1-11-3369/7 · 1-11-3369/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.mai 2011.a. Valga kohtumaja Kriminaalasja number

1-11- 3369 (10930000757)

Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman Kohtuistungi sekretär

Tõlk Annika Savimägi

Nelli Tupp Kriminaalasi V.K süüdistuses KarS 391 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav V.K, elukoht xxxxxx xxxx xx, isikukood

XXX, kodakondsus määratlemata, keskharidus, emakeel vene keel, töötu , kriminaalkorras karistatud 6 korda, viimati Tartu Maakohtu 26.03.2007 otsusega KarS § 209 lg 2 p 1 alusel 1 aastase vangistusega § 74 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga Kaitsja advokaat Neeme Leok RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5, 311, 313 kohus o t s u s t a s :

süüdi tunnistada V.K KarS § 391 lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline

karistus 100 (ühesaja) päevamäära suuruses summas s.o 320 (kolmsada kakskümmend) eurot.

KarS § 66 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et rahaline karistus kuulub tasumisele ositi: kohtuotsuse

jõustumisest igakuiselt kümne kuu jooksul tasuda 32 (kolmkümmend kaks) eurot

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas, või arveldusarvele 221023778606 Swedbank-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065035 ning selgitus: „Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr 1-11-3369, V.K, rahaline karistus“.

Välja mõista V.K-lt riigituludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha 417 (nelisada seitseteist ) eurot ja 03 senti.

2 (3)

Sundraha tasuda kuue kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank`is.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus 1-11-3369, V.K, makse nimetus“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KarS § 391 lg 4 , § 83 lg 2 alusel konfiskeerida ja hävitada 460 Venemaa maksumärkidega sigaretti More ja 10 liitrit bensiini, mis asuvad Luhamaa tollipunkti tollilaos.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib seoses Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate

sätete väidetava rikkumisega 15 päeva jooksul kaevata Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Võru kohtumaja kaudu, kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist on teatatud Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

V.K süüdistatakse selles, et tema isikuna, kellele on Maksu- ja Tolliameti

13.09.2010 otsusega kohaldatud väärteokaristust ühendusvälisest riigist Euroopa Ühenduse

tolliterritooriumile kauba ebaseadusliku toimetamise eest Tolliseaduse § 73 lg 1 alusel, sisenes

tollikontrollist kõrvale hoidudes ja tolliseaduse §-des 37 lg 2 ja 47 lg 1 sätestatud kirjaliku

tollideklaratsiooni esitamise kohustust rikkudes läbi Luhamaa piiripunkti Euroopa Ühenduse

tolliterritooriumile 10.11.2010 kella 03.45 sõiduautoga xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxx, mille armatuurlaua sisemusse oli peidetud 460 Venemaa maksumärkidega sigaretti More lisaks lubatud kogusele. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 57 lg 1 kohaselt on

vähemalt 18 aasta vanusel reisijal lubatud väljastpoolt EÜ territooriumi Eestisse saabumisel tuua

koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt mitteärilisel eesmärgil kuni 40 sigaretti. Lisaks toimetas

V.K üle piiri sõiduki pagasiruumis olevas kanistris 10 liitrit bensiini, kuid antud

sõiduautos kasutatav kütus on diiselkütus Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 69 .

lg 1 kohaselt on ühendusevälisest riigist saabuval reisijal lisaks standardses kütusepaagis olevale

kütusele lubatud aktsiisivabalt tuua tema valduses oleva mootorsõiduki esmakordsel Eestisse sissesõidul ühe päeva jooksul kuni 10 liitrit mootorikütust mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks.

Seega tema, deklareeritava kauba toimetamisega üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, seda deklareerimata jättes, kui süüdlasele on sama teo eest varem

kohaldatud väärteokaristust, pani toime KarS § 391 lg 1 järgi salakaubaveona kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu

Prokurör nõuab kohtus V.K süüditunnistamist KarS § 391 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, päevamäära suuruseks 3,20 eurot arvestades summas 320 eurot.

KarS § 66 lg 1 ja lg 3 alusel arvestades sissetulekute puudumist, pikaajalist töötust, väljavaateid tööd leida, ülalpidamisel olevat last määrata karistuse tasumine ositi: kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt kümne kuu jooksul tasuda kohtu määratud arveldusarvele 32 eurot. KarS § 391 lg 4 ja § 83 alusel konfiskeerida ja hävitada asitõendid: 460 Venemaa maksumärkidega

3 (3) sigaretti More ja 10 liitrit bensiini.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai V.K

kokkuleppest aru ja väljendas oma tõelist tahet. Kohtuistungil jäid süüdistatav, kaitsja

ja prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, prokuröri poolt nõutava karistuse liigi ja määraga ning leiab, et V.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 391 lg 1 järgi ning karistus süüdistatavale mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Juhindudes KarS § 83 lg 2 , mille kohaselt seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse

tegemise ajal toimepanijale ja KarS § 391 lg-st 4, mille kohaselt kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme, konfiskeerib kohus V.K-lt hävitamise eesmärgil 460 Venemaa maksumärkidega sigaretti More ja 10 liitrit bensiini, mis asuvad Luhamaa tollipunkti tollilaos.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluksid V.K-lt

sissenõudmisele kriminaalmenetluse kulud – määratud kaitsja tasu, mis nähtuvalt prokuröri

määrusest ( tl 25) on kriminaalasja kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 38,35 eurot, kohtumenetluses nähtuvalt kohtumäärusest (tl 33) 66,15 ja määratud kaitsja advokaat Neeme Leoki

taotlusest kohtumenetluses 38,35 eurot, s.o kokku 142,85 eurot, mis vastab Eesti Advokatuuri Juhatuse15.detsembri 2009.a. otsusega kehtestatud tasumääradele ning kuuluvad väljamõistmisele

ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 417,03 eurot, sest V.K pani toime teise astme kuriteo.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit

ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Et menetluskulude hüvitamine käib V.K-le, kes on pikaajaliselt töötu olnud, kelle ülalpidamisel on alaealine laps ja kes Võru kohtumajas toimuma pidanud kohtuistungile ei saanud

rahaliste vahendite puudumise tõttu ilmuda, ilmselgelt üle jõu, jätab kohus sissenõudmisele

kuuluvad kriminaalmenetluse kulud osaliselt – määratud kaitsjale makstava tasu osas riigi kanda ning mõistab V.K-lt välja menetluskuluna 417,03 eurot sundraha.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

Vastavalt KrMS § 424 mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse

maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe

aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise

kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Eeltoodust juhindudes rahuldab kohus V.K

taotluse ning võimaldab tal tasuda sissenõutava sundraha kuue kuu jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Kersti Vosman Kohtunik