4-10-3841/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.05.2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-3841 Kohtunik Marie Tammsaar Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Tõlk Julia Griškova Väärteoasi

K.P väärteoasi narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 tunnustel; väärteoprotokoll AB1210648 Menetlusalune isik

K.P (isikukood xxx, elukoht xxx, Vene Föderatsiooni kodanik, töökoht puudub) Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet; Põhja Prefektuur, Kesklinna politseijaoskond Asja läbivaatamise aeg ja koht 25.05.2011.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Jelena Saveljeva Menetlusaluse isiku K.P osavõtuta V™S § 90 lg 1 alusel

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 ja V™S § 83 p 2, § 107-109, § 111, § 113 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada K.P väärteos NPALS § 15

1

järgi ning mõista karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 (kakssada) eurot. 2. Välja mõista K.P-lt menetluskulud 35.41 (kolmkümmend viis eurot, 41 senti) riigituludesse.

Rahatrahv ja menetluskulud tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedpangas või

333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber rahatrahvi tasumise korral

4100064939 ja menetluskulude tasumise korral 2800049777, selgitusse märkida vastavalt „rahatrahv, väärteoasi nr 4-10-3841“ ja „menetluskulud, väärteoasi nr 4-10-3841“. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole tasunud rahatrahvi ja menetluskulusid või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

4-10-3841

2

Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 päeva jooksul ja apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega tuleb kohtuvälisel menetlejal arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest ja kohtuistungil mitteosalenud menetlusalusel isikul arvestada kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud, menetluse käik

30.09.2010.a on koostatud väärteoprotokoll AB1210648 selle kohta, et K.P viibis 30.09.2010.a kell 16:40 Tallinnas Kopli tn maja 4 juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, sellega rikkus NPALS § 3 lg 1 ja pani toime sama seaduse § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo.

25.05.2011.a kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, mitteilmumise põhjust ei teatanud, istungile ilmumise võimatusest isiklikult ega kaitsjaks oleva isiku vahendusel ei teatanud, istungi edasilükkamist ei taotlenud. Menetlusaluse isiku ema esitatud kirjaliku taotluse jättis kohus läbi vaatamata ja määras lahendada asja menetlusaluse isiku osavõtuta.

Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil väärteoprotokolli märgitu juurde, leidis et menetlusaluse isiku väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega, taotles menetlusaluse isiku karistamist arestiga 5 päeva ja välja mõista ekspertiisikulud.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja ning hinnanud väärteoasjas kogutud

kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 15

1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt väärteoprotokolli AB1210648 järgi on tõendatud ja teda tuleb selle teo eest karistada.

NPALS § 151

kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta

tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

NPALS § 151

järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemine

menetlusaluse isiku käitumises väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas on tõendatud 30.09.2010.a kiirabikaardiga; millest nähtub, et K.P käsivartelt tuvastati süstejäljed ja

joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuaktiga 1581T mille kohaselt tuvastati 30.09.2010.a

kell 19:15 võetud K.P uriinist fentanüüli ehk sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning

sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete nimekirjad“ lisa 1 märgitud ainet. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus tema organismist tuvastatud aine tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks vastava loa puudumine. Väärteoprotokolli kantud menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ei olnud K.P tarvitanud narkootikume aasta aega, sellised ütlused ei tekita aga kohtu hinnangul väärteoasjas kahtlust, et menetlusalune isik tarvitas fentanüüli 30.09.2010.a. K.P ei ole andnud ütlusi tema organismist tuvastatud

aine mistahes muul viisil tema organismi sattumise kohta kui selle tarvitamine ning arvestades tema kehalt leitud süstejälgi ning varasemal ajal narkootiliste ainete tarvitamise tunnistamist on fentanüüli tarvitamine K.P poolt nii eluliselt usutav kui kohtu hinnangul ka tõendatud.

3

Kuivõrd kohus on tuvastanud NPALS §-le 151 vastava koosseisupärase teo toimepanemise ning ei teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavate asjaolude esinemist väärteoasjade materjalidest ei nähtu, vastutab K.P NPALS § 15 1 järgi ning teda tuleb toime pandud väärteo eest karistada.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuväline menetleja on taotlenud menetlusaluse isiku karistamist raskemaliigilise karistuse ehk arestiga ja seda sanktsiooni alammäära lähedases määras, s.o 5 päeva. Kohus on seisukohal, et aresti kui raskemaliigilisema karistuse mõistmine on vajalik ja põhjendatud olukorras, kus isiku suhtes kohaldatud varasemad karistused, sh kergemaliigilisemad karistused rahatrahvide näol ei ole täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest - ja sellist olukorda käesolevas väärteoasjas ei esine. Ehkki karistusregistri andmetest nähtub K.P varasem karistatus NPALS § 15 1 järgi nii

rahatrahvidega kui ka arestidega, siis nähtub karistusregistrist samas ka, et viimane väärteokaristus on mõistetud K.P-le enam kui kolm aastat toime pandud väärteo eest

(23.08.2007.a tegu) ja viimane kriminaalkaristus on mõistetud 06.03.2008.a. Arvestades seega 30.09.2010.a väärteo toimepanemist pika aja möödumisel varasematest õigusrikkumistest ja selle

väärteo juhuslikkust, samuti väärteoprotokollist nähtuvalt K.P töökoha

olemasolu, peab kohus käesoleval juhul võimalikuks karistada menetlusalust isikut siiski

kergemaliigilise karistuse ehk rahatrahviga ja seda sanktsiooni keskmisest määrast madalamas

määras, s.o 50 trahviühikut. Kohus on seisukohal, et selline karistus arvestab piisavalt

menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid ja on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega.

Kohtule väärteoasja edastamise kaaskirjas osundatud asjaolu, et aresti kohaldamine on vajalik

võttes arvesse varasemate rahatrahvide tasumata jätmist, ei ole asjakohane, kuna väidetav rahatrahvide tasumata jätmine ei ole samastatav karistuse kandmata jäämisega ja kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet

pöörata, teeb maakohus vastavalt V™S § 211 lg-le 1 sissenõudja avalduse alusel (enne 24.03.2011.a karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel) määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt KarS §-le 72. Kuivõrd selliste avalduste esitamise kohta aga kohtul andmeid ei ole ja see väärteoasja materjalidest ei nähtu, ei saa ka väidetavast varasemate trahvide tasumata

jätmisest tuletada ei menetlusaluse isiku tema võimetust rahatrahvi tasuda ega võimatust saavutada käesolevas asjas karistamise eesmärki rahatrahviga karistamisel.

V™S § 111 p 8 alusel tuleb K.P-lt mõista välja menetluskulud, milleks on

menetlusaluse isiku organismis narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse tuvastamise tasu 35.41 eurot.

Marie Tammsaar kohtunik