1-10-16031/26 · Tallinna Ringkonnakohus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-16031 Kohtukoosseis

Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Sten Lind ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 16. mai 2011, Tallinn Kriminaalasi

N.H, K.H süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,3,4 järgi Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 3.veebruari 2011 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitajad

Kaitsjad K.Raudsepp, O.Ladva Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Robert Saareke Süüdistatavad

N.H , ik: XXX, varem

kriminaalkorras karistatud 1 korral, eelvangistuses ei viibinud,

K.H , ik: XXX, varem kriminaalkkorras 1 korral karistatud, eelvangistuses ei viibinud

Kaitsjad Advokaadid Owe Ladva ja Kati Raudsepp

2

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 03. veebruari 2011 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-10-16031 K.H süüditunnistamises KarS § 209 lg 2 p 1,3,4 järgi.

Uue otsusega:

1. Õigeks mõista K.H KarS § 209 lg 2 p 3 järgi, 2. Süüdi tunnistada K.H KarS § 209 lg 2 p 1,4 - § 22 lg 3 järgi, jättes mõistetud karistuse muutmata.

Muus osas jätta otsus muutmata.

K.H kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. N.H kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul

Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

1. N.H-le oli süüdistus esitatud selles, et tema grupis koos Mariliis Kerro`ga,

ühiselt ja kooskõlastatult 12.11.2009.a avaldasid internetiportaalis www.okidoki.ee

kuulutuse, kus pakkusid müügiks firma „Ed Hardy“ jopet maksumusega 1 500 krooni.

Lubades saata nimetatud jopet ostjale N. S.`ile posti teel, palusid N.H ja

Mariliis Kerro, esinedes kasutajanime „liska1986“ all, üle kanda ettemaksu summas

1 300 krooni N.H tütre L. L.`i (sünd.XXXX.a) arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXX AS Swedbank. Tegelikult ei olnud N.H ja Mariliis Kerro`l algusest peale kavatsust nimetatud kaupa ostjale saata, kuna müüdavat eset nende

kasutuses ei olnud. Peale 15.11.2009.a N. S.`i poolt raha ülekandmist jätsid N.H

ja Mariliis Kerro kauba ostjale toimetamata, raha tagastamata ja ühendust

võtmata. Laekunud raha N.H ja Mariliis Kerro kasutasid oma isiklikuks

otstarbeks, võttes sularahas pangaautomaadist välja või teostades isiklikke makseid ja ülekandeid. Sellise tegevusega tekitasid N.H ja Mariliis Kerro N. S.`ile varalist kahju summas 1 300 krooni.

3 Samuti tema, olles varem toime pannud kelmuse, grupis koos Mariliis Kerro`ga, ühiselt

ja kooskõlastatult 19.11.2009.a avaldasid internetiportaalis www.okidoki.ee kuulutuse,

kus pakkusid müügiks mobiiltelefoni Apple Iphone 8GB maksumusega 3 000 krooni.

Lubades saata nimetatud mobiiltelefoni ostjale J. G.`le posti teel, palusid tal N.H ja Mariliis Kerro, esinedes kasutajanime „atsa“ all, üle kanda ettemaksu summas 1 060 krooni L. L.`i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS Swedbank. Tegelikult

ei olnud N.H ja Mariliis Kerro`l algusest peale kavatsust nimetatud kaupa

ostjale saata, kuna müüdavat eset nende kasutuses ei olnud. Peale 27.11.2009.a J. G. poolt raha ülekandmist jätsid Mariliis Kerro ja N.H kauba ostjale toimetamata,

raha tagastamata ja ühendust võtmata. Laekunud raha N.H ja Mariliis Kerro kasutas oma isiklikuks otstarbeks, võttes sularahas pangaautomaadist välja või teostades

isiklikke makseid ja ülekandeid. Sellise tegevusega tekitasid N.H ja Mariliis Kerro J. G.`le varalist kahju summas 1 060 krooni.

Samuti tema, olles varem toime pannud kelmuse, grupis koos Mariliis Kerro`ga, ühiselt

ja kooskõlastatult 24.11.2009.a avaldasid internetiportaalis www.okidoki.ee kuulutuse,

kus pakkusid müügiks firma „Guess“ naiste käekella maksumusega 1 200 krooni. Lubades saata nimetatud käekella ostjale J. B.`ile posti teel, palusid tal N.H ja

Mariliis Kerro, esinedes kasutajanime „jyrx99“ all, üle kanda ettemaksu summas 800

krooni L. L.`i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS Swedbank. Tegelikult ei

olnud N.H ja Mariliis Kerro`l algusest peale kavatsust nimetatud kaupa

ostjale saata, kuna müüdavat eset nende kasutuses ei olnud. Peale 24.11.2009.a J. B.`i poolt raha ülekandmist jätsid N.H ja Mariliis Kerro kauba ostjale toimetamata,

raha tagastamata ja ühendust võtmata. Laekunud raha Mariliis Kerro ja N.H

kasutasid oma isiklikuks otstarbeks, võttes sularahas pangaautomaadist välja või

teostades isiklikke makseid ja ülekandeid. Sellise tegevusega tekitasid N.H ja Mariliis Kerro J. B.`ile varalist kahju summas 800 krooni.

Samuti tema, olles varem toime pannud kelmuse, grupis koos Mariliis Kerro`ga, ühiselt

ja kooskõlastatult 27.11.2009.a avaldasid internetiportaalis www.okidoki.ee kuulutuse,

kus pakkusid müügiks mobiiltelefoni №kia 5800 maksumusega 2 000 krooni. Lubades

saata nimetatud mobiiltelefoni ostjale J. K.`ile posti teel, palusid tal N.H ja Mariliis Kerro, esinedes kasutajanime „liisu186“ all, üle kanda ettemaksu summas 1 600

krooni L. L.`i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS Swedbank. Tegelikult ei

olnud N.H ja Mariliis Kerro`l algusest peale kavatsust nimetatud kaupa

ostjale saata, kuna müüdavat eset nende kasutuses ei olnud. Peale 27.11.2009.a J. K.´i poolt raha ülekandmist jätsid Mariliis Kerro ja N.H kauba ostjale toimetamata,

raha tagastamata ja ühendust võtmata. Laekunud raha N.H ja Mariliis Kerro

kasutasid oma isiklikuks otstarbeks, võttes sularahas pangaautomaadist välja või

teostades isiklikke makseid ja ülekandeid. Sellise tegevusega tekitasid N.H ja Mariliis Kerro J. K. ile varalist kahju summas 1600 krooni.

Samuti tema, olles varem toime pannud kelmuse, grupis koos Mariliis Kerro`ga, ühiselt

ja kooskõlastatult 30.11.2009.a avaldasid internetiportaalis www.okidoki.ee kuulutuse,

kus pakkusid müügiks mobiiltelefoni Apple iPhone 8GB maksumusega 2 800 krooni.

Lubades saata nimetatud mobiiltelefoni ostjale K. K.`le (sünd.XXXX.a) posti teel,

4

palusid tal N.H ja Mariliis Kerro, esinedes kasutajanime „atsa“ all, üle kanda

ettemaksu summas 1 500 krooni L. L.`i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank. N.H ja Mariliis Kerro`l algusest peale kavatsust nimetatud kaupa ostjale saata, kuna müüdavat eset nende kasutuses ei olnud. Peale 30.11.2009.a K. K. isa T. K. poolt raha ülekandmist jätsid N.H ja Mariliis Kerro mobiiltelefoni ostjale

toimetamata, raha tagastamata ja ühendust võtmata. Laekunud raha N.H ja

Mariliis Kerro kasutasid oma isiklikuks otstarbeks, võttes sularahas pangaautomaadist

välja või teostades isiklikke makseid ja ülekandeid. Sellise tegevusega tekitasid N.H ja Mariliis Kerro T. K.`ile varalist kahju summas 1 500 krooni.

Samuti tema, olles varem toime pannud kelmuse, grupis koos Mariliis Kerro`ga, ühiselt

ja kooskõlastatult 03.12.2009.a avaldasid internetiportaalis www.buduaar.ee kuulutuse,

kus pakkusid müügiks käekotti maksumusega 250 krooni. Lubades saata nimetatud käekoti ostjale N. B.`ile posti teel, palusid tal N.H ja Mariliis Kerro, esinedes

kasutajanime „Anjuta88“ all, üle kanda ettemaksu summas 143 krooni L. L.`i

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank. Tegelikult ei olnud N.H ja Mariliis Kerro`l algusest peale kavatsust nimetatud kaupa ostjale saata, kuna

müüdavat eset nende kasutuses ei olnud. Peale 03.12.2009.a N. B.`i poolt raha

ülekandmist jätsid N.H ja Mariliis Kerro kauba ostjale toimetamata, raha

tagastamata ja ühendust võtmata. Laekunud raha N.H ja Mariliis Kerro

kasutasid oma isiklikuks otstarbeks, võttes sularahas pangaautomaadist välja või

teostades isiklikke makseid ja ülekandeid. Sellise tegevusega tekitasid N.H ja Mariliis Kerro N. B.`ile varalist kahju summas 143 krooni.

Samuti tema, olles varem toime pannud kelmuse, grupis koos Mariliis Kerro`ga, ühiselt

ja kooskõlastatult 03.12.2009.a avaldasid internetiportaalis www.buduaar.ee kuulutuse,

kus pakkusid müügiks mobiiltelefoni №kia 5800 maksumusega 1 600 krooni. Lubades

saata nimetatud mobiiltelefoni ostjale T. L.`ile posti teel, palusid tal N.H ja

Mariliis Kerro, esinedes kasutajanime „Anjuta88“ all, üle kanda ettemaksu ja postikulu

summas 1 630 krooni L. L.`i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS Swedbank.

Tegelikult ei olnud N.H ja Mariliis Kerro`l algusest peale kavatsust

nimetatud kaupa ostjale saata, kuna müüdavat eset nende kasutuses ei olnud. Peale 04.12.2009.a T. L.`i poolt raha ülekandmist jätsid N.H ja Mariliis Kerro kauba ostjale toimetamata, raha tagastamata ja ühendust võtmata. Laekunud raha N.H ja Mariliis Kerro kasutasid oma isiklikuks otstarbeks, võttes sularahas pangaautomaadist

välja või teostades isiklikke makseid ja ülekandeid. Sellise tegevusega tekitasid N.H

ja Mariliis Kerro T. L.`ile varalist kahju summas 1 630 krooni. Samuti tema,

olles varem toime pannud kelmuse, grupis koos Mariliis Kerro`ga, ühiselt ja

kooskõlastatult 04.12.2009.a avaldasid internetiportaalis www.okidoki.ee kuulutuse, kus

pakkusid müügiks sülearvutit Dell Studio maksumusega 3 000 krooni. Lubades saata

nimetatud sülearvutit ostjale V. M.`ile posti teel, palus tal N.H ja Mariliis Kerro, esinedes kasutajanime „einstein“ all, üle kanda ettemaksu summas 1 500 krooni L.

L.`i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS Swedbank. Tegelikult ei olnud N.H ja Mariliis Kerro`l algusest peale kavatsust nimetatud kaupa ostjale saata, kuna

müüdavat eset nende kasutuses ei olnud. Peale 04.12.2009.a V. M.`i poolt raha

ülekandmist jätsid N.H ja Mariliis Kerro kauba ostjale toimetamata, raha

5

tagastamata ja ühendust võtmata. Laekunud raha N.H ja Mariliis Kerro

kasutasid oma isiklikuks otstarbeks, võttes sularahas pangaautomaadist välja või

teostades isiklikke makseid ja ülekandeid. Sellise tegevusega tekitasid N.H ja Mariliis Kerro V. M.`ile varalist kahju summas 1 500 krooni.

Samuti tema, olles varem toime pannud kelmuse, grupis koos Mariliis Kerro`ga, ühiselt

ja kooskõlastatult 04.12.2009.a avaldasid internetiportaalis www.buduaar.ee kuulutuse,

kus pakkusid müügiks mobiiltelefoni Iphone 3G maksumusega 2 500 krooni. Lubades

saata nimetatud mobiiltelefoni ostjale E. P.`ile posti teel, palusid tal N.H ja

Mariliis Kerro, esinedes kasutajanime „Anjuta88“ all, üle kanda ettemaksu ja postikulu üldsummas 2 529 krooni L. L.`i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS Swedbank.

Tegelikult ei olnud N.H ja Mariliis Kerro`l algusest peale kavatsust

nimetatud kaupa ostjale saata, kuna müüdavat eset nende kasutuses ei olnud. Peale 04.12.2009.a E. P.`i ema D. E.`i poolt raha ülekandmist jätsid N.H ja Mariliis

Kerro kauba ostjale toimetamata, raha tagastamata ja ühendust võtmata. Laekunud raha

N.H ja Mariliis Kerro kasutasid oma isiklikuks otstarbeks, võttes sularahas pangaautomaadist välja või teostades isiklikke makseid ja ülekandeid. Sellise tegevusega tekitasid N.H ja Mariliis Kerro E. P.`ile varalist kahju summas 2 529 krooni.

Samuti tema olles varem toime pannud kelmuse, grupis koos Mariliis Kerro`ga, ühiselt ja

kooskõlastatult 19.01.2010.a avaldasid internetiportaalis www.osta.ee kuulutuse, kus

pakkusid müügiks mobiiltelefoni iPhone 3Gs 32GB. Lubades saata nimetatud

mobiiltelefoni ostjale A. S.`le Cargobussi vahendusel, palusid tal N.H ja

Mariliis Kerro, esinedes kasutajanime „alice19“ all, üle kanda ettemaksu summas 4500 krooni R. L. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS Swedbank. Tegelikult ei olnud

N.H ja Mariliis Kerro`l algusest peale kavatsust nimetatud kaupa ostjale saata, kuna müüdavat eset nende kasutuses ei olnud. Peale 19.01.2010.a A. S. poolt raha

ülekandmist jätsid N.H ja Mariliis Kerro kauba ostjale toimetamata, raha

tagastamata ja ühendust võtmata. Samal päeval s.o 19.01.2010.a võttis R. L. laekunud summa 4 500 krooni ulatuses pangaautomaadist välja ning andis selle N.H-le

ja Mariliis Kerro`le, kes kasutasid saadud raha oma isiklikuks otstarbeks. Sellise tegevusega tekitasid N.H ja Mariliis Kerro A. S.`le varalist kahju summas 4 500 krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes varalise kasu saamises tegelikest asjaoludest teadvalt

ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis ja avalikkuse poole pöördudes, pani N.H toime KarS § 209 lg 2 p 1,3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. K.H-le oli süüdistus esitatud selles, et tema 02.02.2010.a grupis koos

Mariliis Kerro`ga, ühiselt ja kooskõlastatult avaldasid internetiportaalis www.osta.ee

kuulutuse, kus pakkusid müügiks mobiiltelefoni Apple Iphone 3G maksumusega 3 500 krooni. Samal päeval palus Mariliis Kerro, esinedes kasutajanime „ulvirandma“ all, üle kanda ettemaksu kahe telefoni eest summas 3500 krooni K.H arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXX AS SEB Pank, teatades seejuures, et telefonid asuvad Rakveres ning palus telefonidele järgi tulla Rakveresse. Tegelikult ei olnud Mariliis Kerro`l ja Ulvi

6

K.H algusest peale kavatsust nimetatud kaupa ostjale müüa, kuna müüdavat eset

nende kasutuses ei olnud. 03.02.2010.a tegi I. T. ülekande summas 3 500 krooni K.H

arvelduskontole ning sõitis vastavalt eelnevale kokkuleppele sellele järgi

Rakveresse. Rakveresse jõudes ei olnud enam I. T.`il Mariliis Kerro`ga võimalik ühendust saada, kuna viimane kõnedele ei vastanud. K.H ja Mariliis Kerro jätsid

kauba ostjale toimetamata, raha tagastamata ja ühendust võtmata. Laekunud raha K.H

ja Mariliis Kerro kasutasid oma isiklikuks otstarbeks, võttes sularahas pangaautomaadist välja või teostades isiklikke makseid ja ülekandeid. Sellise tegevusega tekitasid K.H ja Mariliis Kerro I. T.`ile varalist kahju summas 4000 krooni.

Samuti tema olles varem toime pannud kelmuse, grupis koos Mariliis Kerro`ga, ühiselt ja

kooskõlastatult 07.02.2010.a avaldasid internetiportaalis www.osta.ee kuulutuse, kus

pakkusid müügiks mobiiltelefoni Apple Iphone 3G 16GB maksumusega 3 500 krooni.

11.02.2010.a palus Mariliis Kerro, esinedes kasutajanime „ulvirandma“ all, üle kanda

ettemaksu ja postikulu üldsummas 3529 krooni K.H arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXX AS SEB Pank. Tegelikult ei olnud K.H ja Mariliis Kerro`l algusest peale kavatsust nimetatud kaupa ostjale saata, kuna müüdavat eset nende

kasutuses ei olnud. Peale 11.02.2010.a A. A. poolt tema abikaasa F. C. A. kontolt raha

ülekandmist jätsid K.H ja Mariliis Kerro kauba ostjale toimetamata, raha

tagastamata ja ühendust võtmata. Laekunud raha K.H ja Mariliis Kerro

kasutasid oma isiklikuks otstarbeks, võttes sularahas pangaautomaadist välja või

teostades isiklikke makseid ja ülekandeid. Sellise tegevusega tekitasid K.H ja Mariliis Kerro A. A.`le varalist kahju summas 3 529 krooni.

Samuti tema olles varem toime pannud kelmuse, grupis koos Mariliis Kerro`ga, ühiselt ja

kooskõlastatult 12.02.2010.a avaldasid internetiportaalis www.okidoki.ee kuulutuse, kus pakkusid müügiks mobiiltelefoni №kia 5800 maksumusega 2 400 krooni. Lubades saata

nimetatud mobiiltelefoni ostjale R. K.`ile (sünd.XXXXa) Smartposti vahendusel, palus tal Mariliis Kerro, esinedes kasutajanime „ulvi88“ all, üle kanda ettemaksu summas 2000

krooni K.H arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS SEB Pank. Tegelikult

ei olnud K.H ja Mariliis Kerro`l algusest peale kavatsust nimetatud kaupa ostjale saata, kuna müüdavat eset nende kasutuses ei olnud.. Peale 13.02.2010.a R. K.`i poolt raha ülekandmist jätsid K.H ja Mariliis Kerro kauba ostjale toimetamata,

raha tagastamata ja ühendust võtmata. Laekunud raha K.H ja Mariliis Kerro

kasutasid oma isiklikuks otstarbeks, võttes sularahas pangaautomaadist välja või

teostades isiklikke makseid ja ülekandeid. Sellise tegevusega tekitasid K.H ja Mariliis Kerro R. K.`i emale J. F.`ile varalist kahju summas 2000 krooni.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes varalise kasu saamises tegelikest asjaoludest teadvalt

ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis ja avalikkuse poole pöördudes, pani K.H toime KarS § 209 lg 2 p 1,3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

7 3. Maakohus tunnistas N.H süüdi KarS § 209 lg.2 p.1,3,4 järgi ja karistas teda 2 aastase vangistusega. Kohaldades KrMS § 238 lg.2 sätteid vähendas karistust ühe kolmandiku võrra ning luges N.H karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 65 lg.1 ja § 64 lg.1,3 luges karistusega kaetuks 09.02.2010.a. Harju

Maakohtu ostsusega KarS § 121 alusel mõistetud vangistuse 10 kuud ning lõplikuks liitkaristuseks N.H-le luges 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Kohaldas KarS § 74 lg.1,3 sätteid, ning määras katseajaks 2 aasta 6 kuud.

Maakohus tunnistas K.H süüdi KarS § 209 lg.2 p.1,3,4 järgi ja karistas 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Kohaldades KrMS § 238 lg.2 sätteid vähendas karistust ühe kolmandiku võrra ning luges K.H karistuseks 1 aasta vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg.1 ja § 64 lg.1,3 luges mõistetud karistusega kaetuks 14.12.2010.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg.2 p.5 alusel mõistetud vangistuse 3 kuud ning mõistis lõplikuks liitkaristuseks K.H-le 1 aasta vangistust. Kohaldas KarS § 74 lg.1,3 sätteid ja määras katseajaks 2 aastat 6 kuud.

Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi veel Mariliis Kerro, kuid tema osas pole otsust vaidlustatud.

APELLATSIOONID:

4. K.H kaitsja vaidlustab Harju Maakohtu otsuse K.H KarS § 209 lg. 2 p. 1, 3, 4 järgi süüdi tunnistamise ja talle vastava kuriteo eest mõistetud karistuse osas ning

taotleb tema süüdi tunnistamist KarS § 209 lg. 2 p. 1, 4 ja § 22 lg. 3 järgi ning tema karistamist lähtuvalt KarS §-des 22 lg. 5 ja 60 ettenähtust. Alternatiivina vaidlustab K.H-le KarS § 209 lg. 2 p. 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava

kuriteo eest mõistetud karistuse ning karistuse tingimuslikult kohaldamata jätmisel määratud katseaja kestuse. Lisaks vaidlustab kaitsja maakohtu otsuse osas, millega K.H kohustati tasuma kriminaalmenetluse kulud kokku summas 259,46 eurot.

4.1 Maakohus, hinnates vääralt asjas kogutud tõendeid, on ebaõigesti tuvastanud K.H

poolt KarS § 209 lg. 1, 3 ja 4 tunnustele vastava teo toimepanemise kaastäideviijana. Asjas kogutud tõenditest tuleneb üheselt, et K.H pani temale süüks arvatava teo toime mitte kaastäideviijana, vaid kaasaaitajana.

Kahtlustatav Mariliis Kerro ütlustest (kd III, tl. 124, 129) nähtub, et tema, olles eelnevalt

juba korduvalt müünud internetis olematuid kaupu, võttis enne 2. veebruari 2010.a.

ühendust K.H-ga ning küsis luba inimeste petmiseks viimase pangakontot

kasutada. Samuti nähtub antud kahtlustatava ütlustest, et internetiportaalis www.osta.ee

ning avaldas mobiiltelefonide Apple Iphone 3G, Apple Iphone 3G www.okidoki.ee

16GB ja №kia 5800 müügikuulutused kasutajanimede “ulvirandma” ja “ulvi88” all

8

tegelikult Mariliis Kerro. Samuti suhtles tema ka ostjatega, edastades neile ülekannete tegemiseks K.H pangakonto andmed.

Erinevalt koos N.H-ga toimepandud episoodide kohta antud ütlustest kus ta

enam tagantjärele ei suutnud meenutada, kumb neist pani internetiportaalidesse

müügikuulutusi ja suhtles ostjatega, on Mariliis Kerro K.H osalusel

toimepandud episoodide osas eranditult andnud ütlusi selle kohta, et müügikuulutuste avaldamise ja ostjatega suhtlemisega tegeles ainult tema.

Kahtlustatava K.H ütlustega (kd III, tl. 148) on tõendatud, et Mariliis Kerro

võttis temaga 2010.a. jaanuri lõpus ühendust, pakkudes võimalust oma pangakonto kasutamise lubamise kaudu raha teenida. Samuti on K.H ütlustega tõendatud, et

tema müügikuulutuste avaldamise ja ostjatega suhtlemisega ei tegelnud, vaid seda tegi Mariliis Kerro.

Kannatanu I. T.i ütlustest nähtuvalt ta tegelikult ei teadnud, kes isikuliselt müüjana

temaga telefoni ja e-maili vahendusel suhtles. Ka kannatanute A. A. ja J. F.i ütlustest nähtuvalt lähtusid nad asjaolust, et müüjana esinevaks isikuks on K.H, vaid selle põhjal, et isik neile ennast selliselt tutvutas. Eelnevatest tõenditest nähtub üheselt, et K.H osalus seisnes vaid asjaolus, et ta

andis Mariliis Kerrole võimaluse enda pangakonto kasutamiseks, osutades sellega

tahlikult kaasabi Mariliis Kero poolt kelmuse toimepanemisele. Kõik muud toimingud teostas Mariliis Kerro.

Kaitsja viidates Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-97-04 leiab, et K.H roll seisnes

ainult enda pangakonto kasutamise võimaldamises. Temal puudus kontroll internetis

avaldatud kuulutuste sisu üle, samuti ei suhelnud ta ostjatega. Pärast enda pangakonto

andmete Mariliis Kerrole teatavaks tegemist puudus K.H igasuguse kontrolli võimalus edasiste sündmuste kulgemise üle.

Seetõttu ei saa K.H teopanust hinnata oluliseks ning tema poolne teo

toimepanemine toimus kaasaaitaja rollis. Kaasaaitaja ja täideviija ei moodusta karistusseadustiku eriosa tähenduses gruppi.

Maakohus on ebaõigesti tunnistanud K.H süüdi KarS § 209 lg. 2 p. 1, 3 ja 4 järgi. Tegelikult tuleks K.H tunnistada süüdi KarS § 209 lg. 2 p. 1, 4 ja § 22 lg. 3 järgi.

K.H-le karistuse mõistmisel palub kaitsja kohtul lähtuvalt KarS §-st 22 lg. 5

kohaldada § 60 sätteid ning kergendada K.H karistust. Põhjendatud karistuseks

oleks 6 kuuline vangistus. KarS § 65 lg. 1 ja 64 lg. 1, 3 alusel palub kaitsja selle

karistusega lugeda kaetuks Harju Maakohtu 14.12.2010.a. poolt mõistetud vangistus 3 kuud ning lõplikuks liitkaristuseks lugeda 6 kuuline vangistus. KrMS § 238 lg. 2 alusel tuleb vastavat liitkaristust vähendada 1/3 võrra, mõistes karistuseks 4 kuulise vangistuse, mille palub KarS § 74 lg. 1 ja 3 alusel jätta tingimuslikult kohaldamata.

4.2 Alternatiivselt kaitsja leiab, et juhul, kui ringkonnakohus asub seisukohale, et

maakohus on K.H õigesti süüdi tunnistanud KarS § 209 lg. 2 p. 1, 3 ja 4 järgi, pole kohtu poolt mõistetud karistus vastavuses kuriteo raskusele ja K.H isikule.

9

K.H-le karistuse mõistmisel pidanuks maakohus ka juhul, kui ta ei nõustunud käsitlusega, et K.H osales kuriteo toimepanemisel kaasaaitajana, ikkagi hindama tema osa kuriteo toimepanemisel. Seda aga maakohus teinud ei ole. Seega ka juhul, kui

asuda seisukohale, et K.H pani kuriteo toime kaastäideviijana, tuleb hinnata tema rolli ja osatähtsust teo toimepanemisel.

Tõenditest tuleneb üheselt, et K.H osa kuriteo toimepanemisel oli passiivne,

seisnedes vaid oma pangakonto kasutamise võimaldamises. Ettepanek kuriteo sooritamiseks, samuti teo faktiline sooritamine toimus tervikuna Mariliis Kerro poolt, kes on seda ka oma ütlustes tunnistanud.

K.H-le karistuse mõistmisel tuleb lisaks arvestada kergendavate asjaoludena tema poolset süü tunnistamist ning kohtuistungil avaldatud kahetsust toimepandu suhtes. Samuti tuleb KarS §-st 57 lg. 2 p. 4 või lg. 2 alusel kergendava asjaoluna arvestada K.H

poolt kuriteo toimepanemise põhjuseid, milleks tema ütluste kohaselt oli oma alaealiste laste kasvatamiseks rahaliste vahendite saamine. Kuigi antud asjaolud olid

arutuse all ka maakohtus, ei ole otsusest nähtuvalt maakohus neid karistuse mõistmisel arvestanud. Kaitsja palub juhul, kui ringkonnakohus peab K.H süüdi tunnistamist KarS §

209 lg. 2 p. 1, 3 ja 4 järgi õigeks, mõista talle karistuseks KarS § 209 lg. 2 ettenähtud

alammäär, so 1 aastane vangistus. KarS § 65 lg. 1 ja 64 lg. 1, 3 alusel palub selle

karistusega lugeda kaetuks Harju Maakohtu 14.12.2010.a. poolt mõistetud vangistus 3

kuud ning lõplikuks liitkaristuseks lugeda 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg. 2 alusel tuleb vastavat liitkaristust vähendada 1/3 võrra, mõistes karistuseks 8 kuulise vangistuse, mille palub KarS § 74 lg. 1 ja 3 alusel jätta tingimuslikult kohaldamata.

4.3 Maakohus on küll õigesti jätnud K.H-le mõistetud vangistuse tingimuslikult

kohaldamata, kuid katseaja kestuse määramisel on rikutud põhjendamise kohustust (KrMS § 339 lg. 1 p. 7 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine).

Kuigi KarS ei sätesta otsesõnu, millistest asjaoludest lähtuvalt määrab kohus seaduses ettenähtud piirides konkreetse katseja kestuse, saab ja tuleb ka siinkohal lähtuda karistuse

tingimuslikult kohaldamata jätmise aluseks olevatest asjaoludest –st. süüdlase isikust ja kuriteo toimepanemise asjaoludest.

Maakohus, määrates kõigile kolmele süüdistatavale täpselt ühe pikkuse katseja, ei ole

ilmselt katseja kestuste määramisel eraldi kaalunud iga süüdistava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja iga süüdistatava isikut. Katseja kestuse määramisel tuleb arvestades käesolevas apellatsioonis käsitletud K.H poolt kuriteo toimepanemise asjaolusid

ning ka seda, et erinevalt teistest süüdistatavatest oli tema seotud vaid kolme kuriteo

episoodiga. Seetõttu pean otstarbekaks määrata K.H-le KarS §-s 74 lg. 3 ettenähtud minimaalne, so 18 kuuline katseaeg. 4.4 Kaitsja tuues ära KrMS §-le 180 lg. 3 sätestatu märgib, et K.H kasvatab ja

peab üksinda ülal kahte alaealist last. Vastava asjaolu kohta on ta andnud ütlusi nii

kahtlustatavana kui ka käesolevas kriminaalasjas 01.02.2011.a. toimunud istungil.

Vaatamata asjaolule, et kaitsja esitas kohtuistungil taotluse jätta K.H raskest

majanduslikust olukorrast tulenevalt suurem osa menetluskulusid riigi kanda, ei ole kohus seda teinud.

10

Samuti ei nähtu kohtuotsusest vähimadki kaalutlused, miks kohus on otsustanud

menetluskulud vaatamata eelnevalt nimetatule siiski tervikuna K.H-lt välja mõista. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 180 lg. 3, §-st 337 lg. 1 p. 4 ja §-st 340 lg. 2 p. 3, 4 kaitsja taotleb 1. Tühistada Harju Maakohtu otsus K.H KarS § 209 lg. 2 p. 1, 3 ja 4 järgi süüdi

tunnistamise ja tema 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega karistamise osas ning teha tühistatud osas uus kohtuotsus, millega tunnistada K.H süüdi KarS § 209 lg. 2 p. 1, 4 ja § 22 lg. 3 järgi ning mõista talle kergem karistus.

2. Juhul, kui ringkonnakohus ei pea eelnevas punktis esitatud taotluse rahuldamist võimalikuks, tühistada Harju Maakohtu otsus K.H-le karistuse mõistmise osas ja mõista talle kergem karistus, sh määrata lühem katseaeg. 3. Tühistada Harju Maakohtu otsus K.H kohustamise osas tasuda riigituludesse

kriminaalmenetluse kuludena 29,35 eurot toimikust koopiate tegemise kulud ja 230.11

eurot õigusabitasu ning teha tühistatud osas uus kohtuotsus, millega jätta nii esimese astmes kohtus kantud kui ka apellatsiooniastmes kantavatest menetluskuludest 90% riigi kanda.

5.

N.H kaitsja vaidlustab kohtuotsuse N.H-le mõistetud karistuse osas, palub kaevatava kohtuotsuse nimetatud osas tühistada ning mõista N.H-le kergem karistus.

Apellant leiab, et arvestades N.H poolt toime pandud tegusid ja N.H

isikut on talle määratud karistus liiga range. Apellant palub talle mõista lühemaajalise tingimisi vanglakaristuse (mitte üle 10 kuu) ning määrata lühem katseaeg

(mitte üle 2 aasta). Samuti määrata katseaja alguseks 09.02.2010, milline otsustus kaevatavast otsusest sõnaselgelt ei nähtu.

Nähtuvalt kriminaalasjas olevatest tõenditest ei ole N.H varem sarnaste kuritegude eest karistatud, samuti ei olnud temal kuritegude planeerimisel ja läbiviimisel juhtiv roll. Lähtuvalt nimetatud asjaoludest tuleks määrata N.H-le kergem

karistus. Senini kulgenud katseaja kestel ei ole pannud ta toime õigusrikkumisi. See

asjaolu näitab, et katseajal on ja oli talle kui noorele inimesele tugev kasvatuslik mõju ning ei ole põhjust määrata pikemat katseaega kui 2 aastat. Kergema karistuse määramisel tuleb arvestada asjaolu, et N.H on noor ja varem

varavastaste kuritegude eest karistamata isik ning seetõttu ei ole otstarbekas rakendada

tema suhtes niivõrd pikka karistust ja katseaega kui kaevatavas otsuses määratud.

Apellant juhib siinkohal kohtu tähelepanu sellele, et kaevatavas otsuses ei ole sisuliselt põhjendatud karistuse määramist N.H-le. Ainsa asjaoluna karistuse määramise

juures konkreetselt N.H-le on välja toodud tema varasem ühekordne

kriminaalkorras karistatus, kuid muid põhjendusi konkreetselt talle määratava karistuse

kohta kohus kaevatavas otsuses esitanud ei ole. Seetõttu apellant leiab, et käesolevas kaebuses esitatu võimaldab määrata N.H-le kergema karistuse.

11 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

6. Süüdistatavad toetasid kaitsjate poolt esitatud apellatsioone koguulatuses ja palusid nendes esitatud taotlused rahuldada ning eelkõige leebema karistuse mõistmist.

Kaitsjad- apellandid toetasid apellatsioone ja palusid maakohtu otsuse osalist tühistamist ning apellatsioonide alusel süüdistatavatele kergema karistuse mõistmist. K.H kaitsja palus ka osade menetluskulude riigi kanda jätmist.

Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik, K.H tegevus õigesti kvalifitseeritud. Mõistetud karistused on põhjendatud ja kooskõlas seadusega. Palub jätta otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

7. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsioonide sisudega, ära

kuulanud menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistada.

K.H kaitsja apellatsioon kuulub osaliselt rahuldamisele. N.H kaitsja apellatsiooni rahuldamiseks alused puuduvad.

7.1 Kolleegium leiab, et asjakohased on K.H kaitsja väited sellest, et

kriminaalasjas kogutus ja vahetult kontrollitud tõendite kogumile tuginevalt pole tõendatud K.H selline käitumine, mis annaks aluse teda süüdi tunnistada kelmuste kaastäideviijana.

Kuigi K.H kaitsja on maakohtus tõstatanud küsimuse kas K.H pani talle

etteheidetavad teod toime täideviimise või osavõtu vormis, on maakohus jätnud kaitsja väited sisuliselt tähelepanuta ja on K.H käitumisele juriidilise hinnangu andmisel lihtlabaselt korranud süüdistuse sisu ja nentinud minimaalse põhistuse piiril, et tegemist on kelmuse grupilise kaastäideviimisega. Kohtukolleegium sellise järeldusega ei nõustu.

Täideviijaks loetakse isikut, kes on süüteo keskne figuur, kellest sõltub olulisel määral

kas, kuidas ja millal süütegu toime panna. Kuigi teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, peavad siiski kõik täideviijad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma.

Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline ja tema tahtest sõltub süüteo toimepanemine otsustavalt.

KarS § 209 ettenähtud objektiivsed tunnused eeldavad pettust, s.o tegelikest asjaoludest

teadvalt ebaõige ettekujutuse loomist, mille tõttu satub kannatanu eksitusse ja teeb

varakäsutuse, seega koosseisutegu on petmine. Koosseisuliseks tagajärjeks on süüdlasel varalise kasu saamine.

12

Kogutud tõendite alusel, eelkõige süüdistatavate ütluste kohaselt, on antud juhul

tõendamist leidnud, et K.H poole pöördus juba varem kelmusi toimepannud M.Kerro, kes küsis luba inimeste petmiseks kasutada K.H pangakontot. Selle eest pidi ta petmisega saadud rahalisi vahendeid jagama K.H-ga. Sellega oli K.H nõus.

Internetiportaalides avaldas müügikuulutused ja mõtles välja ka nende sisu M.Kerro, K.H seda kordagi ei teinud. M.Kerro kasutas vaid K.H-le viitavaid nimesid.

Ostjatest kannatanutega suhtles vaid M.Kerro, kes tutvustas ennast K.H-na ja edastas ostjatele viimase pangakonto numbrid.

Kolleegium leiab, et selline K.H panus koosseisulisele petmisteole pole oluline

sellisel määral, et saaksime rääkida kaastäideviimisest. K.H, teades M.Kerro

plaanidest, ehk inimestelt petmise teel raha saamisest, ei teadnud faktiliselt millal ja

kuidas täpselt M.Kerro konkreetse kuriteo toime paneb. Seega puudub kaastäideviimise

eeldusena ühine käitumine, samuti ei tegutsenud nad konkreetsete petmistoimingute realiseerimisel kooskõlastatult, mida samuti kaastäideviimine eeldab.

Osa väljapetetud raha K.H-le andmine ei ole täideviimise tõendatuse osas määrav kuna toimus pärast seda, kui petmistegu oli M.Kerro poolt juba realiseeritud.

Kolleegium leiab, et antud juhul on tõendamist leidnud K.H poolt kuriteo toimepanemine kaasaaitamise vormis.

Kaasaaitamise objektiivsesse külge kuulub põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja

täideviimisteo vahel. See põhjuslik seos ei pea olema nii vahetu kui põhiteokoosseisu

objektiivsesse külge kuuluv põhjuslik seos. Kaasaaitaja tegevus peab avaldama mõju

põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut. Kaasaaitamisteona käsitletakse mitte üksnes sellist tegu, mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust.

Oma kontoandmete andmisega ja lubamisega seda kasutada inimeste petmiseks aitas

K.H kaasa M.Kerro poolt kelmuse toimepanemisele, soodustas seda ja tema käitumine oli tagajärje saabumise osas põhjuslik, kuid seda kaasaaitamise tähenduses.

Antud juhul puudub vaidlus sellest, et K.H pani kaasaitamisteo toime tahtlikult, kuna teadis millisel põhjusel M.Kerrol tema kontoandmeid vaja läheb, sellele vaatamata edastas andmed, teadis, et nii saab võimalikuks inimestelt raha väljapetmine, seega oli tal olemas tahtlus ka teo täideviija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes.

Tegutsemine isikute grupis saab tähendada üksnes kaastäideviimist. Kuriteo täideviija ja kaasaaitaja isikute gruppi ei moodusta, sest teo toimepanemine isikute grupis ei ole mitte

tegijat, vaid tegu iseloomustav tunnus /vt Riigikohtu otsus 3-1-1-62-07/. Kuna

K.H-le esitatud süüdistuse kohaselt moodustas ta grupi M.Kerroga siis

ringkonnakohtu järelduse kohaselt aitas ta kaasa üksikisiku poolt kuriteo toimepanemisele ning seetõttu tuleb K.H KarS § 209 lg 2 p 3 järgi õigeks mõista ning kvalifitseerida tema käitumine KarS § 209 lg 2 p 1,4 - § 22 lg 3 järgi.

Seega vastavasisuline kaitsja taotlus on asjakohane ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

M.Kerro käitumise karistusõiguslikus hinnangus muutust ülaltoodud asjaolu kaasa ei too

kuna M.Kerro on süüdi tunnistatud grupis koos N.H-ga kelmuste toimepanemises

13

kaastäideviimise vormis. Nimetatud episoodid ei ole puutumuses K.H-le

inkrimineeritud kuritegudega. Samuti ei ole omistatud N.H-le koos K.H-ga kuritegude toimepanemisi.

7.2 Apellandid on taotlenud uue otsusega K.H-le ja N.H-le lühemaajalise vangistuse mõistmist. Kolleegium leiab, et taotlused rahuldamisele ei kuulu.

Seotuna järeldusega K.H poolt toimepandu kvalifitseerida kuriteole

kaasaaitamisena, tõdeb kolleegium, et KarS § 22 lg 5 annab kohtule võimaluse kohaldada KarS § 60 sätestatut, kuid ei kohusta.

KrMS § 340 lg 2 p 3 sätestab ringkonnakohtu õiguse jätta karistuse muutmata ka süüdistatava süüdi tunnistamisel kergemas kuriteos. KarS § 209 lg 2 sanktsioon näeb alammäärana ette 1 aastase vangistuse. Seega on olnud

seadusandja tahe karistuse alammäära kehtestamisel näidata, et kelmuse toimepanijale

mõistetav miinimumkaristus peab olema rangem kui KarS § 45 sätestatud vangistuse alammäär.

Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt kuriteo tehiolud ei anna alust tuvastada, et

K.H-le mõistetav 1 aasta ja 6 kuuline vangistus pole kooskõlas KarS § 56

sätestatuga. K.H andis oma kontoandmed kuriteo täideviijale tundmata huvi

kannatanute ringi osas ehk tegemist ei olnud juba alguses ühe üksikjuhtumiga. Sellist

piirangut K.H ei seadnud. Tema toetusel pani M.Kerro vahetult toime kolm kuritegu. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt pole antud juhul alust Kars § 60 alusel karistuse kergendamiseks. Kolleegium leiab, et mõistetud 1 aasta ja 6 kuuline vangistus vastab nii süü suurusele kui ka süüdlase isikule. Kaitsja poolt viidatud laste ülalpidamise kohustus pole asjakohane kuna laste olemasolu kuigivõrd ei põhjenda kuritegude toimepanemisi.

K.H kuulati vaidlustatud kriminaalasjas kahtlustatavana üle 17. 06. 2010 aastal,

mil ta ennast ka süüdi tunnistas. Seega sai aru, et tema suhtes on juba kriminaalasi

menetluses, kuid vaatamata sellele, pani ta 26.08.2010 aastal toime uue varavastase tahtliku kuriteo. Samuti on teda korduvalt karistatud väärteokorras/ 3 kd. t.lk. 156-157/.

Selline käitumine näitab üleolevat suhtumist õiguskorda ning ükskõiksust ka apellatsioonis korduvalt viidatud alaealiste laste saatusele.

K.H-le on mõistetud kaassüüdistatavatest leebem karistus, seega on maakohus kohaldanud karistuse individualiseerimise põhimõtet.

Siinjuures märgib kolleegium, et maakohus on seaduslikult liitkaristuse kohaldamisel

lugenud eelmise, kergema karistuse kaetuks mõistetud raskema karistusega, seega on K.H-le ja ka N.H-le tagatud olukord, kus enne esimese kohtuotsuse tegemist mitu kuritegu toime pannud isikute kriminaalõiguslik kohtlemine oleks võrdne vaatamata

sellele, kas nende kuritegude eest mõistetakse karistus ühe kohtuotsusega või mitme kohtuotsusega.

N.H kaitsja poolt on taotletud N.H karistamist vangistusega mitte üle 10

kuu. Selline karistusmäär jääb aga alla sanktsioonis ettenähtud vangistuse alammäära,

14

milleks on 1 aasta. Samas pole KarS § 61 kohaldamise erandlikele asjaoludele apellatsioonis viidatud ja neid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. N.H on toime pannud 9 lõpuleviidud grupilist kelmust, mis olid seotud avalikkuse poole pöördudmisega. Isegi kui arvestada kaitsja poolt apellatsioonis märgituga, et ta ei olnud kuritegude väljamõtleja, oli ta siiski aktiivne kelmuste täideviija ning kolleegiumi

veendumuse kohaselt kuriteo tehiolud annavad alust järelduseks, et mõistetud 2 aastane vangistus on kooskõlas süü suurusega.

Apellandi poolt viidatud asjaolu, et ta pole varem sarnaste kuritegude eest süüdi tunnistatud on tõene, kelmusi N.H tõepoolest pole varem toime pannud. Samas aga oli ta varem toime pannud teise isiku väärkohtlemise. Samuti on teda korduvalt karistatud väärtegude toimepanemiste eest/ 3 kd t.lk. 150-153/. Kohtukolleegium leiab, et N.H-le mõistetud 2 aastane vangistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatud põhimõtetega ning selle muutmiseks seaduslikud alused puuduvad.

Kuna tegemist oli lühimenetlusega on mõlemale süüdistatavale mõistetud karistust ka

vähendatud 1/3 võrra, mis tegelikkuses veelgi leevendab sanktsiooni alamäära ligilähedasi karistusi.

7.3 Apellandid on taotlenud uue otsusega K.H-le ja N.H-le lühema katseaja määramist. Maakohus on mõlemale süüdistatavale määranud katseajaks 2 aastat 6 kuud, mis jääb alla KarS § 74 lg 3 ettenähtud katseaja maksimummäära.

Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-59-07 sedastanud, et karistusseadustiku

süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimisi vabastamisel lähtuda

põhimõttest, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Maakohtu poolt määratud katseaeg on eelneva põhimõttega kooskõlas.

Karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on põhikaristuse

üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad

põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seega tuleb KarS §-de 73 või 74 kohaldamisel igal juhul arvestada isikut iseloomustavate andmetega.

Õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus.

Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on maakohus süüdistatavatele mõistetud

karistusest koguulatuses vabastamisel kohelnud süüdlasi leebelt ning mõistetud katseaja

kestuse lühendamisega veelgi kergendada süüdistatavate olukorda kolleegium seaduslikuks ei pea.

Süüdistatavate isikuandmetes ei ole selliseid erinevusi, mis annaks aluse jõuda

järeldusele, et katseaja kestus peaks kindlasti olema erinev. Mõlemad on noored inimesed, kes juba on jõudnud toime panna õigusrikkumisi.

N.H kaitsja taotlus arvestada katseaja algust 09.02.2010, ehk eelmise kohtuotsuse

kuulutamise päevast, rahuldamisele ei kuulu kuna katseaegade liitmist või kaetuks lugemist kehtiv seadus ette ei näe. KarS § 65 lg 1, 64 lg 1,3 järgi mõistetud liitkaristusest

15

vabastamisel ja N.H-le uue katseaja määramisel tuleb lähtuda katseaja

kohaldamise üldistest alustest. Uue katseaja algust tuleb hakata arvestama liitkaristust ettenägeva kohtuotsuse kuulutamisest. Analoogset seisukohta on väljendatud Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-66-10.

7.4 K.H kaitsja on taotlenud KrMS § 180 lg 3 lähtuvalt enamus menetluskulude riigi kanda jätmist.

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS §-s 175 ettenähtud menetluskulud süüdimõistetu.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates muuhulgas arvestada süüdimõistetu varalist seisundit. Kohtul on võimalik jätta osa menetluskuludest riigi kanda, kui nende hüvitamine ilmselt

käib süüdimõistetule üle jõu. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut KrMS § 180 lg-s 3 sätestatut arvestades hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda.

Maakohus on otsuse põhiosas tulnud järeldusele, seda küll pikemalt põhistamata, et

K.H peab menetluskulud ise kandma. Kohtukolleegium sellise järeldusega nõustub. Vastavalt kriminaalasja materjalidele, oli K.H asunud 2010 aasta novembrist tööle

ja ta ei ole maakohtu istungil esitanud vastupidiseid väiteid. Maakohtus ja ka

apellatsioonis on kaitsja viidanud kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmisega seonduvalt raskele majanduslikule olukorrale. Kohtukolleegium leiab, et vaid selline asjaolu ei anna iseenesest alust mitte väga suures

summas väljamõistetud menetluskude osalist riigi kanda jätmist. Muid argumente, mis annaksid aluse tuvastada olukorda, kus puudub nii vara kui rahalised vahendid rahaliste nõuete koguulatuses täitmiseks, esitatud ei ole.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 2 p 3 tühistab

ringkonnakohus Harju Maakohtu 03. veebruari 2011 aasta otsuse osaliselt. K.H

kaitsja apellatsiooni rahuldab samuti osaliselt. N.H kaitsja apellatsiooni jätab rahuldamata.

IVI KESKÜLA STEN LIND MALLE PREIMER