2-22-130203/22 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. veebruar 2024, Viljandi

Tsiviilasja number

2-22-130203

Tsiviilasi

Renovum OÜ hagi K.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

699,14 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja Renovum OÜ (registrikood 11542046, aadress Tartu mnt

50, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10115, Harju maakond; e-post

info@renovum.ee)

Hageja lepinguline esindaja Irina Vassiljeva (Irina Vassiljeva

Õigusbüroo OÜ; e-post irina@renovum.ee)

Kostja K.K. (isikukood xxxxxxxxxxx; registrijärgne aadress

xxxxxxxx xx xxxx-xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx

xxxxxxx; tegelik elu- või viibimiskoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Teavitada menetlusosalisi uuest kohtukoosseisust. Tsiviilasi on jagatud kohtunik Maili

Riisenbergi menetlusse.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Välja mõista kostjalt K.K.lt (K.) hageja Renovum OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 460

eurot.

4. Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 77% ulatuses K.K. ja 23%

ulatuses Renovum OÜ kanda.

6. Rahuldada Renovum OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

7. Välja mõista kostjalt K.K.lt hageja Renovum OÜ kasuks menetluskuludena 173,25 eurot.

8. Välja mõista kostjalt K.K.lt hageja Renovum OÜ kasuks viivis menetluskuludelt

(173,25 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

9. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

10. Toimetada kohtuotsus hagejale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Tsiviilasjas on muutunud kohtukoosseis, tsiviilasi nr 2-22-130203 on jagatud kohtunik Maili

Riisenbergi menetlusse.

2. Hageja esitas 26. oktoobril 2022 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 460 eurot, intress 84,79 eurot, seisuga 26.10.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgse

viivise 33,11 eurot ja sissenõudmiskulud summas 20 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

3. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise

määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 02.09.2023. Kostja ei ole kohtule

esitanud vastust hagiavaldusele ega ka tõendeid asjaolu kohta, et hageja nõue oleks alusetu ning

kuuluks rahuldamata jätmisele.

4. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

5. Hagi hind on 699,14 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

6. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

7. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Monefit Estonia OÜ-ga 21.12.2021 kliendilepingu nr

2678287166, millega võimaldati kostjale laenu summas 500 eurot (dtl 40-50). Vastavalt

laenutingimustele võttis kostja laenu 32 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt krediidi kogukulu oli

2(5)

kogulaenuperioodi eest 687,06 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas (dtl 48). Tagasimakseid on

kostja teinud kokku 40 eurot (dtl 34). Krediidiandja saatis 25.04.2022 kostjale lepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 62-63). Kuna kostja oma

lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Monefit Estonia OÜ lepingu üles 28.07.2022.a.

(dtl 64). Krediidiandja on nõude loovutanud hagejale 02.08.2022 (dtl 65).

8. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

9. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti kostja enda esitatud andmetest ning

riiklikest registritest tehtud päringutele. Samuti on hageja kinnitanud, et krediidiandja analüüsis

kostja pangakonto väljavõtet perioodi 21.06.2021 – 20.12.2021 kohta. Krediidiandja jõudis

järeldusele, et kostja keskmine sissetulek oli 797 eurot ning kohustusi summas 330 eurot + 162

eurot majapidamiskulud.

10. Kohus ei saa nõustuda krediidiandja poolt teostatud pangakonto väljavõtte analüüsi tulemustega.

Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja keskmiseks töötasuks on 708 eurot kuus.

Kostjal on laenukohustusi ESTO AS-i, Bondora AS-i, AS-i Inbank ning BB Finance OÜ ees

(dtl 99530). Nimetatud perioodil on kostja laenu võtnud ligi 11 000 eurot. Krediidiandja ei ole

kulude hulka arvestanud detsembri kuus võetud laenu (4900 eurot) tagasimakseid, seega on kostja

igakuised kulud tunduvalt suuremad kui 330 eurot. Lisaks ei saa kohus nõustuda krediidiandja poolt

väljatoodud majapidamiskuludega summas 162 eurot. Kohtu hinnangul on kostja

majapidamiskulud, kulud toidule, transpordile jms suuremad kui 162 eurot kuus. Samuti ei nähtu, et

krediidiandja oleks arvestanud alaealise ülalpeetava kuludega. Kostja poolt esitatud pangakonto

väljavõttest nähtub, et kostja väljaminekud ületavad tunduvalt tema sissetulekuid, seda isegi

olukorras kus kostja on 6 kuu jooksul võtnud ligi 11 000 eurot laenu. Tulenevalt eeltoodust on

kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole adekvaatselt hinnanud kostja krediidivõimet.

11. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 43,20%

aastas, (vt dtl 48). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on

kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda.

Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

12. Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti 500 eurot, kohustusega tasuda igakuiseid

tagasimakseid vastavalt arvetele. Kostja on tagasimakseid sooritanud kokku summas 40 eurot

(dtl 34). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 460 eurot (500 - 40), sest tulenevalt vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.

13. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg 7 on kehtestatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (eelnõu 152 SE). Nimetatud seaduse eelnõu

seletuskirja kohaselt see, et (VÕS § 4034 lg 7 teise lause kohaselt) muid tasusid tarbija

krediidiandjale ei võlgne, tähendab, et tarbija maksab ainult alanenud määras intressi. Seega on

seadusandja tahte kohaselt on VÕS § 4034 lg 7 mõtteks see, et kui krediidiandja ei järgi lõikes 6

sätestatut keeldu sõlmida tarbijakrediidileping tarbijaga, kelle puhul krediidiandja ei ole veendunud,

et ta on krediidivõimeline, siis on tal võimalik nõuda hiljem üksnes tasumata põhisumma

tagastamist ning alanenud määras intressi.

3(5)

Viidatud sättega rakendatakse tarbijakrediidi direktiivi (2008/48/EÜ) artiklist 23 ja hüpoteekkrediidi

direktiivi (2014/17/EL) artiklist 38 tulenevat. S.t kehtestatakse eeskirjad karistuste kohta, mida

kohaldatakse direktiivi alusel vastu võetud riigisiseste õigusnormide rikkumise korral, ja võetakse

kõik meetmed, mis on vajalikud nende rakendamise tagamiseks. Direktiividest tulenevalt peavad

karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Niisiis on VÕS § 4034 lg 7 teine lause

oma olemuselt sanktsioon, mis välistab vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud

krediidiandja muud nõuded tarbija vastu peale põhisumma tagastamise nõude ning alandatud

intressinõude.

Sama on sisuliselt leidnud Tallinna Ringkonnakohus, kes selgitas tsiviilasjas 2-22-145432 tehtud

otsuses, et kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks

olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning

muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt

Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24).

14. Eelöeldust tulenevalt jäävad hageja ülejäänud nõuded rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

16. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 77% ulatuses kostja ja 23% ulatuses hageja kanda.

17. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

18. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kuludest

summas 20 eurot ja õigusabikulust summas 360 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei

ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.

19. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

20. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures

viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles

kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda

õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade

komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava

sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.

21. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 225 (175 + 50) * 77% = 173,25 eurot.

22. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

4(5)

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (173,25 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

23. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

5(5)