1-09-2090/54 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Ärakiri

K O H T U M ÄÄ R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.05.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-09-2090 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV Kohtuasi

Viru Vangla materjalid R.N-i

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu R.N

sünd. xxx, isikukood

xxx, kodakondsuseta, algharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 03.10.2008 ja lõpp 31.05.2012 RESOLUTSIOON Jätta R.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaat Nikolai RÕŽOVI

taotlus, määrata tema poolt R.N-ile

kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu

suuruseks ja mõista välja riigituludest 38

(kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti (s.h. ettevalmistus 15,98 eurot, kohtulikus menetluses osalemine 15,98 eurot, käibemaks 6,39 eurot).

Välja mõista R.N-ilt riigituludesse

kaitsjale (vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV)

kohtulikus menetluses makstud tasu eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti.

Kohtumäärusele on õ

igus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

2

Viru Vangla esitas 10.03.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav R.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

R.N on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.05.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.7, §274 lg.1 ja §120 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §64 lg.1, §65 lg.2 ja §68 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 7 kuud 28 päeva alates 03.10.2008.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 2

distsiplinaarkaristust. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude dünaamika on

muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkohol, eesmärgiks majandusliku kasu saamine. Kinnipeetav töötab majandustöödel köögitöölisena. Vangistuses kinnipeetavat

keegi ei toeta. Tasumata võlanõudeid on kinnipeetaval summas 2572,73 eurot. Kinnipeetava sotsiaalsesse võrgustikku kuuluvad abikaasa, isa ja 15-aastane õde, kes elab tädi juures. Suhtlemine isa ja abikaasaga toimub kirja teel, kinnipeetava suhted

abikaasaga on head. Kinnipeetav võib käituda mõtlematult, tema probleemide

lahendusoskused on kesised, empaatiavõime vähene. Kriminaalhooldusesse suhtub

kinnipeetav vastuoluliselt, näeb selles vaid lahendust praktilistele probleemidele. Kinnipeetava väärtushinnangud ei toeta seaduskuulekat käitumist. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kuigi kinnipeetav ei ole varem

kriminaalhooldusel olles oma käitumisega tõestanud, et ta on valmis ühiskonnas

seadusekuulekalt käituma, tuleb talle siiski anda võimalus ennast tõestada.

Kriminaalhooldusele suunamine aitab kaasa kinnipeetava ühiskonda naasmisel ja

tema üle oleks vabaduses olemas kontroll ja tugi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja

narkootikume, asuda tööle või võtta end töötuna arvele 2 nädala jooksul peale

vabanemist ja osaleda sotsiaalabiprogrammis. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama aadressile xxx, kuid sinna korterisse ei ole võimalik sisse pääseda, kuna võtmed on kadunud. Kinnipeetava abikaasa elab teisel aadressil ja on nõus kinnipeetava võtma enda juurde elama vaid niikauaks, kui kinnipeetav leiab töö

ja isikliku elamispinna. Kinnipeetava abikaasa on lapsehoolduspuhkusel ja tema sissetulekuks on peretoetus. Kinnipeetaval puudub peale vabanemist kindel töökoht.

Kinnipeetava vähene haridus raskendab konkureerimist tööturul. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi võlgnevusi.

Maakohtu istung

Kinnipeetav R.N taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kinnitas, et asub elama abikaasa juurde või xxx tänavale, et tal on vangistuses läbitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening ning 16.05.2011 pikendati tema elamisluba kaheks aastaks.

Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna kinnipeetaval puudub alaline elukoht.

3 Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja arvas, et kinnipeetaval on ilmselt võimalik asuda elama isa juurde.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud

kahel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab

kinnipeetav karistust kehtival katseajal toimepandud kuriteo eest. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 2 distsiplinaarkaristust, neist üks on käesoleval ajal kehtiv.

Maakohus leiab, et seega ei ole kinnipeetav isikuks, kes on orienteeritud

õiguskuulekusele. Ühiskonna poolt kehtestatud reegleid ei suuda ta täita isegi vangistuses viibides. Kinnipeetava puhul oli juba korra üles näidatud usaldust ja talle

määratud karistus tingimisi koos kriminaalhooldusega. Seda usaldust ei suutnud

kinnipeetav õigustada. Maakohtul puudub veendumus, et vabastades kinnipeetava

käesoleval ajal, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täita kõiki

käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi ning katseajal mitte panna toime uusi kuritegusid.

Viru Vangla kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude soodusteguriks alkohol. Kinnipeetava seletuse kohaselt maakohtu istungil on ta käesolevaks ajaks lõpetanud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Maakohus tunnustab kinnipeetavat selle

eest, et ta on vangistuse ajal tegelenud oma sõltuvusprobleemiga, kuid leiab, et möödunud on veel liiga vähe aega selleks, et öelda, et tegemist on pöördumatuga.

Kinnipeetav on kriminaalhooldusametnikule teatanud, et soovib vabanemise korral asuda elama aadressil xxx, kuid samas kinnitanud, et sinna korterisse sisse ei saa,

kuna võtmed on kadunud. Korterisse ei olnud võimalik sisse pääseda ja seda kontrollida ka kriminaalhooldusametnikul.

Maakohtu istungil teatas kinnipeetav, et tegelikult läheb ta vabanemise korral elama aadressile xxx. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et nimetatud

aadressil elas kinnipeetava abikaasa. 19.04.2011 saabus maakohtusse kinnipeetava abikaasa JxxxRxxx avaldus, kus ta keeldub kinnipeetavat enda juurde elama võtmast, kuna ta on vahetanud elukohta ja selleks puudub võimalus.

Eeltoodu alusel puudub kinnipeetaval vabanemise korral alaline ja

kriminaalhooldusametniku poolt käesolevaks ajaks kontrollitud elukoht. Alalise elukoha puudumine teeb aga võimatuks kriminaalhoolduse teostamise, kuna vastavalt KarS §75 lg.1 p.1 tuleb kohtumääruses ära näidata konkreetne alaline elukoht, kuhu

4 kinnipeetav vabanemise korral elama asub. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus teeb võimatuks ka kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise.

Asja materjalide ja kinnipeetava enda seletuste kohaselt maakohtu istungil puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kuna kinnipeetav on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, on olemas reaalne oht, et legaalse sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uue kuriteo. Nagu nähtub asja materjalidest, on kinnipeetaval vaid algharidus, eriala ning töökogemused ja -oskused puuduvad. Arvestades tänapäevast situatsiooni tööjõuturul

ja kinnipeetava kriminaalset minevikku, raskendab eeltoodu kinnipeetava konkureerimist tööturul.

Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad abikaasa, õde, tädi ja hooldekodus viibiv isa. Kinnipeetav

suhtleb vaid abikaasaga. Kinnipeetava abikaasa on kriminaalhooldusametnikule kinnitanud, et enne vangistust ei olnud nendevahelised suhted head, nende ühine tütar

sündis juba kinnipeetava vangistuse ajal. Arvestades maakohtule laekunud kinnipeetava abikaasa avaldust, kus abikaasa keeldub kinnipeetavat enda juurde elama võtmast, võib öelda, et käesolevaks ajaks ei ole suhted paranenud. Seega puudub kinnipeetaval sisuliselt sotsiaalne toetav lähivõrgustik.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal, s.o. üle aasta enne karistuse tähtaja lõppu, ei ole võimalik ja põhjendatud. Karistuse jätkuva kandmise ajal on kinnipeetaval võimalik tegeleda aktiivselt enda vabanemise küsimusega (otsida sobiv elukoht, saada garantii

töökoha olemasolu kohta, käituda vangistuses seaduskuulekalt, süvendada sõltuvusainetest loobumist jne.).

Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat

Nikolai Rõžov, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,35 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et see kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 21.06.2011 kohtumäärusega RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 25. mai 2011 määrus muutmata ja süüdimõistetu R.N-i kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi määruskaebus rahuldamata.

5 Maksta välja Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 38,35 eurot sealhulgas käibemaks

6,39 eurot, advokaat Nikolai Rõzovi poolt R.N-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista R.N-ilt

menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Nikolai Rõzovi poolt osutatud õigusabi eest 31,96 eurot, millele lisandub käibemaks 6,39 eurot, kokku 38,35 eurot riigituludesse.

R.N

tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „R.N 1-09-2090 kohtukulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu.

Ärakiri õige Liivi Õun №oremreferent Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 21.06.2011

№oremreferent

Liivi Õun