/3 osanike häälteenamusega. Äriseadustik sätestab kõrgendatud häälteenamuse nõude likvideerimisotsuse tegemiseks, kuid mitte likvideerija määramise otsuse tegemiseks. Osanikud tegid täiendava likvideerija määramise otsuse koosolekut kokku kutsumata ÄS § 173 lõikes 2 sätestatud korras. Vastavalt ÄS § 174 lõikele 2 on otsus sellisel juhul vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Tegemist ei olnud osaühingu lõpetamise otsusega. Otsusega määrati osaühingu senisele likvideerijale lisaks täiendav likvideerija. Likvideerija määramisele ei näe seadus eraldi häälteenamuse erisust ning ÄS § 202 lõikes 1 sätestatud 2/3 häälteenamuse nõue ei laiene likvideerija määramise otsusele. Otsus vastab ÄS § 174 lõikes 2 sätestatud häälteenamuse nõudele, kuivõrd selle poolt on oma hääle andnud üle poole osaühingu osanikest. Avaldaja leiab, et analoogiana saab kohaldada juhatuse või nõukogu liikmete valimise regulatsiooni, kus samuti ei ole valimiseks ette nähtud 2/3 häälteenamuse nõuet (ÄS § 184 lg 1, § 309 lg 1). Sellele analoogiale viitab ka ÄS § 207. Kõrgendatud häälteenamuse nõuded on

3

seaduses väga selgelt välja toodud ja neid ei saa kohaldada kaudselt läbi teises küsimuses sätestatud häälteenamuse. Samuti ei ühti kohtunikuabi seisukoht likvideerija valimisel kõrgendatud häälteenamuse kohaldamiseks seaduse loogika ja eesmärgiga. Kõrgendatud häälteenamust nõudvad otsused on need, mis muudavad ühingu struktuuri või osanike õigusi (kapitali muutused, ühingu jagunemine, ühinemine või ümberkujundamine jne). Selline käsitlus oleks kooskõlas üleüldise isikuvalimise kontseptsiooniga: kuivõrd osaühingu juhatuse liikmete valmimiseks on vajalik üle poolte osanike häälte häälteenamus, oleks sellest lähtuvalt kooskõlas ka osahingule likvideerija valimiseks samas proportsioonis häälteenamus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Ringkonnakohus leiab, et kohtunikuabi määrus tuleb tühistada ja saata asi tagasi Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse uueks läbivaatamiseks (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 4. Avaldaja esitas kandeavalduse, milles palub olemasoleva likvideerija kõrvale kanda osaühingu registrikaardile täiendava likvideerija. Registripidaja keeldus kande tegemisest, leides et otsust täiendava likvideerija määramiseks ei ole vastu võetud, kuna selleks ei ole saavutatud vajalikku häälte arvu. ÄS § 174 lg 1 järgi on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui otsus võetakse vastu osanike koosolekut kokku kutsumata (ÄS § 173), siis ÄS § 174 lg 2 järgi on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Ringkonnakohus on seisukohal, et likvideerija määramise otsuse vastuvõtmiseks ei ole seaduses ette nähtud ÄS § 174 lg-tes 1 ja 2 sätestatust suurema häälteenamuse nõuet. Suurema häälteenamuse nõuet ei ole ette nähtud ka ühingu põhikirjas. ÄS § 202 lg 1 järgi on suurema häälteenamuse nõue, st 2/3 koosolekul osalenud või kõigist häältest, ette nähtud lõpetamisotsuse vastuvõtmiseks, kuid see ei laiene täiendava likvideerija määramise otsuse vastuvõtmisele. Suurema häälteenamuse nõuet ei ole seaduses ette nähtud ka teiste isikuvalimiste puhuks. Praegusel juhul võeti likvideerija määramise otsus vastu koosolekut kokku kutsumata ja selle poolt anti üle poole (st 66,6%) osanike häältest. Seega on otsus vastu võetud ja kande tegemisest ei saanud keelduda, põhjusel et otsuse poolt ei ole antud vajalikku häälte arvu. 5. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Ringkonnakohus rahuldab avaldaja taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 1 p 5). (allkirjastatud digitaalselt)