4-10-4042/4 · 4-10-4042/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 Väärteoasi nr 4-10-4042

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2011.a, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-4042 Kohtunik Marie Tammsaar Väärteoasi VA’i kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna menetlusteenistuse väärteomenetleja otsusele väärteoasjas nr 2316,10,011567 Kaebuse esitaja VA(isikukood XXX, elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodanik, töökoht D OÜ) Kohtuväline menetleja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskond Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1, § 48, § 117 lg 1 p 3, § 119 lg 1, § 189-193 kohus määras: 1. Rahuldada kaebus. 2. Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna menetlusteenistuse väärteomenetleja otsus väärteoasjas nr 2316,10,011567 ja lõpetada väärteoasja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi. 3. Saata määruse ärakiri kohtumenetluse pooltele.

Edasikaebamise kord

Määrus on vaidlustatav määruskaebe korras 10 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

Asjaolud

26.09.2010.a on koostatud väärteoprotokoll AB1210964 selle kohta, et 26.09.2010.a kell 01:30 Tallinnas Pärnu mnt 139e juures viibis VA avalikus kohas alkoholijoobes, oli agressiivne, lärmas, vehkis kätega ning sõimas politseiametnikke, solvates oma käitumisega inimväärikust ja

2 ühiskondlikku moraalitunnet, ning millega rikkus avalikku korda. VA rikkus Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja avaliku koosoleku korraldamise nõuete § 3 p 1 ja pani toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Tõenditeks asjas on väärteoprotokolli kohaselt tunnistaja ülekuulamise protokoll, indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja koopia isikutunnistusest, väärteoprotokolli on kantud menetlusaluse isiku ütlused.

26.10.2010.a Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna menetlusteenistuse väärteomenetleja otsusega väärteoasjas nr 2316,10,011567 karistati VA’it KarS § 262 järgi rahatrahviga 7 trahviühikut selle eest, et tema 26.09.2010.a kell 01:30 Tallinnas Pärnu mnt 139e viibis avalikus kohas alkoholijoobes, oli agressiivne, lärmas, vehkis kätega ning sõimas politseiametnikke, solvates oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, rikkus sellega Avaliku korra eeskirja § 3 p 1. Otsuse kohaselt on tõenditeks väärteoasjas tunnistaja NT’a ülekuulamise protokoll ja indikaatorvahendi kasutamise protokoll.

VA esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus. Kaebaja leiab, et politseinikud on pannud tema suhtes toime KarS § 291 sätestatud teo ning rikkunud Euroopa Inimõiguste artikkel 3. Kaebaja kinnitas kaebuses, et on valmis andma asja kohta suulisi ütlusi ning palus üle kuulata tunnistajad IK, GS, RB ja OK. Kaebuse kohaselt otsustas kaebaja 16.09.2010.a öösel filmida politseiautosid, mida ta nägi Tallinnas Järvevana tee poolses Tere Piima parklas, sel ajal ründasid teda politseiametnikud, lükkasid politseiauto kapotile, panid peale käerauad ja väänasid käsi ning sõrmi, tekitades hulgaliselt tervisekahjustusi, karjusid ja sõimasid kaebajat, nõudes selgitust filmimise kohta. Kaebaja oli küll alkoholijoobes, kuid täiesti rahulik ja adekvaatne, mitte vägivaldne ega sõimanud kedagi (ei politseinikke ega kaaskodanikke) ei eesti ega vene keeles, politseioperatsiooni otsustas filmida puhtast uudishimust, kuna varem sellist ulatuslikku politseiretke näinud ei olnud. Kaebaja leiab, et tema suhtes politseinike poolt jõu kasutamine on olnud ebaseaduslik ning vägivaldne, kuna ei kaebaja käitumine ega teod ei olnud sellised, mis annaksid alust tema suhtes jõu kasutamiseks

Kohtuväline menetleja edastas kohtule väärteoasja materjalid, avaldas soovi võtta osa kohtuistungist ja kuulata tunnistajatena üle liikluspolitseinikud NT, SA ja TK.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse ning väärteoasja materjalid, on seisukohal, et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada VTMS § 119 järgi väärteomenetlust välistavate asjaolude esinemise tõttu ning väärteoasja menetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 119 lg 1 kohaselt võib maakohtunik tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata, üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt VTMS § 29.

VTMS § 133 p 6 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamisel otsustama, kas kohtuväline menetleja on järginud menetlusõigust. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Väärteoasjas koostatud väärteoprotokolli kohaselt on menetlusalusele isikule etteheidetavaks käitumiseks avalikus kohas alkoholijoobes viibimine, agressiivne olemine, lärmamine, kätega vehkimine ja politseiametnike sõimamine, sellega käitumisega inimväärikuse ja ühiskondliku

3 moraalitunde solvamine ja omakorda sellega avaliku korra rikkumine. KarS § 262 kohaselt on rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga karistatav avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine. Seejuures on KarS § 262 sätestatud väärteokoosseisuga kaitstavaks õigushüveks avalik kord kui tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud sellised isikutevahelised suhted ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi (RKKK 3-1-1-32-96, 3-1-1-89-96; 3-1-1-102-03, 3-1-1-7-07, 3-1-1-60-09). Riigikohtu praktikas on korduvalt ka märgitud, et avaliku korra rikkumisena saab vaadelda vaid tegu, millega rikutakse seda pealt nägevate kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute avalikku õigusrahu (RKKK 3-1-1- 60-09). Samas kohtuasjas on Riigikohus ka märkinud, et „politseinik ja turvatöötaja ei olnud sellised kõrvalised, asjasse mittepuutuvad isikud, kelle avalikku õigusrahu oleks piisaval määral häiritud. Nimetatud isikute tööülesannete hulka kuulubki konfliktsituatsioonide – sealhulgas vägivaldsete olukordade – lahendamine ja üldjuhul ei riku kaklused neid pealtnägevate politseinike ja turvatöötajate õigusrahu sel määral, et süütegu vaadelda avaliku rahu rikkumisena.“ Ei kaebusest, väärteoprotokollist, väärteoasjas tehtud otsusest ega väärteoasja materjalidest ei nähtu, et VA’ile oleks etteheidetav mistahes muu(de) isiku(te) kui politseioperatsiooni läbiviimises osalenud politseiametnike (õigus)rahu rikkumine, sealhulgas nende sõimamine ja sellega solvamine. Ühegi teise isiku olemasolu üleüldse ega nende võimaliku õigusrahu rikkumist sündmuskohal väärteoprotokollist ei nähtu. Võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku laimamine ja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega ei ole aga karistatav mitte väärteokorras KarS § 262 järgi, vaid kriminaalkorras KarS § 275 järgi kas rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Kuivõrd tööülesandeid täitvate politseiametnike õigusrahu rikkumine ei saa seega olla käsitletav KarS § 262 sätestatud väärteokoosseisu tunnusena, samas väärteoprotokolli piiridest kohus väärteoasja kaebemenetluses väljuda ei saa ja ei saa ka tulenevalt VTMS § 132 p 2 raskendada menetlusaluse isiku olukorda, ei ole kohtul võimalik tuvastada selliseid väärteoprotokollis nimetamata isikuid ka kaebemenetluses tõendite uurimise tulemusel ega tuvastada ühelgi juhul KarS § 262 sätestatud koosseisu tunnuste esinemist menetlusaluse isiku käitumises. Kuivõrd politseinikuks mitte olnud isikute inimväärikuse ja ühiskondliku moraalitunde solvamist väärteoprotokollist ei nähtu ja kohus protokolli piiridest väljuda ei saa, on välistatud ka võimalus kaaluda menetlusaluse isiku käitumise ümberkvalifitseerimist nt alkoholiseaduse § 70 järgi. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole kohtuvälisel menetlejal olnud alust VA’it väärteoprotokollis märgitud teokirjelduse alusel KarS § 262 järgi karistada ja ka kohtul ei ole võimalik ühelgi juhul (st sõltumata tõendite uurimise ja hindamise tulemusest) tuvastada menetlusaluse isiku käitumises KarS § 262 väärteokoosseisu esinemist ning asja arutamisel väärteoprotokolli piirest väljuda, tuleb käesoleval juhul vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada VTMS § 119 lg 1 alusel VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi. Maakohtul kui kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebust lahendaval kohtul käesoleval juhul võimalus kaaluda väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel (RKKK 3-1-1-51-09, 3-1-1-20-10).

Marie Tammsaar Kohtunik