4-23-4328/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-23-4328

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-23-4328 (230223013495) Kohtunik Merit Bobrõšev Väärteoasi

J. J. T.

kaebus Politsei-

M. U.´e ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 22.12.2023 otsusele, millega J. J.

T. M. U.´st karistati LS § 201 lg 1 alusel 90 trahviühikuga, s.o 360 euroga Kohtuväline menetleja

Kaebuse esitaja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp

J. J.

T. M. U. isikukood: XXX; kodakondsus: elukoht: XXX; XXX; e-post

XXX

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133–135 kohus otsustas:

Rahuldada J. J.

T. M. U.´e kaebus Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 22.12.2023 otsusele, millega J. J.

T. M. U.´st karistati LS § 201 lg 1 alusel 90 trahviühikuga, s.o 360 euroga osaliselt, s.o põhikaristuse täitmise tähtaja osas.

Tühistada Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 22.12.2023 otsus, millega J. J. T.

M. U.´st karistati LS § 201 lg 1 alusel 90 trahviühikuga, s.o 360 euroga osaliselt, s.o karistuse täitmise tähtaja osas. Muus osas jätta otsus muutmata ja tühistamata.

Teha tühistatud osas uus otsus ja määrata vaidlustatud otsusega määratud rahatrahvi summas 360 eurot tasumine KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest 5 kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades 72 euro kaupa kuus. Rahatrahv tuleb tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220235106549. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab - vastavalt VTMS § le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

4-23-4328

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Politsei- -Harju politseijaoskonna ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne menetlustalituse 22.12.2023 otsusega karistati

J. J. T. M. U.´st LS § 201 lg 1 alusel 90 trahviühikuga, s.o 360 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati põhjusel, et ta juhtis 01.12.2023 kella 23.42 ajal Tallinnas Merivälja teel, Kloostri tee ja Kloostrimetsa tee vahel suunaga Kloostrimetsa tee suunas mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selliselt rikkus ta LS § 90 lg 1 p 1 ja pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2.

J. J. M.

T.

esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles ta taotleb U. kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist kohaldatud karistuse määra osas, s.o karistuse vähendamist. Kaebaja märgib, et ta mõistab oma eksimust, ta on kogu menetluse kestel uurimisasutusega koostööd teinud ja tema eesmärk on saavutada olukord, kus talle väljastatakse juhtimisõigus, mis lubab tal Eesti territoor Ta tunnistab, et iumil mootorsõidukit juhtida. Ta on juba pöördunud Transpordiametisse. liiklusrikkumise pani ta toime põhjusel, et luges valesti konventsiooni sätteid, kuid ta ei ole kunagi varem liikluseeskirju rikkunud. Kaebaja avaldas, et nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

3. Kohus nõudis kohtuväliselt menetlejalt välja väärteotoimiku ja palus kohtuvälise menetlejal teada anda, kas kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja edastas kohtule väärteotoimiku, milles märkis, et kohtuväline menetleja on nõus kaebuse arutamisega kirjalikus menetluses.

4. 06.02.2024 kaebuse määrusega võttis kohus menetlusse, määras selle lahendamise viisiks kirjaliku menetluse maakohtule kirjalike seisukohtade, ning andis menetlusosalistele tähtaja samuti taanduste ja taotluste esitamiseks.

5. 12.02.2024 registreeris kohus J. J. T. M. U.´e kaebuse täienduse, milles ta märgib, et juhul, kui kohus jätab tema taotluse karistuse vähendamiseks rahuldamata, siis taotleb ta alternatiivselt karistuse osatamist. Kaebaja kinnitab valmisolekut tasuda ka 360 euro suurune rahatrahv, kuid tema majanduslik seisund on selline, mis ei võimalda seda teostada ühekordse maksena.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6. Kohus, tutvunud kaebuse ja kaebuse täiendusega ning väärteotoimikuga, asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele alternatiivse taotluse osas, s.o osas, milles kaebaja taotleb rahatrahvi osatamist. Muus osas jääb kaebus rahuldata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja tühistamata.

7. Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 201 lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemist, põhjuseks menetlusaluse isiku poolt LS § 90 lg 1 p 1 nõuete rikkumine. LS § 201 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse ´ele

J. J. M.

T. U. ette

4-23-4328

mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta. Seega kohus analüüsib, kas taoline etteheide on põhjendatud.

8. LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud, või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. L § 96 lg 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhil S olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on esmane juhiluba, juhiluba - , LS § s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. L § 96 lg 2 kohaselt tõendatakse juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel S või LS § 95 lõikes 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel.

9. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt peatati J. J. T.

M. U.´e juhitud sõiduk 01.12.2023 kella

23.42 ajal Tallinnas Merivälja teel, Kloostri tee ja Kloostrimetsa tee vahel, mil ta oli liikumas Kloostrimetsa tee suunas. Juhi andmete kontrollimisel tuvastati, et menetlusalusel isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus Eesti Vabariigis. Maanteeameti liiklusbüroo andmebaasi andmetest nähtuvalt ´el Eesti Vabariigis juhtimisõigust ei olnud.

J. J. M.

T. U.

10. Politseiametnikust tunnistaja Janek Loigu (Loik) ütluste kohaselt täitis ta 01.12.2023 Harju maakonnas, Tallinna linnas, osaledes politseioperatsioonil „Kõik puhuvad“. Kella 23.42 paiku peatas ta kontrollimiseks kinni mootorsõiduki Peugeot 3008 reg tunnusega XXX (omanik Luminor Liising AS, sõiduki vastutav kasutaja Bolt Services EE OÜ). Indikaatorvahendi näit oli negatiivne ja kontrollimise käigus selgus, et sõiduki juhiks oli J. J.

T. M. U., sündinud 28.10.1998, kes esitas Venezuela juhiloa nr 190203869821, kuid tal ei olnud esitada rahvusvahelist juhiluba. Rikkumise kohaks oli Merivälja tee/Kloostri tee suunaga Kloostrimetsa tee.

11. LS § 99 lg 1 ja lg 11 alusel kehtib Eestis Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba, kui osalisriigis väljastatud juhiloa kanded on tehtud ladina trükivõi kirjutuskirjas või ladina kirja translitereeritud. Juhiloale peab olema kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on.

12. Vaidlust ei ole selle üle, et Venezuela on liitunud 1949. aasta Genfi teeliikluse konventsiooniga. Menetluses uuritud CD-plaadile talletatud

J. J. T. M. U.´ele väljastatud juhiloa fotokoopiast nähtu , et juhiluba on väljastatud asukohariigi Transpordiameti poolt. Dokumendi b kanded on tehtud ladina tähtedega ning sellel on märked „Driver´s License –

-Patente di Guida Permis de Conduire – Führerschein“. Samuti on loal märge „Tipo: tercer 3“. Juhiloal puudub selgitus viimati nimetatu tähenduse kohta ning juhiloal puudub ka tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on. Nimetatust järeldub, et kuigi juhiloa on väljastanud Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriik ja kanded on tehtud ladina trükikirjas, siis ei ole juhiloale kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähist ja kirjeldust, mille juhtimisõigus isikul on. Järelikult ei vasta ´e S § 99 lg 1

J. J. M.

T. U. juhiluba L

nõuetele.

13. LS § 99 lg 12 sätestab, et LS § 99 lõikes 11 nimetatud nõuetele mittevastav Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba ja Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba kehtivad ainult koos rahvusvahelise juhiloaga või notariaalselt kinnitatud tõlkega. Kuna antud juhul ei vastanud menetlusaluse isiku Venezuela siseriiklik juhiluba LS § 99 lg 11 sätestatud nõuetele, kohaldusid LS § 99 lg 12 nõuded ja kuna puudus ka rahvusvaheline juhiluba või notariaalselt kinnitatud tõlge, siis asub kohus seisukohale,

4-23-4328

et

J. J.

T. M. U.´el puudus Eestis juhtimisõigus

Venezuelas väljastatud ja liiklusjärelevalve käigus ametnikule esitatud juhiloa alusel.

14. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, sest ´el

J. J. M.

T. U.

puudus rahvusvaheline juhiluba või notariaalselt kinnitatud tõlge juhiloast, siis tema Venezuelas väljastatud siseriiklik juhiluba Eestis ei kehtinud ja see juhiluba juhtimisõigust Eesti Vabariigis ei andnud. Seetõttu pani menetlusalune isik mootorsõidukit juhtides toime LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keelu rikkumise. Kohtu hi

- nnangul on selliselt käitudes J. J. T. M. U. toime pannud LS § 201 lg s

1 ettenähtud väärteo.

15. Andes hinnangut subjektiivse koosseisu esinemisele, siis kohtu hinnangul pani kaebaja talle etteheidetava teo toime tahtlikult. Nii on

J. J. T. M. U. menetluse käigus selgitanud, et ta on teadlik asjaolust, et Venezuela on 1949. aasta Genfi teeliikluse konventsiooni osalisriik ja see annab talle õiguse osaleda liikluses mootorsõiduki juhina ka Eestis. Märgitu annab teavet selle kohta, et kaebaja oli teadlik ja tutvunud asjakohasete õiguslike alustega ning seetõttu pidi talle teada olema ka see, millistele tunnustele peab vastama siseriiklik juhtimisõigust tõendav dokument, et see kehtiks ka Eestis. Samuti nähtub, et kaebaja on pöördunud juhtimisõiguse seadustamiseks Transpordiameti poole ning tema spetsiifilised teadmised selles, et tema juhiluba kehtib tema alalisest Eestisse elama asumisest 12 kuud, kinnistab kohtu veendumust, et kaebaja on olnud teadlik olulistest juhtimisõigust puudutatavatest asjaoludest. Teisest küljest ei pea kohus ka võimalikuks, et asudes võõras riigis mootorsõidukit juhtima, ei tee isik selgeks selles riigis kohalduvaid norme. Seega tuleb rääkida tahtlikult toime pandud teost. Ühtlasi märgib kohus ära sellegi, et isegi siis, kui

J. J. T. M. U.´e puhul ei oleks põhjust rääkida tahtlikult toime pandud teost, vaid teost, mis pandi toime näiteks ettevaatamatusest hooletuse vormis (KarS § 18 lg 3 – isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema), siis ei kaasneks sellega menetluse lõpetamist, sest seadusandja on ette näinud, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu (KarS § 15 lg 3).

16. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p-s 1 sätestatud keeldu ja pani sellega toime LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo.

17. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 lg- 1. Selle kohaselt on karistuse st mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. LS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. KarS § 47 lg 1 kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Märgitust järeldub, et seadusandja lubab kohaldada trahvi kuni 800 eurot. Kohtuväline menetleja karistas J. J. T. M. U.´st

90 trahviühikuga ehk summas 360 eurot. Analüüsides kohtuväl se menetleja põhjendusi i karistusmäära kohaldamisel, siis tõdeb kohus, et kohtuväline menetleja on nõuetekohaselt juhindunud oma otsustuse tegemise st ega ole selle vastu l karistuse mõistmise üldpõhimõtete eksinud. Muu hulgas on kohtuväline menetleja karistuse määra kindlaks tegemisel arvestanud J. J. T.

M. U.´e senist õiguskuulekust, s.o varasemate karistuste puudumist ja just see on olnud üheks asjaoluks, miks J.

J. T. M. U.´ele on kohaldatud karistuse määra, mis on sanktsioonimäära keskmisest määrast (100 trahviühikut ehk 400 eurot) madalam. Kuna kohtuväline menetleja ei ole karistuse määra kohaldamisel eksinud, siis puudub kohtul seaduslik alus kohtuvälise menetleja kohaldatud karistusmäära tühistamiseks ja selle muutmiseks.

4-23-4328

18. Kohtule adresseeritud alternatiivses taotluses on kaebaja taotlenud rahatrahvi osatamist ühes selgitusega, et rahatrahvi tasumine ühe maksena osutub tema jaoks tema majandusliku seisundi tõttu jõukohatuks. KarS § 66 lg 2 sätestab, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Võttes aluseks trahvimäära suurust – 360 eurot – siis tõdeb kohus, et tegemist on rahalise vääringuga, mis mõjutab ka keskmise palga saajat märkimisväärselt. Samuti ei ole võimalik eirata asjaolu, et igal inimesel tuleb kanda rahalisi kohustusi oma igapäevavajaduste katmiseks. Seega leiab kohus, et saavutamaks rahatrahvi tasumist ja jättes inimesele piisavad rahalised vahendid tema toimetulekuks, on põhjendatud rahatrahvi osatamine. Kuna taotleja ei ole oma taotluses rahatrahvi osatamise perioodi määratlenud, siis määrab kohus selle kindlaks omal algatusel: rahatrahv summas 360 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest 5 kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades 72 euro kaupa kuus. Igakuiselt tasumisele kuuluv rahasumma suurus on selline, mis mõjutab vahetult isiku toimetulekut, tuletades meelde õiguskuuleka eluviisi vajadust, ent samal ajal jätab inimesele võimaluse mõistlikuks toimetulekuks.

(allkirjastatud digitaalselt)