2-22-120678/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-120678 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V Hi vastu võla nõudes Menetlustoiming Hagiavalduse läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja J L Kostja V H (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V Hi vastu võla nõudes. 2. Jätta menetluskulud poole endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 3. Rahuldada hageja 13.02.2024 taotlus riigilõivu tagastamiseks osaliselt. 4. Tagastada Aktsiaseltsile PlusPlus Capital riigilõiv 285 eurot ja kanda see AS PlusPlus Capital arvelduskontole nr XXX.

Määruse edastamine Toimetada kohtumäärus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord Määruse punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav. Asjaolud ja kohtu seisukoht 1. Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) hagi V Hi (kostja) vastu võla nõudes. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2

2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude läbi vaatamata. Harju Maakohus on 02.11.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-13383 välja kuulutanud kostja pankroti. Kuivõrd praeguse asja menetlus on alanud enne kostja pankroti väljakuulutamist, menetluses on varaline nõue kostja vastu ning kohus pole asjas teinud veel otsust, tuleb kostja vastu esitatud hagiavaldus jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 43 lg 2 alusel. 3. Hageja on esitanud 15.02.2023 tõendite kogumise taotluse. Kuivõrd kohus jätab hagi läbi vaatamata, puudub vajadus esitatud taotluse lahendamiseks. 4. Kuigi TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, leiab kohus, et TsMS § 162 lg 4 ja PankrS § 431 lg 3 alusel tuleb jätta menetluskulud siiski poolte endi kanda. Hageja ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada, mistõttu oleks menetluskulude jätmine tema kanda ebaõiglane. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 5. TsMS § 150 lg 1 p 3 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Hageja on esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 4). Kohtu elektroonilisest infosüsteemist nähtub, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt 285 eurot. Hageja taotleb 350 euro suuruse riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seega puudub hagejal õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu tagastamist. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks osaliselt. Hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu summas 65 eurot tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuid hagejale kuulub TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastamisele hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 285 eurot. Riigilõivu tagastamise nõue ei ole TsMS § 150 lg 6 alusel lõppenud. Vastavalt hageja taotlusele tuleb riigilõiv tagastada AS PlusPlus Capital arvelduskontole nr XXX. Riigilõivu tagastamata jätmise osas ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 150 lg 8).

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik