2-23-8406/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 09.02.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-8406

Kohtuasi

Tallinna Linna avaldus täisealise isiku X kinnisesse

asutusse paigutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.07.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja): Tallinna Linn (Haabersti Linnaosa

Valitsuse kaudu) (registrikood 75014244, aadress

Ehitajate tee 109a/1, 13514 Tallinn, e-post:XXX)

Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): X (isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti (e-

post:XXX)

Puudutatud isik II (puudutatud isiku I eestkostja): Y

(isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-

post:XXX)

Puudutatud isik III: C (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX)

Sotsiaalkindlustusamet (registrikood 70001975, aadress

Paldiski mnt 80, Tallinn, 15092, e-post:XXX)

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik

(registrikood 90006399, aadress J-Sütiste tee 19, 13419

Tallinn, e-post:XXX)

Sihtasutus Viljandi Haigla (registrikood 90004585,

aadress Pärna tee 3, Jämejala küla, Viljandi vald,

Viljandi maakond, 71024, e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

2-23-8406

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 13.07.2023 määrus jätta muutmata.

2. X määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus

menetlusosaliste endi kanda, v.a. puudutatud isikule I osutatud riigi õigusabi tasu

ja riigi õigusabi kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

4. Toimetada käesolev määrus kätte avaldajale, puudutatud isikule I ja tema

esindajale ning puudutatud isikule II ja III. Edastada käesolev määrus kinnisele

asutusele (SA Viljandi Haigla).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema

abikaasa või temaga koos elav muu perekonnaliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud

usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise

asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata

abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise

ebaseaduslikkust. Hagita menetluse võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha

ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinna Linna (avaldaja) esitas Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu Harju Maakohtule

09.06.2023 avalduse X (puudutatud isiku I) paigutamiseks kinnisesse hoolekandeasutusse

ööpäevaringsele erihooldusteenusele ilma tema nõusolekuta üheks aastaks või kuni vajaduse

äralangemiseni.

1.1. Avalduse kohaselt viibib X alates 15.03.2023 SA PERH psühhiaatriakliinikus, tema suhtes

on Harju Maakohtu 15.03.2023 ja 18.03.2023 määrustega asjas nr 2-23-4062 rakendatud

esialgset õiguskaitset ning lubatud kohaldada tema suhtes tahtest olenematut vältimatut

psühhiaatrilist ravi. Xl esineb raske psüühikahäire püsikululise paranoidse skisofreenia näol

ning nii tema kui ka teda ümbritsevate turvalisus on olnud tagatud vaid püsiva raviga tugevalt

kontrollitud keskkonnas. Edasine psühhiaatriline aktiivravi ei ole paranemisprognoosi

puudumise tõttu näidustatud. Ööpäevringse järelevalve ja ravi järjepidevuse puudumise

tingimustes on tõenäoline haigusest tingitud ohtliku käitumise süvenemine. X on vägivaldne ja

ohtlik nii enesele kui teistele inimestele. X ema Y on X eestkostjaks kuni 26.03.2024.

1.2. Koos avaldusega esitas Haabersti Linnaosa Valitsus psühhiaater KE ning psühhiaater KK

arvamuse, millest nähtuvalt hospitaliseeriti X esmakordselt 2000. aastal ning tal diagnoositi

paranoidne skisofreenia jälgimisperioodiga alla aasta, ravi oli vähese efektiga, luulumõtete

aktuaalsus mõnevõrra vähenes. X kasutas sageli alkoholi, kuid muutus neil perioodidel

vägivaldseks: lõi isa pähe ning rindkere piirkonda, millega tekitas isale teadvusekaotuse ja

roidemurrud, nõudis sageli vanematelt raha, ähvardades neid tappa. Vaatamata toetusravile

vajas sageli haiglaravi ning hospitaliseerimised olid seotud alkoholitarvitamisega kaasneva

vägivaldse käitumisega. Xle eestkoste seadmise järgselt muutus ta veelgi vägivaldsemaks,

ähvardas pidevalt vanemaid ning majaelanikke neilt raha nõudes, keeldumise korral ähvardas

2-23-8406

tapmisega, lõhkus uksi ja maja seinu. X läbis 2011. aastal haiglaravikuuri, mille tulemusena

tema seisund oluliselt paranes, kuid ravi katkemise ja alkoholi tarbimise tõttu 2012. aasta

augustis tema psüühiline seisund halvenes süvenevalt. X vajas aastatel 2012-2015 haiglaravi

15 korral, Harju Maakohtu 16.03.2015 kohtumääruse alusel paigutati X tugevdatud

järelevalvega erihooldusteenusele Valkla Kodusse, kust ta 08.02.2016 ema taotlusel vabastati.

Koju naastes oli X taas tasakaalutu, hakkas tarbima alkoholi, müüs kodunt maha esemeid,

ähvardas venda ja elukaaslast noaga, hulkus ringi ja huligaanitses. Vägivaldse käitumise tõttu

viibis haiglaravil seitsmel korral. 2016. aasta septembris paigutati X Lõuna-Eesti

Erihoolduskeskusesse, kus ta viibis 2017. aasta märtsini. 2017. aasta märtsis peksis X võõrast

naist rusikaga näkku ning oli temaga seksuaalvahekorras vastu naise tahet. X mõisteti süüdi

KarS § 141 lg 1 järgi ning teda karistati kaheaastase vabadusekaotusega. X vabanes Tartu

Vangla psühhiaatriatalitusest juulikuu keskel ning alates oktoobrist hakkas taas tarbima

alkoholi. Kahel korral viibis X lühiaegselt psühhiaatriakliinikus joomasööstu katkestamiseks

ravil. Perioodil 08.02.2018-08.03.2019 viibis X psühhiaatrilisel sundravil, mille lõppedes

suunati ta ambulatoorsele sundravile, kus jätkati päevaravi. X käis kohal vaid paaril päeval,

kontakti temaga enam saada ei õnnestunud. 26.03.2019 toimetati X psühhiaatriakliinikusse

tahtest olenematule ravile. 05.04.2019-08.06.2022 oli X taas psühhiaatrilisel statsionaarsel

sundravil, kus ta poole aasta möödudes rahunes ning tema koostöövalmidus raviks paranes,

kuid 2020. aasta kevadel avaldas taas suurusluulumõtteid, oli allumatu ja keeldus ravikoostööst.

Kohus lõpetas 2020. aasta juunis X ema avalduse alusel sundravi, X paigutati allumatuse tõttu

taas akuutravi osakonda ja agressiivsuse tõttu isolaatorisse ning ringkonnakohus tühistas

maakohtu sundravilõpetamise määruse. 2021. aasta septembriks X psühhooselamused

taandusid, kuid haiguskriitika ja ravisoostumus puudusid. Erihooldusteenusele paigutamisest

keeldusid nii X kui ka tema ema, kuid nõustusid hiljem hoolekandeteenusega, kuna kohus

keeldus enne seda sundravi lõpetamisest. X pandi toetatud elamise teenuse järjekorda, kuid

temale planeeritud vastuvõttudele kahel korral ei ilmunud. X lähedased on viimase kuu vältel

teavitanud psühhiaatriakliiniku akuutosakonna arste X tasakaalutust käitumisest, mis seisneb

selles, et X hulgub ringi, naastes sageli alkoholijoobes, koduste suhtes sõimlev, ründav,

agressiivne. 13.03.2023 ja 14.03.2023 peeti X kinni kaupluses alkoholi varguselt, politsei

hinnangul oli tema käitumine ebaadekvaatne, rahutu ja allumatu. 15.03.2023 toimetati X

psühhiaatriakliinikusse. Politseitöötaja andmetel oli X rünnanud nii turvatöötajat kui ka

politseinikke. X hospitaliseeriti valvearsti poolt tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega

15.03.2023.

X

raskest

psüühikahäirest

tuleneva

vägivaldse,

ettearvamatu

ja

psühhoosielamustest juhitud käitumise ning ravikoostööst keeldumise tõttu taotles

psühhiaatriakliinik kohtult luba X tahtest olenematu ravi jätkamiseks, mis rahuldati Harju

Maakohtu 15.03.2023 määrusega ning 18.03.2023 määrusega. Arvamusest nähtuvalt esineb Xl

jätkuvalt raske psüühikahäire, mille haigussümptomid leevenevad ajutiselt haiglaravil

manustatud ravi toimel, kuid ravita jäämisel on tema käitumine püsivalt vägivaldne ja

psühhoosielamustest juhitud, millega ohustab nii iseend kui ümbritsevate isikute elu ja

turvalisust.

2. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla esitas 19.06.2023 kohtule psühhiaatri JE koostatud

ekspertiisiakti nr 7.1-3/353, mille kohaselt esinevad Xl püsikululine paranoidne skisofreenia ja

alkoholisõltuvus, mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.

Ekspertiisiakti kohaselt vajab X pidevat psühhiaatrilist ravi ning ravirežiimi rikkumisel või

ravita jätmisel vallandub füüsiline ja seksuaalne ebaadekvaatne-ohtlik käitumine, oht

kaaskondsete tervisele ja julgeolekule, ravivajadusest X aru ei saa. Psühhiaatri hinnangul võib

X olla ööpäevaringse järelevalvega hooldusele suunamata jätmise korral ohtlik iseendale või

teistele, muude abinõude kasutamine peale ööpäevaringsele erihooldusteenusele kinnisesse

hoolekandeasutusse suunamise ei ole võimalik. Eksperdi hinnangu kohaselt ei ole X võimeline

adekvaatselt oma tahet avaldama.

2-23-8406

Puudutatud isikute seisukohad

3. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) esitas kohtule 22.06.2023 seisukoha, milles kohaselt vajab X

paigutamist kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema

nõusolekuta, kuna muude, vähem vabadust piiravate meetmete rakendamine ei ole osutunud

tema puhul küllaldaseks ja nende kasutamine ei ole võimalik tema koostöövalmiduse

puudumise tõttu. X abi- ja toetusvajadust on hinnatud 2021. aastal, mil selgus, et X vajab

elukvaliteedi säilitamiseks regulaarselt toetust sotsiaalhoolekande abimeetmetega. Xle pakuti

17.12.2022 toetatud elamise teenuse kohta Tallinna vaimse tervise keskuse Iru majas, mida X

vastu ei võtnud, 17.01.2023 suunati X igapäevaelu toetamise teenusele Tallinna vaimse tervise

keskuse Haabersti klubimajja ning esitatud arvetest nähtuvalt kasutas X 2023. aasta aprillis

teenust neli tundi ning mais 8,5 tundi. Varasematest abinõudest on edukad olnud vaid need, kus

X on viibinud kinnises keskkonnas (statsionaarne sundravi, ööpäevaringne erihooldusteenus

kohtumääruse alusel), vähem vabadust piiravate meetmete rakendamine ei ole osutunud X

puhul küllaldaseks ja nende kasutamine ei ole võimalik tema koostöövalmiduse puudumise

tõttu.

4. Xle riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 02.07.2023 kohtule arvamuse, mille

kohaselt ei ole tõsikindlalt tuvastatud, et muud abinõud peale erihooldusteenusele paigutamise

pole tulemusi andnud, mistõttu palub kohtul kaaluda, kas avaldaja soovitud eesmärki on

võimalik saavutada mõne teise hooldusteenusega. X avaldas ise, et talle sobiks Haapsalu

Uuemõisa Kodu. X kinnitas, et alkohol ei ole enam probleem ja et ta tarvitab talle

väljakirjutatud ravimeid. Esindaja hinnangul vajab X korrapärasemat elukorraldust ja ravimite

regulaarselt tarvitamist, eelkõige alkoholi vältimist. Viimastel aastatel pole X suhtes rakendatud

muud hooldusteenust. X on pandud 2022. aastal toetatud elamise järjekorda, kuid eestkostja ei

taganud hoolimata oma lubadusest X ilmumist psühhiaatri vastuvõtule. X on varasemalt toime

pannud raske kuriteo tunnustega teo, kuid asja materjalidest ei nähtu sarnaste tegude

toimepanemist viimastel aastatel.

5. X ema ja eestkostja Y esitas kohtule 04.07.2023 arvamuse, milles avaldab, et ei pea X

suunamist kinnisesse hoolekandeasutusse vajalikuks. Xst maalitakse pilt kui jõhkrast isikust,

kes lööb oma isa, kuid tegelikult kaitses X end purupurjus ja raevunud isa eest. Võib-olla kardab

C Xd, kuid on selle oma äärmuslikult noriva, põlgava ja kiusliku suhtumisega välja teeninud.

Isa alkoholi tarvitamine muudab poja suvilas viibimise probleemsemaks, näiteks kui poeg

eelmisel sügisel isa joodud pudeleid kokku korjas, tundis poeg pudelist tuleva lõhna tõttu

talumatut tungi joomise järele ja tormaski otsejoones poodi. X hospitaliseerimised on olnud

tingitud tema võimetusest taluda pohmelli. Y hinnangul vajab lahti arutamist ka

seksuaalkuritegu Tartus, kus osalisi oli peale X teisigi. Xl õnnestus mõni aasta tagasi sundravilt

vabanedes tema enda initsiatiivil psühhiaatri jutule saada, tervikuna oli X elu sundravilt

vabanedes selle aasta poole veebruarini positiivne ja sisutihe. Ülemere reisid oleks võinud küll

ära jääda, sest sealt korjas poeg joomispisiku jälle üles, kuid nendele sõitudele ajendas poega

minema isa keeldumine majandushoonesse pojale ruumi tegemisest ning see ajas poja endast

väga välja.

6. Kohus kuulas 30.06.2023 ära X, kes ei pidanud vajalikuks enda kinnisesse asutusse

paigutamist, kuna ta saaks viibida kodusel ravil ning kinnine asutus ei viiks teda edasi, vaid

tekitaks talle ja kellelegi teisele probleeme, kui ta suletud asutuses on. X sõnul pole ta kunagi

põhjendamatult vägivaldselt käitunud ning vägistamissüüdistus esitati talle teadmatul põhjusel.

X ei osanud öelda, kas varasemal perioodil võis olla õigustatud talle tervise tõttu kinnises

asutuses haiglaravi määramine. X sõnul tarvitab ta mõnikord alkoholi vaid ühe päeva, kuid

variante on olnud igasuguseid. Tema hinnangul on alkoholi liigtarvitamine tekitanud talle

probleeme, kuna inimesed saavad talle rohkem näpuga näidata. X selgitas, et tal läheb Põhja-

Eesti Regionaalhaiglas depressiivselt, kuna tema liikumine on piiratud ning kui ta vahepeal

2-23-8406

tundis, et võiks minna tagasi välja normaalset elu elama, siis nüüd on tal juba raskem, kuna on

haiglas üleliia kaua olnud. Kodusel ravil sooviks X olla Keila-Joal, kus ta saaks elada koos oma

isaga ning ta käiks Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kolme nädala tagant süsti järgi, samuti peaks

ta igapäevaselt tarvitama tablette. X rääkis, et kodus elades on tal mõni päev jäänud ravim

võtmata, aga üldiselt on ta ravimeid võtnud. Ebastabiilsust elus on X sõnul põhjustanud see, et

ta võtab suhteid isaga liiga südamesse ning peamised pinged kodus tekivad eestkoste teemal. X

arvas, et kui eestkoste lõpetada või kui keegi teine tema eestkostjaks oleks, oleksid peresuhted

ka teistmoodi.

7. Kohus kuulas 30.06.2023 ära X raviarsti KE, kes selgitas, et X on haigestunud juba noores

eas, ravikoostöö on olnud temaga kesine ning väljaspool haiglat ta ravimeid reeglina ei kasuta,

mistõttu on haigus süvenenud ja muutunud püsikululiseks. Varasemalt on Xl esinenud

psühhooside käigus palju ohtlikku käitumist ning kui ta ravi ei saa, siis tema ohtlikkus koheselt

süveneb. Enne viimast hospitaliseerimist on Xl olnud palju politsei väljakutseid, sest ta on

käitunud kauplustes agressiivselt müüjate ja turvameestega, samuti on ta võtnud poest asju.

Tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas ravil olles X kedagi rünnanud ei ole, kuid ta on olnud

sõnaliselt agressiivne ning osutanud vastupanu ravi teostamisele. X kodune keskkond on väga

stressirohke, ka X vend on olnud psühhoosidega ravil. X ema, kes on ka tema eestkostja, ei saa

aru poja haigusest, on üritanud teda sundravilt välja võtta, on protestinud osutatud ravimeetmete

vastu, toimetab pojale akna kaudu keelatud esemeid ning on korduvalt sekkunud poja ravi mitte

toetaval moel. Kinnises asutuses püsiva ravi tagamisel X seisund paraneb. Selliste krooniliste

haigete puhul järjepideva ja pika ravi tagajärjel seisund ikkagi kuigivõrd paraneb ning paraneb

ka koostöövalmidus raviks. Edaspidiselt võiks X olla KE sõnul ka kodusel ravil.

8. Kohus kuulas 11.07.2023 ära X isa C, kelle hinnangul on vajalik X kinnisesse asutusse

paigutamine. C sõnul on X kinnine, ta tahab seltsida, kuid ei oska inimesi valida ning mille tõttu

kasutavad mõned teda ära, kuna tal on raha, samuti hulgub X kogu aeg ringi. Ema on poega

kiindunud, kuigi on poja pärast palju üle elanud. C hinnangul ei muuda X ennast. C rääkis, et

Xl tulid psüühikahäired ajal, kui ta elas raskelt üle seda, et teda noorena kaitseväkke ei võetud.

C ei soovi koos pojaga suvilas elada, kuna viimane ei aita seal mitte midagi teha. C rääkis, et

joomine ajab Xd segaseks ning poeg on talle aastaid tagasi isegi korra kallale läinud. Seda, kas

X oleks olnud vägivaldne kellegi teise suhtes, C näinud ei ole.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus rahuldas 13.07.2023 määrusega avaldaja avalduse; paigutas puudutatud

isiku I tema tahte vastaselt kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele

alates 13.07.2023 tähtajaga kuni üks aasta, s.o kuni 13.07.2024; jättis menetlusosaliste kantud

menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda ning määras, et määrus

kuulub täitmisele alates selle edastamisest avaldajale.

10. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines maakohus SHS § 105 lg-le 1 ja leidis, et

X suhtes on täidetud SHS § 105 lg-s 1 sätestatud eeldused tema paigutamiseks

hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusele.

11. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 7.1-3/353 nähtub, et Xl esineb püsikululine

paranoidne skisofreenia ning alkoholisõltuvus, mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru

saada või seda juhtida. Eksperdi hinnangu kohaselt vajab X pidevat psühhiaatrilist ravi, kuid X

ei saa aru ravivajadusest ega täida ravirežiimi. Ekspertiisiakti kohaselt vallandub Xl ravirežiimi

rikkumisel või ravita jätmisel füüsiline ja seksuaalne ebaadekvaatne-ohtlik käitumine, mistõttu

on ta ohtlik teistele. Eksperdi hinnangul võib X olla ööpäevaringse järelevalvega hooldusele

2-23-8406

suunamata jätmisel ohtlik ka iseendale (dtl 21-23). Xl esineva raske psüühikahäire esinemist on

kinnitanud ka psühhiaater KE ning psühhiaater KK Haabersti Linnaosa Valitsusele esitatud

arvamuses (dtl 74). Kohtu hinnangul on tõendatud Xl esinev raske psüühikahäire, mis piirab

tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.

12. Ekspertiisiakti kohaselt vallandub Xl tema ravita jätmisel füüsiline ja seksuaalne

ebaadekvaatne-ohtlik käitumine, oht kaaskondsete tervisele ja julgeolekule, samuti võib X

ööpäevaringse järelevalvega hooldusele suunamata jätmisel olla ohtlik ka iseendale (dtl 23). Ka

X raviarsti sõnul on Xl esinenud varasemalt psühhooside käigus palju ohtlikku käitumist ning

kui ta ravi ei saa, tema ohtlikkus süveneb (dtl 52). X enda sõnul ei ole ta kunagi põhjendamatult

vägivaldselt käitunud ning vägistamissüüdistus esitati talle teadmata põhjustel (dtl 51). Kohtule

esitatud materjalidest nähtuvalt on Xl esinenud alkoholi kuritarvitamise juhte rohkelt ning tema

hospitaliseerimised on olnud seotud alkoholitarvitamisega kaasnevast vägivaldsest käitumisest.

Kohtule esitatud materjalide kohaselt on X ähvardanud tappa oma vanemaid, samuti on ta

tapmisähvardusi teinud võõrastele, ähvardanud noaga oma venda ja elukaaslast, teda on peetud

kinni poevargustelt, ta on käitunud kauplustes agressiivselt müüjate ja turvameestega ning

rünnanud ka politseinikke (dtl 72-74). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Xle ainuüksi selle

aastal jooksul kohaldatud esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi

kahel korral põhjusel, et X kujutab ohtu teistele isikutele (vt Harju Maakohtu 15.03.2023

määrus tsiviilasjas nr 2-23-4062 ning Harju Maakohtu 05.06.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-23-

8071). Eelnevat arvestades ei pea kohus eluliselt usutavaks X ema Y väidet, mille kohaselt on

X varasemad hospitaliseerimised olnud eelkõige tingitud X võimetusest taluda

alkoholitarvitamise jääknähte (dtl 63).

13. Kohtule esitatud seisukohtadest selgub, et X on käitunud varasemalt vägivaldselt oma isa

Cga, tekitades talle teadvusekaotuse ning roidemurrud (dtl 72). Samuti on X Harju Maakohtu

XX.XX.XXXX kohtuotsusega asjas X-XX-XXXX süüdi mõistetud vägistamises. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohus 05.06.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-8071

kohaldanud X suhtes esialgse õiguskaitse abinõu korras tema tahtest olenematut vältimatut

psühhiaatrilist ravi. Kohtumäärusest nähtuvalt viibis X 15.03-21.04.2023 haiglaravil, tema

käitumine muutus rahulikumaks ning ta lubas kodus jätkata toetusravi ning vältida alkoholi

tarbimist. Siiski hospitaliseeriti X juba 04.06.2023 valvearsti otsusega tahtest olenematuks

raviks. Kohtumäärusest nähtuvalt oli X proovinud kaubanduskeskuses ahistada väikest poissi,

näidanud klienditeenindajale enda suguelundeid ning viidi joobe tõttu kainestusmajja. Politsei-

ja Piirivalveameti esitatud vastuskirjast nähtuvalt on kirjeldatud sündmus politsei infosüsteemis

tõepoolest registreeritud, kusjuures oli X mõõtmistulemuse järgi kerges joobes (dtl 87). Kohtule

esitatud vastuskirjast nähtub lisaks, et 12.03.2023 sõimas X joobes olekus Viru väljaku

bussiterminalis bussi ootavaid inimesi ning lubas neile peksa anda (dtl 86). 14.03.2023 peeti X

kinni Maxima kaupluses ning anti politseile üle, kuna X kahtlustati varguses, isik oli joobes,

agressiivne ning ründas turvatöötajat (dtl 86-87). Käesoleval aastal kokku on Xga seotult

registreeritud üheksa juhtumit (dtl 86-87).

14. Eelnevale tuginedes leidis kohus, et X ei mõista enda ravivajadust ega suuda kontrollida

oma käitumist. Arvestades kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi käigus antud hinnangut X

ohtlikkusele, X suutmatust pidada kinni ravirežiimist ning samuti asjaolu, et X on kasutanud

varasemalt nii seksuaalset kui ka füüsilist vägivalda, leidis kohus, et X on ravita jäämisel

tõenäoliselt ohtlik eelkõige teistele isikutele.

15. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on X olnud mitmeid kordi nii statsionaarsel kui ka

ambulatoorsel tahtevastasel ravil ja sundravil. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on X olnud

psühhiaatriakliinikus psühhiaatrilisel statsionaarsel ravil kokku üle 60 korra, samuti on ta

2-23-8406

viibinud

Valkla

Kodus,

Lõuna-Eesti

Erihoolduskeskuses

ning

Tartu

Vangla

psühhiaatriaüksuses (dtl 22). Sotsiaalkindlustusameti hinnangu kohaselt ei ole X puhul

osutunud küllaldaseks ööpäevaringsest erihooldusteenusest vähem vabadust piiravate

meetmete rakendamine ning nende meetmete kasutamine ei ole võimalik X koostöövalmiduse

puudumise tõttu (dtl 45). Sotsiaalkindlustusameti seisukohast nähtuvalt on Xle pakutud näiteks

toetatud elamise teenuse kohta, millest X keeldus (dtl 44). Ka ekspertiisiaktist nähtuva

psühhiaatri hinnangu kohaselt ei ole X suhtes võimalik muude abinõude kasutamine peale

ööpäevaringsele erihooldusteenusele kinnisesse hoolekandeasutusse suunamise (dtl 23).

16. Xle määratud esindaja on oma arvamuses välja toonud, et X hinnangul sobiks talle

Uuemõisa Kodu Haapsalus (dtl 56). Esindaja hinnangul ei nähtu kohtule esitatud materjalidest,

et X oleks viimastel aastatel sarnaselt varasemaga pannud toime raske kuriteo tunnustega

tegusid, samuti vajab X korrapärast elukorraldust, ravimite regulaarselt tarvitamist ning

eelkõige alkoholi vältimist, mistõttu tuleks kaaluda soovitud eesmärgi saavutamise

võimalikkust mõne teise hooldusteenusega (dtl 57). Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei

ole X senini üles näidanud tahet ravirežiimi järgida ega ole suutnud hoiduda alkoholi

tarvitamisest. Kohus ei ole veendunud, et tänaseks oleks olukord muutunud ning X oleks

suuteline iseseisvalt kinni pidama raviarsti määratud raviskeemist ning hoiduma alkoholi

tarvitamisest. X koostöövalmidust raviks ei nähtunud ka temaga vesteldes, kuivõrd X ei

teadvusta täielikult enda ravivajadust, leides, et kohtule esitatud avaldus on tehtud impulsi ajel

ning sisaldab muinasjutte tema kohta (dtl 50-51). Samuti ei nähtu kohtule esitatud

seisukohtadest tulenevalt ka X eestkostja suutlikkust tagada X ravirežiimi range järgimine

väljaspool ööpäevaringset erihooldusteenust. Y esitatud seisukohast (dtl 63-64) nähtuvalt leiab

ema õigustusi oma poja käitumisele ega adu seega Xle vajaliku ravi olulisust. Ka X raviarst KE

sõnul on Y protestinud Xle osutatud ravimeetmete vastu, toimetanud pojale akna kaudu

keelatud esemeid ning on korduvalt sekkunud poja ravi mitte toetaval moel (dtl 52).

17. Arvestades X psüühikahäirest tingitud käitumist alates Xle määratud diagnoosist ning

varasemaid katseid Xle abi osutamisel, leidis kohus, et antud juhul on põhjendatud X

paigutamine kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele, kuna muude

vähem piiravate abinõude kohaldamine ei täidaks oma eesmärki ega oleks seetõttu võimalik.

Kohus paigutas X TsMS § 538 lg-le 2 ja SHS § 105 lg-le 5 tuginedes nõusolekuta

hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele kuni 13.07.2024.

Määruskaebus

18. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles

palub tühistada maakohtu määruse ja teha asjas uus määrus, millega jätta Tallinna

Linnavalitsuse avaldus rahuldamata ning vabastada X viivitamatult kinnisest asutusest.

19. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on puudutatud isik I seisukohal, et tema puhul pole

täidetud kõik kinnisesse asutusse paigutamise eeldused vastavalt SHS § 105. Eelkõige on ta

seisukohal, et tema suhtes pole proovitud kasutada muid abinõusid.

20. Kuigi asjas on esitatud PPA tõend Xga seotud juhtumitest, on X seisukohal, et tegemist on

olnud tegudega, millest ei nähtu tema ohtlikkust endale või teistele. Põhiliselt on tegemist olnud

pisivarguse ja/või alkoholitarvitamisega. X on seisukohal, et nende juhtumite käsitlemine

sellisel tasemel ohtlikkusena, mis tingiks vältimatult isiku paigutamise kinnisesse asutusse, on

ülepaisutatud.

2-23-8406

21. Kohus on lahendi tegemisel muuhulgas tuginenud ka SKA vastusele. SKA vastuses (dtl 44)

viidatakse, et läbiviidud hindamise põhjal vajab X inimest, kes jälgib tema tervislikku seisundit,

abistab teda kokkulepete tegemisel, neist kinnipidamisel, samuti probleemide lahendamisel,

igapäevaelu korraldamisel. Xl on kõrge toetusvajadus, mistõttu on talle määratud ka eestkostja

(ema Y). Sama vastuse kohaselt on X väidetavalt keeldunud toetatud elamise teenusest.

Tõendeid selle kohta esitatud pole. Vaimse Tervise Keskuse Haabersti klubimajas 2023.a.

aprillis ja mais saadud teenuse ajal juhtumikirjeldusi vägivaldse käitumise kohta pole.

22. Asjaolu, et eestkostja pole suutnud tagada isiku toetatud teenusele suunamiseks vajalikke

tegusid, ei tohiks olla põhjuseks, et isik paigutatakse seetõttu kinnisesse asutusse. Ka muudest

asja materjalidest võib näha, et eestkostja ilmselgelt ei tule oma ülesannetega toime ja/või ei

soovi neid ülesandeid vajaliku hoolsusega täita.

23. Isiku nõusolekuta tema erihooldusteenusele paigutamisele lisaks on SHS-s loetletud hulk

teisi meetmeid (nt majutamine, abistamine, toetamine, nõustamine), mille kohaldamist tuleb

erihooldusteenusele paigutamise kõrval kaaluda. X on seisukohal, et kõiki abinõusid tema

puhul kasutatud pole, mistõttu on täitmata SHS § 105 ettenähtud eeldused kinnisesse asutusse

paigutamiseks.

Menetlusosaliste seisukohad

24. Tallinna Linnavalitsus (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) oli arvamusel, et X vajab

temale osutatavat ööpäevaringset erihooldusteenust kinnises asutuses. X on vägivaldne ja ohtlik

nii enesele kui teistele inimestele. Senisest ravikogemusest nähtuvalt ei ole Xl esinev raske

psüühikahäire püsikululise paranoidse skisofreenia näol (F20.00) paranemisprognoosiga ja vaid

püsiva raviga tugevalt kontrollitud keskkonnas on olnud tagatud nii tema enese kui

ümbritsevate turvalisus. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR alusel on Xle

osutatud erinevat sotsiaalabi - sotsiaalnõustamist, nõustamist toimetuleku tagamiseks ja

eraldatud toetusi. Sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Karmen Kaar on suhelnud telefonis nii

Y kui Cga. Ema ei taha mõista, et X on kontrollimata keskkonnas ohtlik, vägivaldse ja

ettearvamatu käitumisega nii enda kui ümbritsevate inimeste suhtes. Ema ei taha aru saada, et

pojale on vajalik kontrollitud elukeskkond, kus ta saa vajalikku hooldust ja ravi. X isa on eakas

ja füüsiliselt kardab oma poega, mida ta on telefonivestluses kinnitanud. X on korduvalt oma

isa vastu olnud vägivaldne, teda peksnud ja ähvardanud.

25. Sotsiaalkindlustusamet jäi oma varasema seisukoha juurde, leides, et kõik SHS § 105 lg-s

1 sätestatud eeldused on X puhul täidetud. X määruskaebuses välja toodud seisukoht, et tema

suhtes pole proovitud kasutada muid abinõusid ei ole asjakohane. Isiku soovitud suunamist

Haapsalu Uuemõisa Kodusse kasutada ei saa, sest seal osutatakse ööpäevaringset

erihooldusteenust, mille vajadust Xl hinnatud pole. Xle pakuti 17.12.2022. a toetatud elamise

teenuse kohta Tallinna vaimse tervise keskuse Iru majas, sest järjekord oli temani jõudnud.

Selleks võeti ühendust tema eestkostjaga, kes nõustus, et koht on vajalik ning soovis koos

eestkostetavaga seda vaatama minna. Kohapakkumine fikseeritakse SKA infosüsteemis, isikule

selle kohta teavitust ei saadeta. 17.01.2023. a suunati X igapäevaelu toetamise teenusele

Tallinna vaimse tervise keskuse Haabersti klubimajja. Abi- ja toetusvajaduse hindamise

kokkuvõtte kohaselt on teenus tõhus koos toetatud elamise teenusega. Üksikult osutades see

isiku toetusvajadust ära ei kata. Peale järelemõtlemisaega andis X eestkostja SKA-le teada, et

tema eestkostetav siiski ei asu teenusele. Teenusele asumine on vabatahtlik ja teenuskohti saab

valida selle teenuse piires, mis abi- ja toetusvajaduse hindamise alusel isiku tegevusvõime

tasemele vastab. X hinnatud vajadusele vastab toetatud elamise teenus. Tema soovitud asutuses

– Haapsalu Uuemõisa Kodus - pakutakse ööpäevaringset erihooldusteenust, mis ei vasta X

2-23-8406

hinnatud vajadusele. Kuna Xl puudub igasugune haigusteadvus ja kriitika alkoholi tarvitamise

ning oma käitumise osas, on pigem tõenäoline, kui oletuslik, et X eelpool mainitud

ühiskondlikult mitteaktsepteeritavad teod oleksid aset leidnud ka toetatud elamise teenusel.

26. Y leidis, et X taotlus vabaneda kinnisest asutusest on põhjendatud. Y selgitas, et pani poja

toetatud elamise teenusele juba siis, kui ta viibis veel Viljandis sundravil. Kui poeg hakkas

Haabersti klubi liikmeks, tuli varakevadel vabale kohale pakkumine. See oli aeg, kus X oli jälle

alkoholi hakanud tarbima. Maja tutvustaja mainis, et neil esineb alkoholi tarbimist, mis mõjus

eestkostjale alarmeerivalt. Seega tuli kohast loobuda. Asukoht polnud ka eriti meeldiv, otse

Lasnamäe taga. Kuna X ja isa ei saa omavahel hakkama, siis vajab X ka edaspidi toetatud

elamise teenust ja suureks abiks oleks ka regulaarsed psühhoteraapia seansid. XXX

kõrvalmajas XXX on 4-toaline korter, kus toad on antud erivajadustega inimeste kasutada.

Haabersti sotsiaalosakond teab aastakümneid X terviseprobleemidest, aga abi selles osas

pakutud ei ole.

27. SA Viljandi Haigla vastas, et X saabus SA Viljandi Haigla hoolekandekeskusse

kohtumäärusega erihoolekandeteenusele 18.07.2023 politsei saatel, olles ebakaines olekus ning

vajas medikamentoosset sekkumist, et tagada tüsistusteta kainenemine. Senist raviskeemi ei

olnud järgitud, mistõttu konsulteeris osakonna õde psühhiaatriga, kes ordineeris korrigeeriva

ravi. X on osakonna reeglitega kohanenud, peab neist kinni, abistab majapidamistöödes.

Nendest keeldumise soovi põhjendab mõne terviseprobleemiga. Ravimeid võtab korrektselt

järelvalvel. Viibib suurema osa päevast oma toas üksi, seltsi kaasklientidelt ei otsi. Töötajatega

suhtlust on hakanud otsima, vajadusel küsib abi. Oma initsiatiivi tegevusteks ei näita, see püsib

baasvajaduste rahuldamises. Terviseseisundi lubades võtab osa ühistegevustest. Kuna isik on

teenusel viibinud vadi 35 päeva, on raske öelda, kas tema toimetulek ja ravimite võtmine säilib,

kui ta ei viibi kontrollitud keskkonnas.

28. C jäi oma eelmisel ärakuulamisel esitatud seisukoha juurde. X peab olema kinnises asutuses

kontrolli all. C ei taha teda näha. Kui ta välja tuleb, siis ta ei võta rohtu, ei pea kinni

raviskeemist. Ta ei oleks valmis võtma sotsiaalkindlustusameti tugiteenuseid. 17. juuni, enne

jaanipäeva puutus isa pojaga viimati kokku. Sel ajal oli tal katus ära. Kui isa palus midagi teha,

siis ta ei kuulanud. Kui isa palus suvilas, et poeg ei suitsetaks, siis X kohe ägestus ja tõstis

rusikad, ähvardas, et lööb isa maha. Toetatud elamise teenusel elamine ei tuleks isa hinnangul

kõne alla, sest siis elaks poeg isa juures. Ta peab elama eraldi, pojaga koos elamisega isa nõus

ei ole.

Menetluse edasine käik

29. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu määrus

on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse

muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

kõigi põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.

Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

2-23-8406

31. Määruskaebusest nähtuvalt vaieldakse asjas edasi selle üle, kas puudutatud isiku I osas on

täidetud kõik SHS § 105 lg-s 1, eelkõige selle p-des 2 ja 3, sätestatud eeldused tema

paigutamiseks kinnisesse asutusse. Ringkonnakohus on avaldaja, puudutatud isikuga III ja

Sotsiaalkindlustusametiga nõustudes seisukohal, et esinevad kõik SHS § 105 lg-s 1 nimetatud

eeldused puudutatud isiku I kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele

paigutamiseks, mida põhjendab alljärgnevalt.

32. SHS § 105 lg 1 kohaselt paigutatakse täisealine isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset

erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) täisealisel

isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda

juhtida; 2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata

hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete

rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.

33. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikul I diagnoositud püsikululine

paranoidne skisofreenia (F20.00) ja kaasuv sõltuvushäire (sõltuvus alkoholist F10.2), mis on

häirete koosmõjus hinnatav raske psüühikahäirena, mis piirab puudutatud isiku I võimet oma

käitumisest aru saada ja seda juhtida. Seega puudub alus kahelda, et täidetud on SHS § 105 lg

1 p-s 1 välja toodud tingimus. Selle eelduse esinemise osas ei ole puudutatud isik I

määruskaebusest nähtuvalt sisulisi vastuväiteid ka esitanud.

34. Määruskaebuse esitaja leiab SHS § 105 lg 1 p-s 2 sätestatud eelduse olemasolu vaidlustades,

et PPA tõendist nähtuvad pisivargused ja/või alkoholi tarvitamine ei ole sellisel tasemel

ohtlikkuseks, mis tingiks vältimatult tema paigutamise kinnisesse asutusse.

35. Ringkonnakohus juhib määruskaebuse esitaja tähelepanu esmalt sellele, et maakohus ei

tuginenud SHS § 105 lg 1 p-s 2 sätestatud eelduse tuvastamisel ainult PPA-lt saadud vastusele

ja selles viidatud 2023 aasta sündmustele, vaid tõendite kogumile. Maakohus ei olekski saanud

arvestada vaid ühe tõendiga, sest isiku ohtlikkust tuleb hinnata kõigi tõendite koosmõjus (vt

RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14).

36. Nii võttis maakohus lisaks eelnevalt mainitud PPA vastusele arvesse ka puudutatud isiku I

suhtes läbi viidud ekspertiisiakti järeldusi selle kohta, et kuna puudutatud isikul I vallandub

tema ravita jätmisel füüsiline ja seksuaalne ebaadekvaatne-ohtlik käitumine, millega kaasneb

oht kaaskondsete tervisele ja julgeolekule, võib ta ööpäevaringse järelevalvega hooldusele

suunamata jätmisel olla ohtlik ka iseendale. Kohus tugines ka asjas esitatud materjalidele,

millest nähtub, et puudutatud isikul I on esinenud rohkelt alkoholi kuritarvitamise juhte ning

tema hospitaliseerimised on olnud seotud alkoholitarvitamisega kaasnevast vägivaldsest

käitumisest, sealjuures on puudutatud isik I ähvardanud tappa nii oma vanemaid kui võõraid,

ähvardanud noaga oma venda ja elukaaslast, ta on tekitanud oma isale teadvusekaotuse ning

roidemurrud, ta on 14.07.2017 süüdi mõistetud vägistamises. Kohus arvestas ka sellega, et enne

käesolevas asjas avalduse esitamist viibis puudutatud isik I tsiviilasjas nr 2-23-8071 kohaldatud

esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematul ravil psühhiaatrihaiglas põhjusel, et ta kujutab

ohtu teistele isikutele. Kohus võttis ka arvesse eelnimetatud tsiviilasjas tuvastatud asjaolud.

Kohus veendus puudutatud isikut I ära kuulates, et ta enda ravivajadust ei mõista, oma

vägivaldsust eitab. Kohus arvestas puudutatud isiku I raviarsti selgitusega, et puudutatud isikul

I on varasemalt psühhooside käigus esinenud palju ohtlikku käitumist ning kui ta ravi ei saa,

tema ohtlikkus süveneb.

37. Eeltoodu alusel ja arvestades, et isiku ohtlikkus SHS § 105 tähenduses saab väljenduda

füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või

2-23-8406

suitsiidile (vt RKTKm 02.03.2007, 3-2-1-145-06, p 19 ja 14.02.2018, 2-15-3662, p 14),

ohtlikkusele võib muuhulgas viidata puudulik haiguskriitika, kui isik ei saa aru oma haiguse

tõsidusest (vt RKTKm, 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1 ja 20.03.2019, 2-16-10435, p 18),

järeldas maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et puudutatud isik I on juhul, kui ta

jäetakse kinnisesse asutusse paigutamata, tõenäoliselt (lähitulevikus) ohtlik eelkõige teistele

isikutele. Kuivõrd määruskaebusega ei ole ka esitatud uusi tõendeid, mis olnuks TsMS § 662

lg 3 alusel lubatav ja mis võimaldaksid jõuda teistsugusele järeldusele, on ka SHS § 105 lg 1 p-

s 2 sätestatud eeldus puudutatud isiku I suhtes (endiselt) täidetud.

38. Määruskaebusest nähtuvalt on sisuliselt vaidlustatud ka SHS § 105 lg 1 p-s 3 sätestatud

eelduste olemasolu.

39. Esmalt heidab määruskaebuse esitaja maakohtule ette tuginemist SKA põhistamata väitele

selle kohta, et puudutatud isik I on keeldunud toetatud elamise teenusest. Ringkonnakohtu

hinnangul see asjaolu vaidlustatud määruse tühistamiseks alust ei anna. Määruskaebusele

esitatud vastustest nähtuvalt fikseeritakse kohapakkumine SKA infosüsteemis, kuid isikule

selle kohta teavitust ei saadetagi, ka on puudutatud isik II kohast loobumist hoopiski kinnitanud,

selgitades sellise valiku põhjusi.

40. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka kaebaja etteheited oma eestkostjale ning

arvamus, et puudutatud isiku II poolne eestkostja ülesannetega mittetoimetulek ja suutmatus

tagada puudutatud isiku I toetatud teenusele suunamiseks vajalikke tegusid ei tohi kaasa tuua

tema paigutamist kinnisesse asutusse.

41. Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu, et kuigi PKS § 206 lg-st 1 tulenevalt peab

eestkostja kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, hoolitsedes muuhulgas

selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid, ei saa kohus

määruskaebuse piire arvestades anda sisulist hinnangut sellele, kas puudutatud isik II on

puudutatud isiku I eeskostjana tulnud oma ülesannete täitmisega toime või mitte. Asja

materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikule I seatud eestkoste tähtajaga kuni 26.03.2024.

Seega otsustab puudutatud isiku I edaspidise eestkoste vajaduse ning võimaliku uue eestkostja

isiku maakohus teises tsiviilasjas.

42. Ringkonnakohus märgib ka, et kuigi maakohtule ei nähtunud SHS § 105 lg 1 p 3 eelduste

kontrollimisel puudutatud isiku II suutlikkust tagada puudutatud isiku I ravirežiimi ranget

järgimist, tugines kohus siiski sellele, et varasemate abimeetmete rakendamine ja muude

abinõude kasutamine ei ole võimalik puudutatud isikust I endast tulenevatel põhjustel.

Maakohus tuvastas asja materjalide põhjal õigesti, et puudutatud isik I ei ole üles näidanud tahet

ravirežiimi järgida ega suutnud hoiduda alkoholi tarvitamisest, ka puudub tal koostöövalmidust,

sest enda ravivajadust ta ei teadvusta. SHS § 105 lg 1 p 3 mõttes tähendab muude abinõude

kasutamise võimatus seda, et neid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste

tõttu (vt RKTKm 13.02.2017, 3-2-1-151-16, p 16 ja RKTKm 07.05.2014, 3-2-1-33-14, p 17).

43. Puudutatud isikust I tulenevate põhjuste olemasolu on ringkonnakohtu hinnangul endiselt

tuvastatav ka määruskaebemenetluses. Nii nähtub puudutatud isiku II vastusest

määruskaebusele SKA poolt pakutud toetatud teenuse kohast loobumise peamise põhjusena

see, et maja tutvustanud isiku väitel esineb seal alkoholi tarbimist. Määruskaebuse esitaja seda

väidet vaidlustanud ei ole. Kuigi puudutatud isik II ei ole oma väidet põhistanud, ei pea

ringkonnakohus vajalikuks asjas täiendavate tõendite kogumist. Eeldades puudutatud isiku II

esitatud väite õigsust, saab jõuda järeldusele, et toetatud elamise teenuse kohast loobumise

tingis puudutatud isiku II hirm selle ees, et teenusele asumisel kaasneks puudutatud isiku I

2-23-8406

vältimatu alkoholi tarbimine, mis tooks tõenäoliselt kaasa ravirežiimist mittekinnipidamise ja

teisi isikuid ohustava käitumise. Sisuliselt samale järeldusele on määruskaebemenetluses

jõudnud ka SKA, pidades tõenäoliseks, et kuna puudutatud isikul I puudub igasugune

haigusteadvus ja kriitika alkoholi tarvitamise ning oma käitumise osas, leidnuks ühiskondlikult

mitteaktsepteeritavad teod aset ka toetatud elamise teenusel, juhul kui see valik tehtud oleks.

Toetatud elamise teenuse abinõuna kasutamisse ei usu ka puudutatud isik III, kelle hinnangul

ei suudaks puudutatud isik I siis ikkagi iseseisvalt raviskeemist kinni pidada.

44. Määruskaebuse esitaja on ka seisukohal, et kuna tema suhtes ei ole kasutatud kõiki

sotsiaalhoolekande seaduses loetletud meetmeid (nt majutamine, abistamine, toetamine,

nõustamine), ei ole eeldused kinnisesse asutusse paigutamiseks täidetud. Ringkonnakohus selle

väitega ei nõustu.

45. Majutamise teenuse, täpsemalt puudutatud isiku I poolt soovitud asutuses (Haapsalu

Uuemõisa Kodu) pakutava ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamine, ei ole asja

materjalidest nähtuvalt võimalik, arvestades, et SKA vastusest kohaselt ei vasta see puudutatud

isiku I hinnatud vajadusele. Puudutatud isiku I hinnatud vajadusele vastab SKA hinnangul

toetatud elamise teenus, mida puudutatud isikule I 17.12.2022 ka pakuti. Samuti pidas SKA

17.01.2023 vajalikuks suunata puudutatud isik I igapäevaelu toetamise teenusele.

46. Ringkonnakohtu

hinnangul

on

tegemist

abistavate,

nõustavate

ja

toetavate

sotsiaalteenusega. SHS § 94 kohaselt on toetatud elamise teenus isiku sotsiaalse toimetuleku ja

integratsiooni toetamine koos juhendamisega majapidamise ja igapäevaelu korraldamises, et

tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades. SHS § 87 kohaselt on

igapäevaelu toetamise teenuse eesmärk isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng

psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste

kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu.

47. SKA selgituste kohaselt on teenusele asumine vabatahtlik. Puudutatud isik I on toetatud

elamise teenusest loobunud ning igapäevaelu toetamise teenust kasutanud vaid kahel korral

loetud tundide jooksul. Määruskaebusest ei nähtu ka, milline on see konkreetne teenus või

meede, mis oleks puudutatud isiku I hinnangul tõenäoliselt suutnud vältida tema paigutamist

kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul

puudutatud isiku I suhtes täidetud ka SHS § 105 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldused.

48. Arvestades eeltoodud seisukohti ja asjaolu, et ringkonnakohtule ei ole antud teada ka sellest,

et puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamise eeldused oleksid ära langenud, jääb

maakohtu määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

49. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel puudutatud isikule I riigi

õigusabi osutamisega seotud kulud, so riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda, muud

kulud tuleb TsMS § 172 lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.

50. Tulenevalt TsMS §-st 543 ja §-st 178 on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/