3-23-290/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.02.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-290

Haldusasi

Ecobay OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

11.01.2023 ettekirjutuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Ecobay OÜ, lepingulised esindajad v.adv

Toomas Pikamäe ja v.adv Helena Noot

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb

ja Timo Päit

Asja läbivaatamise vorm

Avalikul kohtuistungil 26.01.2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 11.03.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ecobay OÜ-le kuulub aadressil Paljassaare põik 16, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosas

asuv kinnistu (katastritunnus 78408:809:0022).

2. Kinnistu osas kehtib Tallinna Linnavalitsuse 15.02.2006 korraldusega nr 315-k

kehtestatud Paljassaare põik 14 kinnistu detailplaneering. Selle detailplaneeringuga jagati

krunt kaheks, moodustades Paljassaare põik 14 ja Paljassaare põik 16 kinnistud.

Detailplaneeringu kohaselt ei kavandatud Paljassaare põik 16 kinnistule ehitamist. Kaebaja

omandas kinnistu pärast kinnistu eraldamist varasemast Paljassaare põik 14 kinnistust.

3-23-290

3. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on Paljassaare põik 16 kinnistu juhtotstarbeks

eriotstarbeline ala, mis on suuremate tehniliste infrastruktuuri ehituste ala, täpsemalt määrab

Tallinna üldplaneeringu maakasutuskaart ala heitveepuhastusjaama alaks.

4. Kaebaja esitas 02.02.2007 detailplaneeringu algatamisettepaneku, soovides Paljassaare

põik 16 kinnistu jäätmehoidla maa sihtotstarbe muutumist äri-, elamu-, transpordi- ja

sotsiaalmaa kruntideks.

5. Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2010 korraldusega nr 1139-k algatati detailplaneeringu

koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Menetlus peatati 2014. a, sest

Põhja-Tallinna üldplaneeringu KSH koostamise raames teostatud Natura hindamise raames

selgus, et kavandatavate tegevustega Paljassaare piirkonnas kaasneb oluline negatiivne mõju

Paljasaare poolsaarel asuvale Natura linnualale ning vastustaja hinnangul ei vastanud

detailplaneeringuga soovitu ühelegi kõrgemal asetsevale kehtivale planeeringule.

6. Tallinna linnale esitatud kaebuste ja pöördumiste kohaselt toimus Paljassaare põik 16

kinnistul asuva sadevete reservuaari (nn Kaelajärv) täitmine kivide ja pinnasega, mis

pöördumistes kohaselt ei ole kooskõlas koostatava üldplaneeringuga ning ehitustegevus

avaldab negatiivset mõju Natura 2000 looduskeskkonnale.

7. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) algatas Paljassaare põik 16 kinnistul asuva

sadevete reservuaari osas riikliku järelevalve menetluse seoses asjaoluga, et kinnistul toimub

ehitustegevus (lammutamine), milleks puudub ehitusluba ja ehitusprojekt. TLPA pöördus

30.10.2020 e-kirja teel kinnistu omaniku Ecobay OÜ poole, milles teavitas menetluse

algatamisest ja palus selgitusi kinnistul asuva veehoidla täitmise ehk selle likvideerimise osas.

Kaebaja selgitas 06.11.2020, et veehoidla ei ole ehitis – tegemist on kunagi AS Tallinna Vesi

või tema eellase poolt tammiga eraldatud alaga, mida on aja jooksul täidetud ja kuhu on

kogunenud vesi. Veehoidla täitmine kivide ja pinnasega ei ole ehitamine, vaid ala

heakorrastamine. Ala heakorrastamise on kiidetud heaks Keskkonnaameti 11.07.2019

registreerimisõiendiga JÄ/333238. Ala heakorrastamine ei nõua ehitusprojekti koostamist.

8. TLPA teostas 30.10.2020 Paljassaare põik 16 kinnistul paikvaatluse. Olukord on

fikseeritud ka 22.04.2021 ning täiendav paikvaatlus teostati 22.04.2022 nii Paljassaare põik 14

kui ka Paljassaare põik 16 kinnistul. Paikvaatlusel tuvastati, et Paljassaare põik 16 kinnistu

lõunapoolses osas (sadevete reservuaari asukohas) toimus sadevete reservuaari täitmine

mineraalse täitematerjaliga. Paikvaatluse ajal toimus sadevete reservuaari/veehoidlasse

veoautode ja kalluritega pidev täitematerjali toomine ning selle laiali lükkamine, mille

eesmärgiks on sadevete reservuaari/veehoidla likvideerimine.

9. TLPA saatis 18.10.2022 kirjaga nr 4-4/3075-1 ettekirjutuse eelnõu arvamuse

avaldamiseks kaebaja äriregistri kohasele elektronposti aadressile legal@upi.ee.

10. TLPA tegi 11.01.2023 Ecobay OÜ-le ettekirjutuse nr 2312899/00002. Selle kohaselt

algatas TLPA Paljassaare põik 16 kinnistul asuva ja heitveepuhastusjaama koosseisu kuuluva

sadevete reservuaari osas riikliku järelevalve menetluse, kuna kinnistul toimus ehitustegevus

(lammutamine), milleks puudub nõutav ehitusluba ja ehitusprojekt. Ettekirjutusega nõuti

Paljassaare põik 16 kinnistul asuvate (tehno)rajatiste, s.o heitveepuhastusjaama sadevete

reservuaari lammutamisega seonduvate ehitustööde peatamist (ettekirjutuse p 88).

Kaebaja peatas tööd.

2(12)

3-23-290

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Ecobay OÜ esitas 10.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetes

tuvastada TLPA 11.01.2023 ettekirjutuse õigusvastasus või alternatiivselt see

tühistada. Kaebuse põhjendused on järgmised.

1)

AS Maves koostas 2009. a kinnistu lõunaosa heakorraplaani, mis näeb ette vee-ala

täitmise kivide ja pinnasega. Juba 2004. a, st 2 a enne kaebaja poolt kinnistu omandamist AS-

ilt Tallinna Vesi, koostas OÜ Hendrikson & Ko töö nr 479/04 „Territooriumi väärtustamine

saastumata mineraalpinnasega täitmise, tihendamise ja planeerimise abil“. Ka töö nr 479 nägi

ette kinnistul oleva liigniiske ala täitmise mineraalpinnase abil. Seega nägi töö nr 479 ette

sama tegevuse, mille näeb ette heakorraplaan. 17.10.2012 viidi läbi vee-ala geoloogiline

mõõtmine. Heakorraplaani alusel on väljastatud kinnistul maa-ala täitmiseks korduvalt

jäätmevaldkonna registreeringud, sh 2013. a 2018. a, 2019. a. Viimati on Keskkonnaamet

väljastanud 17.08.2022 Watercom OÜ-le jäätmeseaduse (JäätS) § 73 lg 5 alusel

jäätmevaldkonna registreeringu nr RE.JÄ/516584, kehtivusega kuni 31.10.2025.

Registreeringu kohaselt täidetakse maastikku kivide ja pinnasega. Taaskasutamistoimingu

koodiks on R5t (jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid

kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks).

Seega on vee-ala täidetud juba alates 2004. a, enne seda, kui kaebaja kinnistu omandas.

Watercom OÜ, kellele on väljastatud jäätmevaldkonna registreeringud, on AS-i Tallinna Vesi

tütarühing.

2)

TLPA pöördus 30.10.2020 kaebaja poole selgituste saamiseks seoses ehitamisega

kinnistul. Kaebaja vastas, et nn veehoidla ei ole ehitis, vaid tegemist on endise omaniku poolt

merest tammiga eraldatud alaga, mida on aja jooksul täidetud ja kuhu on kogunenud vesi.

Samuti selgitas kaebaja, et tegemist on ala heakorrastamisega. TLPA 30.10.2022 pöördumine

ja ettekirjutus tulenevad haldusasja nr 3-20-1099 menetlusest, sest TLPA pöördus kaebaja

poole 30.10.2020 pärastlõunal ja haldusasjas nr 3-20-1099 toimus kohtuistung 02.11.2020

algusega kell 10.00, st järgmise tööpäeva hommikul. TLPA esitas 02.11.2020 kohtuistungil

taotluse võtta 30.10.2020 pöördumine haldusasja materjalide juurde, et heita kaebajale varju.

3)

11.01.2023 ettekirjutuse järgi saadeti enne selle tegemist kaebajale ka ärakuulamiskiri,

mida kaebaja ei ole kätte saanud.

4)

30.06.2010 korraldusega nr 1139-k algatatud detailplaneeringut ei ole tänaseni vastu

võetud, kuigi selle algatamisest on möödunud ligi 13 aastat. Kaebaja edastas 24.03.2020

TLPA-le täiendatud detailplaneeringu ja KSH aruande kooskõlastamiseks, tuues ka kirja p-s 6

tõi välja, et kinnistu veega täidetud ala on likvideerimisel, kuna vastavalt jäätmekäitleja

registreerimistõendile täidetakse kinnistut kivide ja pinnasega. 12.01.2023 saatis kaebaja

TLPA-le täiendava päringu detailplaneeringu menetluse ja selle vastuvõtmise aja kohta.

TLPA edastas pöördumise alles 08.02.2023 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile ja

Strateegiakeskusele seisukoha avaldamiseks kaebaja 24.03.2020 esitatu osas.

5)

Ettekirjutus ei ole õiguspärane, sest esiteks ei ole vee-ala näol tegemist ehitisega.

Ettekirjutuse p-s 29 viitab TLPA, et ehitusluba ega dokumentatsiooni sadevete reservuaari

rajamiseks koostatud ei ole. Ühtlasi ei ole väljastatud kasutusluba. Nii AS Tallinna Vesi kui

ka kaebaja on kinnitanud, et süsteem ei ole kunagi kasutuses olnud (vt ettekirjutuse p 57).

Arvestades, et sadevete reservuaari ei ole lõpuni ehitatud (valmis ainult tamm, mis eraldab

vee-ala merest, ja väljalasketorustik), mistõttu ei täida see soovitud eesmärki ega ole reaalselt

kasutuses, ei saa seda pidada ehitiseks EhS § 3 või ka tammi ja torustiku rajamise ajal

kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse PES järgi. Üksnes asjaolu, et vee-ala on tekkinud

inimtegevuse, st tammi tulemusena ja et vee-ala ei ole võimalik teisaldada, ei tähenda, et

3(12)

3-23-290

tegemist on ehitisega. Järeldust, et sadevete reservuaari ei rajatud kunagi lõpuni, kinnitab

heakorraplaani p 1.1 kolmas lõik: „Alal paikneb ka AS Tallinna Vesi reoveepuhasti koosseisu

kuulunud sademevee reservuaar, mis jäi tehnoloogilise rajatisena väljaehitamata ja

sihipärast kasutamist ei leidnud. Rajatisest valmis tamm, mis eraldab reservuaari Paljassaare

lahest. Paigaldati ka maa-aluse toru, mis põhjaosas läheb eelkõige kaevu ja sealt edasi

merre.” Ka töös nr 479 sisalduvatelt fotodelt nähtub, et tegemist on kinnistul oleva maa-alaga,

väidetav reservuaar/veehoidla puudub. Keskkonnaministeeriumi 15.05.2009 kirjas nr 20-

1/9782 toodud seisukoht, milles väidetavat reservuaari/veehoidlat nimetatakse rajatiseks ja

kanalisatsioonisüsteemi osaks, on ebatäpne, kuna selle kohaselt on tegemist ehitusloa alusel

rajatud reoveepuhastusjaama koosseisu kuuluvate rajatistega, kuigi vee-ala kohta puudub

projektdokumentatsioon (vt ettekirjutuse p 50), ehitusluba ja kasutusluba. Kui väidetav

reservuaar/veehoidla oleks ehitatud valmis, oleks sellel ehitusluba ja kasutusluba. Väidetavat

reservuaari/veehoidlat ei rajatud ka vastavalt tööprojektile (Tallinna heitvee puhastusjaama

sadevete reservuaari tööprojekt seletuskiri ja joonised 1. köide (töö nr 98016)), sest

ortofotodelt ega paikvaatluse aktist ei nähtu loode-, lääne-, edela ja lõunapoolseid tamme,

reservuaari põhja süvendamist ega ka meretammi keskele rajatavat raudbetoonist 5-meetrise

küljepikkusega šahtülevoolu. 2006. ja 2007. a ortofotodelt nähtub, et väidetavat reservuaari/

veehoidlat on hakatud täitma. Ehitise puhul peaks olema teada, mis on selle sisu, mõõdud ja

asukoht. Tuleb ka arvestada, et pooled ei saa lepinguga määrata seda, kas üks või teine asi on

ehitis.

6)

Teiseks on tegemist heakorratöödega, ala heakorrastamisega. Tallinna Linnavolikogu

30.10.2008 määrusega nr 36 kehtestatud „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ (JHE) § 40 lg 5 järgi

on sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke

ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sh territooriumi heakorrastamiseks, lubatud

ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või kõrvaldamise

asukohajärgse linnaosa valitsusega ja keskkonnaameti jäätmespetsialistiga kooskõlastatud

heakorraplaani alusel; sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu

omanik kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult keskkonnaameti

jäätmespetsialistiga. JHE § 40 lg 6 kohaselt võib ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus

tekkinud kaevist väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Harjumaa

keskkonnateenistusega; kaevise kasutamiseks väljaspool kinnisasja tuleb Harjumaa

keskkonnateenistusele esitatavale taotlusele lisada väljavõte keskkonnaameti

jäätmespetsialistiga kooskõlastatud projektist või olemasoleva plaanimaterjali alusel koostatud

ning kasutamise asukohajärgse linnaosa valitsuse ja keskkonnaametiga kooskõlastatud

heakorraplaanist; kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.

Seetõttu ongi 2009. a koostatud heakorraplaan, mis võimaldab vee-ala täita. Heakorraplaani p

1.1 kohaselt toimus juba enne selle koostamist kinnistu lõunaosa täitmine kivide ja pinnasega

Harjumaa Keskkonnateenistuse registreerimistõendi alusel, mis kehtis 25.07.2008-31.12.2012

ja mille järgi oli lubatud ladestatavaks jäätmekoguseks 150 000 tonni aastas. Heakorraplaani p

3.1 järgi on selle eesmärgiks kinnistu lõunaosa korrastamine nii, et seal kujuneks maapinna

kõrguseks 3,0 m üle merepinna, mille tõttu täidetakse vee-ala heakorraplaani p 3.2 järgi JHE-s

välja toodud jäätmetega. Heakorraplaani p 3.6 järgi ei põhjusta tegevus keskkonnale olulist

negatiivset mõju ja sellega ei kaasne keskkonnariske. Heakorraplaani lisas 2 on Põhja-

Tallinna valitsuse vanema nõusolek kinnistu heakorrastamiseks ehk kohalik omavalitsus on

tegevuseks ka oma nõusoleku andnud 2009. a. Heakorraplaani alusel on välja antud

jäätmevaldkonna registreeringud. Seega ei ole vee-ala täitmine pinnase ja kividega

ehitustegevus, vaid JHE § 40 lg-tes 5 ja 6 ning heakorraplaanis kirjeldatud heakorratöö, mis ei

eelda ehitusloa väljastamist. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et pinnase täitmine toimub

heakorraplaani ja jäätmekäitleja registreeringu alusel.

4(12)

3-23-290

7)

Ettekirjutus on tühine, kuna selle kehtivus on sõltuvuses vastustaja enda tegevusest.

Ettekirjutus ei sisalda HMS § 61 lg 2 tähenduses kehtivusaja lõppu, vaid kehtib, kuni TLPA

viib lõpuni detailplaneeringu menetluse. Seega on ettekirjutus antud määramatuks ajaks. Kuna

ettekirjutus kehtib kuni detailplaneeringu osas otsuse tegemiseni, ei ole kaebajal võimalik

iseseisvalt midagi teha, et jätkata oma omandi kasutamist. Seega on ettekirjutus

ebaproportsionaalne (HMS § 54 lg 1) ja ebaselge, mis muudab selle täitmise võimatuks (HMS

§ 55 lg 1, HMS § 63 lg 2 p 5). Ettekirjutuse sidumine detailplaneeringu osas otsuse

tegemisega on kaebajat põhjendamatult koormav, kuna detailplaneeringu menetlus võib kesta

veel aastaid. Seega on ettekirjutus HMS § 63 lg 2 p-st 5 tulenevalt tühine või alternatiivselt

õigusvastane ja tuleb tühistada.

8)

Ettekirjutus rikub kaebaja õiguspärast ootust. Heakorraplaani p-st 1.1 nähtub, et juba enne

selle koostamist, aastatel 2008-2012 oli Harjumaa Keskkonnateenistuse (täna

Keskkonnaamet) väljastatud registreerimistõendi alusel OÜ-l Slops õigus ladestada kinnistu

täitmiseks 150 000 tonni jäätmeid aastas ja heakorraplaani koostamise ajal (2009. a) toimus

ala täitmine. Slops OÜ ja Watercom OÜ on heakorraplaanile tuginedes alates 2013. a

jäätmekäitleja registreeringute alusel vee-ala täitnud kivide ja pinnasega, sh pikendanud

edukalt registreeringut ka 2022. a. Kaebaja koostööpartnerid on seega juba vähemalt 15 a

kinnistut jäätmekäitleja registreeringu alusel täitnud kivide ja pinnasega. Heakorraplaani lisast

2 nähtub, et Põhja-Tallinna Valitsus vastas 16.02.2009 kirjaga Maves AS-le ja andis

nõusoleku sadeveetiigi ja lähiümbruse heakorrastamiseks. Kohalik omavalitsus kiitis seega

heaks kinnistu heakorrastamise ala täitmise kaudu. Ka TLPA-le 24.03.2020 saadetud kirja p-s

6 tõi kaebaja välja, et kinnistu veega täidetud ala on juba likvideerimisel, kuna vastavalt

jäätmekäitleja registreerimistõendile täidetakse kinnistut. Kaebaja on juhindudes JHE § 40 lg-

test 5 ja 6, heakorraplaanist, Keskkonnaameti jäätmekäitleja registreeringutest ja Põhja-

Tallinna linnaosa valitsuse nõusolekust juba vähemalt alates 2008. a kinnistut, sh seal asuvat

vee-ala täitnud kivide ja pinnasega. Kaebaja ei ole seda varjanud, vaid on kooskõlastanud

tegevuse linnaosa valitsusega ning 2020. a algul TLPA-le saadetud kirjas sellele ise

tähelepanu juhtinud. Siiani ei ole vastustaja kaebajale etteheiteid teinud ega täitmises

probleemi näinud. Ettekirjutus on vastuolus vastustaja varasema praktikaga. Samuti on

ettekirjutusega rikutud analoogia korras HMS § 67 lg-t 1, kuna sisuliselt tunnistatakse sellega

kehtetuks varasemad haldusaktid, mille alusel on kaebaja siiani kinnistul pinnast täitnud.

9)

Ettekirjutus rikub kaebaja omandipõhiõigust koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega.

Kaebaja on juba aastaid kooskõlas heakorraplaaniga täitnud kinnistu pinnast jäätmevaldkonna

registreeringul lubatud jäätmetega ning ei ole kohustatud taotlema selleks ehitusluba, kuna

tegemist ei ole ehitustegevusega. Seetõttu rikub ettekirjutus kaebaja õigust edaspidi oma

omandit vabalt vallata ja kasutada ning seda määramata aja vältel, kuna vastustaja on seadnud

ettekirjutuse kehtivuse sõltuvusse tema enda tegevusest detailplaneeringu menetluses, mida

pole kaebajal võimalik mõjutada.

2. Tallinna linn palub 16.03.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides

järgmist.

1)

Sadevete reservuaar koos kanalisatsioonisüsteemiga on inimtegevuse tulemusel loodud

asi, mille eesmärgiks on olnud Tallinna heitveepuhastusjaama sadevete reservuaari tööprojekti

seletuskirja ja jooniste kohaselt ühisvoolse kanalisatsioonisüsteemi puhastusseadmete

võimsust ületava tulvaveevallide ajutine kogumine ja säilitamine ning avariiväljalasu torustiku

ja kraavi kaudu reoveepuhastusjaamast osaliselt või täielikult puhastusprotsessi läbinud

reovee suunamine läbi suubla Paljassaare lahte või ühenduses olevasse sadevete reservuaari.

5(12)

3-23-290

2)

Eesti Riiklik Mereinspektsioon on 26.01.1998 väljastanud AS-ile Tallinna Vesi

Paljassaare sadevete puhverveehoidla tammi rajamiseks loa tööde läbiviimiseks 26.01.1998-

31.12.1998. Nagu nähtub paikvaatluse aktis kajastatud ortofotodelt, on sadevete

puhverveehoidla tammi ja sadevete reservuaari rajamiseks tehtud ehitustöid ning endisesse

merele avatud lahesoppi on rajatud tamm koos sadevete reservuaariga.

3)

Sadevete reservuaari ja kraavi kaudu merega ühendatud avariiväljalasu torustiku

ehitamise ajal (26.01.1998-31.12.1998) kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 38

kohaselt on ehitis hoone või rajatis ning rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud,

inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse mh mere või

siseveekogu põhja selle süvendamise teel õiguslikul alusel rajatud laevateed (laevakanal).

Väide, et ehitist ei ole lõplikult valmis ehitatud ja see pole olnud täielikult sihtpärases

kasutuses, ei välista sadevete reservuaari ehitiseks pidamist. Kehtiva EhS seletuskirja kohaselt

on EhS eesmärk hõlmata kõiki ehitisi, sh selliseid objekte, mis tavatähenduses ei ole alati

ehitisena käsitletavad.

4)

Riikliku järelevalve menetluse käigus kogutud teabe ning AS-i Tallinna Vesi arhiivis

oleva Paljassaare 16 kinnistule ehitatud heitveepuhastusjaama sadevete reservuaari

hüdrotehnilise osa tööprojekti seletuskirja ja jooniste kohaselt on ehitatud puhverveehoidla

tamm ja sadevete reservuaar koos reoveepuhastusjaama kanalisatsioonisüsteemidega üks

funktsionaalne tervik, mille osi on võimalik kasutada ka käesoleval hetkel ühisvoolse

kanalisatsioonisüsteemi puhastusseadmete võimust ületava tulvaveevallide ajutiseks

kogumiseks ja säilitamiseks kuni puhastusvõimaluseni ning puhastatud reovee ärajuhtimiseks.

5)

Sadevete reservuaari koos selle osadega on alati käsitletud rajatisena. Kaebaja ise on

Harjumaa Keskkonnateenistusele 25.12.2008 edastatud taotluses kinnitanud, et tema jaoks on

tegemist ebavajaliku tehnorajatisega. Kaebaja taotles sadevete reservuaari Keskkonnaregistrist

kustutamist põhjusel, et tegemist ei ole tehisjärve, vaid tehnorajatisega. Ka kinnistu

võõrandamisel käsitleti kinnistul asuvaid rajatisi – AS Tallinna Vesi ja AS Magnum Medical

vahel 31.03.2006 sõlmitud notariaalse lepingu p 2.5 kohaselt asuvad kinnistul ehitised nagu

kaldakindlustus, sadevete reservuaar, teed ning avariiväljalaske ühenduskamber sadevete

mahutiga. Lepingu alusel on nii kinnistu müüja kui ka ostja kinnitanud, et kinnistul asuvad

ehitised, s.o kaldakindlustus, sadevete reservuaar, teed ning avariiväljalaske ühenduskamber

sadevete mahutiga. Keskkonnaministeerium on 15.05.2009 vastuses kaebaja selgitustaotlusele

leidnud, et tegemist on ehitusloa alusel rajatud reoveepuhastusjaama koosseisu kuuluvate

rajatistega. Keskkonnaministeerium leidis, et sadevete reservuaari ja avariilaske ühendavat

kraavi tuleb lugeda kanalisatsioonisüsteemi osadeks. Tehisjärv on keskkonnaregistri

veekogude nimistust kustutatud nagu kaebaja soovis. Keskkonnaministeeriumi Info- ja

Tehnokeskus on 27.08.2009 kirjas nr 13-3-1/12386 kinnitanud, et sademevee

kogumisrajatised on rajatud projekti alusel ning on sellisena kasutuses.

6)

Tegu ei ole heakorratöödega. Ehitamine on mh ka lammutamine (muutuvad ehitise

füüsikalised omadused). Lammutamine kuulub EhS mõjusfääri. Vastavalt JHE § 40 lg-le 5 on

mineraalsete püsijäätmete segu taaskasutamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku lubatud

ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. EhS lisa 1

kohaselt on veehoidla lammutamine ehitusloa kohustuslik tegevus.

7)

EhS § 8 kohaselt peab ehitamine olema ohutu. Ehitamise ohutus hõlmab loodus- ja

kultuuriväärtuse kaitset ning asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist. Hiljutised keskkonna

hindamised (Põhja-Tallinna üldplaneeringu KSH ja Natura-hindamine) on täheldanud, et

tegevused piirkonnas toovad endaga kaasa keskkonna muutused ning mõjutavad Natura ala ja

kaitstavat hoiuala. Kaebaja esitatud heakorraplaan käsitleb küll mõju keskkonnale ning näeb

6(12)

3-23-290

tegevuse positiivset mõju, kuid rohkem kui 10 a möödumisel on asjaolud muutunud, mida

näitavad alal läbi viidud keskkonnamõju hindamised ja Natura hindamine. Juba asjaolu, et

tegemist on endise merealaga, mis eraldati inimtekkeliselt merest, näitab, et selle ehitise

likvideerimisse ei saa suhtuda kergekäeliselt.

8)

Ehitamine peab vastama õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule.

Käesoleval juhul ei vasta vaidlusalused ehitustegevused Tallinna Linnavalitsuse 15.02.2006

korraldusega kehtestatud detailplaneeringule. Kuna kaebajale ei ole väljastatud sadevete

reservuaari likvideerimiseks/lammutamiseks ehitusluba, ei ole võimalik kontrollida kinnistul

asuva sadevete reservuaari lammutamise ohutust ning ehitisele esitatavate nõuetele vastavust.

Ehitustööd ei vasta ka alal kehtivale Tallinna üldplaneeringule. Ehitamine peab olema

kooskõlas asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Detailplaneeringu puudumisel

peab ehitatav ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga ja projekteerimistingimuste olemasolul

projekteerimistingimustega. Ehitamisel tuleb arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi

ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. Nõue, mille kohaselt

tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, rõhutab ehitusprojekti tähtsust ja asetab ehitaja ning

ehitusprojekti koostaja teatud perspektiivi. Ehitusprojekt on üks olulisemaid ehitamise

dokumente. Ehitusprojekti kohasel ehitamisel peab ehitaja olema asjatundlik ning ehitama

selliselt, et ehitamine oleks ka tehnoloogiliselt vastav.

9)

Kaebajale väljastatud jäätmekäitleja registreerimistõendid ega heakorraplaan ei asenda

ehitusluba. Jäätmete käitlemisel tuleb järgida kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja

nõudeid ning kinnistule kehtestatud planeeringuid. Antud seisukohta on kinnitanud

Keskkonnaamet ka 06.11.2020 Põhja-Tallinna Valitsuse poolt edastatud pöördumisele

vastates. Jäätmevaldkonna registreeringutel on sõnastatud täiendavaid nõudeid.

10) Ettekirjutus ei ole antud tähtajatult, vaid edasised juhised ehk ehitusõiguse ja ehitamise

lubatavuse saab välja selgitada detailplaneeringu menetluses. Põhja-Tallinna üldplaneeringu ja

detailplaneeringu menetlused on omavahel seotud, mõlemad kujundavad väga olulist

linnaruumi nii keskkonnaalaselt kui ka linna enda ruumilahendusest. Ei saa eeldada, et kui

ehitustegevus viiakse läbi ilma selleks luba omamata, siis kunagi tulevikus ilma toiminguid

tegemata selline piirang lõppeb. Kui tegevuseks puudub ehitusõigus, tuleb läbida seadusandja

määratud menetlused, et ehitusõiguse ulatus ja võimalikkus välja selgitada. Asjaolu, et

detailplaneeringu menetlus on kestnud 13 a, ei anna õigust asuda oma soovitud ehitusõigust

täitma. Nii üldplaneeringu menetlus kui ka detailplaneeringu menetlus on olemuselt olulised

linnaruumi kujundajad. Vaidlus ei puuduta seda, milliseks kujuneb ruumiline lahendus

kinnistu osas. Ettekirjutuse ja ehitusloa puudumine puudutab eelkõige kehtivat õigust ja

olemasolevaid asjaolusid, mitte tulevikus võivad tekkivaid õigusi või kohustusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus jätab kaebuse rahuldamata, leides, et TLPA 11.01.2023 ettekirjutus nr

2312899/00002 on õiguspärane haldusakt.

4. Vaidlustatud ettekirjutusega on esitatud kaebajale nõue peatada koheselt kõik

Paljassaare põik 16 kinnistul asuvate (tehno)rajatiste, s.o heitveepuhastusjaama

sadevete reservuaari lammutamisega seonduvad ehitustööd (so sadevete reservuaari

asukohta kivide ja pinnase ladustamine ja sellega täitmine). Ettekirjutuse õiguslike

alustena on nimetatud korrakaitseseaduse § 28 lg-t 1 ning EhS § 130 lg 2 p-te 1 ja 3.

Viimane annab kohaliku omavalitsuse üksusele õiguse kontrollida ehitise ehitamise

vastavust

detailplaneeringule,

kohaliku

omavalitsuse

eriplaneeringule,

projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele ning

7(12)

3-23-290

ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele

vastavust.

5. Poolte vahel on vaidlus esmalt küsimuses, kas kaebajale kuuluval kinnistul

asuv nn sadevete reservuaar (asja materjalides olevates erinevates dokumentides on

seda nimetatud ka vee-alaks, märgalaks, Kaelajärveks, veehoidlaks, tammiga eraldatud

alaks, kuhu on kogunenud vesi, reoveepuhasti settetiigiks ja veega täidetud

pinnavormiks) on üldse käsitatav ehitisena. Kasutades selle ala puhul järgnevalt

läbivalt sadevete reservuaari nimetust, ei ole kohus lähtunud selle ehitise tingimustele

vastavuse hindamisel siiski mitte nimetustest, vaid selle eesmärgist/funktsioonist jm

iseloomustavatest tunnustest kogumis.

6. Ehitis on EhS järgi inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud

või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus

võimaldab seda eristada teistest asjadest, ning rajatis on selline ehitis, mis ei ole hoone

(EhS § 3 lg-d 1 ja 2). EhS seletuskirjas (555 SE) on selgitatud, et ehitise mõiste

allikaks on kuni 01.01.2003 kehtinud PES, mille kohaselt oli ehitis samuti hoone või

rajatis, kusjuures rajatis määratleti kui maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse

tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone (PES § 38 lg-d 1 ja 3). Seletuskirjast

nähtuvalt ei ole ehitise mõiste sisustamisel soovitud irduda varasemalt seadustes

kasutusel olnud ehitise mõistest, vaid lähtutud on varasemalt kasutatust ja ka vastavast

rakenduspraktikast, sh Riigikohtu antud tõlgendustest ehitise mõiste kohta. Nii kaebaja

kui ka vastustaja on ehitise mõiste sisustamisel kohaselt viidanud seletuskirjaski

kajastatud Riigikohtu 21.02.2011 otsuse nr 3-3-1-80-10 p-le 24, mille kohaselt ei piisa

ehitise määratlemisel üksnes selle tuvastamisest, kas asi on rajatud inimtegevuse

käigus ning kas ja kuidas on see teisaldatav, vaid asja ehitisena määratlemisel on

oluline arvestada ka selle asja põhilist kasutusotstarvet (eesmärki), kasutamise viisi,

kestvust ja muid asja iseloomustavaid tunnuseid, mis kogumis võimaldavad eristada

ehitist teistest asjadest.

7. Kohus leiab eelnevat arvestades, et sadevete reservuaar on ettekirjutuses õigesti

ehitiseks loetud. Vaidlustatud haldusaktis on põhjendatud sadevete reservuaari

lugemist heitveepuhastusjaama koosseisu kuuluvaks rajatiseks ning kohus ei pea

HKMS § 165 lg-st 2 tulenevalt vajalikuks kõiki haldusorgani poolt toodud haldusaktis

põhjendusi korrata, märkides järgmist.

8. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et sadevete reservuaar on tekkinud

inimtegevuse tulemusel. Pooled ei vaidle, et Paljassaare põik 16 kinnistul asuvad

lisaks sadevete reservuaarile ka rajatud meretamm ja avarii väljapääsu torustik.

Ettekirjutuse lk-del 6-7 on Tallinna heitveepuhastusjaama sadevete reservuaari

tööprojektile (dtl 213 jj) tuginevalt selgitatud, et ehitamisele eelnevalt oli antud ala

täitmata, merele avatud lahesopp, mida läbisid madalad rannavallid ja kuhu rajati

tamm koos sadevete reservuaariga. Sadevete reservuaari rajamiseks oli vaja muuta

rannajoont ning Eesti Riiklik Mereinspektsioon väljastas AS-le Tallinna Vesi sadevete

puhverveehoidla tammi rajamiseks loa (tööde läbiviimiseks ajavahemikul 26.01.1998-

31.12.1998). Kuigi tööde läbiviimise aja osas puuduvad konkreetsed tõendid, ei nähtu

kohtule, et põhjendatud oleks kaebaja paljasõnaline kahtlus, et töid loaga määratud ajal

võib-olla siiski läbi ei viidud, vaid need võidi teostada, sh meretamm rajada millelgi

hiljem, sh ka pärast 01.04.1999.

9. Samuti ei väära sadevete reservuaari ehitiseks lugemist kaebaja väide, et

ehitisteks on küll meretamm ja avariiväljapääsu torustik, kuid mitte vee-ala ise. Tammi

8(12)

3-23-290

rajamine, mis muutis Tallinna lahe rannajoont, kaasnes sadevete reservuaari

rajamisega, mitte ei rajatud tammi eraldiseisvalt. Nii paikvaatluse aktis kajastatud

ortofotod (dtl 192 jj) kui kaebaja esitatud kaardi- ja fotomaterjal (dtl 269 jj) kinnitavad,

et sadevete reservuaar olemasoleval kujul on seotud tammi rajamisega. Ka kaebuses

on välja toodud, et tegu on merest tammiga eraldatud alaga, mis on veega täitunud,

ning et tamm ja torustik olid osa planeeritud sadevete reservuaarist. Samuti on

kaebuseski viidatud tööprojekti p-le 3.2, mille järgi nähti sadevete reservuaarile ette

mh merekindlustis.

10. Sadevete reservuaar moodustab kohtu hinnangul praegustel asjaoludel koos

meretammi ja torustikuga ühtekuuluva kompleksi, mis on ehitatud inimtegevuse

tulemusel ja aluspinnasega ühendatud. Rajatise eesmärgi hindamisel saab arvestada

selle rajamise ajal silmas peetud funktsiooni. Rajatise mõistest ega ka ülal viidatud

Riigikohtu lahendist ei tulene nõuet, et asja rajatiseks lugemiseks peaks see igal juhul

olema olnud sihipärases kasutuses või ehitatud valmis täpselt projektis kavandatule

vastavalt. Arvestades kogumis nii sadevete reservuaari, tammi ja torustiku eesmärki

(ettekirjutuse p-s 58 viidatud AS-i Tallinna Vesi 11.04.2022 kirja nr 3/22175546

kohaselt oli selleks võimaldada juhtida Paljassaare reoveepuhastusjaamal heitvett

ülevoolu kaudu tammitatud sademeveereservuaari, juhul, kui reservuaari

väljundpumpla ei peaks toimima), püsivust kui ka asukohta endisel Tallinna

reoveepuhastusjaama territooriumil, ei saa neid vaadelda eraldiseisvate rajatistena,

vaid tegu on funktsionaalselt kokku kuuluva kompleksiga.

11. Vastustaja on põhjendatult viidanud, et kaebaja ise on varasemalt, st enne

riikliku järelevalve menetluse algatamist samuti käsitanud sadevete reservuaari

tehnorajatisena, nt taotledes selle kustutamist Keskkonnaregistrist tehisjärvede

loetelust põhjusel, et tegemist on Tallinna reoveepuhastusjaama sadevete reservuaariga

(dtl 223), aga ka juba kinnisasja omandamisel (dtl 229). Ehkki kokkuleppeliselt ei saa

määratleda, kas asi on ehitis või mitte, näitab eelnev siiski, et ka kaebaja ise on olnud

seisukohal, et tegemist on ehitatud asja, mitte lihtsalt liigniiske alaga. Alles riikliku

järelevalve menetluse raames on kaebaja enda seisukohta muutnud ja asunud

vastustajale vastates väitma, et nn veehoidla ei ole siiski ehitis, vaid tammiga eraldatud

ala, kuhu on kogunenud vesi.

12. Järgmiseks vaidluskohaks poolte vahel on see, kas sadevete reservuaari

täitmine kivide ja pinnasega kujutab endast selle lammutamist EhS § 4 lg 4 mõttes.

EhS § 4 lg 4 kohaselt loetakse ehitise lammutamiseks ehitamist, mille käigus ehitis

eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Vastustaja on EhS

seletuskirjale tuginedes õigesti põhjendanud, et lammutamine on otseselt seotud ehitise

keskkonnast eemaldamisega ning osalise lammutamise puhul võib see ka tähendada

ehitise mahu või muude parameetrite vähendamist.

13. Vastustaja on vaidlustatud ettekirjutusest nähtuvalt Paljassaare põik 16

kinnistul teostatud paikvaatlustega tuvastanud, et kinnistul toimub sadevete reservuaari

likvideerimine selle kivide ja pinnasega täitmise teel. Paikvaatluse aktist nähtuvalt

tuvastati, et Tallinna heitveepuhastusjaama sadevete reservuaarist on säilinud

põhjapoolne osa (ca 1/3), kuid ca 2/3 ulatuses lõunapoolses osas on see lammutatud, st

täidetud mineraalse täitematerjaliga. Sadevete reservuaari projekteeritud veepeegli

pinna maksimaalsest suurusest 13 ha on säilinud ca 4,5 ha (dtl 192).

14. Kuna kohus nõustus eelnevalt vastustaja hinnanguga, et sadevete reservuaari

näol on tegemist ehitisega, ei saa kaebaja tegevuse õiguslikuks aluseks olla ehitusloa

9(12)

3-23-290

asemel jäätmekäitleja registreerimistõendid ega heakorraplaan. EhS lisa 1 kohaselt on

veehoidla lammutamiseks nõutav ehitusluba. Kohus ei nõustu seega seisukohaga, et

sadevete reservuaari täitmisel kividega on tegemist heakorratöödega, mis said toimuda

JHE § 40 lg-te 5 ja 6 ning jäätmekäitleja registreerimistõendi alusel ja vastavalt

heakorraplaanile ega eeldanud ehitusloa väljastamist. JHE § 40 lg 5 sätestas, et

sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu taaskasutamine väljaspool

ametlikke ladestuspaiku, sh territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult

kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või heakorraplaani

alusel, mis on kooskõlastatud linnaosa valitsusega ja Tallinna Ettevõtlusametiga.

Vastustaja on õigesti viidanud, et Põhja-Tallinna Valitsus andis 16.02.2009

heakorraplaanile küll põhimõttelise nõusoleku sadeveetiigi ja lähiümbruse

heakorrastamise ideele, paludes siiski esitada projekteerimisnõuetele vastav projekt

koos vajalike kooskõlastustega (dtl 26). Kaebaja seda ei teinud.

15. Kaebaja viidatud jäätmekäitlejale väljastatud registreerimistõenditest ei saanud

samuti tekkida arvamust, et muid lube või kooskõlastusi pole kavandatud tegevuseks

vaja. JHE § 40 lg 6 sätestas, et ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud

kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. OÜ-le

Slops väljastatud registreerimistõendil nr JÄ/323252 oli jäätmekäitluskohast algselt

välistatud tammiga merest eraldatud veekogu. Kuigi seda järgnevalt muudeti, teavitati

kaebajat, et jäätmekäitlejale väljastatud registreerimistõend ei asenda muude

õigusaktide alusel nõutavaid lube või kooskõlastusi ning jäätmete käitlemisel tuleb

järgida kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõudeid ja kinnistule kehtestatud

planeeringuid (vt Keskkonnaameti 11.07.2019 kiri nr 8-5719/9304-4, dtl 66 ja

06.11.2020 kiri nr 6-2/20/18124-2, dtl 244). Ka kehtival, Keskkonnameti poolt

17.08.2022 väljastatud jäätmevaldkonna registreeringul RE.JÄ/516584 (dtl 71) on

välja toodud, et jäätmekäitleja registreering ei asenda muude õigusaktide alusel

nõutavaid lube või kooskõlastusi ning maa-ala täitmisel tuleb jälgida ehitusloa

tingimusi.

16. Järeldust, et kaebaja tegevus kujutab endast sadevete reservuaari lammutamist,

ei kummuta OÜ Slops tellimusel 2004. a OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud töö

„Territooriumi väärtustamine saastumata mineraalpinnasega täitmise, tihendamise ja

planeerimise abil“ ega ka AS Maves poolt Ecobay OÜ tellimusel 2009. a koostatud

Paljassaare põik 16 lõunaosa heakorraplaan. Kummagi dokumendiga ei saa selle

koostaja määrata seda, kas käsitletud tegevus on vaadeldav ehitamisena EhS § 4 lg 4

mõttes või mitte. Mõlemad dokumendid lähtuvad tõepoolest eeldusest, et täitmise

kaudu toimub ala heakorrastamine, kuid nende koostamisel, sh keskkonnariskide

hindamisel (nt heakorraplaani lk 10) ei ole saanud arvestada ei arengutega Põhja-

Tallinna üldplaneeringu koostamise menetluses, sh keskkonnamõju strateegilise

hindamise koostamise raames teostatud Natura hindamisega, ega ka 2010. a algatatud

detailplaneeringu koostamise menetlusega. Ehkki heakorraplaani koostamise ajal

kehtis juba Tallinna Linnavalitsuse 15.02.2006 korraldusega nr 315-k kehtestatud

Paljassaare põik 14 kinnistu detailplaneering, millega ehitamist Paljassaare põik 16

kinnistule ei kavandatud, on heakorraplaani p-st 1.3 „Planeeringud ja muud

arendused“ nähtuvalt lähtutud hoopis muudest arengusuundadest – lähtutud on sellest,

et tegu on arendusalaga (lk 5), kus tuleks maapinna kõrguseks kujundada 3,0 m

merepinnast. Seejuures on heakorraplaanis loetud heakorrastatava ala pindalaks ca

11,2 ha, ning märgitud, et reservuaar moodustab sellest 6,3 ha (vt dtl 12).

Heakorraplaani kohaselt kujuneb maapinna kavandatava kõrguse saavutamiseks täite

paksuseks vähemalt 3,5 m (lk 8; vt joonised 3 ja 4 projekteeritava maapinna kohta dtl

10(12)

3-23-290

21 ja 22). Ka OÜ Slops tellimusel 2004. a OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud töö

kohaselt oli maa-ala täitmise eesmärgiks valmistada territoorium ette

segahoonestusalaks (lk-d 7 ja 10).

17. Seega ei saanud kaebajale jäätmevaldkonna registreeringutest tekkida

õigustatud ootust, et ta saab 2009. a heakorraplaani alusel kinnistul veehoidla

likvideerimise läbi viia ilma ehitusluba omamata, kuivõrd selle vajadust oli talle

varasemalt selgitatud. Põhjendatud ei ole väita, et ettekirjutusega tunnistati sisuliselt

kehtetuks varasemad haldusaktid, mille alusel kaebaja siiani kinnistul pinnast täitis.

Kaebaja ei saanud eeldada, et ta võib teostada või jätkata ehitustegevusi, mis ei

vastanud õigusaktide nõuetele. Õigustatud ootus ei saanud tuleneda ka ainuüksi

vastustaja varasemast praktikast, sh asjaolust, et kaebaja tegevuse osas varem

järelevalvemenetlust ei algatatud ja ta sai sadevete reservuaari täita. Vastustaja on nii

ettekirjutuses kui kaebusele vastates tuginenud elanike poolt aastatel 2020-2021

esitatud pöördumistele seoses sadevete reservuaari täitmisega ning viitas ka

kohtuistungil tegevuse intensiivistumisele 2020. a (kohtuistungi protokoll 01:42:16).

Kohus ei jaga seega kaebaja arvamust, et ettekirjutus on õigusvastane õiguspärase

ootuse põhimõtte rikkumise tõttu.

18. Õige on vastustaja käsitus, et kuivõrd tegemist on EhS mõttes lammutamisega,

kuulub tegevus EhS mõjusfääri. Ehitamine peab vastama õigusaktide nõuetele ja

detailplaneeringule. Puudub vaidlus, et Tallinna Linnavalitsuse 15.02.2006

korraldusega kehtestatud detailplaneeringuga ei ole kaebaja kinnistule ehitusõigust ette

nähtud. Kuna kaebajale ei ole väljastatud sadevete reservuaari lammutamiseks

ehitusluba, ei ole vastustajal olnud võimalik kontrollida ka sadevete reservuaari

lammutamise ohutust. Ehitamine ja ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema

ohutu, mh ei tohi see põhjustada ohtu keskkonnale. Ehitamise oht keskkonnale selgub

aga asjakohases menetluses. Kohus leidis eelnevalt, et 2009. a heakorraplaani

keskkonnariskide hindamine ja arengusuundade käsitus ei lähtu ajakohastest

eeldustest, asjaolud on rohkem kui 10 a möödumisel muutunud. Kuna ehitamisest

tulenevat ohtu keskkonnale pole võimalik asjakohast menetlust läbi viimata välistada

ega ohutuses veenduda, oli praegusel juhul tööde peatamise nõudmine ohu tõrjumiseks

proportsionaalne meede.

19. Vaidlustatud ettekirjutus ei ole HMS § 63 lg 2 p 5 mõttes tühine. Ettekirjutusest

selguvad nii õigused kui ka kohustused, kohustused pole vastukäivad ning ettekirjutust

on võimalik täita. Ettekirjutuses on selgitatud, et edasised juhised, st seisukoha

ehitusõiguse ja ehitamise lubatavuse osas saab TLPA anda pärast menetluses oleva

detailplaneeringu DP028240 kohta otsuse tegemist. Tööde peatamise nõude kestuse

sõltuvusse seadmine detailplaneeringu menetlusest ei muuda ettekirjutust kaebaja

suhtes ebaproportsionaalselt koormavaks, arvestades seejuures, et kaebaja kinnitusel ei

saa ta ala täitmisest tulu ning täitmisega tegeleb linnale kuuluv ettevõte (kohtuistungi

protokoll 01:10:11; 01:11:07). Ainsa huvina sadevete reservuaari täitmise jätkamiseks

on kaebaja nimetanud kõrvalkinnistuga seotud ala reostuse vältimise soovi. Asja

materjalidest nähtuvalt ei saa välistada ka huvi valmistada ette loodetava

detailplaneeringu järgseid tegevusi, arvestades vastustaja viidet kaebaja poolt viimati

esitatud detailplaneeringu lahendusettepanekule (vt dtl 149), milles on kavandatud

elamuala Paljassaare põik 16 kinnistu lõunaosasse sadevete reservuaari alale. Kohus

nõustub vastustaja seisukohaga, et asjaolu, et detailplaneeringu menetlus on kestnud

kaua, ei anna kaebajale õigust asuda oma soovitud ehitusõigust täitma.

11(12)

3-23-290

20. Kuna kaebaja möönis kohtuistungil, et õiguslikult on ta ettekirjutuse eelnõu

kätte saanud (kohtuistungi protokoll 01:43:37), puudub vajadus vastavat kaebuse

seisukohta täiendavalt käsitleda.

21. Kaebaja taotleb menetluskuluna (esindajakulu ja riigilõiv) kokku 4952 euro

välja mõistmist vastustajalt. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja kannab oma menetluskulud seega ise.

22. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente

esitanud ning vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda

(HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)