2-21-2122/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-2122

Kohtuasi

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus X (X)

vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.01.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

AB

“Lietuvos

draudimas“

Eesti

filiaal

(registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi

Luhakooder

Puudutatud isikud:

X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rainer Kuulme

Tallinn, Vikerlase tn 10 korteriühistu (registrikood

80107002), seaduslikud esindajad HK, OR, TO

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 31.01.2023 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta AB “Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (avaldaja) esitas 10.02.2021 maakohtule avalduse X

(puudutatud isik I) vastu, milles palus puudutatud isikult I välja mõista kahjuhüvitise 7448,73

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1046,50 eurot ja edasiulatuva viivise seadusjärgses

määras. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku I kanda.

Avaldaja oli kindlustusandja, kes kindlustas Cga (kindlustusvõtja) sõlmitud kindlustuslepingu

(kodukindlustuse poliis nr 536890438) alusel korteriomandi aadressil XXX, Tallinn.

01.02.2019 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 2019. aasta

jaanuaris XXX korteris veekahju. Köögis jooksis laest vesi, elutoa tapeet oli kahjustatud ning

samuti olid veekahjud esikus ja vannitoas. Avaldaja tegi Tallinn, V korteriühistule päringu

kahju põhjuse kohta. Q (korteriühistu majahaldur/juhatuse liige) selgituse kohaselt sai veeleke

alguse korterist nr 17, kus purunes kraanikausi sooja vee vooliku ühenduse tihend.

Avaldaja vaatas kahjustada saanud korteri üle 12.02.2019, koostas vara ülevaatuse akti ja

korteri skeemi. Vara ülevaatuse akti kohaselt sai korteris nr 13 kahjustada köögi, esiku,

magamistubade ja elutoa lagi ja seinad. Kahjustused parandas Vesrax OÜ, kes esitas pärast

parandustööde lõppu avaldajale remondiarved, kokku 7448,73 eurot (kindlustuslepingus

kokkulepitud omavastutus oli 100 eurot), mille avaldaja hüvitas. Kuna avaldaja on

kindlustusandja, läks kahjustada saanud korteriomaniku nõue hüvitatud kahju ulatuses üle

avaldajale. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule I kuuluvast korterist aadressiga

XXX, esitas avaldaja 24.04.2019 puudutatud isikule I kohtuvälise kahju hüvitamise nõude.

Puudutatud isik I sai kahjunõude kätte, kuid ei nõustunud avaldajale kahju hüvitama.

Avaldaja hinnangul rikkus puudutatud isik I korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31

lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust. Korteriomanikul oli kohustus hoida korras eriomandi ese ja

hoiduda selle kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju.

Tarbevee survevoolik oli eriomandi ese, mistõttu oli selle korrashoiu kohustus korteriomanikul.

Kuna puudutatud isiku I korteriomandi ese purunes, siis rikkus ta KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud

kohustust. Avaldaja tõendas, et veekahju sai alguse korterist nr 17. Puudutatud isikul I oli

võimalik ette näha, et hoone osaks olev tehnosüsteem (tarbevee survevoolik) võib puruneda,

purunenud

survevoolikust

võib

välja

voolata

vesi,

mis

võib

tungida

läbi

ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist korteriomanikku.

Puudutatud isiku I seisukoht

2. Puudutatud isik I palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Puudutatud isik I täitis korteriomanikuna oma kohustusi kohaselt, sh vaidlusaluse vooliku osas.

Asja õigel lahendamisel ja vastutuse hindamisel omas mh tähtsust asjaolu, mis põhjusel

tarbevee survevoolik purunes. Majahalduri selgituste kohaselt toimus vahetult enne leket hoone

soojussõlmes automaat-regulaatori rike, mille tõttu tõusis süsteemis sooja vee temperatuur

tavaliselt 65 kraadilt 90 kraadile. Kuivõrd sooja vee voolik purunes vahetult peale eelviidatud

sündmust, oli ilmne, et rikke tõttu toimunud temperatuuri tõus ning sellega kaasnenud veesurve

oluline tõus oli korteris nr 17 tarbevee vooliku purunemise põhjus. Eelnevat tõendas ka

korteriühistule avariiteenust pakkunud firma PLM Hoolduse osaühingu 30.04.2019 akt. Samal

päeval purunesid soojussõlme automaatregulaatori rikke tõttu tarbevee voolikud veel vähemalt

kolmes-neljas korteris. Avaldaja ei tõendanud, et vooliku purunemise põhjustas muu asjaolu.

Eeltoodust tulenevalt ei saanud puudutatud isikule I ette heita kohustuse rikkumist, sest

tarbevee survevoolik purunes põhjusel, mida ta kontrollida ei saanud. Hoone soojussõlm kuulus

korteriomanike kaasomandisse. Isegi kui asuda seisukohale, et puudutatud isik I rikkus oma

kohustust, rikuti kohustust vääramatu jõu tõttu ning rikkumine oli vabandatav.

3

Väidetava rikkumise ja kahju vahel puudus põhjuslik seos. Kui hoone soojussõlmes ei oleks

toimunud automaat-regulaatori riket, siis ei oleks korteris nr 17 sooja vee voolik purunenud ja

kahjujuhtumit ei oleks toimunud. Kahju ei põhjustanud korteris nr 17 vooliku purunemine, vaid

korteriomanike kaasomandisse kuuluva soojussõlme automaat-regulaatori rike. Nii hoone

soojussõlm kui tarbevee voolikud olid V elamu kõigi kaasomanike ühiskasutuses ning elamu

kõik kaasomanikud vastutasid ühiselt soojussõlme ja tarbevee voolikute korrasoleku eest.

Olukorras, kus veekahju põhjustas V elamu soojussõlmes oleva automaat-regulaatori rike, tuli

korteri nr 13 omaniku (ja avaldaja) nõuet selle tagajärjel tekkinud veekahju hüvitamiseks pidada

hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.

Väidetav veekahju ei saanud olla niivõrd ulatuslik, kui toodi esile vara ülevaatuse aktis.

Tõendamata oli väide, nagu oleks vesi mööda laepaneele jooksnud mitmetesse tubadesse. Enne

käesolevat juhtumit on viimase paarikümne aasta jooksul veetorustiku püstikus (kuhu kuulub

ka korter nr 13) toimunud suured veeuputused vähemalt kahel korral ning oli ilmne, et korteri

nr 13 fotodel toodud kahjustused pärinesid varasematest veeuputustest. Samuti ei kaasatud

puudutatud isikut I kui väidetavat kahju tekitajat korteri nr 13 kahjustuste ülevaatusele, millega

võeti temalt hea usu põhimõtet rikkudes võimalus veenduda väidetavate kahjustuste ulatuses ja

olemasolus. Korteri nr 13 fotodelt nähtus, et korteris ei olnud vähemalt paarkümmend aastat

remonti tehtud, korter oli amortiseerunud ja kapitaalremonti vajavas seisundis.

Menetluse edasine käik

3. Puudutatud isiku I taotluse alusel kaasas maakohus 28.06.2021 määrusega Tallinn, V

korteriühistu puudutatud isikuna II menetlusse ning korteriühistul tuli esitada kirjalik seisukoht

avalduse ja menetluses esitatud seisukohtade kohta.

4. Puudutatud isik II seisukohta ei esitanud.

Maakohtu määrus

5. Maakohus jättis 31.01.2023 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja

kanda.

Kohtu hinnangul sai kahju kannatajal (nõude ülemineku tõttu avaldajal) olla puudutatud isiku I

vastu esmajoones võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue.

Vaidlus puudus selles, et korteris nr 17 purunes voolik ning vooliku korrashoiukohustus oli

puudutatud isikul I. Kohus märkis, et mh omas tähtsust asjaolu, mis põhjusel voolik purunes.

Puudutatud isiku II majahalduri selgitustest järeldus, et avariiteenust pakkuv firma PLM

Hoolduse osaühing avastas rikke korteris nr 17, kus purunes kraanikausi sooja vee vooliku

ühenduse tihend ja kuum vesi pritsis kraanikausi alusesse kappi. Samuti nähtus, et enne

avalduse aluseks oleva juhtumi ilmnemist avastas majahaldur umbes kell 06.30 soojussõlmes

asuva automaat-regulaatori rikke, mille tõttu tõusis süsteemis sooja vee temperatuur tavaliselt

65 kraadilt 90 kraadile. PLM Hoolduse osaühingu 30.04.2019 aktist nähtuvalt tegi ühistu

juhatuse liige 22.01.2019 kell 11.45 väljakutse, et korter nr 17 uputab korteri nr 13 kööki.

Avariibrigaad tegi kindlaks, et vee läbijooksu põhjustas korteris nr 17 purunenud sooja tarbevee

voolik. Akti kohaselt võis vooliku purunemisele kaasa aidata elamu soojussõlmes rikkiläinud

sooja tarbevee automaatika torusisene andur, mille tagajärjel tõusis sooja tarbevee temperatuur

90 kraadini.

Kohus oli esitatud asjaolude ja tõendite valguses seisukohal, et puudutatud isik I ei rikkunud

oma KrtS § 31 lg 1 p 1 kohast kohustust. Antud juhul puudus põhjus kahelda PLM Hoolduse

osaühingu selgituses, et temperatuuri tõusmisel tõuseb ka veesurve, mistõttu on eluliselt usutav,

et selle tõttu purunes puudutatud isiku I korteris olnud sooja vee voolik. Eelnevale viitas ka

sündmuste ajaline lähedus. Kohtule ei esitatud andmeid selle kohta, et korteris nr 17 asunud

4

voolik lekkis enne 22.01.2019, samuti ei hakanud voolik lekkima oluliselt hiljem kui toimus

rike elamu süsteemis.

Asjaolude tuvastamisel tuli lähtuda ühelt poolt sellest, et kahjustatud isik teavitas lekkest

22.01.2019 enne lõunat ja rike elamu süsteemis avastati sama päeva hommikul umbes kell

06.30 ja teiselt poolt sellest, et eluliselt usutav oli, et elamu süsteemi rike tekitas veesurve

suurenemise tõttu kahjustuse puudutatud isiku I korteris asunud voolikule. Eluliselt

vähemusutav oli, et sündmustel puudus seos ja tegu oli kokkusattumusega. Kuigi veeleke

pärines puudutatud isiku I korterist, siis sai selle põhjuseks pidada riket elamu veesüsteemis,

mis oli korteriomanike kaasomandis. Seega ei rikkunud puudutatud isik I oma kohustusi. Isegi,

kui korteris olnud voolik oli vananenud ja oleks vajanud vahetust, siis puudusid andmed selle

kohta, et voolik lekkis varem. Kui voolik ei pea vanuse või muude asjaolude tõttu vastu

ebatavalistes tingimustes, ei ole see etteheidetav puudutatud isikule I ja võimalik kohustuse

rikkumine oleks vabandatav. Eelnevast tulenevalt ei olnud täidetud VÕS § 115 lg 1 kahju

hüvitamise nõude eeldused ja avaldus tuli jätta rahuldamata.

Määruskaebus

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule.

Kohus kohaldas valesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme, mis viis ebaõige

kohtulahendi tegemiseni. Samuti hindas maakohus PLM Hoolduse osaühingu 30.04.2019 akti

tõendina ebaõigesti. Aktis selgitati, et veesurve tõusule ei pruugi vastu pidada vananenud

voolikud. Tõendist ei olnud võimalik teha järeldust, et veesurve tõusuga oleksid purunenud ka

korras ning puudusteta veevoolikud. Ükski teine voolik hoones ei purunenud (sh voolikud, mis

asusid soojussõlmes ning soojussõlmele lähemal). Kuivõrd purunes vaid puudutatud isiku I

korteris asuv voolik, oli see viide vooliku puudusele. Kohus jättis arvesse võtmata aktis toodud

väite, mille kohaselt võis vooliku purunemisele kaasa aidata elamu soojasõlmes rikkiläinud

sooja tarbevee automaatika torusisene andur. Eelnevast järeldus, et vooliku purunemise põhjus

ei olnud teada ning PLM Hoolduse osaühingu arvamus oli oletuslik.

Samuti möönis kohus ise, et vooliku purunemise põhjus ei olnud teada ning üheselt ei saanud

kindlaks teha, kas enne hakkas lekkima voolik või toimus rike elamu süsteemis. Käesoleval

juhul tuli eeldada, et puudutatud isik I rikkus oma kohustust ning vastupidine tuli tõendada.

Kohus ei selgitanud välja, milline asjaolu viis vooliku purunemiseni. Puudutatud isik I ei saanud

tõendamiskoormisest vabaneda põhjendusel, et ühe sündmuse esinemine oli usutavam kui teise.

Toimikus olevate tõendite põhjal ei olnud võimalik teha järeldust, et veevooliku purunemise

puudutatud isiku I korteris tingis veesurve. Seetõttu oli ebaõige kohtu järeldus, et puudutatud

isik I ei rikkunud oma kohustust. Samuti ei küsinud kohus korteriühistu seisukohta võimaliku

vastutuse osas.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja sellele

vastamiseks.

8. Puudutatud isik I vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud

isik II seisukohta ei esitanud.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5

10. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus

on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või

muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu

määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

11. Avaldaja ei toonud määruskaebuses välja asjaolusid, millest võiks järeldada, et maakohus

jättis avalduse põhjendamatult rahuldamata ning et puudutatud isik I rikkus oma kohustust.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus jagas tõendamiskoormise menetlusosaliste vahel ja

tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib kohus järgmist.

12. Käesoleval juhul esitas kahjustatud korteri omanikule kahju hüvitanud avaldaja VÕS § 115

lg 1 alusel hüvitisnõude puudutatud isiku I kui väidetavalt oma kohustust rikkunud teise

korteriomaniku vastu. Korteriühistu vastu avaldaja nõuet ei esitanud. Määruskaebemenetluses

vaieldi jätkuvalt selle üle, kas kahju tekkis selle tõttu, et puudutatud isik I rikkus oma kohustust.

Maakohus leidis, et antud juhul ei rikkunud puudutatud isik I oma kohustust ning isegi, kui ta

oleks kohustust rikkunud, oleks rikkumine vabandatav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohaga.

13. Pooled ei vaidle selle üle, et veeleke sai alguse puudutatud isikule I kuuluvas korteris nr 17

toimunud sooja vee vooliku purunemisest, mille tagajärjel sai kahjustada korter nr 13, ning

avaldaja hüvitas kindlustatud korteri nr 13 omanikule selle remondi tõttu tekkinud kulud

(kahju). Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda

isiku (kahju põhjustaja) vastu VÕS § 492 lg 1 alusel kindlustusandjale üle.

14. Avaldaja märkis määruskaebuses, et kuivõrd vooliku purunemise põhjus ei olnud teada, tuli

eeldada, et puudutatud isik I rikkus oma kohustust. Samuti tõi avaldaja esile, et PLM Hoolduse

OÜ arvamus vooliku purunemise põhjuste kohta oli oletuslik ja puudusteta voolik ei oleks

sellises olukorras purunenud.

15. Ringkonnakohus märgib, et kahjustatud korteri omanikul (mh kindlustusandjal VÕS § 492

lg 1 alusel) on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju

lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest.

Selleks, et kahjustatud korteri omanik saaks esitada korteriomandi eri- või kaasomandiga

seostuva kahju hüvitamise nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teine

korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi

või kaasomandi esemega.

16. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset

(eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest,

mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud

(korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest

hoidumise kohustus). KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes,

samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud

huve. Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri

omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult

isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS §

103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos

(VÕS § 127 lg 4).

17. Maakohus viitas õigesti Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt, kui kahju tekitanud asjaolu

on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud

6

korteriomaniku tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla

võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et

kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu

põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest

vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike

kaasomandi esemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav

(RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 21).

18. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et veeleke lähtus puudutatud isiku I korteriomandist.

Kuivõrd kahjustav asjaolu lähtus korteri nr 17 eriomandi piirest, milleks antud juhul oli veeleke,

tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et puudutatud isik I rikkus KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud

kohustust. Seega pidi puudutatud isik I vastutusest vabanemiseks tõendama, et kahjustav

asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest ja ta ei rikkunud oma kohustusi või

rikkumine oli vabandatav.

19. Käesolevalt leidis tõendamist asjaolu, et 22.01.2019 umbes kell 06.30 hommikul avastas

majahaldur soojussõlmes asuva automaat-regulaatori rikke, mille tõttu tõusis süsteemis sooja

vee temperatuur tavaliselt 65 kraadilt 90 kraadile (tl 12, 48). 22.01.2019 ennelõunal helistas

majahaldurile korteri nr 13 omanik ja teatas vee tilkumisest kraanikausi kohal olevast köögilaest

(tl 48). PLM Hoolduse osaühingu avariibrigaad tegi kindlaks, et vee läbijooksu põhjustas

korteris nr 17 purunenud sooja tarbevee voolik ja märkis, et vooliku purunemisele võis kaasa

aidata elamu soojussõlmes rikkiläinud sooja tarbevee automaatika torusisene andur, mille

tulemusena tõusis sooja tarbevee temperatuur 90 kraadini. Kuivõrd nii kõrge temperatuuri

juures kasvas sooja tarbevee süsteemis oluliselt veesurve, ei pruukinud voolik veesurvele vastu

pidada (tl 49).

20. Eelnevast tulenevalt tegi puudutatud isik I eluliselt usutavaks, et antud juhul tulenes

kahjustav asjaolu korteriomanike kaasomandiesemest, s.o hoone soojussõlmest ning ta ei

rikkunud korteriomanikuna oma kohustusi. Maakohus lähtus õigesti asjaoludest, et vooliku

purunemine puudutatud isiku I korteris toimus vahetult pärast automaat-regulaatori rikke

toimumist hoone soojussõlmes ning asjas puudusid tõendid selle kohta, et voolik oleks lekkinud

varem. Samuti puudusid tõendid selle kohta, et puudutatud isiku I korteris purunenud sooja vee

voolik oli puudustega. Ringkonnakohus märgib, et korteriomanikule ei saanud olla ettenähtav

elamu soojussõlmes tekkinud rikke toimumine ja selle tagajärjel toimunud veesurve oluline

tõus ja sooja tarbevee vooliku purunemine. Puudutatud isikul I ei ole kohustust vastutada hoone

soojussõlmes tekkivate rikete eest. Kaasomandi eseme koosseisu kuuluva hoone soojussõlme

seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine on eeskätt korteriühistu kohustus. Samuti ei saa

eeldada, et kaasomandis paiknevate süsteemide seisukord püsib ajas muutumatuna, st

veesüsteemides võib tekkida aja jooksul rikkeid ja selliste rikete ärahoidmine on eelkõige

korteriühistul. Kuigi veeleke pärines puudutatud isiku I korterist, sai eeltoodust tulenevalt lekke

toimumise aluspõhjuseks pidada riket elamu veesüsteemis, mis on korteriomanike

kaasomandis.

21. Vastuseks avaldaja määruskaebuses esitatud etteheitele, et maakohus ei küsinud puudutatud

isiku II seisukohta võimaliku vastutuse osas märgib ringkonnakohus, et maakohus kaasas

puudutatud isiku II 28.06.2021 määrusega menetlusse ning andis talle korduvalt võimalusi

seisukoha esitamiseks. Puudutatud isik II menetluses seisukohta ei esitanud. Kuivõrd avaldaja

ei esitanud puudutatud isiku II vastu nõuet, puudub ringkonnakohtul vajadus analüüsida

võimalikku korteriühistu vastutust.

22. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et puudutatud isik I ei rikkunud oma

kohustusi ning avaldus jäi põhjendatult rahuldamata.

7

23. Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, puudub alus

muuta maakohtu menetluskulude jaotust.

24. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja

kanda (TsMS § 171 lg 1). Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-

s 4 ja § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)