2-24-918/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-918 Tsiviilasi S. G. hagi Osaühing Makro Trade Baltic vastu Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S. G. , isikukood xxxxxxxxxx Kostja: Osaühing Makro Trade Baltic, registrikood 10617776 RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata S. G. taotlus riigi õigusabi saamiseks. 2. Jätta rahuldamata S. G. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. 3. Jätta läbi vaatamata S. G. taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks 4. Jätta menetlusse võtmata S. G. hagi Osaühing Makro Trade Baltic vastu. 5. Lugeda hagimaterjalid tagastatuks käesoleva määruse kättetoimetamisest. 6. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 7. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASAOLUD JA HAGEJA TAOTLUSED 1. S. G. (hageja) esitas 18.01.2024. a Tartu Maakohtule hagi Osaühingu Makro Trade Baltic (kostja) vastu. Samuti esitas hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks, riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avaldaja palus teha endale etoimikus asja materjalid nähtavaks. Hagi kohaselt tegutseb xxxxxxxxxxxxx kauplus, mis on monopol ja teenib tulu kuritegelikul teel. Avaliku hanke tulemusena pakub xxxxxxxxxxxxx poeteenust Osaühing Makro Trade Baltic. E-poest on kõikidel xxxxxxxxxxxxxxx õigus kaupa tellida, kuid

2

kojukande hind 5,08 eurot ei ole hea kauplemistavaga kooskõlas. Ka on poes hinnad 20% kallimad. Hagejal tuleb 0,12 eurot maksva ümbriku ostmise eest tasuda kojukande tasu 5,08 eurot. Selline rikastumine xxxxxxxxxxxxxx ja nende pereliikmete arvelt on eetika ja põhiseaduse vastane. Hageja leiab, et kostja peab leidma alternatiivse variandi või tühistama kojukande tasu. Sellise tasu küsimine riivab hageja põhiõigusi ja tekitab mittevaralist kahju, mille suuruseks hindab hageja 3000 eurot. 2. Hageja taotleb riigi õigusabi, sest ei saa iseseisvalt enda esindamisega kohtus hakkama. Kehva vaimse tervise tõttu on hagejal raske kõiki oma kaebusi hallata. 3. Esialgse õiguskaitse korras palub hageja lõpetada kostja õigusvastane tegevus transpordikulude tasumise ja 20% suuruse juurdehindluse näol.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et S. G. riigi õigusabi andmisest tuleb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 12 lg 1 p 6 alusel keelduda. RÕS § 12 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Hageja on taotlenud riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise hagi esitamiseks, mistõttu ei ole võimalik RÕS § 12 lg 1 p 6 kohaselt hagejale riigi õigusabi anda. Lisaks eelnevale ei ole hageja vajalikul määral põhjendanud ka riigi õigusabi saamise vajadust. Üksnes asjaolu, et hageja on esitanud kohtule hulgaliselt erinevaid avaldusi, ei ole aluseks riigi õigusabi andmisel. Samuti ei võimalda anda riigi õigusabi hageja paljasõnalised väited enda kehva vaimse tervise kohta. 5. Hageja on märkinud, et soovib asjas esialgse õiguskaitse kohaldamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4771 lg 1 ja 2 kohaselt saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Kuivõrd hageja on esitanud hagi, saab märgitud taotlust käsitleda hagi tagamise taotlusena. TsMS § 377 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 381 lg 2 kohaselt tuleb hagi tagamise avalduses põhistada nõuet, mille tagamist soovitakse ning tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused, hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud ka põhistatud (Riigikohtu 03.02.2017. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-83-16, p 16). Hagi tagamise taotluse korral ei pea kohus juhul, kui hagiavaldus ja/või hagi tagamise taotlus on kõrvaldatava puudusega (sh hageja nõude ebaselgus), määrama hagi tagamise menetluses hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid ta peab jätma hagi tagamise taotluse rahuldamata (Riigikohtu 08.02.2017. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-147-16, p 12). Eelnevast tulenevalt jätab kohus hageja taotluse hagi tagamiseks rahuldamata. Hageja esitatud taotlus on puudustega ning selle menetlemine ei ole sellisel kujul võimalik. Ka ei ole põhjendatud anda hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kuna kohtu hinnangul ei

3

ole hagejal võimalik hagi perspektiivikust muuta ka siis, kui kohus määraks hagejale täiendava tähtaja. 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 3 lg 1 näeb ette, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja soovib, et kohus sekkuks kaupleja hinnakujundusse, mis on osa ettevõtlusvabadusest. Kohus ei saa määrata, millise hinnaga ettevõtja tohib kaupa müüa või teenust osutada. Seetõttu ei saa kohus hagimenetluses lahendada küsimust sellest, kas kaupleja küsitav hind kauba või kojukande teenuse eest on õiglane või põhjendatud. Kohus märgib, et üldteadaolevalt on ka väljaspool kinnipidamisasutusi kaupade kohaletoimetamisel tasu, seda nii toidukaupade kui muude kaupade osas. Hinna määrab kaupleja. Sarnaselt hageja kirjeldatud olukorrale ei saa väljaspool kinnipidamisasutust isikud vaidlustada poes märgitud hindasid või kaupade koju toomise tasu, mis tunduvad liiga kõrged olevat. Selle, et hinnad kinnipidamisasutuses võivad olla mõnevõrra kõrgemad, näeb ette hageja enda viidatud vangistusseadus. Hageja esitatud hagiga ei ole võimalik seadust muuta. Kuna kohus leiab, et hageja nõudel muuta xxxxxxx kauplemistingimusi ei ole hagimenetluses perspektiivi, on ka hageja mittevaralise kahju nõue perspektiivitu, mistõttu jätab kohus hagi menetlusse võtmata. 7. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et hagi on perspektiivitu ja seda ei ole võimalik menetlusse võtta, jätab kohus läbi vaatamata hageja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 8. TsMS § 372 lg 4 teise lause kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuna hagi on esitatud elektrooniliselt, loeb kohus selle tagastatuks käesoleva määruse hagejale kättetoimetamisest. 9. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kuna kostja ei ole kohtumenetluses osalenud, ei saa tal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud olla. Eelnevast tulenevalt kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin