1-11-2488/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedT A R T U M A A K O H U S K O H T U M Ä Ä R U S Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusena aegumise avalduse lahendamine Määruse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 17. mai 2011 Kriminaalasi (number ja seisund) nr 1-11-2488 (täiteasi nr 171/2001/2868; 191/2001/2936, 191/2001/2937) Viljandi Maakohtu 17. detsembri 1999 otsus nr 1-43-99 Aalik Asejevi süüdimõistmises KrK § 139 lg 2 p 1 ja 3 - § 15 lg 2...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U M Ä Ä R U S Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusena aegumise avalduse lahendamine
Määruse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 17. mai 2011 Kriminaalasi (number ja seisund) nr 1-11-2488 (täiteasi nr 171/2001/2868; 191/2001/2936, 191/2001/2937) Viljandi Maakohtu 17. detsembri 1999 otsus nr 1-43-99 Aalik Asejevi süüdimõistmises KrK § 139 lg 2 p 1 ja 3 - § 15 lg 2 järgi kohtulahendi täitmine Menetlus kohtus kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine Avaldaja Aalik Asejev Avalduse ese aegumise kohaldamine Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Süüdimõistetu võlgnikuna Aalik Asejev (isikukood 37403256029; aadress xxx – xxxxxxxxx x xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ) Sissenõudja Kohtute Raamatupidamiskeskus Kohtutäiturid Janek Pool, Rita Lohu
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Kohtu otsustus 1. Tunnistada KarS § 82 lg 1 p 2 alusel Viljandi Maakohtu 17. detsembri 1999 otsuse täimine Aalik Asejevile mõistetud tasumata rahalises karistuses 660 krooni, s.o 42 (nelikümmend kaks) € 18 senti ja menetluskuludes 1 543 krooni 70 senti, s.o 98 (üheksakümmend kaheksa) € 66 senti aegunuks. Täiendavad otsustused 2. Saata määruse koopia süüdimõistetule, sissenõudjale ja kohtutäituritele. Selgitused kohtumäärusele 3. Selgitada, et kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. Asjaolud 1.1. Kohtulahend Aalik Asejev on süüdi mõistetud Viljandi Maakohtu 17. detsembri 1999 otsusega ja karistatud kriminaalkoodeksi (KrK) § 139 lg 2 p 1 ja 3 - § 15 lg 2 järgi. Kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud. Kriminaalmenetlus kuludes on otsus kohtutäituril täitemenetluses.
1.2. Lahendi täitmise kohtulikku menetlust tingivad asjaolud Aalik Asejev on esitanud 22. veebruaril 2011 kohtule avalduse tasumata rahalises karistuses 42,18 € ja välja mõistetud tasumata menetluskuludes 98,66 € aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks kriminaalasjas on tehtud 29.06.2001. Rahalise karistuse, sundraha, kaitsjatasu ja muude kohtukulude tasumata nõuded kokku 140,84 €.
2. Kohtu põhjendused 2.1. Seaduslikud alused menetlemisel Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS 18. peatüki (Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine) 4. jaos (Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 - § 432). KrMS § 431 (Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine) lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 (Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord) lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 204 lg 1 kohaselt täitemenetlus kriminaalasjas mõis- tetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel. TMS § 207 (Täitemenetluse lõpetamine rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes kohtuotsuse aegumise tõttu) lg 1 kohaselt täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku (KarS) §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. 2.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb esitatud avaldusest lähtuvalt otsustada täitemenetluses olevate sissenõuete täitmise aegumine. Lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud (VTMS § 203 lg 5). Otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest (KarS § 82 lg 1 p 3). KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud kolm aastat. TMS § 210 (Kriminaalmenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kord) kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs TMS § 206 lg 2 kohaselt, kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistus- väärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim.
Aalik Asejev on süüdi mõistetud KrK § 139 lg 2 p 1 ja 3 - § 15 lg 2 järgi, s. o II astme kuriteos. Vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 2 aegub II astme kuritegu 3 aastaga. Kriminaalmenetluse kuludes kehtib samasugune aegumise tähtaeg. Kuna jõustunud otsusest on möödunud 3 aastat, otsuse peatumist kohus ei tuvastanud ning asenduskaristuse regulatsioon ei ole täitemenetluses toiminud, tuleb aegumise avaldus rahuldada ja tunnistada otsuse täitmine tasumata rahalises karistuses 660 krooni, s.o 42 (nelikümmend kaks) € 18 senti ja menetluskuludes 1 543 krooni 70 senti, s.o 98 (üheksakümmend kaheksa) € 66 senti KarS § 82 alusel aegunuks. 2.4. Edasikaebe kord ja määruse edastamine Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. pea- tüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlus- tatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab.
Toomas Lillsaar
Kohtunik