2-24-14/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Õigeksvõtuotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2024, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-24-14 Kohtuasi

D. T. hagi A. T. vastu elatise vähendamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 15.02.2024 / kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: D. T. (isikukood XXX, elukoht XXX, telefon +XXX, e-post XXX)

Kostja: A. T. (isikukood: XXX, elukoht: XXX), kostja seaduslik esindaja: A. S. (isikukood XXX, elukoht: XXX, telefon: + XXX, e-post XXX

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada D. T. hagi. 2. Vähendada Viru Maakohtu 22.12.2026 kohtuotsusega nr. 2-16-10746 D. T.lt A. T. (sündinud XXX) kasuks välja mõistetud elatist. 3. Välja mõista D. T.lt elatis poeg A. T. kasuks alates 01.01.2024 igakuise elatusrahana 260,33 (kakssada kuuskümmend eurot 33 senti) eurot kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvutatav elatis (sh baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvatud pool lapsetoetust) kuni A. T. täisealiseks saamiseni XXX. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsening lasterikka pere toetuse suuruse muutumisel. 4. Igakuine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja A. S. arveldusarvele. 5. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

6. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid. 7. Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda. 8. Õigeksvõtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 - § 474 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD 1. D. T. esitas 02.01.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse A. T. vastu elatise vähendamise nõudes. 02.01.2024 määrusega jättis kohus hagi käiguta, andes hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 2. Hageja kõrvaldas puudused 11.01.2024. Hagi asjaolude kohaselt, hageja ja A. S. abielust sündis poeg A. T.. Harju Maakohtu 22.12.2016. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-10746 minult on mõistetud välja elatis kostja ülalpidamiseks summas 300 eurot igakuiselt. Nimetatud elatise suurus oli mõistetud välja kohtu poolt tagaseljaotsusega, kuna mina ei saanud ilmuda kohtuistungile. Seega, kohus rahuldas hagis mainitud nõudeid, hageja tegelike vajaduste välja selgitamata. Nimetatud summa ületab hageja vajadusi. Nõude esitamisel on võimatu põhjendada, kui olulised on kostja vajadused ja kulutused. Muutunud praegu võrreldes eelmise kohtuotsuse ajaga, sest tsiviilasjas 2- 16-10746 tegi kohus tagaseljaotsuse ja seetõttu kohus ei uurinud ega määranud vajadustele. Vastavalt kehtivale perekonnaseadusele elatise miinimumsuurus moodustab praeguse aja seisuga 260,33 eurot. Hageja arvates on see summa piisav selleks, et rahuldada kostja vajalike vajadusi. Kostjal ei ole mingeid erilisi vajadusi, peale tavalisi vajadusi tema eaga laste jaoks. 3. Kostja seaduslik esindaja esitas 23.01.2024 vastuse, milles nõustus hagiga. Kostja esindaja on nõus elatisega summas 260,33 eurot ning palub lahendada asi kirjalikus menetluses. Kostja esindaja palub menetlus lõpetada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Maakohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

5. Hagi ese: elatise vähendamine (TsMS§ 102 lg 1 ja 2)

6. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PkS§ 101 alusel arvutatud summa.

PKS § 101 lg.3 kohaselt Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

PKS § 101 lg.5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

7. Hageja põhistab elatise vähendamise nõuet seoses tal elatise arvestamise korra muutumisega, samuti sellega, et elatise nõue rahuldati tagaseljaotsusega ja hageja vajadusi ei hinnatud.

8. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) kostja on hageja poeg; 2) osa kostja ülalpidamiskuludest on kaetud riigi poolt makstava lastetoetusega.

9. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kostja seaduslik esindaja 23.01.2024 vastuses nõustus hagiga täies ulatuses.

10. TsMS § 459 reguleerib jõustunud otsuse muutmist korduvate kohustuste osas. Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.

Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse/laste põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid.

Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda.

Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg.1 ja 2 kohaselt Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Alates 1. jaanuarist 2022 tuleb kohustatud vanemalt elatise väljamõistmisel arvestada ka lapsele laekuva lapsetoetusega. Selle sätestab PKS § 101 lg 5, mille järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Alates 1. veebruarist 2023 täiendati PKS § 101 lõiget 5 teise lausega, mille kohaselt loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

11. Poolte menetluskulud maakohtus tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. 12. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson kohtunik