2-24-704/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Määruse avalikult tegemise aeg

ja koht

14. veebruar 2024, Pärnu maakohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-24-704

Tsiviilasi

R.K. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks

ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

Menetlustoiming

Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: R.K. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxx; e-

post: xxxxxxxxxxx)

Usaldusisik/pankrotihaldur

vandeadvokaat

Kristjan

Aava (Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ, asukoht

Tondi 51, Tallinn, tel 614 8222, e-post kristjan@abpp.ee

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R.K. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja R.K. (ik xxxxxxxxxxx) pankrot 14. veebruar 2024 kell 13.00 ja algatada

R.K. kohustustest vabastamise menetlus

3. Nimetada R.K. pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristjan Aava (Advokaadibüroo Palmits

& Partnerid, asukoht Tondi 51, Tallinn, tel 614 8222, e-post kristjan.aava@abpp.ee).

Pankrotihalduril koostada ja esitada kohtule hiljemalt 04.03.2024 võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

4. Määrata R.K. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 05.03.2024 kell 10.00

Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, III korrus, saal nr 4). Pankrotihaldur osaleb

soovi korral võlausaldajate esimesel koosolekul virtuaalselt.

5. Kohustada võlgniku R.K.t (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus-

või kutsetegevuse kohta 05.03.2024 kell 10.00 Pärnu Maakohtusse (aadressil Rüütli tn 19, Pärnu

linn, III korrus, saal 4). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada

tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab R.K. kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

2-24-704

2 (7)

menetluse kohta igal aastal aruande 14. veebruariks, esimene aruanne esitada 14. veebruaril

2025. a.

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse

tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele

oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise

tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule

võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. R.K. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses

märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on

mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja

taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab

selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei

ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse

pärast

õigeaegselt

esitatud

tunnustatud

nõuete

rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

12. Jätta menetluskulud võlgniku R.K. kanda ning anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku

tasu osaliseks hüvitamiseks.

13. Määrata usaldusisiku Kristjan Aava tasu suuruseks 1470 eurot, millele lisandub

käibemaks 323,40 eurot, so kokku 1793,40 eurot, millest 777 eurot ja lisanduv käibemaks

170,94 eurot mõista välja usaldusisiku kasuks võlgnikult pankrotivara arvelt ning 693 eurot

ja lisanduv käibemaks 152,46 eurot hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti

Vabariigi vahenditest. Summad tuleb kanda Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ-le

(arvelduskonto EE662200221050114301 Swedbank AS) mille kaudu haldur tegutseb.

14. Võlgnik R.K. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2)

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).

15. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise

2-24-704

3 (7)

üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem

kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei

vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte

toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva

möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.K. (avaldaja, võlgnik) esitas 15.01.2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse,

milles palub enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

1.1. Avalduse kohaselt on R.K. vallaline. Esitatud varanimekirja kohaselt on võlgniku varaks telefon

iphone väärtusega 250 eurot ning tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu 1300 eurot (muutuv),

Võlgnikul on maksejõuetusavalduse kohaselt kohustused kolmeteist võlausaldaja ees (Inbank AS,

ESTO AS, Coop Finants AS, Holm Bank AS, Bigbank AS, IPF Digital AS, LHV Pank AS, Omaraha

OÜ, Bondora AS, Moneyzen OÜ, AB Kreditex AS, BB Finance OÜ ja Ferratum OÜ) ning võlgade

kogusumma on vähemalt 52 923,86 eurot. Avaldajal on kaks ülalpeetavat, 26.01.2022 sündinud

poeg ja 08.01.2024 sündinud tütar. Avaldaja kuludeks on toidukulu 300 eurot, sidekulud 10 eurot

ja ülalpidamiskulud 1000 eurot.

1.2. Makseraskuste põhjuste osas võlgnik selgitab, et makseraskused tekkisid kasiinosõltuvuse tõttu.

Avaldaja on tänaseks seadnud endale mängukeelu. Makseraskused avaldusid juulis 2023 ja siis

hakkas avaldaja laenude tasumiseks võtma uusi laene. Avaldaja laenude tagasimakse kuumakse on

kokku 2033,91 eurot. Kokku oli neliteist võlausaldajat k.a lapseema, kes tasus iga kuu hüpoteeki ka

avaldaja osa eest aga tänaseks on sõlmitud kokkuleppe, et kaasomandi kirjutab avaldaja lapseema

nimele, kes tasub edaspidi ise hüpoteeki iga kuu 800 eurot/kuu, olenevalt EURIBORIST, muul juhul

oleks avaldajal tekkinud oma osa täitmisega makseraskus ja võlale oleks lisandunud juurde 83000

eurot (so ½). Avaldajale jääb arusaamatuks, kuidas üldse oli võimalik niipalju laenu saada, kui

juulist juba oli avaldaja makseraskustes ja tasus ühte laenu teisega. Võlgnik on seisukohal, et ta on

võimeline iga kuu panema kõrvale 500 eurot, millisega tasuda võlausaldajatele oma laenusid

1.3. Makseraskuste ületamiseks avaldaja pöördus võlausaldajate poole lepingute ajatamiseks, et

kuumakse oleks väiksem. Kokkuleppeid võlausaldajatega avaldaja ei saavutanud.

2. Kohus 16.01.2024 määrusega võttis võlgniku avalduse menetlusse ning nimetas usaldusisikuks

pankrotihalduri Kristjan Aava.

3. Usaldusisik Kristjan Aava esitas 08.02.2024 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning hinnangu,

mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgniku R.K. pankrot.

3.1. Võlgade ja varade nimekirja järgi on kolmandatel isikutel nõudeid võlgniku vastu kokku

59 904,31 eurot. Võlausaldajateks on võlgnikule laenu andnud krediidiettevõtted ja inkassofirmad.

Pooleliolevaid täitemenetlusi võlgniku suhtes ei ole.

3.2. Võlgnikul on kaks arveldusarvet AS-s SEB Pank, mille saldod 16.01.2024 seisuga olid 0,00

eurot ja 0,38 eurot, arveldusarve Swedbank AS-is, mille saldo 25.01.2024 seisuga oli 0,03 eurot ja

konto AS-s Citadele banka Eesti filiaal, mille saldo 15.01.2024 seisuga oli 0,76 eurot. Võlgnik

töötab Rörproffsen OÜ-s ja tema töötasu on ligikaudu 1300 eurot, mis laekub võlgniku AS Citadele

banka Eesti filiaal arvelduskontole. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnik 2020. aastal

tuludeklaratsiooni esitanud, 2021. aastal oli sissetulek 14 546,88 eurot ja 2022. aastal 20 314,23

eurot.

3.3. Transpordiameti vastuse kohaselt on võlgnik 2013. a toodetud Audi A4 Avant (rg-märk

xxxxxxxxxxx) vastutav kasutaja. Sõiduki omanik on M.K. (ik xxxxxxxxxxx). Võlgniku omandis

2-24-704

4 (7)

on olnud kuni 06.09.2019 Volvo V70 (2005. a, rg-märk xxxxxxxxxxx), kuni 27.11.2020 Audi A6

Avant (2006. a, rg-märk xxxxxxxxxxx), kuni 29.12.2020 Audi A6 Avant (2010. a, rg-märk

xxxxxxxxxxx), kuni 07.03.2021 Skoda Octavia (2011. a, rg-märk xxxxxxxxxxx) ja kuni 02.04.2022

Suzuki SV650 (2001. a, rg.märk XXXXXXXXXXX).

3.4. Kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgnik ühegi kinnisasja omanik, samuti ei ole võlgniku

kasuks kinnisasju koormatud.

3.5. Võlgniku nimele ei ole avatud väärtpaberikontot ja võlgnikule ei kuulu ühegi äriühingu osasid.

3.6. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu seetõttu, et puudub mistahes vara,

mille arvelt saaks vähendada kohustuste mahtu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et võlgniku R.K. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Pankroti väljakuulutamine

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui

füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab

kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu,

kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata

füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb

usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või

kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus

põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

6. Võlgnik R.K. on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka

usaldusisik. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi 59 904,31 euro ulatuses ning kõik

kohustused on tagamata. Võlgnikul ei ole peale sissetuleku sellist vara, mille arvelt on võimalik

võlausaldajate nõudeid tasuda laenulepingutes märgitud tingimustel ja suuruses. Võlgniku

sissetulekule saab seaduse kohaselt sissenõuet pöörata umbes 618 eurot kuus, millise summaga ei

ole võimalik laenumakseid kohaselt täita. Võlgniku laenude tagasimaksed kuus on umbes 2033

eurot. Kohtu hinnangul on R.K. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks kasiinosõltuvusest tingitud

järelemõtlematu ja vastutustundetu oma maksevõimet ületavate laenude võtmine igapäevaseks

tarbimiseks ning seejärel uute laenude võtmine eelnevate laenude maksete tasumiseks. Kohus loeb

tuvastatuks, et R.K. on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Alusesid pankroti

väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine.

7. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus

pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti

(PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva

seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse

võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti

(PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid

võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku

§-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli

kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

2-24-704

5 (7)

8. Pankrotihaldur Kristjan Aavik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks R.K.

pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur Kristjan Aavik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks

ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

9. Kohus kuulutab võlgniku R.K. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks

vandeadvokaadi Kristjan Aaviku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on

võlausaldajate esimese koosoleku toimumise aja halduriga kooskõlastanud. PankrS § 86 lg 1 ja 2

kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed

vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande

andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist

tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses

sätestatud täitmise viisi ja korda.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

10. FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. R.K. on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud. Andmeid

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste

olemasolu kohta asjas ei esine.

11. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. Kohtule ei ole esitatud võlgniku vastuväiteid sellele, et haldur

täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Kristjan Aavik

on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

12. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik

kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 14.02.2025, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

13. Kohus selgitab võlgnikule järgmist:

−

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

−

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).

−

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara;

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

−

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1).

2-24-704

6 (7)

−

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda.

See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

14. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja

koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

15. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise

lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu

ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu

usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja

usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

16. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot.

Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

17. Usaldusisik palub tasuks määrata 1470 eurot, arvestusega 10,5 tundi hinnaga 140 eurot/tunnis,

lisandub käibemaks 323,40 eurot, kokku 1793,40 eurot, millest 693 eurot, millele lisandub

käibemaks 152,46 eurot (kokku 845,46 eurot) hüvitada riigi vahenditest.

18. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.

Tunnitasu määr 140 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on

kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga.

19. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid

võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja

kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks). 2024 on kuutasu alammääraks 820 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse

avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning

tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid,

kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

20. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

2-24-704

7 (7)

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on

Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ (rg-kood 11966881) käibemaksukohustuslane (number

EE101383286). Kuna tasu määratakse büroole ning Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ on

käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi

22 protsenti (KMS § 15 lg 1).

21. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik

pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 693 eurot,

millele lisandub käibemaks 152,46 eurot, kokku 845,46 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest.

Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 777 eurot (lisandub käibemaks 170,94 eurot) tuleb mõista välja

võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS § 54 lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku

taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ-

le.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik