2-23-16267/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2024, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-23-16267 Kohtuasi K. K. hagi K. K. vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K. K. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja eestkostja Tartu Linnavalitsus ja hageja lepinguline esindaja Signe Leibak Kostja K. K. (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 12. veebruar 2024 RESOLUTSIOON 1. Kinnitada K. K. (isikukood XXX) ja K. K. (isikukood XXX) vahel 12. veebruari 2024 kohtuistungil sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1. K. K. kohustub tasuma K. K. le elatist alates 1. veebruarist 2024 kuni K. K. täisealiseks saamiseni (s.o XXX) 25 eurot kuus. 1.2. Igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu 15. kuupäevaks K. K. pangakontole nr EEXXX. 1.3. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-16267. 3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

2 (3) esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. K. K. (hageja) esitas Tartu Maakohtule 17. novembril 2023 hagi K. K. vastu (kostja) elatise väljamõistmiseks. Kohus võttis 4. detsembri 2023 kohtumäärusega menetlusse järgmise hageja nõude: välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alates selle kuu esimesest kuupäevast, mil tehakse kohtuotsus kuni hageja täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud miinimummääras.

Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 21. mai 2008 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08- 8223 kostjalt võetud ära hageja hooldusõigus. Tartu Linnavalitsus määrati hageja eestkostjaks Tartu Maakohtu 4. septembri 2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-36789. Hageja elab asenduskodus.

2. Hageja ja kostja sõlmisid 12. veebruaril 2024 toimunud kohtuistungil kompromissi, mis sisaldas järgmisi tingimusi: 1. K. K. kohustub tasuma K. K.le elatist alates 1. veebruarist 2024 kuni K. K. täisealiseks saamiseni (s.o XXX) 25 eurot kuus. 2. Igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu 15. kuupäevaks K. K. pangakontole nr EEXXX. 3. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Kohus selgitas menetlusosalistele kohtuistungil menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus arvestab kompromissi kinnitamisel sellega, et kostja on kohtule avaldanud, et tal on raske puue, ta ei saa tööl käia ja ta ei ole töövõimeline ning tema sissetulekuks on puudega inimese toetus ja sotsiaaltoetus. Nendel asjaoludel esineb alus perekonnaseaduse § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus lapse huvidega, heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissi võimalik täita. Kohus on kohtuistungil selgitanud pooltele menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi.

3 (3) 5. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras.

6. Kohus jätab poolte menetluskulud vastavalt TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet kohtunik