2-23-7754/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Bome Otsuse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-7754 Tsiviilasi X X hagi Y Yi vastu põlvnemise tuvastamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X X (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja Y Y (sünniaeg xxx; elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada, et X X (isikukood xxx) põlvneb Y Y’ist (sünniaeg xxx).

3. Anda hagejale X X isa perekonnanimi Y. X X nimeks saab pärast kohtuotsuse jõustumist X Y.

4. Saata käesolev kohtuotsus menetlusosalistele ja pärast otsuse jõustumist Tallinna Perekonnaseisuametile vajalike kannete tegemiseks. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on X X hagi Y Yi vastu põlvnemise tuvastamiseks. Hageja selgituse kohaselt tema isa andmeid ei olnud sünni registreerimisel rahvastikuregistrisse kantud, mistõttu praegusel hetkel ei nähtu rahvustikuregistrist põlvnemise seost. Hageja esitas tõendina DNA testi, mille tulemus tõendab, et hageja isa ema on hageja bioloogiline vanaema. DNA uuring oli tehtud hagejalt ja vanaemalt võetud proovidega, kuna praegusel hetkel elab hageja isa alaliselt Venemaal ning ei ole võimeline Eestisse tulema terviseseisundi tõttu. Seega ei ole võimalik võtta isalt proove, et teha DNA testi. Eeltoodust tulenevalt soovib hageja, et kohus tuvastaks, et X X põlvneb kostjalt Y Y; kannaks vastavad andmed rahvustikuregistrisse; annaks hagejale isa perekonnanime – Y.

2(3) Kostja esitas hagile vastuse, milles avaldas, et tunnistab hagi ning hagiavalduses esitatud nõudeid ja tõendeid, mis olid hagiavalduses esitatud. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 94 lg 1 kohaselt tuvastab isaduse kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.

PKS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab põlvnemise isast kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. PKS § 95 kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Rahvastikuregistrist on tuvastatav, et X X suhtes isakanne puudub. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-119-13 p 17 leidnud, et kohus peab põlvnemise asjas selgitama asjaolusid seni, kuni tal on kindel siseveendumus selle kohta, et mees on või ei ole lapse isa, ning langetama vastavalt sellele otsuse.

Hagiga esitatud tõendi, Genorama 22.12.2022 sugulustesti tulemus ID xxx kohaselt DNA testi tulemuste põhjal tõenäosus, et X X on Nina Y bioloogiline lapselaps on 99.282351336%. Kostja Y Y avaldas, et tunnistab hagi ning hagiavalduses esitatud nõudeid ja tõendeid, mis olid hagiavalduses esitatud. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolud koosmõjus annavad alust piisavalt kindlalt järeldada, et X X põlvneb Y Y’ist. Seega eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates, loeb kohus veenvalt tuvastatuks, et Y Y on X X isa, mistõttu rahuldab kohus hagi ning tuvastab, et X X põlvneb Y Y’ist.

Hageja on taotlenud, et lisaks põlvnemise tuvastamisele Xks kohus hagejale isa perekonnanime – Y. Nimeseaduse § 81 lg 2 kohaselt võib kohtus lapse põlvnemisasja lahendamisel kohus anda lapsele uue perekonnanime. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale X X tuleb anda isa perekonnanimi Y. X X nimeks saab pärast kohtuotsuse jõustumist X Y. Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) § 3 lg 1 kohaselt perekonnaseisuasutus registreerib sünde ja surmi, kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist ning teeb rahvastikuregistrisse perekonnaja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid, muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid ning väljastab perekonnaseisuandmetest rahvastikuregistri väljavõtteid (edaspidi perekonnaseisutoimingud).

Kohus edastab käesoleva kohtuotsuse pärast selle jõustumist vajalike kannete tegemiseks Tallinna Perekonnaseisuametile (asukoht Pärnu mnt 67, Tallinn 10135). Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 11 sätestab, et põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja.

Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi

3(3) rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, kuivõrd kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, arvestades seda, et kostja võttis hagi kohe õigeks ega vaielnud sellele vastu. Kuivõrd kohus jätab menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud nende endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik