2-23-124101/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Merili Ratasepp Määruse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-23-124101 Tsiviilasi E. P. hagi V. P. vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming hagiavalduse läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E. P.

(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx), seaduslik esindaja I. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx) Kostja V. P.

(sünniaeg xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON 1. Jätta läbi vaatamata E. P. hagi V. P. vastu elatise väljamõistmiseks. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 3. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD

2

1. E. P. esitas 10. juunil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. P. elatise väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas seoses võlgniku vastuväitega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. E. P. (hageja, laps) esitas Tartu Maakohtule hagi V. P. (kostja, isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi 18. septembri 2023. a määrusega menetlusse. Kostja vastas hagile 31. jaanuaril 2024 märkides, et ta on Ukraina kodanik ja elab Ukrainas. Ukraina kohtus on pooleli ka lapse tagastamise menetlus. KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel. TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. 4. TsMS § 70 lg-te 1 ja 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kohus peab TsMS § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1 teine lause). Riigikohus on 31. märtsi 2015. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14 p-s 10 leidnud, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab TsMS § 371 lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis TsMS § 423 sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega. 5. Rahvastikuregistri andmetel on hagejal ja tema seaduslikul esindajal Ukraina kodakondsus ning nad elavad praegu Eestis ajutise kaitse elamisloa alusel. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja ja tema seaduslik esindaja tulid Ukrainast Eestisse sõjapõgenikena. Kostjal on Ukraina kodakondsus ning kostja elab jätkuvalt Ukrainas. Seega kuulub kohtualluvuse kindlakstegemisel kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilning kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping). Olukorras, kus kohaldub õigusabileping, ei saa rahvusvahelist kohtualluvust kindlaks teha tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtualluvuse sätete järgi, kuna õigusabileping näeb ette ammendavad alused, millal teatud liiki tsiviilvaidlustes saab pöörduda Eesti kohtu poole. 6. Kohus leiab, et praegusel juhult tuleb kohaldada õigusabilepingu art 28, mis määratleb kohtualluvuse vanemate ja laste vahelistes õigussuhetes. Õigusabileping ei sätesta, et vanemate ja lapse vahelise õigussuhte alla ei kuulu elatise nõue. Seega on õigusabilepingu art 28 erinorm kohtualluvuse üldnormide suhtes. Õigusabilepingu art 28 lg 2 kohaselt määratakse vanemate ja laste vahelised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht. Art 28 lg 3 kohaselt, kui kellelgi vanematest ja lastest on elukoht teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende

3

vahelised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik on laps. Käesoleva artikli punktides 1–4 märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusandlust tuleb kohaldada nendel juhtudel (lg 5). Kuna lapse elukoht on Eestis ja isa elukoht on Ukrainas ehk vanem ja laps ei ela ühe lepingupoole territooriumil, siis ei kuulu kohaldamisele õigusabilepingu art 28 lg 2. Praegusel juhul kuulub õigusabilepingu art 28 lg 3 järgi vanema ja lapse vahelises õigussuhtes kohaldamisele Ukraina seadus, kuna hageja (laps) on Ukraina kodanik. Õigusabilepingu art 28 lg 5 järgi on pädev kohus Ukraina kohus. Eeltoodu alusel leiab kohus, et praegune tsiviilasi allub õigusabilepingu art 28 lg-te 3 ja 5 järgi Ukraina kohtule. Seega ei ole Eesti kohus pädev asja lahendama ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. 7. Kohtul puudub võimalus tsiviilasja kohtualluvusel edastamiseks Ukraina kohtule, seega on hagejal õigus pöörduda hagiga kostja elukohajärgse kohtu poole. 8. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merili Ratasepp kohtunik