1-11-35/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusena aegumise avalduse lahendamine

Määruse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 23. mai 2011 Kriminaalasi (number ja seisund) nr 1-11-35 (täiteasi nr 187/2006/824) Viljandi Maakohtu 16. novembri 2005 otsus nr 1-186-05 Janek Jaansoni süüdimõistmises KarS § 113 ja § 121 järgi kohtulahendi täitmine Menetlus kohtus kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine Avaldaja võlgnik Janek Jaanson Avalduse ese aegumise kohaldamine Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Süüdimõistetu võlgnikuna Janek Jaanson (isikukood 37609266017 ) Sissenõudja Kohtute Raamatupidamiskeskus Kohtutäitur Oleg Sirotin

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Kohtu otsustus 1. Tunnistada KarS § 82 lg 1 p 1 alusel Viljandi Maakohtu 16. novembri 2005 otsuse täimine Janek Jaansonilt mõistetud tasumata menetluskuludes 2 408 (kaks tuhat nelisada kaheksa) € 73 senti (37 688,37 kr) aegunuks. Täiendavad otsustused 2. Saata määruse koopia süüdimõistetule, sissenõudjale ja kohtutäiturile. Selgitused kohtumäärusele 3. Selgitada, et kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud 1.1. Kohtulahend Janek Jaanson on süüdi mõistetud Viljandi Maakohtu 16. novembri 2005 otsusega ja karistatud karistusseadustik (KarS) § 113 ja § 121 järgi. Kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele

2

pööratud. Süüdimõistetu viibib vangistuses. Kriminaalmenetlus kuludes on otsus kohtutäituril täitemenetluses. 1.2. Lahendi täitmise kohtulikku menetlust tingivad asjaolud Janek Jaanson on esitanud kohtule avalduse välja mõistetud tasumata menetluskuludes 37 668.37 krooni aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks kriminaalasjas on tehtud 27. märtsil 2006. Sundraha, kaitsjatasu ja muude kohtukulude tasumata nõuded kokku 37 688.37 krooni.

2. Kohtu põhjendused 2.1. Seaduslikud alused menetlemisel Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS 18. peatüki (Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine) 4. jaos (Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 - § 432). KrMS § 431 (Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine) lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 (Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord) lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 204 lg 1 kohaselt täitemenetlus kriminaalasjas mõis- tetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel. 2.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb esitatud avaldusest lähtuvalt otsustada täitemenetluses olevate sissenõuete täitmise aegumine. KarS § 82 lg 1 p 1 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud viis aastat. TMS § 210 (Kriminaalmenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kord) kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. Janek Jaanson on süüdi mõistetud KarS § 113 ja § 121 järgi, s. o I astme kuriteos. Vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 2 aegub I astme kuritegu 5 aastaga. Kriminaalmenetluse kuludes kehtib samasugune aegumise tähtaeg. Alates 01. jaanuarist 2010 kehtiva KarS § 82 lg 5 kohaselt täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks. See säte ei ole rakendatav süüdimõistetu suhtes, kuna seaduse muudatus on tema suhtes raskendava asjaolu. Kuna jõustunud otsusest on möödunud 5 aastat, otsuse peatumist kohus ei tuvastanud, tuleb aegumise avaldus rahuldada ja tunnistada otsuse täitmine tasumata menetluskulude sissenõudes 37 688.37 krooni, s.o 2 408,73 € KarS § 82 alusel aegunuks. 2.4. Edasikaebe kord ja määruse edastamine

3

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. pea- tüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlus- tatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab.

Toomas Lillsaar

Kohtunik