2-23-12594/16 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-23-12594 1 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-23-12594 Tsiviilasi E L hagi V L vastu asenduskohustusena elatise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E L ), seaduslik esindaja K V ja RÕA korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska K...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
2-23-12594
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-23-12594 Tsiviilasi E L hagi V L vastu asenduskohustusena elatise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E L ), seaduslik esindaja K V ja RÕA korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska
Kostja: V L ( ), lepinguline esindaja Gunnar Leht Menetluse liik Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta vastu E L hagist loobumine. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-12594. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik 1. E L esitas 04.09.2023 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi V L vastu elatise nõudes asenduskohustusena. 2. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja saatis 12.09.2023 määrusega hagiavalduse kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale. 3. Maakohtu 15.09.2023 määrusega võeti hagi menetlusse. 4. Kostja vaidles hagile vastu. 5. 26.10.2023 määrusega määras kohus hagejale riigi õigusabi korras esindaja. 6. 08.01.2024 esitas hageja (seaduslik esindaja) kohtule menetluse lõpetamise taotluse, milles märgib, et soovib hagiavaldusest loobuda. 7. Hageja määratud esindaja leiab 09.01.2024 seisukohas, et kuivõrd praegu elatise hagist loobumine ei võta ära õigust sama hagi esitada ka tulevikus, siis võib kohus hagist loobumise
2-23-12594
2 vastu võtta. Esindaja olles juba varasemalt tutvunud asja materjalidega leiab, et asjas ei ole leidnud tuvastamist, et elatise välja mõistmata jätmise korral jääks laps ülalpidamiseta. Lapsel on ema ja ema elukaaslane, kes materjalidest nähtuvalt on last vajalikus määras ülal pidanud. Esindaja hinnangul ei ole hetkel tegemist abivajava lapsega LasteKS § 26 mõttes. Seetõttu ei ole tegemist olukorraga, mis oleks ilmses vastuolus lapse huvidega. 8. Kostja 19.01.2024 seisukohas palus jätkata tsiviilasjas menetlust kuni vaidluse sisulise lahendamiseni, rahuldada kostja 03.11.2023 kohtule esitatud taotlused, edastada hageja käitumises kuriteo tunnuste ilmnemisel kuriteoteade prokuratuurile ja määrata pooltele kohtumiskord vastavalt käesoleva avalduse punktis 9 kirjeldatule. Kostja palub jätta kohtukulud hageja esindaja kanda, sest hagi esitamiseks puudus alus.
Kohtu põhjendused 9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. 10. Arvestades asjaolu, et hageja lepingulise esindaja hinnangul ei jääks hageja ülalpidamiseta, kui elatis jäetakse välja mõistmata ning tegemist ei ole abivajava lapsega, ei ole hageja seadusliku esindaja poolt avaldatud hagist loobumine käesoleval juhul vastuolus alaealise hageja huvidega. 11. Kohus rahuldab seetõttu hageja hagist loobumise avalduse ning lõpetab käesolevas asjas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse. Seoses menetluse lõpetamisega jäävad kostja 03.11.2023 esitatud taotlused (kohaldada viivitamatult hageja esindaja Kätlin Teelahki suhtes hageja E Li kaitseks seadusest tulenevaid piiranguid ja abinõusid; kohustada hageja esindajat Kätlin Teelahki taastama hageja E Li pärandvara selle esialgses väärtuses; muuta seoses hageja tegeliku elukohaga Viljandimaal kohtualluvust ja saata käesolev tsiviilasi menetlemiseks Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale) läbi vaatamata. Mis puutub kostja 19.01.2024 menetlusdokumendis esitatud taotlust kindlaks määrata pooltele kohtumiskord, siis on kostjal õigus esitada kohtule avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaks määramiseks, juhul kui kostja hinnangul tema õigust lapsega suhelda alusetult piiratakse. 12. Kohus selgitab, et käesolevas tsiviilasjas hagist loobumine ei võta hagejalt õigust edaspidi esitada hagi kostja vastu asenduskohustusena elatise nõudes. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud elatist saama ning PKS § 96 lg 1 kohaselt on täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased kohustatud elatist andma. Küll aga ei saa hageja käesolevas tsiviilasjas hagist loobumisest tulenevalt edaspidi pöörduda kostja vastu kohtusse, nõudes elatise välja mõistmist käesoleva hagi esemeks olnud perioodi eest. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 13. TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi
2-23-12594
3 esitamist rahuldanud. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel mh menetlust lõpetavas määruses, sh kui asja menetlus lõpetatakse. Praegusel juhul on tegemist alaealise lapse ülalpidamisasjaga TsMS § 103 lg 4 järgi, mistõttu kohaldub asjas TsMS § 164 lg 1. Nimetatud säte kohaldub kohtu hinnangul ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1). Seega jätab kohus antud juhul poolte menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda ning puudub vajadus nende rahaliseks kindlaksmääramiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik